Dialoogia

This time, our guest is Nathalie Van Raemdonck, a PhD researcher at the Vrije Universiteit Brussel (VUB) in Media and Communication science. Her doctoral research focuses on the spread of misinformation and hostilities on social media, which she investigates through the lens of social norm contestations and affordances. In her spare time she runs a social media account on Instagram called @anti_conspiracy_memewars where she creatively uses memes to debunk misinformation and conspiracies. In this episode, Maia, Maria and Nathalie bounce around different topics, drop humonnnngous amounts of references to memes, and generally have a good time. We hope you have a good time listening, too. How to fix the world? Be kind, says Nathalie. If that is too soppy for you, then: "Give agency back to people instead of corporations, don't let greed win." Our main survival strategy is collaboration, after all. All the links mentioned are provided here: ⁠⁠⁠⁠⁠https://linktr.ee/dialoogia⁠ If you are REALLY interested in this topic, come and study with us! We have a brand new, highly anticipated and valued 1 year long MA program at Tartu University that focuses on exactly these matters: ⁠Disinformation and Societal Resilience.

This season is special! The episodes are in English and all about disinformation and societal resilience. Our first guest is Victor Wiard, a researcher in media and journalism studies from Université Saint-Louis in Brussels. He also works with EDMO-BELUX hub for research on digital media and disinformation. In this episode, Maria and Victor talk about folk theories and people's media use, but also the rockstar-phase of Victor's life. How to fix the world? When creating messages and reaching out, take the audience seriously, says Victor, don't just assume that everybody is like you. All the links and people mentioned are provided here: ⁠⁠⁠⁠https://linktr.ee/dialoogia If you are REALLY interested in this topic, come and study with us! We have a brand new, highly anticipated and valued 1 year long MA program at Tartu University that focuses on exactly these matters: Disinformation and Societal Resilience.

Selle hooaja viimane osa lendab mitmepäise lohena. Või dinosaurusena? Sest Anna Markina, kes on Eesti juhtiv kriminoloog, on doktorandina küll juba täitsa saurus - alustas ta doktoriõpingutega ju 1997. aastal. Leidis aga siis, kui ka katusartikkel juba vormi võttis, et töö fookuses olevad maffiateemad on "natuke lahjad" ja tegi doktorantuuris pausi. Ja nüüd on doktorandina tagasi, uurides alaealiste õigusrikkumisi mõjutavaid tegureid. Kuna pausi ajal ei istunud Anna niisama, vaid tegi palju Suuri Tegusid ja kasvatas ekspertsust mitmes-setmes valdkonnas, tuli ka see Dialoogia osa mitmeharuline. Rääkisime Kalevipoegadest ja ohvriabist, taastavast õigusest ja sellest, kuidas leebem lähenemine karistuste puhul ei tooda retsidiivseid lumehelbekesi, paljust muust veel. Huvitavaid materjale, millest juttu tuli, leiad siit: ⁠⁠⁠https://linktr.ee/dialoogia

Külla tuli Sille-Liis Männik, Tartu Ülikooli psühholoogia nooremteadur, kelle uurimisteemade seast leiab annetamise, vaimse tervise ja töö seosed, aga peamiselt tervisekäitumise parendamiseks tehtavad müksud ja nügimised. Kuidas teha nii, et inimesed jõuaks õigel ajal tervisekontrolli ja arsti juurde? Aga nii, et me annetaks targalt ja sinna, kus meie panusest kõige enam kasu? Huvitavaid materjale, millest juttu tuli, leiad siit: ⁠⁠https://linktr.ee/dialoogia

Seekord on külas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise nooremteadur Kristjan Pulk, kellega rääkisime nii sellest, miks inimesed teevad halbu finantsotsuseid, kuidas juhtimisel tajuvead ilmnevad ning - veidi üllatuslikult - ka sellest, kuidas inimesed friikartulite ja salatite tervislikkust hindavad. Punase niidina jookseb läbi Kristjani entusiasm eksperimentaalsete uuringute vastu ning tõdemus, et inimesed on läbivalt ebaratsionaalsed. Huvitavaid materjale, millest juttu tuli, leiad siit: ⁠https://linktr.ee/dialoogia

Kolmas Dialoogia hooaeg keskendub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste doktorantidele ja see andis eriti hea vabanduse panna eelmiste hooaegade kaassaatejuht Maia Klaassen hoopis saatekülalise rolli, sest Maia on 1. aasta doktorant ja töötab meediapädevuse nooremteadurina. Ta räägib kiiresti ja paljude näidetega, hüpleb nagu elegantne parkuurija mikro-meso-makrotasandite vahel, rääkides infosõjast, meediapädevustest, ahnetest platvormidest, hambututest seadustest, inspireerivast aktivismist ja moeterminitele suunatud hüperfookusest. Huvitavaid materjale, millest juttu, leiad siit: https://linktr.ee/dialoogia

Psühholoogia on olnud linnaäärne teema, koos naha- ja suguhaigustega (hehe, tervitused geograafilist nalja mõistvatele tartlastele). Miks see aga nii on ja kas seda stereotüüpi on suudetud murda? Tartu ülikooli psühholoogia instituudi teadus-arendusjuhi ja afektiivpsühholoogia kaasprofessori Andero Uusbergiga tuli esimese hooaja viimases osas juttu ka psühholoogia populaarsusest ja kättesaadavusest. Kuidas suhtuvad psühholoogid isehakanud terapeutidesse? Kuidas mõjutab vaimse tervise kättesaadavust AI? Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.

Dialoogia 1. hooaja viimases osas käis meil külas Hunt Kriimsilm, ühes oma üheksa ametiga. Rääkisime emotsioonidest, kriisidest, tehisintellektist ja ka konspiratsiooniteooriatest - empaatiliselt. Kuula aga tiiserist hoopis argumentatsiooni, miks on Tartu tore linn.

Peamiselt kõlab avalikus ruumis õpetaja ameti kohta terve hulk hüperboole: ühtegi reaalaine õpetajat riigis alles pole, keegi õpetajaks õppida ei taha ning hoolimata iga-aastastest palgatõusudest on justkui tegemist kõige vähem väärtustatud ametiga. Sellekuises Dialoogias käis külas haridustehnoloog Mario Mäeots, kes on TÜ haridusteaduste instituudis eriala loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis programmijuht. Mario on hea inimene, kellelt uurida: on see õpetajaelu tõesti ka nii mõru? Miks pole õpetajakoolituse täitumine ootuspäraselt läinud (vihje: asi pole selles, et katsetele ei tule piisavalt inimesi)? Kuidas Tartu Mill. Marine Auto Tartu ja Terminal Oil õpetajakoolituse populariseerimist sponsoreerinud on? Ja mis saab õpilastest ja õpetajatest tulevikus? Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.

Miks räägib haridustehnoloog nahkhiirtest ja kuidas see kõik õpetamisse puutub? Kuula tiiserit, et end aprillikuise Dialoogia lainele seada!

Õiglasest üleminekust rääkides ei saa kuidagi mööda minna sellest, kust enamik majanduskasvust tuleb. Kuidas seda erinevate riikide ja kultuuride kontekstis mõista, et tegelikult pole rohepöörde kõikjal nõudmine sugugi mitte... õiglane? Makroökonoomikaprofessor Raul Eamets toob näite.

ChatGPT4 tuleku tuules on mure oma tulevase tööpõllu pärast meie inforuumis üsna valjult kõlanud. TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets on täpselt õige inimene, kes selguse loomiseks külla kutsuda. Milline siis näeb välja tulevikutööturg? Kas kapitalismile on head alternatiivi? Milliseid oskusi tulevikus vaja võiks olla? Miks on hea omandada mitu kõrgharidust? Professor Eamets avas ka oma viimase rakendusuuringu telgitaguseid ning vastas põletavatele küsimustele: mida Ukraina põgenikud Eestis teevad ja kes siia üldse jäävad? Tule kuulama! Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen. 

Ehk oled omakeskis mõelnud, et huvitav, milline on majandusprofessori vaade praegusele rändepoliitikale? Sellest, et tulevikule mõeldes on tööturule vaja töökäsi juurde, on avalikkuses juba räägitud. Aga miks meie kvoodisüsteem siis kokkuvõttes ikkagi ei meie eesmärke ei toeta?

Rohepöördega kaasneb tihti ka küsimus: mida siis üksikisik teha saab ja millised on realistlikud ootused indiviidile? Süsteemi muutuste kontekstis rääkis selles Dialoogia 5. osas Margit Keller. Nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust.

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhataja ja sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor​ Margit Kelleriga sai turvasõnaks süsteemsüsteem. Mitte ainult seetõttu, et Chalice on imeline, vaid selle osa fookuses ongi suured ja süsteemsed muutused. Miks neid uuritakse? Mida teada on saadud? Kuidas siis jõuda sinnamaale, et sotsiaalne norm on ühtlasi meie keskkonda säästev norm - ja kuidas seda kõike planeerida eetiliselt? Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.

Veebruarikuise Dialoogia külaline on pikalt uurinud sotsiaalseid praktikaid ning oskab rääkida suurte ühiskondlike muutuste juhtimisest. Mis loom see kestlik areng siis selline on? Kuidas seda saavutada? Mis on need salapärased sekkumised, millest erinevates valdkondades muutusi esile kutsudes kõneldakse? Ega nad ei hammusta?

Kas jaanuarikuine osa on kuulatud? Maia ja vanaema pole kunagi nii pikalt seksist rääkinud. Ehk sütitab neljanda osa kuulamine ka Sinu kodus mõned huvitavad vestlused?

Seksuoloog ja psühholoogia doktorant Annika Tamme tõi stuudiosse teema, mis - olgem ausad - ajas elevile küll, sest tegemist oli ju päriselt "seksika teemaga", mis tõmbab tähelepanu ilma, et väga pingutama peaksime. Kusjuures, seegi on üks müüt, mille kummutamisega Annika tegelema peab! Pooleteisttunnise vestluse käigus rääkisime nii sellest, milliste probleemidega inimesed tema juurde jõuavad, miks iga seksikoolitaja juttu tõsiselt ei maksa võtta, kuidas inimeste seksuaalsus elukaare jooksul muutub või hoopiski ei muutu ning sellest, kuidas sinu "normaalne" ei pruugi olla minu "normaalne" ja see on okei. Lisaks kuuleme ka Maia kõige pikemat seksiteemalist vestlust oma vanaemaga ning episoodi lõpuks mõistame kõik, miks pole seksuoloogia nii lihtne midagi ning miks bow chicka wow wow võib ka kurblik häälitsus olla. Dialoogia annab sõna Tartu ülikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.

Jaanuarikuine Dialoogia on meie sarja kõige pikem osa: teema on lihtsalt nii inimlik ja kirgi küttev! Meil on külas seksuoloog, kes on korraga nii praktik (seksuaalteraapia) kui ka teoreetik (nooremteadur Tartu ülikooli psühholoogiainstituudis). Millest siis uuringud kõnelevad? Kui suure osa oma elukaares inimene siis on seksuaalne olend - ja kes üldse ütles, kust see vanusepiir läheb? 

Kas pole ikka veel novembrikuist osa kuulanud? Maria Žuravljova räägib muuhulgas huvitavalt sellest, kuidas noor, kes soovib graffitiga tegeleda, näitab üles suurt potentsiaali: tahab endas loomingulist oskust arendada ning kujundab linnaruumi, kus tal oleks hea olla. Meie aga karistame noori selle eest...