Äripäeva arvamusliider

Narvas on sündinud võimuliit, millega Mihhail Stalnuhhini juhitud poliitilised jõud on taas pukis. Endise keskerakondlase tõusu taga on sotside juhatuse liige Katri Raik, kes on suure tõenäosusega peagi Narva linnapea."Isiklike ambitsioonide realiseerimiseks reeta Eesti Vabariik. Põhimõtteliselt reeta. No ma ei tea… mida me veel tahame, Viktor Kingisepa saatus on kerge selle kõrval," ei hoidnud "Äripäeva arvamusliidri" saates tagasi end Indrek Tarand, kes oli 31 aastat tagasi Ida-Virumaal valitsuse erisaadik – ülesandeks hoida ära kohalike venelaste separatismi."Nii Pühtitsa igumeenja kui ka Katri Raik võivad ju Stockholmi sündroomi mõjul olla patriarh Kirilli ja Russki Miri pantvangid, aga ükski normaalne Eesti kodanik seda ei luba. Seda ei saa endale lubada ei Eesti 200 ega ka sotsiaaldemokraadid," lisas Tarand.Tema sõnul ei võta kõike piisavalt tõsiselt ka eelmainitud parteide osalusega võimuliit Toompeal: "Ma olen pisut morjendatud, et ka valitsuse tasandil ilmselgelt ei saada praegu probleemi suurusest aru.“Milles täpselt probleem seisneb ja mis saab edasi, Tarand saates selgitab.Saate teises osa räägib aga lennundusekspert Allan Nõmmik, miks läks Nordica pankrotti ja kuidas üldse pidanuks Eesti riik rahvuslikku lennufirmat juhtima."Logistikas on väga oluline, et inimesed, kes töötavad valdkonnas, pole üksnes hariduse ja kogemusega, vaid ka tunnevad inimesi," ütles Nõmmik.Saates kirjeldab ta suuri juhtimisvigasid nii ettevõtte kui ka riigi tasandil ning selgitab, mida terendab Eestile kõige valguses tulevik.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Katri Raik. Foto autor: Liis Treimann

Nii Euroopa Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valisid endale uue poliitilise võimu, ehkki väga erinevatel alustel. Kui Washingtonis tekitavad otsused üha suuremat hämmingut, siis Brüsselis on valikud märksa konventsionaalsemad, nende seas ka euroliidu välispoliitikajuht Kaja Kallas.„Kaja Kallas ja Ursula von der Leyen uues Euroopa Komisjonis saavad aru, et see aeg on möödas, mil Euroopa tervikuna või riigid eraldi võiksid rahus olla Ühendriikide laia selja taga. See aeg ei tule enam kunagi tagasi," rääkis seekordses "Äripäeva arvamusliidri" saates riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson.Nimelt on pärast Donald Trumpi valimisvõitu üsna segane, milliseks kujunevad USA ja ELi omavahelised suhted, rääkimata kõigest muust.Trumpi valikud oma uude administratsiooni tekitasid veel nädala alguses teatavat kergendust, kui välisministri ametisse nomineeriti Florida senaator Marco Rubio. Seevastu nädala teises pooles oli selge, et administratsiooni hakkavad kuuluma isegi USA praegust poliitilist maastikku silmas pidades tõelised ekstsentrikud – juhul kui vabariiklaste enamusega Kongress seda ei takista.Delfi poliitikaajakirjanik Herman Kelomees ei usu, et rahvasaadikud Trumpile kätt ette paneks. „Kui me hakkame lootma sellele, et Kongressis on piisavalt palju mõistust, siis selle aluseks saab olla ainult amneesia Trumpi eelmise ametiaja suhtes. Vabariiklased on vägagi võimelised oma presidendi taha joonduma.“Mis puudutab finantsturge ja globaalset kaubandust, siis ehkki turud rallivad praegu pea püstloodis ülessse, usub Redgate Capitali investeerimisjuht Peeter Koppel, et Euroopa neil valimistel selgelt kaotas.„Me tahaks ju kangesti Ameerikasse müüa, aga eurooplased saavad kaitsetollid peale olukorras, kus majandusel pole konkurentsivõimega niikuinii juba mõnda aega eriti pistmist," ütles Koppel.Saates räägivad Mihkelson, Kelomees ja Koppel täpsemalt, milliseks need suhted kujunevad ja mida võib tuua tulevik.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Reuters/Scanpix

Donald Trump on taas USA president. Ehkki isikuna on ta tülgastav, ei pruugi tema poliitika olla ei Eestile ega Euroopale tervikuna teab mis halb, usub "Äripäeva arvamusliidri" ajutrust.“Kui otsida positiivset, siis on vana tõde, et innovatsioon sünnib ikkagi siis, kui on jama majas," selgitas saates Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang.Äripäeva peadirektor Igor Rõtov tunnistas, et ta on Euroopa suhtes küll pessimistlikum kui Lang, ent kui vaadata asja kitsamalt Eesti ettevõtja pilgu läbi, võiks Atlandi tagant paista ka võimalusi. “Trumpi lubatud tollid on nii või teisiti juba eksisteerinud. Üks tee on USAsse mitte kaupu vedada, vaid investeerida.”Rääkides kaitsetollidest, lausus ka Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, et kui ebaausalt mängivat Hiinat karistatakse, tulebki talle koht kätte näidata.Vahetult suurim küsimus on aga mõistagi Trumpi Vene-poliitika, mis võib hõlmata endast mingit sort diili Ukraina üle. Saatekollektiiv arutles eri stsenaariumide üle, ent saatejuht Indrek Lepik rõhutas, et uut olukorda ei saa võrrelda ideaaliga, vaid ikkagi viimaste aastate kogemusega. "Kui ma vaatan Joe Bidenit ja tema julgeolekunõunikut Jake Sullivani, siis ma ei vala pisaraid, et nemad ei vastuta enam Ameerika Ukraina-poliitika eest," ütles Lepik, kelle hinnangul on teinud Washington praegu ikkagi täpselt nii vähe kui võimalik, et aidata Ukrainal seda sõda võita.Emotsioone ja hüpoteese on kolmapäeva hommikust olnud palju, ent Langi sõnul tuleks ka Euroopa perspektiivist vaadata, mida arvavad kõige targemad: "Kui me küsime maailma kõige targemalt ja informeeritumalt arvamusliidrilt, härra turult, siis seesama Euroopa haige mees Saksamaa ei tee teist nägugi Trumpi tagasivalimise peale. Aasta algusest on aktsiaindeks DAX kallinenud üle 15 protsendi, nädalaga veel poolteist juurde visanud. Saksa börsile investeerijad pole selle näogagi, et tahaksid kapituleeruda."Mis täpselt Trumpi tagasivalimine endaga kaasa toob ja kuidas peaks Eesti käituma, saatekollektiiv arutas ja sõnastas.Saatejuht on Indrek Lepik.Fotol: börsikaupleja Wall Streetil. Foto autor: AFP/Scanpix

Ettevõtjad, kellele võib Donald Trump sümpatiseerida oma maksupoliitiliste ideedega, ei tohiks unustada, et majandus ja ettevõtlus toetuvad õigusriigile, millest vabariiklaste presidendikandidaat lugu ei pea, ütles Toronto ülikooli professor, ajaloolane ja politoloog Andres Kasekamp Äripäeva raadios.Kasekamp rääkis saates “Äripäeva arvamusliider”, et USA seekordsete presidendivalimiste üks eripära on suurärimeeste vahetu sekkumine kampaaniasse. Tema sõnul on suurettevõtjad seni mõjutanud valimisi pigem kaudselt, läbi kandidaatidele suunatud toetuste. Seekord on aga infotehnoloogiaettevõtja, Tesla ja SpaceXi juht Elon Musk esinenud Trumpiga koos laval ja sekkunud avalikku debatti, kasutades talle kuuluva sotsiaalmeediakanalit X (endine Twitter).“Varem pole ärimehed USA poliitikas sellises rollis olnud. Muski võib nimetada oligarhiks, rikkuriks, kes püüab üheselt poliitikat mõjutada ja ta loodab saada ka mingi positsiooni Trumpi tulevases valitsuses,” ütles Kasekamp. Tema sõnul kurb näha ärimehi toetamas kandidaati, kes ei pea lugu õigusriigist – kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud, nimetanud oponente sisevaenlaseks ja lubanud nendega arved klaarida. Kasekamp leiab, et see on lühinägelik, sest ka äri toetub lõppeks õigusriigile.Jeff Bezos peatas Washington Posti omanikuna väljaande traditsioonilise valimiseelistuse juhtkirja, soovides Kasekampi hinnangul mitte riskida sellega, et Trump maksaks presidendiks saades kätte Bezose firmadele.Pikki aastaid USA poliitikat jälginud Toronto ülikooli professor tõi kampaaniast kokkuvõtet tehes esile ka tõsiasja, seekord ei paista makromajanduse soodsal seisul olevat varasemat mõju valimistulemusega. “Üks näitaja, mis mõjutab, on hinnatõus, mida inimesed tajuvad toidupoodi minnes; teisi näitajaid inflatsiooni kõrval on raskem tajuda ja ka hinnatõus on tilu-lilu näiteks Eestiga võrreldes,” rääkis Kasekamp.Foto: Elon Musk esinemas New Yorgis kampaaniaüritusel.AP/Scanpix

Sotsiaaldemokraadid ei taha kõigilt nn kolmandate riikide kodanikelt valimisõigust ära võtta ning esitasid palju kära tekitanud alternatiivse ettepaneku. Ent ka sotsid tõdevad, et ühiskondlik tellimus Putini-meelsed valimistelt eemale tõrjuda on selgesti olemas ja täiesti arusaadav. Küsimus on selle tegemise viisis.„Valdav osa parlamendis esindatud poliitilistest jõududest on minu hinnangul läbimõtlematult ja ühiskondliku hurraa pealt tegemas suurt viga, nõudes tegelikult väga suure ühiskonnagrupi ilmajätmist ühest demokraatlikust põhiõigusest, mille mõju Eesti riigile võib olla positiivse asemel negatiivne,“ ütles raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“ Tallinna linnapea ja sotside aseesimees Jevgeni Ossinovski.Ossinovski kinnitusel ta ei arvagi, et tema koduerakonna ettepanek kehtestada kolmandate riikide kodanikele valimistele registreerumise tingimus ning nõuda selle käigus ka Venemaa agressorriigiks tunnistamist on geniaalne ega kuulu kritiseerimisele. Selle puuduste üle tulekski konstruktiivselt arutleda, ent plaanile osaks saanud valju kriitikaga ta ei nõustu.„Meie pakume viisi, mis ei võta kelleltki automaatselt valimisõigust ära ega tekita negatiivset tunnet neis mittekodanikes, kes on meiega koos ja lojaalsed,“ selgitas Ossinovski.Saate teises pooles kuuleb Toronto ülikooli professorit Andres Kasekampi rääkimas USA seekordsete presidendivalimiste eripärast: suurärimeeste, nagu Elon Musk ja Jeff Bezos, vahetust sekkumisest kampaaniasse. Kasekampi sõnul on rikkurid varem andnud panuse annetuste kaudu, aga midagi sellist, nagu Muski soov teha ühest kandidaadist – Donald Trumpist – president ja mõjutada tulevase administratsiooni poliitikat, pole varem nähtud.„See, mis 1994. aastal võis tunduda okei, ei ole seda enam 2024. aastal,“ ütleb saates kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp. Tema Äripäevas ilmunud ning tuhandete lugejate tähelepanu pälvinud artiklist selgus, et meil on ettevõtteid, kes annavad värbamisfirmadele töötajate leidmisel eeltingimuseks mitte kvalifikatsiooni ja kogemuse, vaid vanuse ja soo. Potisepp peab kummaliseks, et osa ettevõtjaid ei pea ilmset diskrimineerimist töösuhetes üldse diskrimineerimiseks, vaid tingimuste seadmiseks.Saate tegid Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.Foto autor: DPA/Scanpix

Moldova hoidis üle noatera oma Euroopa Liidu suunalist kurssi, kuid laupäeval võib sellest lõplikult ära pöörata Gruusia. Jõud, mille vastu kumbki võitleb, on Kreml."Vene propaganda vastu ühe-kahemiljoniline riik sama jõu ja materjaliga mitte kunagi ei saa," rõhutas aga "Äripäeva arvamusliidri" saates kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.Kreml kulutas kümneid kui mitte sadu miljoneid eurosid, et Moldova suunaks oma kursi taas itta, ning Gruusiaga on venelaste plaan veel palju põhimõttelisem.Rebase sõnul ei maksa aga veel meelt heita, sest grusiine-moldovlasi aitaks see, mis on aidanud ka eestlaseid. "Moldova suurim nõrkus pole välisrünnak, vaid sisemise tugevuse küsimus ehk baasnarratiiv."Saates rääkis Rebane, kuidas saab Euroopa end Venemaa vastu psühholoogiliselt kaitsta ja lõpetuseks ka sellest, mida tõotavad novembrikuised USA valimised.Saate teises pooles hoiatas filmikriitik Andrei Liimets kinomonopoli eest, mis koos monopolidega muudeski sfäärides sätib üha enam Eesti ühiskonda Margus Linnamäe huvide järgi.Ning tehnikaajakirjanik Henrik Roonemaa mõtiskles selle üle, kas ja mil määral oleks tarvis piirata nutiseadmete kasutamist koolis.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Reuters/Scanpix

5. novembri valimiste eel on seis endiselt 50 : 50, kas võidab Kamala Harris või Donald Trump.Kui Harrise võidu korral oleks raputusi esialgu vähem, kuivõrd Demokraatliku Partei üldine joon kehtib ju praegugi Joe Bideni all, siis Trumpi triumf, pidades silmas üht tema peamist lubadust kehtestada kõigile riikidele lausalised imporditollid, muudaks kurssi juba selgelt ja järsult.“Kui selline asi [nagu Trumpi lubatud tariifid] peaks juhtuma, hakkab toimuma USA majanduse tohutu suuruse tõttu üle maailma kaubanduse ümberpaiknemine,” selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates Eesti suursaadik Washingtonis Kristjan Prikk.“Väga tõenäoliselt hakkab Hiinast märkimisväärselt kaupa liikuma Euroopa turule. Mingiks hetkeks Euroopas teatavate kaubaartiklite hinnad tulevad konkurentsi tõttu alla, aga pikemas perspektiivis tähendab see, et senised tootjad ja kaubamärgid satuvad surve alla, kus nad ellu ei jää," selgitas Prikk.Kui tõenäoline see stsenaarium on, Prikk saates ka lähemalt selgitab. Samuti tuleb juttu välispoliitika rollist valimiskampaanias ning kas ja kuidas valimiste tõttu sõda Ukrainas muutub.Saate teises pooles avab Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant kohaliku poliitika kuluaarides toimuvat. Nimelt on sahistatakse siit ja sealt, et Isamaa võib püüda lähemal ajal ka Toompeal võimule pääseda. Saates selgitab Jaagant, palju on sel jutul tõepõhja all.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Donald Trump. Foto autor: Reuters/Scanpix

Eestis tehakse üha rohkem proovipuurimisi, et saada aru, kui palju ja mis koosluses on Virumaa all fosforiiti. Kui läheb õnneks, võiks olla see ju kogu rahva põlvkondadeülese rikkuse allikaks.Rutt Hints TTÜ geoloogia instituudist tõmbab aga esimese hooga tuure veidi maha. "Me räägime suhteliselt madala kvaliteediga toormest, mille väärindamine on keeruline – juhul kui tahaksime sealt võtta välja lisaks ka haruldasi muldmetalle," selgitas Hints "Äripäeva arvamusliidri" saates.Samas ütleb ta, et see pilt saab uurimise käigus märksa selgemaks, ehkki ta usub, et on naiivne unistada, justkui võiks kõigel sellel olla Eestile samasugune mõju nagu Norrale pool sajandit tagasi, kui Põhjamerest kõvasti naftat leiti.Hints selgitab saates, miks ja kuidas maapõueuuringuid tuleb teha, kuidas maandada sotsiaalseid pingeid ning milline on ajaline perspektiiv, et see kõik miljarditesse ulatuvat kasu hakkaks tooma.Saate teises pooles avab Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk avaliku sektori "puhkusteskandaali" telgitaguseid ning arutleb selle üle, kuidas üldse mõõta tööd, mitte tööl istutud tunde.Ning Äripäeva börsitoimetuse värske juht Jaan Martin Raik selgitab, kuidas investeerida nõnda, et tootlust oleks ka keerulistel aegadel.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Ida-Virumaa kaevandustest räsitud maastik. Foto autor: Erik Prozes

Uus Euroopa Komisjon saab peagi ametisse ja hakkab kõige muu seas ellu viima euroliidu tööstuspoliitikat. Õieti on see järgmise viie aasta prioriteet, rõhutab tööstuspoliitika asedirektor Maive Rute."Hiina ja USA liiguvad kiiresti, see on selge. Seda enam on vaja meil jalad kõhu alt välja võtta ja käbedamini kõndima hakata," ütles Rute, kelle sõnul on võimalused ja vahendid Euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks selgelt olemas – peab olema tahet ja koostööd seda ellu viia ning õigel ajal ka raha ära kasutada."Peab vaatama, et härra Maurus oleks ka kodus, kui rahalaevad sõitma hakkavad. Eestil peab olema vastuvõtuvõimekus, et keegi selle raha siia tooks," selgitas Rute.Kust täpselt tulevad triljonitesse ulatuvad summad ja miks võiks olla endiselt lootust euroliidu tööstusrenessanssi, Rute saates ka lähemalt selgitab.Teises pooles prognoosib Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik, mis suunas liigub suur sõda Iisraeli, Iraani, Hezbollahi, Hamasi ja kõigi teiste asjaosaliste vahel.Ning autoajakirjanik Karl-Eduard Salumäe ütleb, et pole kaugeltki veendunud Hiina autotööstuse vääramatus võidukäigus.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Reuters/Scanpix

Ettevõtja, Cleveroni kaasasutaja ja e-kaubanduse liidu juhatuse liige Peep Kuld ütleb, et ka ulatuslik koondamine ei tähendaks suure osa töö tegemata jätmist.Kuld selgitas nädala keskel rahvusringhäälingu uudisteportaalis ilmunud arvamusloos, et riik võiks vabalt kärpida viiendiku ametkonnast, ilma et sel oleks tõsiseid tagajärgi. Ehkki “Äripäeva arvamusliidrile” antud intervjuus täpsustab ta, et see konkreetne suhtarv on tinglik, on selle taga selge loogika. Nimelt igas organisatsioonis kehtib Pareto ehk 80/20 printsiip, mille järgi teevad 80 protsenti tööst 20 protsenti töötajaist.“Ma olen veendunud selles, et kui vähendada ametnikke 20 protsenti, siis need vähendatakse nende arvelt, kes on need 80 protsenti, kes teevad ära 20 protsenti tööst. Kokkuvõttes ei muutu midagi halvemaks,” ütleb Kuld.Intervjuus räägib ta, mis on Parkinsoni seadus, kust ja kuidas kärpida, mida räägib avaliku sektori iseloomust sotsioloogia laiemalt ning miks tuleb riigi tippjuhte raskete otsuste eest premeerida.Saate teises pooles selgitab Iisraeli asjatundja Merili Arjakas, mis saab sõjast põhjarindel ehk suunaga Liibanoni ja Hezbollah' poole. Ning autokoolituse ekspert Indrek Madar avab teooriaeksamite probleemi ning transpordiameti ja autokoolide liidu vahelise konflikti tegelikke tagamaid. Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Andras Kralla

Kui eelmisel nädalal näitas "Äripäeva arvamusliider", kus on ripakil pool miljardit eurot maksuraha, siis sel nädalal on meil veel lisa pakkuda."Kui me tellime välismaalt midagi, siis selle ostusumma pealt peaks laekuma käibemaks Eesti riigile," selgitas e-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät. Aga see raha ei jõua Eesti riiki, sest ta ei saa seda kuidagi kätte."Me oleme hinnanud, et sada ja paarkümmend miljonit jääb riigil aastas saamata. Euroopas on mõned sammud astutud, aga jätkuvalt seda keegi tegelikult ei kontrolli," selgitas Väät. Kui arutelud kaubanduse üle võivad tunduda rohkem kaupmehe murena, siis tegelikkuses moodustab tarbimine kui selline poole kogu Eesti sisemajandusest. Ja mida rohkem sellest rahast piiride taha rändab, seda vaesemaks jääme kollektiivselt me kõik.Saates selgitab Väät, millised on selle sügise ohumärgid ja ka pikemad trendid. Mida tähendab e-kaubandus traditsioonilistele kaubanduskeskustele ning mis rolli mängib selles kõiges rohemajandus ja meie kõigi ökoloogiline jalajälg.Saate teises pooles aitab luureasjatundja Ivo Juurvee aru saada, kuidas plahvatas mitme tuhande Hezbollah' võitleja piipar. Ning arvamustoimetaja Neeme Korv ütleb, mida tuleb teha, et inimesed liikluses surma ei saaks.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Reuters/Scanpix

Valitsus pole suutnud siiani otsustada, kuidas ettevõtteid järgmistel aastatel maksustada: kas võtta protsent nende kasumist või siis palgafondist või hoopis bilansimahust.Kuid “Äripäeva arvamusliidri” stuudiosse kogunenud Äripäeva juhid leiavad, et see on klassikaline müügitöö võte: pane ette variandid, mille vahel otsustada, selle asemel, et avada debatt põhimõttelisemaks küsimuseks.Stuudios räägivad Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, peatoimetaja Meelis Mandel ja investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang, kellele päriselt maksukoormus peaks langema. Vihje: need on jõukad inimesed.Arutelus tuli veel juttu, kuidas pöörata ümber vaeseks vingumise trendi, mida teha, et muuta investeerimiskeskkonda atraktiivsemaks, miks ja kuidas peaks riik veel laenu võtma ning miks pole kaugeltki väheoluline kogu arutelus ka õigluse ja võrdsuse, dünastilise rikkuse ja meritokraatia küsimus.Saate teises pooles räägib kaitsetööstusettevõtte Marduk osanik ja ärijuht Leet Rauno Lember, mida järeldada NATO õhuruumi tunginud Vene droonide vahejuhtumist ning kui hästi on kaitstud Eesti idapiir kõikvõimalike õhusõidukite eest.Ning lõpetuseks selgitab teatriliidu juht ja näitleja Gert Raudsep, miks päriselt ei tohiks kultuurivaldkonnast kärpida.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Igor Rõtov. Foto autor: Andras Kralla.

Valitsus saab nädala pärast kokku riigieelarve esimese variandi. Oluline osa selles on tulureal kajastuv ettevõtete tulumaks, mis kehtestatakse esimest korda sel sajandil."Äripäeva arvamusliidrile" antud intervjuus ütleb EY maksundusekspert Ranno Tingas, et küsimusele "mis on kasum?" pole tingimata lihtne vastata."Traditsioonilise tulumaksuga on see kasum alati hinnangute küsimus," selgitas Tingas, kelle sõnul ei saa enne lõplikke detaile ka lõplikke hinnanguid anda, ent Eesti ärikeskkonna atraktiivsusele see igatahes hästi ei mõju."Kaks erinevat kasumi maksustamise põhimõtet plusspunkte ei anna."Saates räägib ka tippjuht Erkki Raasuke, mida ta arvab kuldsetest käeraudadest ja kas neil on kohta Eesti tööturul.Ning riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson selgitab, mis on Ukraina valitsusremondi taga päriselt.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: rahandusminister Jürgen Ligi. Foto autor: Andras Kralla

“Ilma kahtlusteta on ees väga keeruline sügis ja võib-olla isegi veel keerulisem talv, aga lõpuks paistab selle tunneli lõpust siiski ka valgust. Et see valgus oleks ka tõesti valgus, mitte rong, on nüüd meie kätes ja teha,” võtab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov "Äripäeva arvamusliidri" eetris kokku eesootava poolaasta.Suvega on muutunud palju: valitsusvahetused ja kriisid Euroopa suurriikides ning mõistagi USA presidendikampaania, mis on kätkenud endas pea pretsedenditut esikandidaadi vahetumist kui ka atentaati Donald Trumpile. Just Trumpi võimalik võit on ka üks suurimaid riske kogu Euroopale."Meie töötame selle presidendiga, kelle Ameerika valijad on valinud," on aga Vseviov resoluutne. "Kui kuskil tuleb ametisse keegi, kes viljeleb poliitikat, mis on vastuolus meie huvidega, püüame selgitada, miks see poliitika pole kasulik. Meil pole põhjust ette nutta ega ka mitte ette rõõmustada.”Saate teises pooles räägib Delfi poliitikaajakirjanik Herman Kelomees, kuidas täpselt ameeriklased novembris valida otsustavad. Ning haridusministeeriumi üldhariduspoliitika juht Ülle Matsin räägib, kuidas läheb algava kooliaasta eel nii eestikeelse hariduse kui ka riigigümnaasiumidega.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Pilt: Mihkel Tamm.

Miks on Leedu Eestist parem? Või õieti, kas üldse on? Viimase aasta arvamusavaldustest jääb mulje, et lõunas on asjad oluliselt paremini kui siin Soome lahe ääres.Leedus on palju optimismi, ütleb suursaadik Vilniuses Kaimo Kuusk. "Aga see on viimase paari-kolme aasta teema. Varem mindi Leedust ära."Aga küsimus pole ainult tujus või suhtumises, mõni asi on tõepoolest Leedus parem ja lihtsam."Leedus on võõrtööjõu sissetoomine palju-palju lihtsam kui meil," rõhutab Kuusk, kelle sõnul pole leedukatel sellist kvooti, mis Eestis piirab kolmandatest riikidest inimestele tööviisade jagamise umbes 1300 inimeseni aastas.Saates "Äripäeva arvamusliider" räägib aga Kuusk ka teistest asjadest, mida Leedu õigemini teeb. Ja millest Eestil õppida on.Saate teises pooles selgitab Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant, miks toimuvad parteimaastikul praegu suured muutused. Lisaks räägib ta ühest üllatavast miinusest, mille Reformierakond suure valimisvõiduga kaasa sai.Ning jalgpallilegend Mart Poom selgitab, mis seisus on kohalik vutt ja kelle vastutada on see, et spordis oleks rohkem raha.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto: Andras Kralla

Isamaa kunagine liige, endine riigi peaprokurör ja nüüdne Parempoolsete juht Lavly Perling ütleb, et Parvel Pruunsilla kohtuasjas ilmnenud sinine märkmik on täis silmiavavaid viiteid.“See on nüüd selge, et ühe mehe mõju on olnud erakonnas oluliselt ulatuslikum, kui me toona üldse arvasime,” selgitas “Äripäeva arvamusliidri” saates Lavly Perling, viidates Pruunsilla märkmikule, mis on Tartu maakohtus tõendina arutluse all.Tolles sinises märkmikus on kirjas rahasummad, poliitikad, lööklaused. “See oli selline käsipidi mikromanageerimine,” kirjeldas Perling.Isamaast välja heidetud Perlingu sõnul on sedasorti läbipaistmatus poliitikas ohtlik, kus pealtnäha kujundab erakonna seisukoht suurrahastaja, mitte erakonnaliikmed.“Valides Isamaa juhtivaid poliitikuid, saavad nad ikkagi Pruunsilla.”Saates räägib ka äriingel Lev Dolgatsjov Planet42 kõrbemise õppetundidest. Ning opositsioonijuht Urmas Reinsalu prognoosib, kauaks uut valitsust jagub.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Pildi autor: Andras Kralla

"Kui valdav osa erakondi on muutunud väga selge maailmavaateta erakondadeks, kui kõik ajavad taga täpselt samu valijaid ja on valmis tegema mille iganes nimel oma hoiakutes muudatusi..."Lõpu kirjutab valmis igaüks, aga Kai Realo, Ragn-Sells Estonia juht, tööandjate esindaja ja kliimanõukogu liige on murelik poliitika praeguse seisu pärast. Olgugi et uus peaminister Kristen Michal talle vähemasti praegu veel meeldib."Massid tüdinevad kohe, kui on midagi kätte saanud ja tahavad midagi uut. Populaarsusele üles ehitatud poliitikat tehes ei saavuta me nagunii, mida nad ootavad," ütleb Realo."Äripäeva arvamusliidri" uue hooaja avasaates räägib ta, mida arvab kliimaseadusest ja uuest valitsusest.Saates räägib ka Redgate Wealthi investeerimisjuht Peeter Koppel Lääne turge tabanud punasest lainest ning kaitsetööstuse suurinvestor ja kaitsetööstuse liidu nõukogu juht Taavi Veskimägi annab hinnangu kaitsetööstuse olevikule ja tulevikule."Äripäeva arvamusliidri" tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Pilt: Liis Treimann.

Sel korral istub "Äripäeva arvamusliidri" saatekolleegium koos stuudiosse, et arutleda selle üle, kas tehtud tööl ka tulemust oli.Stuudios on Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja Indrek Lepik, kes nuputavad, kui suur mõju on konstruktiivsel arvamusel ühiskondlike protsesside kujundamisele. Ning samuti prognoosivad nad, mida toob sügis.Saate teises pooles kõlavad parimad palad lõppenud hooajast. Sõna võtavad Ain Hanschmidt, Jaanus Murakas, Valeria Kiisk, Rasmus Kattai, Carri Ginter ja Kersti Kaljulaid."Äripäeva arvamusliider" on suvepuhkuselt tagasi 9. augustil.Fotol: Kaja Kallas ajakirjanike ees. Foto autor: AP/Scanpix

Lõppev nädal lõhkas Eesti poliitikas tõelise tuumapommi, kui pealtnäha üleöö lagunes EKRE kahte leeri. Helmete perekond on tõrjunud välja kõik konkurendid ja läheb nüüd kongressile vastu ilma oma kindralite, eurosaadiku kui ka kunagise riigikogu esimehe Henn Põlluaasata."EKRE jääbki selliseks tigedaks, nurgas kõikide peale haukuvaks marginaalseks erakonnaks, mis iialgi ei saa enda aateid, ideid, ettepanekuid, lubadusi ellu viia," ei hoia Põlluaas end "Äripäeva arvamusliidrile" antud intervjuus tagasi.Tema sõnul on degradeerunud partei paranoilisesse äärmusesse, kus tõde on üksnes "perekonna" käes. Põlluaasa sõnul on tal ja kaasvõitlejatel nüüd otsustuskoht: kas luua uus poliitiline partei.Saate teises pooles räägib eurovolinik Kadri Simson, kui pöördelised on olnud viimased viis aastat ja mida toob lähemal kümnendil rohepööre. Mõistagi selgitab ta, mida teeb pärast ametiaja lõppu. Koduerakond on ju kriisis ja kõik lähemad võitluskaaslased keskparteist lahkunud.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Henn Põlluaas, foto autor: Liis Treimann.

Euroopa valimised juba käivad ja peagi on selge, kes kuuluvad järgmisesse Euroopa Parlamenti ja kes hakkab juhtima Euroopa Komisjoni. Suuri ja julgeid otsuseid on vaja rohkem kui kunagi varem.Suurte küsimustega tegeleb ka selle nädala "Äripäeva arvamusliider". Suursaadik Matti Maasikas võtab lahata Euroopa suurt pilti: mis meist muutuvas maailmas saab ja mis rolli mängib selles Eesti.Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas analüüsib aga seda, mida tõotab järgmise viie aasta Euroopa majanduspoliitika.Ning Euroopa Komisjoni Eesti esindaja Vivian Loonela teeb puust ja punaseks, kuidas see kõigi elu mõjutav Euroopa Komisjon õieti kokku saab.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Pildil: Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto autor: AFP/Scanpix.