Äripäeva raadio

Masina- ja metallitööstus peab end välismaal paremini turundama, sest elame ajal, mil turud ärkavad ja tarneahelaid mängitakse ringi, leiavad Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran ja ekspordi valdkonna juht Gustav Kotkas saates "Tööstusuudised eetris". „Seis on toimekas, need ennustused, mis aasta tagasi hakkasid tekkisid, et nõudlus tuleb tagasi ja turud ärkavad, on tegelikult realiseerunud. Meil on taas väljaktuse, kus pole jälle piisavalt töökäsi ja oskustöölisi, kes aitaks selle mahu ära teha,“ ütleb masinatööstuse liidu juht Andri Haran. Ka masinatööstuse liidu ekspordi valdkonna juht August Kotkas näeb, et olukord sektoris on paranenud. „Eelmise aasta augustis-septembris, kui tegin esimesi ringe meie ekspordiprogrammi liikmete seas, siis oli olukord suhteliselt nutune. Ei olnud seda kindlust, et kohe läheb paremaks, aga kui me nüüd kuuleme, kuidas neil lähen, siis on olukord selgelt paranenud,“ tõdeb Kotkas. Nii Haran kui Kotkas tõdevad saates, et tööstuse nõrk koht on siiski müük ja turundus, samas on praegu ekspordivõimalusi piisavalt, sest tarneahelatest püütakse välja võtta Hiina tarnijaid ja ka kaitsetööstus buumib. „Meile on praegu n-ö kukkunud sülle olukord, kus maailmas mängitakse asju ringi, tarneahelaid tehakse ringi, ja peame koostöös ettevõtete ja riigiga pingutama, et oleksime pildil olemas,“ rõhutab Haran. „Ma oskan hetkel võib-olla kahe käe sõrmedel kokku lugeda meie sektori ettevõtteid, kellel on reaalselt turundusinimesed tööl. Ma väga loodan, et see muutub,“ sõnab liidu juht. „Kui klassikaline tööstusettevõte müüb oma teenust, kvaliteeti, oskust ja mingit tükki, siis turunduse vaates me peaks kindlasti müüma oma väärtuseid, brändi ja usaldust ehk asju, mida välismaine partner tegelikult meie käest otsib,“ täiendab Kotkas. Kui küsida, mille taha meil turundus takerdub, vastab Haran, et osati on põhjus ka eestlaslikus tagasihoidlikkuses. „Ühelt poolt on see meie selline eestlaslik tagasihoidlikkus. Me teeme ju tegelikult väga kvaliteetset tööd, oleme usaldusväärssed, aga meis ei ole sellist ameerikalikku enesekindlust. Meil on selle arendamisega vaja kõvasti tööd teha,“ rõhutab Haran. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol: Andri Haran ja Gustav Kotkas. Allikas: Tööstusuudised

R8 Technologies kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Siim Täkker usub, et tehisintellektist saab lähiajal kinnisvarasektori uus standard. Tema sõnul on võimalik AI abil vähendada hoonete energiakulu ligi viiendiku võrra ning muuta hoonete haldamine targemaks ja säästlikumaks. Saates “AI faktor” räägib Siim Täkker, kuidas R8 Technologies on arendanud digitaalse operaatori ehk tehnilise töötaja Jenny, kes juhib suurte ärihoonete tehnosüsteeme reaalajas ja leiab igal hetkel kõige tõhusamad seadistused. „Keskmiselt on võimalik energiatarvet vähendada 20% võrra, see tähendab ka otsest mõju kuludele ja süsinikuheitmetele,“ selgitab Täkker. Lisaks klassikalistele küte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemidele juhib tehisintellekt ka näiteks päikesepaneelide kasutust või isegi poodide külmkappe. „On see külmhoone, külmkapp või maja – printsiip on läbivalt igal pool sama. Mudelid hindavad, kui kiiresti temperatuur erinevates tingimustes muutub, ja see võimaldab süsteeme palju efektiivsemalt tööle panna,“ kirjeldab Täkker. Lisaks tuleb juttu sellest, kuidas AI kasutuselevõtul mängib rolli inimeste usaldus uute süsteemide vastu, millised riigid liiguvad kiiremini tehnoloogia rakendamisel ja miks saavad just põhjamaad olla teerajajad. Samuti arutleme, milline on AI roll uute hoonete projekteerimisel ja milline kinnisvaratehnoloogia maailm ootab meid aastaks 2030. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Siim Täkker. Autor: Andres Laanem

Tervisekindlustus ei ole enam pelgalt hüve – see on muutumas tööandja konkurentsieeliseks, mida ootavad nii noored spetsialistid kui ka kogenud töötajad. Mida tervisekindlustus tegelikult katab, kuidas on töötajate ootused viimastel aastatel muutunud ja kuidas see kõik mõjutab tööandja brändi? Saates räägivad If Kindlustuse eksperdid – isikukindlustuse riskijuht Evelin Strikholm ja kahjukäsitleja Irina Burakova –, millist lisaväärtust loob tervisekindlustus töötajatele ja tööandjatele. Arutame, kuidas kindlustus mõjutab töötajate produktiivsust, millised on kõige populaarsemad teenused (sh vaimse tervise tugi ja hambaravi) ning kuidas erinevad väike- ja suurettevõtete vajadused. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas töötajad kindlustust tegelikult kasutavad, kui paindlikud on paketid ja miks tervisekindlustus võib olla osa laiemast tööandja terviseprogrammist. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Pexels

Septembriga algab uus koolitushooaeg nii ettevõtetes kui ka koolitajatel. Saates uurime, kuidas ettevõtted korraldavad töötajate õppimist ja arengut ka majanduslikult keerulistel aegadel ning kuidas koolitajad vastavad turu ootustele ja suunavad uusi arenguid. Juttu tuleb koolitustest kui äritegevuse loomulikust osast, sisekoolitajate väärtusest, digilahendustest ja personaliseeritud arenguteedest. Samuti räägime turu-uuendusest – koolitusettevõtete võimalusest pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet, aga ka oskustest, mida nõuab tulevik juba täna, ning sellest, kuidas hinnata koolituste tegelikku mõju. Aeternumi partner Kati Tikenberg toob näite koolituse tulemuste ja hinnastamise seosest: “Mina oma praktikas olen sidunud müügikoolituste puhul koolituse hinna selgete tulemusnäitajatega – kui need saavutatakse või isegi ületatakse, on hind kõrgem; kui mitte, siis soodsam. Nii saab koolituse mõju ka reaalselt mõõta.“ Stuudios jagavad kogemusi Merko Ehitus Eesti koolitusjuht Virge Karba ja Tallink Grupi koolitus- ja arendusjuht Krista Tuulik, samuti Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse liikmed Kati Tikenberg, Aeternumi partner ja konsultant-koolitaja, ning Alek Kozlov, Ettevõtluskeskuse peaprodutsent ja koolitaja. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Kati Tikenberg ja Alek Kozlov ning Virge Karba ja Krista Tuulik. Allikas: Äripäev

Sinu arvuti must monitor, millel võib ühel päeval seista kiri "maksa 5 miljonit, sul on aega 72 tundi ..." – tundub kauge ja võimatu hetkeni, kui see sinuga päriselt juhtub. Mida edasi teha, lahkab saade "Digitark äri". Sellised intsidendid saavad sageli alguse kuid ja vahel ka aastaid varem. Digikuriteod on hästi planeeritud, kus tegevus toimub vaikselt ja salaja logifailides, krüpteeritud andmetes ja süsteemides ning eriti keeruline on, kui see kõik toimub riikide-üleselt. Digimaailmas ei tule politseiauto vilkuritega, vaid võib tulla hoopis ettevõtte juhi karm otsus: „Peame tehase sulgema. Meie töö on seiskunud. Me ei saa mitte midagi teha, kuniks …“ Kuniks keegi suudab tuvastada, mis, millal, kuidas ja mis ulatuses täpselt juhtus. See ei ole lihtsalt tehniline töö – see on kriminalistika. Saates on külas Livio Nimmer ja Harri Uljas tehnoloogiaettevõttest OIXIO IT. Saadet juhib Mare Timian. Saate toovad teieni OIXIO Digital ja OIXIO IT. Fotol: Livio Nimmer, Mare Timian ja Harri Uljas. Autor: Andres Laanem

Arco Vara on käivitanud uue võlakirjaemissiooni, et rahastada Lutheri kvartali arendust Tallinna südames. Sellega saab teenida 8,8% fikseeritud tootlust aastas ilma, et peaks tegelema üürnike leidmise või remondiga, selgitab firma finantsjuht Darja Bolshakova. Arco Vara võlakirjaga panustab investor uue Tallinna kesklinna tekkesse. See tähendab, et investor ei paiguta oma raha lihtsalt finantsinstrumenti, vaid saab hiljem jalutada ja vaadata, kuidas raha reaalselt töötab ja investeering kasvab, ütles Bolshakova. "Võlakiri on hea alternatiiv kinnisvarasse investeerimiseks neile, kellel kohe suurt rahasummat üürikorteri ostmiseks pole ja ei taha endale suurt laenukoormust," tõi Bolshakova välja ühe võlakirja eelise kinnisvara soetamise ees. Sisuturundussaates tuleb ühtlasi teemaks, miks ettevõte just nüüd turult kapitali kaasab, milliseid riske ja võimalusi see investorile pakub ning milline on laiem pilt Eesti kinnisvaraturul. Saates on külaliseks Arco Vara finantsjuht Darja Bolshakova. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Arco Vara

Eesti on võtmas sihti, et elektri hind peab olema Läänemere-äärsete riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, nõudes vastava eesmärgi täitmist Eleringilt kui ka kirjutades eesmärgi konkreetselt energiamajanduse arengukavva. Erinevalt värskest Eleringile suunatud omaniku ootusest, mis sõnastab, et Elering vastutab muu hulgas ka selle eest, et elektri hind oleks Läänemere-ääretete riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, on valmivas uues energiamajanduse aregukavas mindud veelgi konkreetsemaks. Seal sõnastatekse, et elektri aasta keskmine lõpphind kõigis tarbijaruppides peab jääma “alla Läänemere äärsete riikide keskmise elektri lõpphinna”. Saates “Energiatund” räägib kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga, et arengukavas ei panda samas paika, kuidas see eesmärk aastaks 2035. aastaks saavutada. Tööandjate keskliidu juht ning endine Eesti Energia juht Hando Sutter on rahul, et elektri lõpphind on eermägina sõnastatud. Saates räägitakse uuest riigi energiamajanduse arengukava eelnõust lähtudes Eesti riigi pikaaegsetest valikutest energiapoliitikas, käsitledes energia julgeolekut, kättesaadavust, taskukohast hinda ja ka kliimapoliitika eesmärke. Küsitakse muu hulgas, kes peaks kinni maksma juhitavate  elektritootmisvõimsuste rajamise ning kuidas ühildada kontseptsioone, mis nõuavad odavat elektrihinda ning samal ajal  riigi dotatsioonidee ja garantiisid tootjatele. Selgub ka, millises mahus peaks riik muu hulgas toetama tuumajaama ja hiilgasliku vesisalvesti rajamist ning kas põlevkiviõli tootmisel on perskektiivi. Külas on kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga ning Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter, saatejuht on Lauri Leet. Fotol Jaanus Uiga 2024. aastal, foto autor Liis Treimann.

Ettevõtete suurimad probleemid sünnivad endiselt strateegiast — eelkõige sellest, et seda ei viida ellu. “Strateegia on valik — mida me teeme ja mida me ei tee. Strateegia peab looma selgust, mitte keerukust,” selgitab kasvutreener Anti Orav. Saates "Ambitsioon" räägime Empowerment Estonia kasvutreenerite Anti Orava ja Toomas Dannenbergiga, kuidas ehitada strateegiat, mis päriselt ellu viidakse. Väliskeskkond muutub kordades kiiremini kui varem, seega sihti tuleb kvartaalselt valideerida ja vajadusel kursimuutused sisse viia. “Kohanemisvõimekus on täna üks suurimaid edutegureid strateegilises võtmes,” rõhutab Toomas Danneberg. Kasvutreenerid tõid veelgi soovitusi, mida strateegia ehitamisel silmas pidada: - Hajuta riske ja ehita võimekusi: üks välisturg turg ei tohi olla 80% portfellist. Heaks näiteks on siin USA. - Kultuur × strateegia: väärtused on kokkulepe, mis peab sobituma valitud mänguplaaniga. - Tee ruumi ambitsioonile, kuid ehita see üles konkreetse kvartaalse tegevusplaanina — selgus, hajutatus, mõõdikud, case’ide dokumenteerimine. - Elluviimine on süsteem, mitte loosung: aitavad üks-leht strateegia, kvartaalsed fookused, mõõdikud/OKRid ja pidev õppimine, kus olulisel kohal on case study’d, andmed ning protsessid. Saate "Ambitsioon" juht on Hando Sinisalu ja saadet toetab Empowerment Estonia. Fotol Empowerment Estonia kasvutreener Anti Orav. Foto: Raul Mee

Septembrikuu "Kasvupinnase" saade keskendub viljaärile. Arutame, millised ilmastikunähtused kujundasid tänavuse vilja-aasta, kuidas saagikus ja kvaliteet piirkonniti erinesid ning miks globaalsed turud hindu alla suruvad. Samuti räägime, kuidas mõjutavad põllumeeste müügistrateegiat ladustamisvõimekus ja teadmatus tulevaste kokkuostuhindade suhtes, millist rolli mängivad ühistud ning kas noorem põllumeeste põlvkond müüb saaki teistmoodi kui vanemad. Kevadel oodati rekordsaaki, kuid sügisel tuli põllumeestel pettuda – tänavune saagikus jäi alla prognooside ning hinnadki on mullusest ligi veerandi võrra madalamad. Lõuna-Eesti põldusid räsisid vihm ja liigne niiskus, samal ajal kui Põhja- ja Lääne-Eestis saadi paremaid tulemusi. Lisaks mõjutavad vilja kvaliteeti madalad mahukaalud, mis võivad muuta toidunisu söödanisuks. „Kevadel nägid põllud väga ilusad välja ja oodati rekordsaaki, aga koristuse ajal sai selgeks, et olukord on oodatust oluliselt kehvem. See on põllumeestele olnud suur pettumus,“ ütles põllumeeste ühistu KEVILI viljaäri müügijuht Janno Toomet. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel lisas: „Kui võrdleme eelmise aastaga, siis põllumeest, kes ei ole oma vilja ette müünud, mõjutab tänane seis väga valusalt – hinnatasemed on mullusest umbes 25% madalamad.“ Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Erik Prozes

„Ühe töötaja asendamise kulu on keskmiselt pool tema aastapalgast,“ ütleb tööandjabrändingu agentuuri Instar asutaja ja tegevjuht Kersti Vannas. ”Kui voolavus on suur ja tööandja maine nõrk, muutub see ettevõttele väga kulukaks.“ „Värbamiskampaania on taktika, tööandja bränding aga strateegia,“ rõhutab ta saates ta saates „Eetris on turundusuudised“. Tema sõnul peab organisatsioon mõtlema mitte ainult tänaste värbamiste peale, vaid ka sellele, kuidas tagada tööjõudu tulevikus, arvestades sellega, mida teeb Eesti demograafia. Vannas toob esile veel ühe olulise erinevuse: „Me võime kõik teada Microsofti kui brändi, aga kui paljud teavad, milline tööandja Microsoft on? Brändi tuntus ei tähenda automaatselt atraktiivsust tööandjana.“ Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Liina Pärlin tunnistab, et ainult värbamiskampaaniatele lootma jääda ei saa: „Kampaania ajal saad küll palju kandideerijaid, aga kohe pärast seda langeb huvi. Bränding aitab hoida püsivat nähtavust ja usaldust.“ Personalidirektor Maren Penu lisab, et suurim õppetund senises tööandjabrändingu projektis on olnud töötajate kaasamine: väärtused peavad tulema pärisinimestelt, mitte juhtkonnalt – ainult nii sünnib usutav tööandja bränd. Saates räägime, kuidas tööandja brändingut sisuliselt üles ehitada, milliseid mõõdikuid jälgida ning kuidas vältida tüüpvigu. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Liina Pärlin ja personalidirektor Maren Penu ning tööandjabrändingu agentuuri Instar asutaja/tegevjuht Kersti Vannas. Allikas: Äripäev

Kuidas taastada pärast puhkuselt naasmist distsipliin, vältida edasilükkamisi ning seada uuesti kõrged tööstandardid, arutavad Silver Rooger ja Mardo Kase saates "Nimed müügitahvlil". Distsipliini kirjeldatakse kui lihast, mis vajab regulaarset treeningut – ilma teadliku pingutuseta see nõrgeneb. Saatejuhid toovad esile, kuidas väikestest järeleandmistest võivad kujuneda püsivad harjumused, mis õõnestavad tulemuslikkust ja eneseusku. Arutletakse, miks motivatsioonist üksi ei piisa ning kuidas luua toetavaid süsteeme ja rutiine, mis aitavad püsivalt vormis olla. Praktilise lahendusena pakutakse välja "hommiku võitmise" rutiin, et luua vaimne selgus, võita hommik ja alustada päeva sihipäraselt. Foto: Pexels.com

Eksportivate ettevõtete väljavaade tuleviku suhtes on jätkuvalt ebakindel. Kaubandussõda, sõda Ukrainas ja peamiste turgude nõrkus sunnib ettevõtjaid keerulistes oludes optimismi ja võimalusi otsima, selgitavad saates „Tööandjate tund“ tippjuhid. „Tänapäevased tippjuhid on nagu püstolreporterid. Kogu aeg vaatavad, kust järgmine kuul tuleb, kas saab pihta või haavata, mida teha, kas esmaabi anda või jätta haavatu ise tegelema,“ illustreerib saates majanduse haprust valgustilahenduste tootja ASi Glamox juht Virve Jõgeva. „Samas, kõik, kes äriga tegelevad, saavad aru, et ei saa oodata seda, et nüüd näeb kümme aastat ette ja kõik on stabiilne. Õpitakse ja kohanetakse uues keskkonnas hakkama saama,“ ütleb ta. Saates “Tööandjate tund” tuleb juttu sellest, kuidas Eesti rahvusvahelist atraktiivust investorite silmis parandada, töötajate puuduse kriisi lahendamisest, mis nõu annaksid tippjuhid majandusministrile majanduskeskkonna konkurentsivõime kasvatamiseks, maksudest ja paljust muust. Saates on külas Glamoxi juht Virve Jõgeva, Scania Baltikumi juht Janno Karu ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Külli Kraner. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Glamoxi juht Virve Jõgeva. Foto: Liis Treimann

Milline on kliendikogemus, mis mitte ainult ei rahulda, vaid loob väärtust ja jääb meelde? Saates „Teeninduse teejuht“ arutlevad Bigbanki kliendikogemuse juht Mirjam Peetsman ja Tele2 turundus- ja kommunikatsioonijuht Annika Parm koos saatejuhi Maarit Kallasega, kuidas kujundada suurepärast kliendikogemust kõikides kanalites – esindustes, veebis, kõnekeskustes ja iseteeninduses. Vestluses rõhutatakse, et parim kliendikogemus on nähtamatu: see on sujuv, loogiline ja emotsionaalselt positiivne. Kogemuse kujundamine peab algama strateegiast, milles kliendikesksus on juurdunud igale tasandile - alates juhtkonnast kuni eesliini töötajateni. Saatekülalised toovad näiteid, kuidas tagasiside põhjal arendatakse teenuseid, rõhutavad tehnoloogia ja inimkontakti tasakaalu ning jagavad mõõdikuid, mille kaudu tulemuslikkust hinnata. Saate lõpuks saavad kuulajad ka konkreetsed soovitused, millest lähtuda kliendikogemuse parandamisel. Saates saab praktilisi näpunäiteid ja strateegilist mõtteainet, kuidas ehitada kestlikult tugevat teeninduskultuuri. Fotol: Bigbanki kliendikogemuse juht Mirjam Peetsman ja Tele2 Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Annika Parm. Allikas: Äripäev

Eesti kaitseinnovatsioon areneb kiiresti – idufirmad, investorid ja kaitsevägi otsivad koos lahendusi, mis töötavad nii tsiviilis kui ka lahinguväljal. Sisuturundussaates tuleb juttu kaitseinnovatsioonist ja tsiviilsektori idufirmade võimalustest kaitsetööstuses. Eesti on kujunemas kaitseinnovatsiooni testplatvormiks, kus tsiviilis tegutsevad idufirmad saavad oma lahendusi reaalselt kaitseväega katsetada.  Külas on Startup inkubaatori juht Anne-Liisa Elbrecht ja loodava tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem major Ivo Peets. Räägime, miks on praegu parim aeg ettevõtetel kaitsetööstusesse siseneda, kuidas NATO DIANA kiirendi aitab iduettevõtetel oma ideid kaitsevaldkonnas testida, millist rolli mängib Defence Innovation Day ning ka sellest, et Eesti Kaitsevägi on valmis katsetama uusi lahendusi ja tegijaid. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol Anne-Liisa Elbrecht ja Ivo Peets. Foto autor: Lauri Toomsalu

Atoopiline dermatiit ei ole lihtsalt kerge nahaärritus, vaid painava sügeluse ja ketendusega kulgev krooniline haigus. Kuigi arvatakse, et see kimbutab eelkõige lapsi, siis tegelikult põevad seda ka täikskasvanud. Haigus mõjutab kogu elukvaliteeti – und, töövõimet ja enesehinnangut. „Tervisetarga“ saates on külas Põhja-Eesti Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja nahaarst Maigi Eisen, kes jagab teadmisi ja praktilisi soovitusi nii patsientidele kui ka nende lähedastele. Räägime atoopilise dermatiidi olemusest, sügeluse ja naha kuivuse taga peituvatest geneetilistest teguritest ning haiguskulgu mõjutavast keskkonnast. Sellestki, kas tegemist on vaid allergiliste inimeste probleemiga. Dr Eisen rõhutab, et väga oluline on naha regulaarne ja „heldekäeline“ niisutamine kreemidega: „Niisutamine on ravi vundament.“ Saade toob kuulajani ülevaate igapäevastest hoolduspraktikatest ja ravivõimalustest, millega nahale leevendust tuua. Saadet juhib Meditsiiniuudiste toimetaja Violetta Riidas. Fotol dr Maigi Eisen Foto: erakogu

Merko Kodude kinnisvara arendusjuht Artur Keerov toob saates “Ruutmeetrite taga” näiteid, kuidas arendajad turu survel uusi elemente korteritele lisades hoiavad lõpphinda kontrolli all. Koos saate teise külalise, Pärnu kinnisvaraarendaja Miston Capitali arendusjuhi Kuldar Kirikaliga avatakse uusarenduste planeerimise ja projekteerimise protsessi ning selgitatakse, millised on need elemendid, mida eesti ostja hindab ja mida mitte. Saates räägime uusarendustest ja uurime, millised need tegurid, mis muudavad kinnisvaraprojekti edukaks. Küsime, millised on need uute korterite ja majade omadused ja elemendid, mida ostjad Eestis hindavad ja mis on need detailid, millest eriti ei hoolita. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Merko Veerenni arenduse ehitus Tallinnas. Foto autor: Andras Kralla.

Tööstusettevõtete investeerimisvalmidus ja uutele projektidele toetuste küsimine näitavad kasvutrendi, kinnitavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse klienditeeninduse osakonna juht Eero Liivandi ja rakendusuuringute programmi juht Mart Toots, lisades, et ettevõtetel on palju häid arenguideid. „Kui 2023. aastal oli ettevõtetel tellimusi palju ja energia läks nende täitmisele, siis praegu otsitakse uusi võimalusi, kas siis läbi digitaliseerimise või siis vaadatakse uusi turge ja ärisuundi, et oma toodet ja teenust arendada,“ kirjeldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse  klienditeeninduse osakonna juht Eero Liivandi tööstussektori trende. Ka rakendusuuringute programmi juht Mart Toots kinnitab, et tööstuses, aga ka ettevõtluses laiemalt on kasvanud huvi uute toodete ja teenuste väljaarendamiseks. „Aga üks ülisuur üllatus on see, et tegeletakse väga mitmesuguste asjadega. Loomulikult on päevakajalised valdkonnad nagu tervis, energia või kaitsetööstus – need domineerivad –, aga meie osakonna kaudu on ettevõtted alustada 35-40 tehnoloogia arendusi. Lisaks digitaalsetele lahendustele, ka tehisintellektile, on popimad automaatika ja robootika, aga ka näiteks toiduainetööstus,“ rääkis Toots. Toots selgitas, et rakendusuuringu projekt läbi enne toetuse saamist kolmeetapilise sõela, millest viimane ettevõtjate hinnang. „Tüüpiliselt on ka kolm põhjust, miks projektid välja jäävad, millest üks on ebapiisav finantseerimisvõimekus,“ selgitas ta. Digitaliseerimise valmidust kommenteerides märkis Liivandi, et neid tegevusi tehakse selgelt samm-sammult ning see on julguse, ambitsiooni, vajaduse ja konkurentsivõime küsimus. „Täna tuleb ettevõtetel teha midagi teistmoodi, et rahvusvahelises konkurentsis püsida,“ toonitab Liivandi. „Kui räägime tööstusest, siis innovatsiooni või innovaatiliste tegevustega tegelevad peamiseslt keskmisest suuremad ettevõtted, ja neil on üllatavalt ägedaid ideid. On üllatav, mida ollakse suutelised tegema,“ kiidab Toots tööstussektori aktiivsust. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Leanest. Fotol Eero Liivandi ja Mart Toots. Autor: Harro Puusild

Septembrikuus räägime Äripäeva raamatuklubi saates tööõnnest. USAs tegutsev psühholoog ja terapeut Stella Grizont on süvendatult uurinud tööõnne ja seda, kuidas saavutada võimalikult püsiv rahulolu oma tööst. Oleme tõlkinud tema raamatu “Tööõnne meetod”, kus ta jagab palju praktilisi soovitusi, kuidas õnnelikumalt töötada. Grizonti raamatu põhiteemad on, kuidas säilitada avastamisrõõmu rutiinses töös, kuidas leida taas sihti, kui see on kadumas, olla säilenõtke ja teha head koostööd kolleegidega. Näiteks soovitab autor võtta “kaebepuhkust” (complaint vacation) – nädal ilma virisemiseta. Ta räägib ka sellest, kuidas leida endas julgust midagi elus muuta, kui töö enam ei sobi. Grizont kinnitab, et tööõnne saab õppida nagu oskust. Kui jah, siis millest alustada? Tööõnne analüüsime ja räägime ka töötüdimusest Eesti tööõnne uurija psühholoog Tiina Saar-Veelmaaga. Saatekülalist küsitleb Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Fotol Tiina Saar-Veelmaa Foto autor Andres Laanem

Suurim väljakutse militaarlogistika seisukohast on meie geograafiline asend ja riigi väiksus: meil ei ole lihtsalt turvalist kauget tagalat, kus saaksime rahulikult oma logistilisi tegevusi korraldada, nentisid kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja väejuhatuse liikumise ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu. Saates „Logistikauudised eetris“ avavad kolonel Erki Soo ja major Toomas Pärnpuu Kaitseväe toetuse väejuhatusest Eesti militaarlogistika kitsaskohti ja kriitilisi õppetunde. Keskseks väljakutseks on Eesti geograafiline väiksus ja piiratud tagala, mis muudab kogu territooriumi haavatavaks nii kineetilisteks kui küberrünneteks. „Meil ei ole lihtsalt turvalist kauget tagalat,“ tõdeb kolonel Soo. Räägitakse ka liitlaste liikumisega kaasnevatest koormustest taristule, tsiviilelanikkonna võimalikust evakuatsioonist ja vajadusest varude akumuleerimiseks. Oluline roll on ka erasektori kaasamisel – näiteks on kaitseväel kokkuleppeid kaubanduskettidega, et tagada elutähtsate kaupade kättesaadavus mitte ainult sõduritele, vaid ka tsiviilelanikele. Saade toob välja, et Eesti ühiskonna kaitsetahe on pärast Ukraina sõja algust selgelt tõusnud ning koostöövõimekus – nii riigiasutuste kui erasektori vahel – on üha enam läbi harjutatud. Covid-19 kriis tõi omakorda esile vajaduse varuda elutähtsaid ressursse ka rahuajal, et tagada autonoomsus võimalike tarneraskuste korral ja väga palju oleme õppinud ka suhetes Ukrainaga. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Eesti kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja väejuhatuse liikumise ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu

Sisuturundussaates „Energiakool“ arutlevad president Kersti Kaljulaid ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kuidas Euroopa ja Eesti saavad tagada energiajulgeoleku olukorras, kus Venemaa kasutab fossiilkütuseid relvana. Kaljulaidi sõnul tuleb vaadata suuremat pilti, mitte ainult elektrit või gaasi. „Meie eesmärk peab olema, et kõik tarneahelad idasuunal oleksid läbi lõigatud absoluutselt kõikides kütuseliikides,“ rõhutas ta. President tõi esile ka vajaduse investeerida salvestusvõimsustesse ja elektrivõrkude tugevdamisse: „Mida me ei peaks maksma, on omaenda otsustamatuse hind.“ Mihkelson osutas, et Venemaa energiatulud on endiselt märkimisväärsed. „Aastas teenib Venemaa keskmiselt 120 miljardit dollarit fossiilkütuste müügist. Kõige parem relv nende mõjutamiseks on peamise tuluallika vähendamine,“ ütles ta. Samas meenutas ta ajaloolisi näiteid, kus naftaturu surve on viinud geopoliitiliste murranguteni. Arutelu käigus tõdeti, et energiajulgeolek ei tähenda ainult hindade või tarnekindluse küsimust, vaid on ka väärtuspõhine valik. „Isegi makstes natuke kõrgemat hinda, toetame Ukrainat ja kindlustame oma vabadust,“ võttis Kaljulaid mõtte kokku. Mihkelson lisas, et eestlaste „positiivne rahulolematus“ on jõuallikas, mis sunnib otsuseid tegema ka keerulistes oludes. Kuula saadet ja saa teada, millised sammud on Eesti ja Euroopa energiajulgeoleku tugevdamiseks kõige kriitilisemad. „Energiakooli" juhib Henrik Kalmet. Fotol Henrik Kalmet, Kersti Kaljulaud ja Marko Mihkelson. Foto: Alexela