Claim OwnershipÕpipisik
Subscribed: 8Played: 20
Subscribe
© TÜ haridusteaduste instituut
Description
"Õpipisik" on Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi taskuhääling. "Õpipisik" on loodud, et jagada teaduspõhist infot, kuidas aina teadlikumalt ja tähenduslikumalt õppida ja õpetada. Saated keskenduvad erinevatele haridusvaldkonna teemadele, kaasates dialoogi ühe haridusteaduste instituudi akadeemilise töötaja või tudengi. Lisaks ilmuvad "Õpipisiku" juures haridusteaduste instituudi tudengite ja Pedagogicumi kompetentsikeskuse erisaated. Põnevat kuulamist!
23 Episodes
Reverse
Uues episoodis on külas Äli Leijen, Kristi Pikk ja Katre Kikkas. Räägime põhjalikumalt rahvusvahelisest projektist „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses: pikiuuring kuues Euroopa riigis“. Saame teada, miks ja kuidas uuriti matemaatika õppimise motivatsiooni, mida leiti seoses õpetajate uskumuste ning praktikatega ja millist rolli mängib matemaatika õppimise juures sotsiaalmajanduslik taust.
Mida toob kaasa tehisaru üha laiem levik haridussüsteemile ja koolidele? Saate külaliseks on Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru, kelle sõnul on tehisaru kasutamisest tähtsam oskus see, kui inimene oskab kriitiliselt mõelda ja jälgida, mida tehisaru ütleb. Teadlase meelest saab tehisaru koolis kasutada lisatoena ehk isikliku tuutorina, ent see ei suuda inimõpetajat asendada. Jaan Aru arvab ka, et Eesti võiks olla riik, kus on kõige rohkem neid õpilasi, kes teavad, kuidas tehisaru mõistlikult kasutada. Saatejuht on Pedagogicumi koordinaator Kerstin Vestel.
Mida võtta ette, kui õpetajal või tugispetsialistil on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)? Missugune on sel puhul tööga toimetulek ja milliseid strateegiaid kasutatakse, et ATH sümptomitest tulenevaid raskusi vähendada? Millised võivad lisaks varjukülgedele olla ATH positiivsed pooled? Vestleme haridusteaduste instituudi eripedagoogika vilistlase Eneli Pääroga, kes kaitses just sel teemal tänavu oma magistritöö.
1Kuidas valmistada last ette eluks gruppides ja ühiskonnas? Mis puhul võib last sotsiaalselt pädevaks pidada ja milliseid sotsiaalseid oskusi ta selleks peab omandama? Milliseid tüüpilisi vigu teevad vanemad laste kasvatamisel? Nendel teemadel vestleme haridusteaduste instituudi õppekorralduse lektor Heiki Kripsiga, kellel ilmus hiljuti raamat “Lapsele sotsiaalsete oskuste õpetamine”.
Haridusteaduste instituudi poolt läbiviidud uuringu „Kaasava hariduskorralduse tõhusus üldhariduses 2023“ eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas on Eestis rakendunud kaasav hariduskorraldus ning milliseid meetmeid tuleks kavandada kaasava hariduskorralduse edasiseks toetamiseks ja arendamiseks. Uuringust räägivad lähemalt Gerli Silm ja Tiina Kivirand.
Kuidas erinevad õppimisviisid doktorantide õpetamise õppimist kujundavad? Sellest räägime Triinu Soomerega, kes kaitses hiljuti väitekirja "Doktorantide arvamused õpetama õppimisest kõrghariduse kontekstis". Lisaks saame teada, mis on fenomenograafia ja mida kujutab endast transformatiivne õppimine.
Seekord on taskuhäälingul külas Õpetajate seminari juhataja ja algõpetuse professor Krista Uibu, kellega räägime projektist LapsEST. Projekt „Tehnoloogiaga rikastatud mängude loomine lasteaedadele eesti keele õppeks“ (LapsEST) toetab eestikeelsele õppele üleminekut ja üldharidusprogrammi elluviimist Eestis. Selle eesmärk oli luua tehnoloogiaga rikastatud mängud eesti keele õpetamiseks lasteaia venekeelsetele ja keelekümblusrühmadele.
Uues episoodis on külas haridusteaduste instituudi tudengid Piret Arendi, Kaire Roonurm ja Tiina Saarmas. Magistrandid räägivad sellest, miks nad astusid kaasava hariduse õppekavale õppima, kellele see üldse sobib ja kuidas nad praktikutena õpitut oma igapäevases tööelus rakendada saavad.
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika ja logopeedia magistriõppekava üliõpilased Anni Varjo ja Laura-Liis Nõmme räägivad oma õppimis- ja praktikakogemustest ning sellest, kuidas nad üldse jõudsid eripedagoogika ja logopeedia õppekavale õppima.
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi põhikooli mitme aine õpetaja magistriõppekava üliõpilased Minna Marleen Meremaa, Kertu Säinas ja vilistlane Anni Remmelgas räägivad oma kogemustest õpingutel ja tööelus. Muuhulgas tuleb juttu sellest, milline inimene sobib õpetajaks ja milline sotsiaalpedagoogiks ning kuidas õppida nii, et jõuda ka võidukalt õpingute lõpuni.
Miks arendada majanduslikku mõtlemist ja ettevõtlikkust juba lapseeast peale? Mis seis valitseb meie ettevõtlusõppe maastikul ja milliseid programme on noorte jaoks loodud? Kuidas tegutsevad õpilasfirmad? Nendel teemadel vestleme haridusteaduste instituudi algõpetuse nooremlektor Külli Hiiemäe-Metsari ja klassiõpetaja õppekaval õppiva Melany Lensiniga, kes osales Eesti Õpilasfirmade konkursi superfinaalis 2022.aastal õpilasfirma Cafessa liikmena.
Uues episoodis räägime matemaatika õppimisest ning sellest, kuidas motiveerida õpilasi matemaatikat õppima. Kõneleme lähemalt projektist „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses” ja vestluskaaslaseks on haridusteaduste instituudi õpetajate seminari matemaatika didaktika nooremlektor ja haridusteaduste nooremteadur Maarja Sõrmus.
Kas kliimamuutus on müüt või tegelikkus? Kas minust ka midagi sõltub ja kuidas see meid mõjutab? Kas võidelda kliimamuutuse vastu või muutustega kohaneda? Kui kliimateadlikud on eestlased ja maltalased? Nende küsimustega tegeleb projekt „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks”.
Projektist räägivad haridusteaduste instituudi Õpetajate seminari loodusteaduste didaktika nooremlektorid Aigi Kikkas ja Kaire Jõgi ning Narva kolledži alushariduse nooremlektor Katrin Saluvee.
"Õpipisiku" taskuhäälingu uues episoodis vestleme Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Liina Kersnaga. Liina uurib oma väitekirja raames seda, kuidas toimub erinevate pedagoogiliste lähenemistega üldhariduskoolides õpilaste eneseregulatsiooni toetamine. Vaatleme, milliseid alternatiivseid pedagoogilisi lähenemisi on Eestis lisaks tavakoolile. Kuna Kersna on olnud ka haridus- ja teadusminister, siis räägime koolidest ja hariduse olukorrast ning tulevikust laiemalt. Samuti tuleb jutuks Liina haridustee ja tööalane areng. Saatejuht on Sven Paulus.
Seekordses "Õpipisiku" saates kõnelevad kaasava hariduse nooremlektor Lii Kaudne ja haridusteaduste instituudi tudeng Cäro-Ly Helve teemal, kuidas toetada lapse enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengut. Kuivõrd Kaudne selgitab, mida saab enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengu toetamiseks ära teha nii koolis kui ka kodus, sobib saade nii haridustöötajatele kui ka lapsevanematele.
"Õpipisiku" uues saates kõnelevad haridusteaduste nooremlektor Pille Nelis ja kaasava hariduse nooremlektor Carolina Šuman kaasava hariduse tähendusest. Kuivõrd Pille Nelis uurib kaasavat haridust enda doktoritöös, on ta tutvunud suure hulga teaduskirjandusega, mis kaasavat haridust puudutab, ning jagab sealt leitud infot saateski. Juttu tuleb kaasava hariduse võtmetunnustest, aga ka selle eelistest ja murekohtadest, nagu suhtlemisviisid või konfliktid laste vahel.
"Õpipisiku" seekordses saates kõnelevad haridustehnoloogia kaasprofessor Mario Mäeots ja Laululinnu lasteaia Eerika filiaali õppealajuhataja Vieno Rjabova digipedagoogika teemadel. Mäeotsa sõnul ei saa teadlane õpetajale ette öelda, millist digipedagoogilist vahendit on kõige parem kasutada. Õpetaja peaks õpetamisviisi ise valima, lähtudes nii õpetatavast materjalist kui ka enda oskustest. Ometi on teadlasel võimalik õpetajale tutvustada nii võimalusi kui ka ohukohti, mis digipedagoogikaga kaasnevad, ning just seda Mäeots ja Rjabova "Õpipisiku" uues saates teevadki.
"Õpipisiku" teises Pedagogicumi erisaates kõneleb TÜ kultuuriteaduste instituudi eesti kirjanduse lektor Andrus Org võimalustest, kuidas saab reisiõpe toetada õpilase arengut. Ühelt poolt aitab reisiõpe Oru sõnul arendada oma peaga mõtlemist, oma kätega tegemist ja oma südamega tundmist. Teisalt suunab reisiõpe õpilasi ka koostööle ja loob jagatud kogemusi, ütleb Org ning julgustab õpetajaid reisiõppega katsetama.
Taskuhääling on valminud projekti “Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine” raames, mida toetas Euroopa Sotsiaalfond.
"Õpipisiku" uues saates vestlevad TÜ haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor Äli Leijen ja haridusinnovatsiooni tudeng Liisi Pajula õpetaja agentsusest ehk tegevusvõimekusest. Leijen võtab tegevusvõimekuse mõiste kokku nii: kui identiteet näitab seda, kes ma olen, siis tegevusvõimekus näitab seda, mida ma teen ja kui palju ma saan oma tegevust ise kujundada. Miks on aga oluline, et õpetaja oleks siis tegevusvõimekas, ning kuidas tegevusvõimekust toetada saab, kuulete lähemalt juba saatest. Küllap leiavad arutelust mõtteainet nii haridusjuhid, õpetajatudengid kui ka loomulikult õpetajad ise.
"Õpipisiku" taskuhäälingus ilmub seekord Pedagogicumi kompetentsikeskuse erisaade, mis keskendub sisemise motivatsiooni tõstmisele kehalise kasvatuse ainetunnis. Saates selgitab TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi sporditeaduste teadur Henri Tilga, milles seisneb sisemine motivatsioon ja miks on oluline seda õpilastes tõsta. Võimalusi, kuidas õpilaste sisemist motivatsiooni tõsta, kirjeldab Tilga küll kehalise kasvatuse ainetunni näitel, kuid sarnased strateegiad on ülekantavad teistessegi ainetundidesse.
Taskuhääling on valminud projekti “Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine” raames, mida toetas Euroopa Sotsiaalfond.
Comments
Top Podcasts
The Best New Comedy Podcast Right Now – June 2024The Best News Podcast Right Now – June 2024The Best New Business Podcast Right Now – June 2024The Best New Sports Podcast Right Now – June 2024The Best New True Crime Podcast Right Now – June 2024The Best New Joe Rogan Experience Podcast Right Now – June 20The Best New Dan Bongino Show Podcast Right Now – June 20The Best New Mark Levin Podcast – June 2024
Download from Google Play
Download from App Store
United States