Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu. Räägime temaga kõige muu hulgas ka sellest, millal tekib juhil nn kodupimedus, kuidas ära tunda hetke, kus roll ei arenda enam sind ega resoneeri ning mida tähendab tegelikult vastutustundlikult edasi liikuda. 💬 “10 aastat on piisav.” – Agris Peedu Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Riigi Kinnisvara juht Tarmo Leppoja. Varasemalt on ta töötanud Riigi Tugiteenuste Keskuse juhina, erinevatel ametikohtadel EASis ning erasektori konsultatsioonifirmades. Tarmoga arutame, mida tähendab päriselt võtta vastutus organisatsiooni eesmärkide eest, juhtida muutusi ning kujundada meeskonda, kes suudab need eesmärgid ellu viia. Samuti puudutame juhi rolli keerulistes olukordades, kus tuleb teha valikuid tiimi ootuste ja organisatsiooni terviku huvide vahel. 💬 “Minu jaoks juhiks olemine tähendab ettevõtte eesmärkide esindamist. Juht esindab esmajärjekorras oma tööandjat ja organisatsiooni. On juhte, kes positsioneerivad ennast töötajate esindajaks, kuid see ei ole juhi roll. Sa teed sellega oma meeskonnale kõige rohkem kahju. Sa ei pruugi otsusega nõus olla, kuid sellegipoolest pead sa olema see filter, kes saab aru, mida selle otsusega taheti saavutada.” – Tarmo Leppoja Kuulake ikka ...🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle 25. aasta Eesti suurimas turvafirmas G4S töötanud ja sellest üle kümne aasta seda juhtinud Priit Sarapuu. Kõikide muude teemade kõrval keerleb meie vestlus usalduse, delegeerimise ja selle ümber, mida tähendab juhina otsustusõiguse usaldamine ja vastutuse päriselt üleandmine tiimiliikmetele. 💬 “Mind on õudselt palju mõjutanud see usalduse teema. Kui sa juhina ootad tulemust, siis sa pead ka delegeerima ja andma vabad käed seda teha. Sa tahad, et sulle delegeeritakse nii õigused kui vastutus – et nende vahel oleks tasakaal. On vaja anda inimestele selged suunised, jätta nad rahule ja võimaldada neil oma tööd hästi teha.” – Priit Sarapuu Kuulake ikka ...🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Rainer Rohtla, Coop Eesti Keskühistu juht. Raineril on varasemalt pikaajaline juhtimiskogemus laologistika ja rahvusvahelise transpordi ettevõttes Via 3L ja Euroopa ühe suurima kullerettevõtte DPD Eesti juhina. Vestluses arutame, kuidas inimesed tegelikult jõuavad juhtimisrolli ja miks juhiks ei kasva mitte ainult see, kes teeb oma tööd superhästi, vaid see, kes on valmis nägema oma rollist kaugemale ja võtma enda peale ka suuremat vastutust. 💬 “Sa võid olla superhea selles, mis on sinu roll, aga sellest ei piisa. Sul peab olema huvi ka teiste valdkondade vastu ja valmisolek panustada laiemalt kui oma kitsas roll. Neid inimesi hinnatakse alati kõrgemalt, kes soovivad näha suuremat pilti ja laiemalt panustada. See ongi see meeskond, kellega sa luurele lähed: inimesed, kes on valmis võtma vastutust juurde.” – Rainer Rohtla Kuulake ikka ...🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Reet Aus – disainer, ettevõtja ja teadur, kes on üks ringdisaini ja jätkusuutliku moe eestkõnelejaid Eestis. Vestluses Reedaga räägime tema teekonnast ettevõtjana ning sellest, kuidas väärtused, maailmavaade ja sisemine põlemine võivad kasvada ettevõtluseks ja viia praktiliste lahendusteni. 💬 “Ma hakkasin otsima viise, kuidas teha midagi, mida ma armastan – disainida nii, et ma ei kahjusta ennast ümbritsevat, teisi inimesi ega keskkonda. Küsimus oli selles, kuidas teha üks toode nii, et ta pigem lahendab probleemi, kui et ta tekitab järgmise probleemi. Ma ei läinud ettevõtlusse sooviga kiiresti rikastuda, vaid sooviga katsetada, kas need ideed ja väärtused, mis mulle olulised on, võiksid üldse ettevõtluses toimida.” – Reet Aus Kuulake ikka ...🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Heidi Kakko – investor, mentor ja ettevõtja, kelle kogemus ulatub iduettevõtetest ja kasvuorganisatsioonidest kuni nõukogu tasandi strateegilise juhtimiseni. Ta on juhtinud mitut ettevõtet tegevjuhina ning olnud juba kümme aastat Tartu Ülikooli nõukogu liige. Heidiga vestluses keskendume iduettevõtluse inimlikule poolele: miks meeskond kaalub üles suurepärase idee, millist rolli mängib enesejuhtimine ja sisemine motivatsioon ning kuidas sünnib tegelik väärtus olukorras, kus ebakindlus on pigem tavapärane seisund. 💬 "Idufirma varases faasis on kõige olulisem meeskond, meeskond, meeskond. Hea tiim suudab isegi keskpärase idee hea tulemusega ellu viia, aga kui tiim on kehv, jääb ka suurepärane idee lihtsalt ideeks. Seetõttu ei panusta me hobustele – me panustame ratsanikele." – Heidi Kakko Kuulake ikka ...🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Postimees Grupi juhatuse esimees Silver Soomre. Varem on ta juhtinud Postimehe tellimuste äri, olnud Apollo TV tegevjuht ning töötanud erinevatel ärijuhtimise positsioonidel Elisas, Starmanis ja Eesti Telekomis. Vestleme Silveriga juhtimise olemusest, kliendi muutuvate ootuste mõistmisest, innovatsiooni rollist ning sellest, kuidas juhid loovad selguse ebakindlas ja kiiresti muutuvas maailmas. Mind kõnetas sealjuures viis, kuidas Silver käsitles organisatsiooni kui spordimeeskonda, kus ühine eesmärk, rolliselgus ja vastutus määravad liikumise suuna ja tempo. 💬 "Ma arvan, et organisatsiooni võiks vaadata pigem kui spordimeeskonda, mitte kui pere. Pere metafoorist võib küll võtta mõningaid elemente üle, aga äriorganisatsioonid tegutsevad ikkagi konkreetse eesmärgi nimel – nagu spordimeeskond, kus liigutakse ühise sihi suunas ja kus tulemus on selgelt fookuses." — Silver Soomre Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estonia klaverivabriku juhataja Indrek Laul. Indrek on pianist ja ettevõtja, kes toob iga päev ühe väikese Kalamajas asuva tootmise maailma kontserdilavadele. Tema juhtimine ühendab endas muusiku distsipliini, käsitöömeistri täpsuse ja ettevõtliku mõtlemise. Vestluses räägimegi sellest, kuidas sünnib erakordsus. Indrek usub, et erakordsus algab esimesest noodist ja et organisatsioon hakkab helisema alles siis, kui juht ise seab lati kõrgeimale tasemele. 💬 "Kui sa lähed solistina esimeses proovis ja kohe alguses sead lati kõrgeimale tasemele – nagu kontserdil –, siis see annab kõigile teatud häälestatuse. Aga kui sa lähed sinna ette ja paned lati meeter viiekümne peale, ega siis keegi ei hakka rohkem väga pingutama. Orkestrandid tunnetavad kohe, millisel tasemel me täna mängime. Kui kõrgel on see latt. Sama on ettevõtluses. Juht annab oma esimese sammuga tunnetuse, millisel tasemel me toimetame. Kas see on keskpärasus? Kas see on erakordsus? Või on see lihtsalt nö kena-kena tase?" — Indrek Laul Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Omniva tegevjuht Martti Kuldma. Varasemalt oli Martti Omniva innovatsiooni ja tehnoloogia juht ning nõukogu liige. Samuti on ta mänginud olulist rolli Pipedrive’i kiire kasvu faasis ning juhtinud Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi ja Tallinna Börsi tehnoloogilist arengut. Marttiga räägime insenerlikust mõtteviisist juhtimises, isejuhtivatest meeskondadest, otsustusjulgusest ja sellest, kuidas muuta traditsiooniline logistikaettevõte kaasaegseks tehnoloogiaettevõtteks. Ning peatume ka ühel isiklikul coachingu hetkel, kus üks lihtne küsimus aitas tal mõista, et suurim takistus ei ole mitte süsteem, vaid julgus ise arengule suunatud muutusi ellu kutsuda. 💬 "Peale kolmandat sessiooni küsis coach mult lihtsalt: aga mis sind takistab? Ja sellest piisas. Mulle jõudis kohale – tegelikult ei takistanud mind mitte miski. Tippjuhi rollis saan väga hästi aru, et tegelikult ei pea midagi kartma. Seetõttu on juhi jaoks kõige suurem vara just see inimene, kes ütleb: ma näen siin kitsaskohta ja mul on plaan, kuidas see ära lahendada." – Martti Kuldma Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 2025. a. aasta ettevõtteks ja eksportööriks valitud Tech Groupi tegevjuht Martin Sutrop. Vestluses arutleme Martiniga ettevõtte kasvu, innovatsioonikultuuri ja juhtimispraktikate üle kiiresti muutuval turul. Juttu tuleb psühholoogilisest turvalisusest, õppimisest, vastutuse jagamisest, juhi rollist ning sellest, miks arengule keskendumine on olulisem kui pelgalt tänaste tulemuste optimeerimine. 💬 "Kui eesmärk ja tiim on paigas, siis kõik järgnev taandub kultuurile; sellele, kuidas me asju koos teeme. Innovatsiooni ei saa luua käskudega: ei ole nii, et ütled 'nüüd tehke innovatsiooni' ja kõik hakkavad uuendusmeelseteks. See on pidev töö ja liikumine väikeste sammudega. See tähendab, et küsime kogu aeg endalt, miks me midagi teeme. Eile tegime ühtemoodi, aga olukord on muutunud ja täna võib-olla peame tegema teistmoodi. Oluline on, et saab katsetada ja ka eksida, ilma et hakataks süüdlasi otsima. Püüame hoopis aru saada, miks midagi juhtus või ei juhtunud ning sellest siis õppida." – Martin Sutrop Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Ats Albre, Nortal Eesti juht ja ITLi president, kelle äge teekond Nortalis on kulgenud praktikandist tippjuhiks. Räägime Atsiga sellest, kuidas tema juhi roll, olemus ja otsustusloogika ajas muutuvad, liikudes analüütilisest ja normatiivsest perspektiivist üha rohkem intuitiivsema ja kogemusel põhineva juhtimise suunas. Vestlus puudutab ka nõudlikkust ja kõrgete standardite seadmist, tugevustel põhineva juhtimise nüansse ning juhi võimalikku tulevikurolli tehisaru ajastul. 💬 "Juhitöö algusaegadel tahtsin olla mingis mõttes nö ideaalne juht, lugesin raamatuid, püüdsin aru saada, milline see ideaalne juht on ja siis vastavalt sellele mustrile käituda. Täna ma olen pigem paljudes teemades väga intuitiivne ja usaldan seda kogemust ja seda, et see, mida ma tajun ja tunnetan, on pikaaegse juhtimis- ja ärikogemuse tulem, mitte lihtsalt juhuslik emotsioon. Kaalutletus, analüütilisus versus intuitiivsus on tänaseks drastiliselt muutunud; just see, kuidas ja mille alusel ma julgen otsustada." – Ats Albre Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ligemale tosin aastat Cybernetica tegevjuhina toimetanud ja nüüd värskelt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhiks valitud Oliver Väärtnõu. Varasemalt ka Riigikantselei strateegiadirektori ametit pidanud Oliver räägib vestluses ausalt, miks ta ikka ja jälle paneb end olukordadesse, mis panevad ta proovile ja on ebamugavad ning kuidas just need kogemused on kujundanud tema mõtlemist, juhtimisstiili ja arengut juhina. Räägime sellest, kuidas ebamugavus võib muutuda teadlikuks juhtimispraktikaks, miks sissetallatud rada kipub arengut pidurdama ning kuidas juhina relevantsena püsimine eeldab pidevat õppimist ja enesele väljakutsete esitamist. 💬 "Minu jaoks on keskne küsimus: kuidas jääda juhina relevantseks? Kui sa kogu aeg teed sama asja, siis sind pole varsti enam vaja. Selleks peab ennast pidevalt proovile panema, arenema ja õppima. Kui ma liiga pikaks ajaks kuskile istuma jään, tekib mul tunne, et ma ei ole enam kasulik. Kõige suurema rahulduse saad siis, kui paned ennast pingutust ja eneseületust nõudvasse olukorda ja teed selle ära. Ja kui sa sealt edukalt välja tuled, siis on see nagu kõige ägedam dopamiini laks." – Oliver Väärtnõu Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ravimite hulgi- ja jaemüügikontserni Magnum tegevjuht Mari Krass. Mari alustas ettevõttes tööd kohe pärast Tartu Ülikooli proviisoriõppe lõpetamist ning on seal tänaseks töötanud 23 aastat. Selles episoodis räägime Mariga kõige muu kõrval levinud klišeest, et tipus ollakse üksi ning tõdeme, et see ei pea tegelikult nii olema. Vestluses räägime, kuidas tippjuht saab toetuda oma inimestele, miks vanakooli "kõik-minu-õlgadel" juhtimismudel ei tööta ning kuidas juhtimine saab olla meeskondlikult kantud vastutus. 💬 "Mina ei ole kindlasti juht, kes ütleb, et tipus on üksik. Ma ei tunne, et pean üksi kõigega hakkama saama. See vana juhtimise mudel – et kõik on minu õlgadel – tänapäeva organisatsioonides lihtsalt ei ole võimalik. Väga kiiresti saavad sellistest juhtidest pudelikaelad ja kõik pidurdub: organisatsiooni areng pidurdub, inimesed demotiveeruvad. Minu jaoks on okei öelda, et mul näiteks ei ole ühes või teises teemas häid mõtteid või lahendusi; tunnen küll, et mind ümbritsevad inimesed on kõik valmis kaasa mõtlema ja probleeme lahendama." – Mari Krass Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Viljandi haigla juht Priit Tampere. Selles episoodis räägimegi Priiduga töö mõtestamisest ja töörõõmust keskkonnas, kus töö on pingeline ja vastutus suur. Juttu tuleb sellest, miks töörõõm ei sünni tulemustabelitest, vaid tähendusest, koostööst ja arenguruumist ning milline on juhi roll sellise keskkonna loomisel. Vestlus võiks pakkuda mõtteainet kõigile, kes usuvad, et inimesed võiksid tulla tööle rõõmuga. 💬 “Töörõõm on hästi palju juhtimises kinni. Töö on pingeline ja sageli ülekoormustega seotud – nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt, öövalvete ja kõige sellega, mis haiglatööga kaasneb. Juhi põhiülesanne on aidata inimestel selles keskkonnas töörõõm üles leida. Ja töörõõm ei tähenda seda, et sa käid tööl Excelis tükke tegemas. Töörõõm tekib siis, kui inimene tunneb, et tema tööl on sügavam mõte – et tema tööst on päriselt kasu teisele inimesele, patsiendile. Juhtimise roll ongi luua avatud ja koostöine ruum, kus inimesed tajuvad üksteist paremini, oskavad emotsioone suunata ning saavad tippspetisalistidena areneda. Kui need asjad toimivad, siis ei ole see lihtsalt tööarmastus, vaid tunne, et ma tulen tööle rõõmuga, sest mu tööl on tähendus.” — Priit Tampere Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja ja tehnoloogiasektori juht Lembit Loo. Lembitu taust on mitmekülgne, ta on varasemalt töötanud paljudes rahvusvahelistes ettevõtetes – IBM, Oracle, Microsoft. Täna juhib ta enda ettevõtet Portata.ai, mis nõustab organisatsioonide juhte, kuidas uueks tehnoloogiaajastuks valmis olla. Meie vestlusest jääb kumama, et masinintellekt ei ole enam tulevikumuusika – see on juba täna valmis juhtimisfunktsioone inimestelt üle võtma. Selles episoodis avab Lembit, miks juhid seisavad lähiaastatel silmitsi nii tehnoloogilise revolutsiooni kui ka võimaliku identiteedikriisiga ning räägib, kuidas masinintellekti näha partneri, mitte ohuna. 💬 “Masinintellekt on võimeline juhtimisfunktsioone juhidelt sada protsenti üle võtma.” — Lembit Loo Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on endine riigisekretär ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop. Täna toimetab ta E-riigi Akadeemia (eGA) küberturvalisuse eksperdina. Taimariga räägime, kuidas ebamäärastel ja ärevatel aegadel pääsevad esile need tugevused, mis muidu võivad varju jääda — külm närv, selge pea ja suutlikkus hoida fookuses suuremat pilti. Selles vestluses avab ta oma kogemusi, õppetunde ja põhiväärtusi, mis on kujundanud tema käekirja kriitilistel juhtimishetkedel. 💬 "Kriisid ja mina käime kuidagi käsikäes. Kriiside ajal on palju segadust ja need on need hetked, kus minu tugevused pääsevad esile. Olen õppinud nii enda kui juhtimise kohta väga palju. Keerulistes olukordades lähed tagasi selle suure pildi juurde, mis sul on vaja saavutada." — Taimar Peterkop Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluspartneriks on Eia Uus – loovus-coach, kirjanik ja kogemusnõustaja, kes on oma karjääri jooksul töötanud nii reklaamiagentuuris, filmiproduktsioonis, start-up’ides kui ka Postimehe kirjastuse juhina. Eiat paelub loovus selle kõige laiemas tähenduses – kuidas inimesed avavad endas uusi vaatenurki, leiavad lahendusi ja jutustavad lugusid, mis neid edasi kannavad. Tema töös kohtub loovus nii juhtimise, karjäärivalikute kui ka igapäevaelu praktiliste olukordadega. Käesolevas episoodis räägime Eiaga, kuidas tema jaoks tähendab loovus “saab–saab” mentaliteeti – usku, et igas olukorras on võimalusi ja lahendusi. 💬 “Loovus on võime harutada elulisi olukordi lahti uute nurkade alt — loovusel piire tegelikult ei ole. Seda võib mõista ka valikuvabaduse suurendamisena: kui palju alternatiive sa üldse oskad märgata. Ja just siin tulebki mängu ‘saab–saab’ mõtteviis — olgu olukord milline tahes, slaidid kustuvad enne ettekannet või buss jääb tee peale seisma, siis ikka ‘saab–saab’. Sa ei lase stressil tekkida, sest see hoiak tuletab meelde, et alati on olemas järgmine võimalus.” – Eia Uus Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on eneseväljenduse mentor ja koolitaja Kristina Samra. Kristina missioon on aidata inimestel suhelda enesekindlalt, siiralt ja kaasahaaravalt. Üle 15 aasta kogemusi kommunikatsioonivaldkonnas, kõnekunsti õppimine Eric Edmeades’i juhendamisel ning Kristina loomupärane väljendustundlikkus ja kuulamisoskus teevad temast hea partneri, kes oskab märgata ja esile tuua inimeste tähenduslikke lugusid ja isikupärast sära. Selles vestluses räägimegi Kristinaga sellest, kuidas autentsus suhtluses välja näeb, miks seda on nii raske välja näidata ning kuidas igaüks saab oma sõnumi mõjusamaks ja selgemaks lihvida. 💬 “ …ma olen näinud, et see ongi kõige maagilisem ja mõjusam asi, mida üldse edasi anda — läbi autentsuse oma mõtteid, ideid ja kogemusi.” – Kristina Samra Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on T1 keskuse tegevjuht Tarmo Hõbe. Tema karjäär sai hoo sisse, kui ta aastaid tagasi Sportlandis turundusjuhina tööle asus. Sellest ajast peale on teda kandnud üks ja sama joon – teda ei tõmba stabiilsed ja turvalised ärid. Tarmo päris kirg on kaoses korra loomine: olukorrad, kus teised näevad ummikuid, näeb tema hoopis potentsiaali. Nii on ta ellu äratanud Unibet Arena (endise Saku Suurhalli), toonud Eestisse WRC sarja etapi ja tõmmanud mudast välja T1 keskuse. Tarmoga räägime tema mõtteviisist – miks teda tõmbavad just rasked ja ebamäärased olukorrad ning miks ta usub, et tõeline motivatsioon tekib siis, kui selge tulevikuvisioon ja eesmärk on silme ees. 💬 “Ma olen peamiselt tegelenud asjadega, millega keegi teine ei taha tegeleda või millesse keegi teine ei usu. Kui kõik teised tahavad eemale hoida, siis minu jaoks just sealt hakkab huvitavaks minema. Kui asi tundub lootusetu, siis seal peitubki minu jaoks tõeline potentsiaal. Edu, mis on saavutatud väga raskest olukorrast, on kordades magusam kui see, mis tuleb lihtsalt. Ma ei lähe kuhugi niimoodi, et vaatame, mis saab – mul on alati mingi plaan, mingi visioon juba peas olemas. Ja kui sa ise usud ja räägid seda lugu piisavalt veenvalt, siis hakkavad lõpuks ka teised uskuma.” – Tarmo Hõbe Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson. Varasemalt on Marilin töötanud nii Maksu- ja Tolliametis, ministeeriumides, advokaadibüroos kui ka Swedbankis. Ta ise ütleb, et tema teekond on olnud õnnelik õppimiste jada – kuidas luua keskkond, kus inimesed tunnevad end hästi, saavad särada ja samal ajal hoides fookust suurel eesmärgil. Räägime sellest, et juhtimine ei ole sooloprojekt, vaid meeskonnatöö. See tähendab juhi jaoks pidevat enesearengut ja dialoogi nii iseenda kui ümbritsevatega. 💬 “Mind käivitavad juhtimises teemadena usaldus ja vastutus. Mulle meeldib, kui minu juht mind usaldab, hindan seda südamest. Usaldav suhe töökeskkonnas inspireerib mind. Üritan seda pakkuda ka end ümbritsevatele kolleegidele. Võtan vastutust ise ja ootan seda ka oma kolleegidelt. See on mulle oluline ja minu meelest selleta üks hea organisatsioon toimida ei saa. Organisatsioonid ei ole juhi, vaid juht on organisatsiooni jaoks.” — Marilin Mihkelson Kuulake ikka … 🎧