Äripäeva raadio

Kui Liina ja Lauri Treimann 2017. aastal aja maha võtta otsustasid, kujunes paus oodatust märksa lühemaks. Ühisest kirest mööbli ja sisekujunduse vastu sündis Treimann Mööbel & Disain, mille juhtimisel usaldavad nad tänaseni palju oma maitset ja kõhutunnet. Üheksa aastat hiljem on pereettevõte põimunud Treimannide igapäevaeluga väga tihedalt. Liina ja Lauri räägivad, kuidas nad abikaasade ja äripartneritena teineteist tasakaalustavad, millised julged valikud on end õigustanud ja kuhu tahaksid nad veel jõuda. Vestluses lööb kaasa ka 19-aastane Jens Harald, kes on pereettevõttega koos üles kasvanud ja vaatab selle tegemisi juba järjest enam järgmise põlvkonna pilguga. Saadet „Võitjate põlvkonnad“ juhib Kristel Viitmann. Pildil Liina, Lauri ja Jens Harald Treimann. Foto: Äripäev

Euroopa Komisjoni uus tegevuskava näeb ette, et elektri osakaal Euroopa energiatarbimises kasvab praeguselt 23 protsendilt 46 protsendile. Selleks peab elekter muutuma tööstusele ja majapidamistele fossiilkütustest kättesaadavamaks ning elektrivõrk uute investeeringutega sammu pidama. Euroopa elektrifitseerimise üks keskseid probleeme on praegu elektri hind võrreldes fossiilkütustega, rääkis “Cleantechi” saates Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun. Elektriline lahendus võib küll energiat märksa tõhusamalt kasutada, kuid kui elekter ise on tarbijale kallis, ei anna see ettevõttele või majapidamisele piisavat põhjust gaasist või muust fossiilkütusest loobuda. Seetõttu ei käi Euroopa elektrifitseerimise arutelu ainult uute elektrijaamade üle. Sama olulised on maksud ja võrgutasud ning küsimus, kuidas on energia lõpphind tarbija jaoks kujundatud. Braun toob saates välja, et osa neist otsustest ei ole Euroopa Komisjoni, vaid liikmesriikide käes. See tähendab, et elektrifitseerimise tempo võib riigiti olla väga erinev. Euroopa tasandil saab luua üldise raamistiku ja suunata investeeringuid, kuid näiteks see, kuidas maksustatakse elektrit ja gaasi või millised kulud pannakse elektri hinna sisse, sõltub paljuski riiklikest otsustest. Teine suur küsimus on elektrivõrk Ettevõte võib küll olla valmis oma tootmist elektrifitseerima, kuid vajalikku võrguühendust ei pruugi kiiresti saada. Sellisel juhul ei piisa ka ettevõtte valmisolekust investeerida ega sellest, et turul on olemas vajalik tehnoloogia, viitas Braun murekohale. Elektrivõrgu arendamine muutub seetõttu järjest enam ka konkurentsivõime küsimuseks. Tööstusinvesteeringute puhul ei ole oluline ainult elektri hind, vaid ka see, kas piisav võimsus on õigel ajal ja õiges kohas olemas. Brauni sõnul tuleb elektrifitseerimise puhul vaadata sektoreid eraldi. Transpordis tähendab see eelkõige elektriautosid ja laadimistaristut, hoonetes soojuspumpasid ning tööstuses võimalust asendada osa fossiilkütustel töötavaid protsesse elektriliste lahendustega. Tööstuse puhul ei ole üleminek siiski kõikjal ühesugune. Mõne protsessi elektrifitseerimine on juba praegu tehniliselt üsna lihtne, teiste puhul on vaja uusi tehnoloogiaid või väga suuri investeeringuid. Ettevõtte jaoks määrab otsuse lõpuks see, kas uus lahendus on konkurentsivõimeline ka pikema aja jooksul. Samas oleme endiselt olukorras, kui elektrifitseerimine tähendab ettevõttele kõrgemaid kulusid kui fossiilkütuste kasutamine, on keeruline eeldada, et tööstus teeb vajalikud investeeringud üksnes kliimaeesmärkide pärast. Fossiilkütuste väiksem kasutamine tähendaks ikkagi Euroopale ka väiksemat sõltuvust imporditavast energiast. Ukraina sõja järel on energia päritolu ja varustuskindlus muutunud palju otsesemalt majandus- ja julgeolekupoliitika küsimuseks. Pikemalt sellest, millised võimalused ja probleemid tekivad elektrifitseerimisest Eesti jaoks ning mida peab muutma, et puhtama elektri olemasolu jõuaks ka tegelikult tööstuse, transpordi ja kodude energiakasutusse saab kuulata juba "Cleantechi" saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol Helena Braun. Foto: Andres Laanem

Eesti inimesed kaotasid mullu petturitele 31 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui aasta varem ning RIA hinnangul jätkub tänavu üldjoontes sama suund. Samal ajal muutuvad pettused üha usutavamaks ja professionaalsemaks ning ettevõtete kaitsmisel ei saa loota üksnes töötajate tähelepanelikkusele, rääkisid eksperdid Äripäeva raadio sisuturundussaates „Küberruum“. RIA küberturvalisuse analüütiku Helena Jürgensoni sõnul algab ettevõtte küberturvalisus juhist. Juht peab infoturberiske käsitlema samamoodi nagu teisi äririske ning looma ettevõttes keskkonna, kus turvalisus ei ole ainult IT- või infoturbejuhi ülesanne. Kui juhtkond turvanõuetesse tõsiselt ei suhtu, kandub sama suhtumine edasi ka töötajatele. Seda, miks ei saa kogu vastutust panna töötajale, näitab ka Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskeli toodud statistika. Töötajatest, kellele Phishbite on saatnud vähemalt kümme õngitsussimulatsiooni, on 66% vähemalt korra eksinud. Keskeli sõnul võivad õnge minna ka kogenud IT- ja infoturbejuhid, sest sageli määrab tulemuse hetk, mil sõnum inimeseni jõuab – näiteks kiire tööpäev või olukord, kus petukiri seostub mõne päriselt oodatud tegevusega. Suur osa pettustevastasest võitlusest toimub aga inimese jaoks märkamatult. Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese sõnul blokeerib operaator kümneid tuhandeid petusõnumeid kuus ning enne Ukrainas tegutsenud petukõnekeskuste sulgemist ulatus petukõnede arv miljoniteni kuus. Sedamööda, kuidas petturid oma võtteid arendavad, peavad ka kaitsemeetmed muutuma üha kiiremaks ja tehnoloogilisemaks. Ettevõtete jaoks võivad ühe õnnestunud pettuse tagajärjed olla väga rängad. Jürgenson tõi näiteks kevadise juhtumi, kus Pärnumaa ettevõte kaotas võltsitud arve tõttu 1,6 miljonit eurot. Selliste pettuste puhul võivad kurjategijad kompromiteerida ettevõtte või tema partneri meilikonto, jälgida suhtlust ning sekkuda sobival hetkel, saates võltsitud arve või muudetud makseandmed. Üha enam kasutatakse pettusteks ka uusi kanaleid ja tehnoloogiaid. Saates räägitakse muu hulgas Teamsi kaudu tehtud petukatsetest, QR-koodidest ning sellest, kuidas tehisintellekt aitab luua korrektses eesti keeles petukirju ja väga tõetruusid võltsveebe. Samuti võivad petturid kasutada ettevõtete veebilehtedel ja sotsiaalmeedias avalikult kättesaadavat infot, et valida sobiv sihtmärk ja muuta pöördumine usutavamaks. Praktiliste soovitustena räägitakse saates ligipääsuõiguste piiramisest, kaheastmelisest autentimisest, tarkvara korrapärasest uuendamisest, paroolihaldurite kasutamisest ning töötajate järjepidevast koolitamisest ja testimisest. Ekspertide sõnul ei ole võimalik pettuseriski täielikult kaotada, kuid tehniliste lahenduste, läbimõeldud tööprotsesside ja inimeste teadlikkuse koosmõjul saab vähendada märgatavalt ohtu, et üks eksimus toob ettevõttele tõsiseid tagajärgi. Saates on külas RIA analüüsi- ja ennetusosakonna küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson, Elisa digiturvalisuse tootejuht Ivar Tennokese ja Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskel. Vestlust juhib Elisa meediasuhete juht Sigrid Hiis. Fotol: Elisa digiturvalisuse tootejuht Ivar Tennokese, RIA analüüsi- ja ennetusosakonna küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson ja Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskel. Foto: Elisa

AI-buumi üks külg on füüsiline taristu, millel tehisintellekt töötab. Ka Eesti saab peagi laieneva andmekeskuse näol täiesti uues mastaabis tehisaru arvutusvõimsust. "Äri ja tehnoloogia" saates räägime, miks vajab AI-buum nii palju elektrit, kiipe ja taristut, milline on AI andmekeskuste majanduslik väärtus ja mis võimalus on AI-arvutusvõimsuse võidujooksus Eestil. Teemat avavad andmekeskusi arendava Tensor Estate kaasasutaja Martin Salo ning TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan. Vestlust suunab Äritehnoloogia.ee juht Indrek Kald. Pildil Martin Salo ja Gert Jervan. Foto: Indrek Kald

Millised inimesed on tuleviku tööstuses tõeliselt kullahinnaga ja kuidas leida oma koht ettevõttes, kus on ligi 250 erinevat ametit? Saates räägivad Viru Keemia Grupi (edaspidi VKG) personalidirektor Kaija Teemägi ja personalipartner Sofja Kurganova sellest, kuidas tehnoloogia ja andmed on muutnud nii tootmistööd kui ka inimestele esitatavaid ootusi. Juttu tuleb praktikast kui võimalusest tööstusvaldkonnaga tutvust teha ja sinna siseneda, inimese ja töö kokkusobivuse hindamisest ning sellest, miks CV üksi ei näita, millised hoiakud ja oskused kandidaadil on. Samuti räägitakse sellest, kuidas tänapäevane tööstus vajab üha enam inimesi, kes oskavad lisaks numbrite jälgimisele märgata nende taga seoseid, prognoosida muutusi ja mõista tervikpilti. Saates tuleb juttu ka VKG õppekeskusest, kus kogenud töötajad annavad oma teadmisi edasi noorematele ja noored aitavad omakorda seniseid protsesse värske pilguga uuendada. Arutletakse, miks on tuleviku töötaja puhul erialaste teadmiste kõrval üha olulisemad uudishimu, analüütilisus, õppimisvõime ja valmisolek tehnoloogia arenguga kaasa minna. Sisuturundussaadet juhib Mikk Orglaan. Pildil vasakult: Kaija Teemägi ja Sofja Kurganova. Autor: Merlin Zuzjonok