Äripäeva raadio

Kuna erakorralise meditsiini osakondadesse jõuab üha rohkem patsiente, tekib paratamatult küsimus: kuidas tagada, et arstid saaksid keskenduda neile, kes vajavad kiireimat abi? “Terviseuudiste” saates on külas Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juht dr Marit Märk, kelle eestvedamisel käivitati Regionaalhaiglas eriõdede iseseisev vastuvõtt. Just selle uuenduse eest valisid Meditsiiniuudiste lugejad ta 2025. aasta meditsiinimõjutajaks. Märk räägib, kuidas uus töökorraldus aitab vähendada EMO ülekoormust, ennetada arstide läbipõlemist ja suurendada patsientide rahulolu. Kuuleme, milliseid otsuseid ja samme see muutus eeldas ning miks eriõdede rolli laiendamine võib olla üks võti Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuse suunas. Küsimusi esitas Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetas Violetta Riidas. Pildil dr Marit Märk Pildi autor Meeli Küttim

Kolme aastaga enam kui kahekordse käibekasvu saavutanud Pindi Kinnisvarahaldus tugineb edu saavutamisel nn nelja võitja mudelile, ütleb ettevõtte tegevjuht Ronald Tõnisson. Tema sõnul pani kasvule aluse töötajate motivatsiooni süsteemne kaardistamine, mille tulemusel kujunes välja uus juhtimismudel. „Märkasime, et mitmed asjad olid paigast ära, ja hakkasime tasakaalu otsima. See kujunes murranguliseks hetkeks, mis pani tugeva vundamendi edasiseks kasvuks,“ selgitas Tõnisson. Selle käigus sündiski nelja võitja mudel. Tõnisson jõudis ettevõttesse juhuse läbi. „Ühel pühapäeva õhtul sirvisin Facebooki ja nägin Pindi kinnisvaratesti. Täitsin testi ja sain umbes 80 punkti sajast ning juba järgmisel päeval võttis personalijuht minuga ühendust,“ meenutas ta. Vestlusel kohtus Tõnisson ka ettevõtte suurosanikuga, kellega koos hakati Pindi Kinnisvarahalduse edulugu kirjutama. Vastutuse võtmine eri rollides on viinud Tõnissoni tänaseks ettevõtte tegevjuhi ametikohale. Edulooks võib ettevõtte arengut pidada ka numbrite põhjal. Neli aastat hiljem kuulub Pindi Kinnisvarahaldus Gaselli TOPi ehk Eesti kiiremini kasvavate ettevõtete hulka. Saates räägib Tõnisson lähemalt, millega kinnisvarahaldusettevõte igapäevaselt tegeleb, millised on valdkonna innovatsioonivõimalused ning kuhu ettevõte plaanib laieneda. Samuti selgitab ta, miks toob just talv esile suvel tegemata jäänud tööde tagajärjed ning milliseid juhtimispõhimõtteid ta ise järgib. Kasvuplatoo ületanud ettevõtte juhina jagab Tõnisson ka praktilisi soovitusi juhtidele, kes otsivad viise, kuidas anda oma ärile uus kasvutõuge ja vältida paigalseisu. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson Foto: Risto Unt

Kriisis on olulisem tegutseda kui oodata, sest reageerimata jätmine võib hiljem kalliks maksma minna, jagavad asjatundjad oma tähtsaimat põhimõtet saates “Kriisiplaan”. Kuidas omavalitsus päriselt kriisideks valmistub ja mida on õpetanud viimaste aastate suurim proovikivi COVID, avavad Tartu linnavalitsuse kriisikoordinaator Evelin Uibokand ja kriisijuhtimise praktik Kristjan Kostabi. “Omavalitsus suudab tihti reageerida kiiremini kui riik – väiksemat laeva on lihtsam manööverdada,” selgitab Uibokand. Ta kirjeldab, kuidas kriisiõppused paljastasid, et liiga keeruline kriisimeeskonna struktuur ei tööta. Kriisi ajal ei saa inimestele anda täiesti uusi rolle, vaid töö peab jätkuma tuttavate ülesannete kaudu, lihtsalt teises tempos. Saates arutatakse ka seda, kuidas infomüra ja sotsiaalmeedia arvamuste torm tekitavad segadust ning miks peab olema kindel ametlik kanal, kust inimene saab värske ja õige info. Juttu tuleb Tartu riskidest nagu üleujutused, valingvihmad, elektrikatkestused. Aga ka elutähtsatest teenustest nagu joogivesi, kanalisatsioon, kaugküte ja teede läbitavus. Näitena tuuakse olukord, kus joogivesi võib olla reostunud: kõigepealt tuleb kiiresti öelda ära tarbi, seejärel anda konkreetne juhis, kust inimene saab joogivett saab. Elektrikatkestuste puhul räägitakse ka praktilisest lahendusest: linnal on valmis kohad, mida saab mõne tunni jooksul avada, et inimesed saaksid vajadusel oma seadmeid laadida ja esmaseid toiminguid teha. Saates puudutatakse ka kriisi lõpetamise teemat – miks on oluline öelda selgelt välja, millal eriolukord on läbi ning eemaldada ajutised sildid ja piirangud, mis muidu muutuvad taustamüraks ja õõnestavad tulevast usaldust. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Kristjan Kostabi. Foto: Kristjan Teedema/Postimees/Scanpix

Kohila tehasele äsja nurgakivi pannud BLRT Grupil on investeeringuid plaanis veel kümnete miljonite eest, edukaks tegevuseks läheb vaja aga ka sadu oskustöölisi ja see on ettevõtte juhatuse nõuniku Roman Vinartshuki sõnul nende peamure. Vinartshuk rääkis saates "Tööstusuudised eetris", et septembris nurgakivi saanud värske Valukoda on grupile oluline investeering, sest võimaldab toodangumahu praeguselt tasemelt kolm korda suuremaks kasvatada. Kohilas asuvas tehases saab tööd 70 inimest ja töötajate otsing on juba alanud. Uus Valukoda peaks tööd alustama uue aasta sügisel. Vinartshuki sõnul on ettevõttes prioriteetsed nii laevaremont kui ka -ehitus. Sellega seoses plaanib ettevõte järgmistel aastatel investeerida laevaremonti kümneid miljoneid eurosid. Investeeringu üks osa on näiteks uue doki soetamine Klaipeda sadamasse. Tema sõnul annab BLRT oma panuse ka Royal Caribbeani suurimate Icon-klassi laevade valmimisse, tootes Eesti selle jaoks kerekonstruktsioone, mille sisse paigutatakse kajutid. Saatejuht on Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining.

Tehisintellekt on kinnisvarahaldusse kohale jõudnud ja teenustedisain muutub oluliselt, sõnas Proact Halduse asutaja Janek Hintsov saates "Kinnisvaratund". Saates vaatame otsa kinnisvarahaldusele aastal 2025: mis, kuidas ja miks nii läks. Lisaks tuleb juttu lähiaastate arengutest ärikinnisvaras, kinnisvaraarenduses ja investeeringutes. Ühe teemana tuleb kõne alla Ida-Virumaa fenomen. Fotol (Siim Sultson) on Janek Hintsov Saatejuht on Siim Sultson.

Eesti riskikapitaliturg on jõudnud uude arengufaasi. Lihtsate tarkvaralahenduste kõrval ruulivad üha enam teadusmahukad ettevõtted ja kaitsetööstus, selgub saatest "Ükssarvikute kasvulava". Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) tegevjuht Madis Lehtmets analüüsib saates, kuidas kohalikud fondid on kohanenud keerulise majanduskeskkonnaga ja miks on just praegu kriitiline aeg pensionifondide raha suunamiseks Eesti innovatsiooni. Madis Lehtmets tähistab oma esimest aastat EstVCA juhina. 2025. aastale tagasi vaadates tõdeb ta, et kuigi välisraha kaasamine on endiselt keeruline, on kohalik ökosüsteem näidanud üles märkimisväärset vastupidavust ja koostöövõimet. Lehtmets rõhutab, et olukorras, kus USA ja Euroopa suured fondid on ettevaatlikud, on Eesti oma pensionifondid ja erakapital need, mis peavad tühimiku täitma. Saates arutletakse riiklike garantiide ja regulatsioonide üle, mis võimaldaksid pensionifondidel julgemalt riskikapitali fondidesse investeerida ja kohalikku majandust elavdada. Lehtmets toob välja, et kui varem oli kaitsetööstus investorite jaoks hall ala või isegi tabu, siis 2026. aastaks on see muutunud üheks atraktiivsemaks sektoriks. Räägime sellest, kuidas on muutunud fondide mandaadid ja kuidas Eesti suudab luua spetsiifilise kaitsetööstuse fondi, mis aitaks meie ettevõtetel globaalsel areenil läbi lüüa. Saates peatutakse pikemalt süvatehnoloogial (deeptech) ja ülikoolide rollil. Lehtmets näeb, et üha enam uusi ja edukaid ettevõtteid ei sünni mitte häkatonidel koodi kirjutades, vaid aastatepikkuse teadustöö tulemusena laborites. Saates on külas Madis Lehtmets, saadet juhib Tarmo Virki. Fotol Madis Lehtmets. Foto: Helena Lehtmets

Innovatsioonist räägitakse sageli kui suurte ettevõtete või idufirmade mängumaast, kuid tegelikkuses on see eelkõige juhi teadlik valik, selgitab investor ja mentor Heidi Kakko. Tema sõnul on ka väikese tiimi ja piiratud eelarvega võimalik teha otsuseid, mis hoiavad ettevõtte konkurentsivõimelisena, parandavad tootlikkust ja loovad pikaajalist väärtust. Saates "Finantsuudised fookuses" vaatame innovatsiooni juhtimise, finantsi ja investori vaatest – ilma müütide ja üleliigse glamuurita. Räägime, mida innovatsioon Eesti ettevõtetes tegelikult tähendab ja mida see ei ole. Samuti arutleme, miks ei saa ka mikro- ja väikeettevõtted innovatsiooni edasi lükata. Tähelepanu all on küsimus, kust innovatsioon päriselt algab – kas juhist, klientidest, protsessidest või andmetest. Lisaks vaatleme, kuidas on võimalik innoveerida ilma kalli arendustiimi ja suure eelarveta ning milline roll on innovatsioonis andmetel, sealhulgas finantsnäitajatel. Anname ülevaate innovatsiooni rahastamise võimalustest Eestis ning selgitame, mida ettevõtjad saavad teha, et innovatsioon oleks investori jaoks usutav, mitte lihtsalt hea idee. Lõpetuseks käsitleme innovatsiooni juhtimist olukorras, kus igapäevane äritegevus nõuab suurema osa juhi tähelepanust. Külas on investor ja mentor Heidi Kakko. Saatejuht on Paavo Siimann. Pildil Heidi Kakko ja Paavo Siimann. Foto autor: Andres Laanem

Kuigi vigu juhtub ehitusprojekti kõigil osapooltel, eristuvad Eesti kinnisvaraturul siiski halvema mainega arendajad, kellega koostöös nähakse suuremat riski ja kelle puhul partnerid on muutunud ettevaatlikuks, selgus novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsi vestlusringis. Turul on kujunenud välja vaikiv pingerida arendajatest, kelle puhul ostjad ja partnerid muutuvad ettevaatlikuks, mainis advokaadibüroo Walless vandeadvokaat Angela Kase. „Turg teab väga hästi, millise arendaja lepingule on julgem alla kirjutada ja millise puhul tekib juba eos kerge kõhklus. See suhtumine ei saa olla juhuslik." Tema hinnangul ei kujune halb maine välja üksikute apsude tõttu, vaid korduvate mustrite tulemusena: puudulikud projektid, kiirustamine ja vastutuse hajumine. Kui projekt on poolik, on vaidlused paratamatud ning need jõuavad lõpuks juristide lauale. Merko ehituskvaliteedijuht Uku-Tanel Laast rõhutas, et ehitusplats ei ole koht, kus projekteerimisvigu ära siluda. „Projekteerimise puhul on meil nulltolerants – seal ei tohi olla ühtegi viga. Kui läheme ehitama valesti projekteeritud lahendust, on sisuliselt kindel, et probleem realiseerub ka ehitusplatsil,“ ütles Laast, kelle sõnul on tehnoloogilisi ja materjaliprobleeme võimalik juhtida, kuid halb projekt mürgitab kogu ehitusprotsessi algusest lõpuni. Ehitaja võib küll vastutada tulemuse eest, kuid ilma toimiva projektita muutub see vastutus sisuliselt fiktsiooniks. Fotol: Uku-Tanel Laast ja Angela Kase Eesti Ehituskonverentsi vestlusringis. Autor: Andras Kralla

Selles "Energiakooli" osas räägime teadlase ja poliitiku Mario Kadastikuga väheväärtuslikest tundidest, Nord Pooli turuloogikast ja sellest, miks taastuvenergia edu hakkab süsteemi ennast sööma. Selgitame, miks miinushinnad ei ole tootjale rõõm, miks investeeringud ilma salvestuseta enam ei tööta ning milline roll on akudel, gaasil ja tulevikus ka tuumaenergial. Juttu tuleb ka sellest, mida saab tavatarbija päriselt teha, et odavatest tundidest kasu lõigata – ja miks pesumasina öösel käivitamine ei ole alati elu parim kompromiss. Saade heidab ausa ja süsteemse pilgu elektriturule, kus lihtsaid vastuseid ei ole, aga häid küsimusi on palju. Saatejuht on Brent Pere. Fotol Mario Kadastik. Foto allikas: Alexela.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et mõistab suurettevõtja Raul Kirjaneni kriitikat, et majanduskasvu on pidurdanud ka ettevõtjate usaldamatus poliitikute vastu, kuid samas tuleb arvestada, et viimased aastad pole olnud riigile kerged. „Ma saan aru, et see on viide sellele, et Eesti poliitika ja poliitilised otsused on olnud kiires muutumises. Sellega saab nõus olla, sest see kriitika on ju objektiivne, aga kui vaatame viimaseid aastaid ja muutuste põhjuseid, siis ei ole olnud lihtsad ajad,“ selgitas minister. Tema sõnul on majandus taastumas ja kasvamas, kuid rahvusvaheline poliitika toob ettearvamatusi. Kuna enamik tööstustoodangust läheb ekspordiks, paneb teda enim muretsema just välisnõudlus. Keldo sõnul saab Eesti eeliseks olla tark tööstus, kvaliteet, paindlikkus ja innovatsioon. Peame olema kiiremad ja paremad kui konkurendid. „Siseriiklikult oleme selleks teinud palju algatusi, osad otsused on vastu võetud, väga mitmed on riigikogus arutlusel. Planeeringute kiiremaks ja lihtsamaks muutmine, EIS-i reform, ekspordikava. Tulevikus on meil kokkulepe, et aasta lõpuks võiks olla 150 suurema katvusega aruandlust automatiseeritud ja masinloetavaks tehtud,“ märkis ta. Intervjuus räägib Keldo veel tõusust väärtusahelas ja teadus- ja arendustegevusest, kuhu Eesti panustas 2024. aastal 2% SKPst. „Kui küsite, mis on Eesti majanduse suund,meie tulevikuväärtus, siis see on seesama kaks protsenti. Ja mis on eriti oluline: 1,2 protsenti sellest panid ettevõtted ise. Kui me näiteks end Läti ja Leeduga võrdleme, siis meie panustame kaks korda rohkem teadus-arendustegevusse kui lõunanaabrid,“ lisas ta. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Fotol Erkki Keldo. Foto autor: Andras Kralla

Uue aasta esimeses „Õppetunni“ saates räägime õppimisest, koolitamisest ja inimeste arendamisest - sellest, mis aitab tööelus muutustega sammu pidada ja ise kasvada. Aasta algus on hea hetk teha põgus tagasivaade: mis on tehtud, mis toimis ja mis vajab muutmist, ning seejärel vaadata ette, kuhu suunata fookus ja millised arengud kujundavad lähiajal tööelu ja õppimist. Saates on külas Marju Meejärv, Wise’i talendiarenduse juht, ning Reelika Palu, Riigi Tugiteenuste Keskuse personalipartner. Räägime töötajate koolitamisest ja arendamisest, tehnoloogia ja tehisintellekti rollist õppimises, ootustest koolitajatele ning sellest, mida toob eesolev aasta. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Marju Meejärv ja Reelika Palu. Foto autor: Andres Laanem

Forus Halduse juhatuse liige Einar Laagrikülli sõnul tehisintellekt täna veel mutrit ei keera aga pikas plaanis see ilmselt nii läheb. Einar Laagriküll tuletas novembri lõpus toimunud kinnisvara korrashoiu konverentsil esinedes meelde, et lühikeses plaanis me üle hindame tehnoloogia mõju üle ning pikas plaanis alahindame. “Ehk et kui täna tundub, et AI on võluvits, mis kõik lahendab, siis ma väidaks, et ilmselt ta kõike ei lahenda.” Vestlusringis osalenud Proact Halduse asutaja Janek Hintsov lisas, et kui tekib arvamus, et tehisintellekti tõttu pole ka halduses enam vaja mõelda, siis see tõsi pole. “Ei ole nii, et paned mingi mõte sinna sisse ja kõik. Tehisintellekt on järjekordne võimalus laiendada oma infovälja.” Saates "Ruutmeetrite taga" vahendame konverentsil salvestatud vestlusringi, kus eksperdid analüüsisid tehisintellekti ja digilahenduste rolli kaasaegses kinnisvarahalduses. Arutelu keskmes oli küsimus, kas tehnoloogia asendab tulevikus inimese, kusjuures osalejad rõhutasid et kuigi AI on võimekas tööriist rutiinsete tegevuste automatiseerimiseks ja andmete analüüsimiseks, jäävad kriitilised otsused ning empaatiline suhtlus endiselt inimese vastutusalasse. Lisaks AI-le käsitleti ka BIM-mudelite ja digitaalsete kaksikute praktilist väärtust hoone elukaare juhtimisel, avati millised tööriistad ja pilvelahendused on juba kasutusel, mida need reaalselt muudavad, mil moel muuta inimfaktor vastuvõtlikkus muutusele ehk kuidas muuta koristusteenindajad, tehnikud ja haldurid uue tehnoloogiale vastuvõtlikuks. Ning ka seda kes vastutab, kui AI teeb vale otsuse. Oma kogemusi ja vaateid jagasid SOL Balticsi müügi- ja turundusdirektor Mergit Inno, R8 Technologiesi operatiivjuht Allan Hani, Forus Halduse juhatuse liige Einar Laagriküll ning ka konverentsi moderaator, PROACT Haldus asutaja Janek Hintsov. Vestluringi juhtis kinnisvarauudiste portaali juht Siim Sultson. Fotol vestlusringis osalenud ning konverentsipäeva modereerinud Proact Halduse asutaja Janek Hintsov. Foto autor Karli Saul.

50aastasel võivad olla kanavarbad ja mõned naerukortsud – esteetiline meditsiin ei peaks neid peitma ega ära kaotama. Räägime Tervisetarga saates sellest, kuidas teaduspõhised protseduurid aitavad parandada enesetunnet, taastada näo loomulikku ilmet ja anda hoolitsetud jume. Saates selgitab Turmani Silmakliiniku arst doktor Margarita Rebrov, miks tänapäeva esteetiline meditsiin tugineb põhjalikule anamneesile ja personaalsele raviplaanile, mitte pelgale soovile noorem välja näha. Räägime süstitavatest protseduuridest ja laseritest – mida milleks kasutatakse, millised on võimalikud riskid ja mida võiks oodata. Rebrov kirjeldab, kuidas koostöös patsiendiga valitakse protseduure, et tulemus jääks võimalikult loomulik. Ta ütleb, et kedagi uuesti nooreks ei tehta, vaid eesmärk on hoolitsetud välimus. „Meie eesmärk ei ole muuta 50aastast 20aastaseks – see oleks ebaloomulik,“ rõhutab ta. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Margarita Rebrov Pildi autor Violetta Riidas

Nii head Eestit nagu täna ei osanud me esialgu isegi tahta, tõdevad ajaloolane ja poliitik Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp saates „Soraineni sagedus“. „Kõik see, mis on praegu meie ümber, on uskumatu ja eriti hea tunne on selle pärast, et kõik see on päris meie enda – meie maa ja meie rahva – tehtud,“ rõõmustab endine kahekordne peaminister Laar. Muret teeb aga saatejuhile ja - külalisele ühelt poolt mugavus ja teisalt soov üle reguleerida. Laar toob praeguse aja miinustena välja laiskuse ja enesekindluse puudumise. „Kui enesekindlus ära kaob, hakatakse vahtima kangesti teiste poole ja kuulama seda, mida igasugu targad teooriad räägivad. Tavaliselt lõpeb see sellega, et kehtestatakse suur hulk uusi reegleid ja piiranguid. Piirangute hulk on ohtlikult suureks paisunud ja siin tuleb tugevalt pidurit tõmmata. Ütleks isegi, et vastupidises suunas liikuda,“ julgustab ta. Ta lisab, et eestlus on vabadusega tihedalt seotud. Vabaduse vähenemisest ja liigsest kontrollimisest algab sotsialism. Pikemalt saad Laari ja Lepasepa vestlust kuulata saatest "Soraineni sagedus". Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Fotol: ajaloolane ja poliitik Mart Laar (vasakul) ja advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp (paremal) Foto autor: Priit Vare

Paljudes ettevõtetes motiveeritakse töötajaid parendusideid esitama rahalise preemia abil, kuid see võib parenduskultuuri loomisele hoopis negatiivselt mõjuda, leiab protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg. Sageli tunnevad töötajad, et neid ei kaasata piisavalt ja nad ei saa rääkida olulistes arenguprotsessides, rääkis Äripäeva Akadeemia koolitaja, juhtimiskonsultant ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg saates „Fookuses: tark tööstus“. Seda olukorda aitaks lahendada süsteemne parenduskultuur, mille loomisesse on kaasatud nii juhid kui tootmismeeskonnad. „Ma ütleksin, et motivatsiooni vaates otsitakse alati mingisuguseid preemiaid ja preemiasüsteemi, et „ma tegin parendusettepaneku ja nüüd saan rahalise preemia“, aga see preemia peaks just olema see, et saame rollid selgeks, töövoo lihtsamaks, osaleda ettevõtte ümberkujundamise projektides ja suurendada väärtust lisava töö osakaalu,“ usub Klettenberg. „Parenduskultuur tähendab mõttelaadi muutust, aga kui me otsime seda, et parendusprojektist saaks kohe kätte mingisuguse prääniku – olgu siis rahalise või mõne muu boonuse –, siis see tekitabki initsiatiivi, et tegemist on ühekordse projektiga,“ tõi ekspert välja põhjuse, miks tasub kiirete boonuste andmisel ettevaatlik olla. Ta selgitas, et parendusprojekti tulebki alati vaadate kahe pilguga. „Ehk milline on võit organisatsioonile ja töötajale. Töötaja võit on selgus rollides, vastutusalades, lihtsamates töövoogudes. See on võimalus rääkida kaasa selles, mida paremaks muuta,“ selgitas ekspert, et just nendest väärtustest peaks kujunema motivatsioon. Ettevõte saab aga kaasamise abil suurendada oma meeskondade motivatsiooni, mis omakorda aitab luua ühekordse projekti asemel luua pikaajalist parenduskultuuri. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Leanest. Pildil Helen Klettenberg. Foto autor: Rain Jüristo

Halb rüht ei võrdu automaatselt halva tervisega, kuid istuv töö ja vähene liikumine võivad viia pikaajaliste probleemideni. Saates „Raamatuklubi“ on külas Confido Meditsiinikeskuse ja Lääne-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut Reigo Jörsi, kes aitab avada Steven Low’ ja Jarlo Ilano 2017. aastal ilmunud raamatu „Overcoming Poor Posture“ põhisõnumeid. Raamatu eestikeelne tõlge kannab pealkirja „Vabane halvast rühist“. Saates tuleb juttu sellest, kuidas istuv töö ja nutiseadmete pidev kasutamine mõjutavad rühti juba noores eas ning kuidas sundasendid võivad viia ülekoormuse, lihaspingete ja kroonilise valuni. Selgitame, kuidas kössis istumine ja ette vajunud pea vähendavad kopsude töömahtu ning panevad tööle lihased, mis pole mõeldud hingamiseks — see võib viia peavalude ja väsimuseni. Arutame, miks ei tohi harjuda valuga, isegi kui see tundub igapäevane, ning millal tasub otsida spetsialisti abi. Juttu tuleb ka sellest, miks 10 000 sammu päevas ei pruugi kõigi jaoks olla piisav ning kuidas leida sobiv, mitmekülgne liikumisviis, mis aitab kehal paremini vastu pidada ja loob harjumuse, mis püsib. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Reigo Jörsi Pildi autor Violetta Riidas

Mitu aastat kestnud ja 5,1 miljonit eurot maksnud investeeringu eesmärk oli tõsta nii tsiviil- kui ka militaarlennunduse seirevõimekust, parandada lennuohutust ning suurendada vastupanuvõimet GPS-häiringute ja muude ohtude suhtes. Jõululaupäevale kohaselt keskendus aasta viimane „Logistikauudised eetris“ saade Eesti õhuruumi turvalisusele ning lennuliiklusteeninduse ja kaitseministeeriumi koostöös ellu viidud radariprojektile. Saatekülaline, Lennuliiklusteeninduse projektijuht Viljar Vooremäe selgitas, et mitmeaastase ja 5,1 miljoni euro suuruse investeeringu unikaalsus seisneb mitme erineva seiretehnoloogia kombineerimises: uue kaasaegse sekundaarradari rajamises Tallinna lähedale, multilateratsioonivõrgustiku laiendamises üle Eesti ning õhuväe primaarradariandmete integreerimises tsiviillennujuhtimisse. See võimaldab senisest paremini tuvastada ka transponderita õhusõidukeid ja tagada olukorrateadlikkus kogu riigi õhuruumis. Projektiga kaasnenud tegevuste hulk on olnud üsna märkimisväärne, sest ainult ühe süsteemi uuendamisega poleks olnud võimalik kõiki probleeme lahendada. „Selgus, et tuleb teha kombinatsioon erinevatest arendustes nii olemasolevates süsteemides kui mingid asjad ka konkreetselt välja vahetada ja liidestada teiste süsteemidega,“ rääkis Vooremäe. Nii saigi Tallinna külje alla paigaldatud täiesti uus sekundaarradar, mis asub sama koha peal, kus oli vana, juba pea 30 aastat töötanud radar. Kuna see asub lennujuhtimiskeskusele väga lähedal, sai rajatud ka täiesti uus sideühendus juhtimiskeskusega. Lisaks turvalisusele on projektil laiem mõju Eesti energiajulgeolekule, sest uuendatud seiretaristu võimaldab leevendada piiranguid tuuleparkide rajamisel maismaal ja merel. Saates rõhutati, et tegemist on heaks näiteks tsiviil- ja militaarvaldkonna koostööst, kus Euroopa Liidu rahastuse toel saavutati nii turvalisem taevas kui ka paremad eeldused taastuvenergia arenguks. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Lennuliiklusteenindus Fotol: Viljar Vooremäe

Kas sinu organisatsiooni palgasüsteem peab läbipaistvuse ajastule vastu? Uued reeglid ei küsi, kas oled valmis – need lihtsalt tulevad. Lõppeva aasta üks märksõnu on olnud peagi kehtima hakkav palkade läbipaistvuse direktiiv, mis valmistab paljudes ettevõtetes parasjagu peavalu. Et asja veidigi leevendada, jagame seekordses saates Wolti kogemuslugu, kuidas nende ettevõttes on palgaläbipaistvust kujundama hakatud. Wolti rahvusvahelise tasustamise juhi Kaie Peetre ettekanne on salvestatud Palga Päeva konverentsil septembris 2025. Euroopa palkade läbipaistvuse direktiiv toob tööandjatele kaasa senisest suuremad kohustused, mis eeldavad ausust, süsteemsust ja põhjalikku ettevalmistust. Mida läbipaistvus tegelikult tähendab, milliseid muutusi see tööandjatelt nõuab ning miks ootamine võib kalliks maksma minna? Need ja paljud teised küsimused leiavad vastuse aasta viimases saates "Töö ja palk". Pildil Kaie Peetre. Foto autor: Raul Mee

Eesti e‑kaubanduse sektori 2025. aasta võtmesõnad olid ellujäämine, konkurentsi surve ja küberohud. Aasta viimases saates arutavad Eesti E‑kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät ja CERT‑EE juht Taavi Kupper, kuidas karm rahvusvaheline hinnasurve ning kasvav pettuste hulk mõjutavad e‑kaupmeeste toimetulekut. Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" räägitakse sellest, miks kolmandatest riikidest saabuvate odavate pakkide voog ohustab Euroopa ettevõtteid ning miks kolmeeurone maks ei ole piisav lahendus. Samuti analüüsitakse, miks isegi väikese e‑poe turvalisus vajab pidevaid investeeringuid ja miks platvormide uuendamata jätmine võib viia fataalsete tagajärgedeni. Millised turvalahendused aitavad vältida konto ülevõtmisi ja andmeleket? Kuidas petulehti ära tunda? Miks usaldada Eesti ettevõtteid ja mida teha, kui on juba petta saadud? Saates antakse ka soovitusi, kuidas olla konkurentsivõimeline järgmisel aastal – muutes kasutajakogemuse võimalikult sujuvaks ja investeerides turvalisusse. Saadet juhib Kuldar Kullassepp Maksekeskusest. Fotol: Tõnu Väät ja Taavi Kupper. Allikas: Äripäev

Energiakooli värskes saates räägib Eleringi juht Kalle Kilk kahest uuest reast elektriarvel, millega iga Eesti majapidamine ja ettevõte uuest aastast arvestama peab - tasakaalustamisvõimsuse ning varustuskindluse tasust. Saame teada, miks need üldse tekivad, kuhu nendelt laekunud raha läheb ja kuidas need on seotud elektrisüsteemi stabiilsuse tagamisega - seda igal sekundil. Saade avab ka laiemalt, kuidas tänapäeva energiasüsteem toimib: miks juhitavaid elektrijaamu on vaja isegi siis, kui taastuvenergia katab suure osa tarbimisest, millest kujuneb uute tasude suurus ja miks see kõik ei ole tingimata tarbija jaoks lisakulu, vaid pelgalt ümberkorraldus senises praktikas. Kilk räägib ausalt ka tootjate valmisolekust, võimalike hinnakõikumiste põhjustest ja sellest, kuidas tulevikus tagada, et tuled püsiksid põlemas ning seda võimalikult väikese hinnaga. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: saatejuht Brent Pere (vasakul) ja Eleringi juht Kalle Kilk (paremal). Foto: Alexela