Äripäeva raadio

Tallinnas on turul tagasi hulk väiksemaid tegijaid, kes pruugitud kortereid müügiks renoveerivad ning selle tulemusel ostetakse siin 60 000 - 120 000 eurose hinnaklassiga kortereid turuosaliste sõnul mühinal. Korterite flippimisega tegeleva Livit Kinnisvara asutaja ja juhatuse liige Taavi Mägi räägib saates “Ruutmeetrite taga”, et alla 15% tootluse pole mõtet teha ning räägib milliste nippidega õnnestub neil tagada soliidne tootlus ning millised korterid sobivad selleks enim. Mõistagi tuleb selle saamiseks leida objekte, mida on võimalik soetada alla turuhinna. Väikeses mahus aktiivselt flippimisega tegelev Uus Maa Pro maakler ja juhatuse liige Algis Libliku sõnul huvitavab flippijaid eelkõige paneelmajade korterid, aga mitte ainult. “Kui hinna paika saad, kõlbab peaaegu kõik,” kirjeldab ta turuseisu. “Käisin just vaatamas ühte korterit ja tegin ka pakkumise, ent samal päeval läks kuulutus üles ning see korter müüdi maha 10 000 eurot kallima hinna eest,” jutustab Liblik. “Nii kui kuulutus üles läheb,on kohe šaakalid kohal,” Seda et konkurents magusate korterite ostmisel on Tallinnas läinud karmiks, tunnistab ka Mägi, mistõttu on Livitis nad järjest enam liikumas Tallinnast välja mujale Harjumaale ning on sisenemas ka Tartu turule. Et turuhinnast odavamaid kortereid üles leida, tuleb teha aktiivset tööd ja üksnes portaalides otsimisest ei piisa. Mägi sõnul võib ka seal näkata, ent statistiliselt võttes tuleb tema hinnangul teha selleks umbes 100 hinnapakkumist, mille hulgast siis on tõenäosus leida üks kes nõus odavamalt müüma. Aeg-ajalt mängib hinna kõrval oma osa Mägi sõnul siin ka usaldusväärsus ja hea suhtlemisoskus. “Lõgiseva bemmiga ja nahktagiga kohale kohale saabudes võib nii mõnigi müüja ehmuda”. Saates annavad Mägi ja Liblik konkreetseid nõuandeid, kuidas flippimiseks kõige paremaid kortereid välja valide, mil moel tuleks neid renoveerida ning kuidas kogu protsessi juhtida nii et korterite väärtus kasvaks enim. Lisaks toovad nad välja konkreetseid näiteid enda tehtust, räägivad ka ostja positsioonist renoveeritud korteri valimisel ning Mägi kirjeldab ka Livit Kinnisvara edasisi plaane. Saatejuht on Lauri Leet. Foto autor Andras Kralla.

Euroopa Liidu uus ravimiregulatsioon võib muuta väikeriikide, sealhulgas Eesti positsiooni ravimiturul oluliselt tugevamaks. Kui seni on tootjad viivitanud siia tulekuga, siis edaspidi võib see mõjutada nende patendikaitset ja turupositsiooni. Tervisekassa ravimite hüvitamise juht Marko Tähnas ja Marika Lepaste Roche Eestist arutlevad, kuidas uus kord muudab tootjate motivatsiooni ning kuidas see kiirendab uute ravimite jõudmist Eesti patsientideni. Juttu tuleb ka sellest, miks on Eesti seni jäänud uute ravimite kättesaadavuses Euroopa tagaossa ning kuidas hinnaläbirääkimised ja kulutõhususe piirid seda mõjutavad. Saates käsitletakse ka riskijagamise mudeleid ja konfidentsiaalseid hinnakokkuleppeid, mis võimaldavad väikeriigil saada ravimeid keskmisest soodsama hinnaga. Lisaks arutletakse, kas tulevikus võiks ravimite eest maksta rohkem tegeliku ravitulemuse alusel ning kuidas käsitleda ravimikulu laiemalt investeeringuna ühiskonda. Vestlust juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetab Violetta Riidas. Pildil Marko Tähnas ja Marika Lepaste Pildi autor Violetta Riidas

Metroserdi rakendusuuringute keskuse üks fookusvaldkond on terviseandmed. Et terviseandmed on aga tundlikud ja eriliigilised, on siin päris palju piiranguid ning regulatsioone nii siseriiklikult kui Euroopa tasandil. Samas peitub andmete teiseses kasutamises väga palju võimalusi nii teadlaste, riiklike asutuste kui ettevõtjate jaoks. Et uuendusliku ja murrangulise idee, toote või teenusega rahvusvahelistele turgudele jõuda, ulatab seadusrägastikus navigeerimisel ja valideerimisel abikäe Metrosert. Saates räägib Metroserdi rakendusuuringute keskuse terviseandmete juht Janne Pullat sellest, mis on üldse teisesed terviseandmed, kuidas Metrosert hea idee seadusandlikust takistusrajast läbi aitab ning millist lisandväärtust seeläbi riigile ja igale inimesele luuakse. Saadet juhib Tuuli Seinberg. Foto: Metrosert, fotol Janne Pullat.

Eesti tööstuse tulevik ei sõltu enam ainult uutest masinatest või odavamast energiast, vaid sellest, kui targalt suudetakse teha otsuseid – nii ettevõtetes kui ka riigi tasandil. Kultuurikatlas toimunud konverentsil “Tark Tööstus 2026“ salvestatud saates "Fookuses: tark tööstus" kõlas läbiva sõnumina tulevik, kus konkurentsivõime sünnib juhtimises, andmetes ja võimes kiiresti kohaneda. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas saates, et riigi roll ei ole majandust juhtida, vaid luua stabiilne ja usaldav keskkond. “Kõige enam kõlab ettevõtjatelt kaks asja: palun ärge segage ja tehke otsuseid pika etteteatamisega,“ ütles minister. Samas ei pääse ka riik mööda tööstuse suurtest kitsaskohtadest eelkõige energeetikas ja tööstuse vähesest lisandväärtusest. Eesti tugevus ei saa jääda toorme töötlemisse. “Kui me jääme ainult lihtsaks töötlejaks, siis sealt ei tulegi lisandväärtust. See tuleb teadmuspõhisest majandusest,“ rõhutas minister. Minister tõi välja, et digitaliseerimine üksi võib tõsta ettevõtte tootlikkust 6–9%, kuid koos juhtimisotsustega võib kasv ulatuda kuni 24 protsendini. See tähendab, et tehnoloogia ei ole enam iseseisev lahendus – määravaks saab see, kuidas seda kasutatakse. Sama mõtet kinnitas ka toidutööstur Katre Kõvask, kelle sõnul on juhtimise kvaliteet viimastel aastatel kardinaalselt muutunud. “Tänane juhtimiskvaliteet erineb oluliselt viie-kuue aasta tagusest – keskkond on palju muutlikum ja nõuab kiiremaid otsuseid,“ ütles ta. Kõvaski hinnangul ei saa ettevõtted enam loota vanadele mudelitele, kus töötajad täitsid standardseid ülesandeid. Tehnoloogia muudab rollid ja ootused täielikult. Kui mõni aasta tagasi räägiti tehisintellektist kui tulevikutehnoloogiast, siis täna on see tööstuses juba kohal. Saksa Automaatika juht Ats Alupere rõhutas, et küsimus ei ole enam kas, vaid kuidas AI-d kasutada. “Kui me räägiksime, et AI on tulevikumuusika, siis me oleks juba hiljaks jäänud,“ ütles ta. AI roll ei piirdu ainult tootmisliinidega – see liigub üha enam otsuste tegemisse. Tööstus liigub reaalaja juhtimise suunas, kus ettevõtted peavad teadma mitte ainult minevikku, vaid ka tulevikku. “Me peame teadma, kui palju me teenime järgmisel nädalal või kuul – mitte ainult seda, mis oli eelmine kvartal,“ lisas Alupere. Eesti Masinaehitajate Liidu nõukogu esimees Oliver Mets tõi välja, et klassikaline vastandus tootmine vs tootearendus on eksitav. Konkurentsivõime tekib nende koosmõjus. “Oluline ei ole valida üht või teist, vaid see, et me nendega tegeleme ja ei jää mugavustsooni,“ ütles Mets. Tema hinnangul on Eesti tööstuses endiselt ettevõtteid, kes töötavad samade põhimõtete järgi nagu 20 aastat tagasi – ja see võib lähiaastatel valusalt kätte maksta. Samas rõhutas ta, et ka tootearenduses tehakse endiselt vigu – näiteks arendatakse toodet liiga kaua salajas, ilma turgu testimata. Tootearendus ja tehisaru käivad käsikäes. Nii selle kui ka suure tõenäosusega järgmiste “Targa Tööstuse” konverentside peateemaks jäävad ja saavad tööstuse ning tehisaru omavahelised seosed. Pikemalt saab intervjuusid ja mõtteid otse konverentsilt kuulata juba saatest. Saadet juhtis Mart Valner. Pildil Erkki Keldo. Autor: Andres Laanem

Kas me tõesti tahame ehitada oma energiajulgeoleku üles importkütustele, imestas Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor, professor Alar Konist saates "Müüt või tõde?" Millegipärast meil ei taheta tegeleda toidujulgeolekuga ega energiajulgeolekuga. Lisaks sõjalisse võimekusse panustamisele peaks tema sõnul Eesti riigi juhtkond investeerima eriti energiajulgeolekusse. "Me peaksime aru saama, et täiendav investeering on see, mis toob meile hiljem raha kordades tagasi." Kui vaadata olelusringi hindamisepõhimõttel, siis suures osa kindlasti CO2 jalajälg on maagaasil töötavatel jaamadel kõrgem kui kohalikul põlevkivil töötavatel jaamadel, märkis Konist. Saates tulevad kõne alla põlevkivi energia keskkonna saastamise müüdid ja tõde, samuti energiasageduse hoidmine, juhitava energia müüdid ja tõde ning energiast ilmajäämine. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor, professor Alar Konist.

Saates "Password: Marketing and Money" räägib sündmusagentuuri Hype kaasasutaja ja juht Neeme Kari sellest, kuidas üritusturundus on viimastel aastatel muutunud ja miks sündmusi ei tohiks enam võtta lihtsalt „suvepäevade“ või peona. Kari sõnul on hästi korraldatud sündmus tegelikult strateegiline juhtimistööriist. Kui reklaam aitab püüda tähelepanu ja sisu kasvatab teadlikkust, siis live-kohtumised loovad usaldust. Just seetõttu on ettevõtete siseüritused ja kliendisündmused jätkuvalt olulised ka ajal, mil töö, müük ja suhtlus liiguvad üha enam digikeskkonda. Oluline muutus on toimunud ka formaadis. Kunagised nädalavahetuse suvepäevad, mille keskmes oli meelelahutus, on asendumas sisukamate tööpäevaste formaatidega: häkatonid, arutelud, koolitused ja tiimiüritused. Meelelahutus ei ole kadunud, kuid see ei ole enam eesmärk omaette. Fookus on sellel, kuidas tuua inimesed kokku nii, et tekiks rohkem usaldust, parem koostöö ja tugevam tiimitunne. Kliendiürituste puhul liigub maailm samuti agressiivsest müügist suhte loomise suunas. Inimesed ei tule enam kohale pelgalt esineja, tasuta joogi või show pärast. Nad tulevad sinna, kus tekib päris kontakt, usaldus ja tunne, et neid väärtustatakse. Tulevikku vaadates usub Kari, et AI aitab automatiseerida tehnilist korraldustööd, kuid ei asenda inimlikku tunnetust. Mida rohkem tehnoloogia ettevõtteid ühtlustab, seda olulisemaks muutub inimfaktor. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: saatejuht Hando Sinisalu ja sündmusagentuuri Hype kaasasutaja ja juht Neeme Kari Foto: Äripäev

Helen Maidre ja Helen Paas on kogenud juhid, keda kutsuti alatasa uusi juhte konsulteerima ja nõu andma. Lõpuks sündis vajadusest “Uute juhtide käsiraamat”, kuhu on koondatud kõige ämbriohtlikumad olukorrad ning asjad, mida keegi juhtidele ei õpeta, ent mille teadmist või oskamist kõik eeldavad. Saates räägivad autorid edu, juhtimisvisiooni ja –stiili määratlemisest, koosolekute pidamisest ning sellest, kuidas leida tasakaal “hullu panemise” ja EI ütlemise vahel. Lisaks saame teada, mis asi on bragdoc ja kuidas enda saavutusi esile tõsta nii enda kui enda juhtide jaoks – sest muidu ei jõua sa kuhugi ega saa ka palka juurde! Saatejuht on Tuuli Seinberg.

„Eesti ühistranspordikorraldus vajab pärast keskerakonna korraldatud „tasuta“ transpordi fopaad täielikku restarti ja praegu plaanitav reform on pigem süsteemiuuendus, mis ei muuda mitte midagi seni, kuni ühistranspordi üle otsustamine on poliitikute kätes.“ Selline oli läinud nädalal toimunud konverentsi „Transport ja liikuvus 2026“ lühikokkuvõte ja sama tõdeti ka värskes „Logistikauudised eetris“ raadiosaates. Hansagrupi omanik ja Eesti parim juht 2025 Neeme Tammis tunnistas läinud nädala konverentsi aruteluringis, et kogu Eesti ühistranspordikorraldus tuleks viia ühe katuse alla ja muuta täielikult apoliitiliseks. „Ilus unistus!“ Selline oli ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubase esimene reaktsioon saates „Logistikauudised eetris“ Tammise väljaöeldule. „Võib-olla tõesti on tänane ühistransport liiga kõrgele poliitilise tasemele tõstetud, aga see on tänane reaalsus. Mõte pikemas perspektiivis liikuda ühtse juhtimise ja apoliitiliseks muutumise suunas ei ole aga üldse halb,“ tunnistas Ruubas, kes arusaadavalt ei saa olla ametipositsiooni tõttu sama otsekohene kui Neeme Tammis. Ehkki otseselt seda saates teemaks ei võetud, on regionaalministeerium äsja otseselt selles nn laupkokkupõrkes osalenud. Ministeeriumi kompromissettepanek kasvõi natukengi leevendada liinitranspordile kuluvaid summasid pensionäridele ja õpilastele sümboolset piletihinda kehtestades, sai peaministri tasemel maatasa tehtud ning ametnikke süüdistati omavolis ja veel sajas surmapatus. Plaan ise oli aga igati mõistlik: kavandatav MaaS X-tee üleriigiline piletiostusüsteem oleks oluliseks indikaatoriks ka liinivõrgu planeerimisel. Kui inimene ostab selle kaudu kasvõi sümboolse 50sendise pileti, jääb jälg maha kust ja kuhu ta sõitis. Tasuta sõiduõigust tagava kaardi läbipiiksutamine näitab vaid seda, kust inimene sõitu alustas, kuhu ta aga sõitis, ei tea keegi. Et seda tuvastada, oleks vaja investeerida täiendavalt uutesse süsteemidesse ja erinevate süsteemide liidestamisse. Erasektoril keeruline plaane teha „Väga paljudes teistes valdkondades, mis on riigi seisukohast strateegiliselt kriitilisemad kui ühistransport, ei tule paraku nii kõrgel tasemel nii jõulisi sõnumeid. See näitab kui poliitiliselt laetud on kogu ühistransporditeema tegelikult. Eks seal liiguvad ka suured rahad,“ tunnistas „Logistikauudised eetris“ teine saatekülaline, Mootor Grupi juhatuse liige Hendrik Osula. „Samas me näeme, et Rail Balticas liiguvad veelgi suuremad summad, kuid selle jaoks loodud eraldi ettevõte, mille eesotsas on pädevad juhid ja puudub nii tugev poliitiline taust, toimib väga hästi. See on pärssiv faktor ja kui arvestada meie valimistsükleid nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil, siis seda segadust tuleb pidevalt juurde. Erasektorist vaadates näeme seda, et me võime oma plaane teha nii hästi kui võimalik, aga ühel hetkel oleme taas olukorras, kus see plaan enam ei toimi,“ lausus Osula. Ka tema on üheselt veendunud, et seni kuni erasektor ja riik ei suuda ühte jalga käia, ei muutu mitte midagi. „Meie mõlema eesmärk peaks olema pakkuda inimestele kvaliteetset sõiduteenust. Aga väga keeruline on seda üksinda teha kui teine osapool ajab turuseisukohast vaadatuna mingit täiesti oma asja,“ nentis Osula. „Logistikauudised eetris“ saadet juhtis logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm. Saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Mootor Grupi juhatuse liige Hendrik Osula.

Tervishoiu üle arutades keskendutakse enamasti rahale ja ravijärjekordadele, kuid harvem sellele, kas pakutav abi on kvaliteetne. Samas määrab just kvaliteet, kas ravi aitab või tekitab uusi kulusid. Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja Riigikogu liige Diana Ingerainen ning PwC direktor Erki Mägi räägivad Äripäeva raadio saates, et tervishoiu kvaliteet ei ole lisakulu, vaid süsteemi toimimise alus. „Ebakvaliteetne ravi ei ole abi ja läheb kokkuvõttes kallimaks,“ rõhutavad nad. Saates avatakse, millistest komponentidest tervishoiu kvaliteet koosneb – alates ohutusest ja tõenduspõhisusest kuni õigeaegsuse, tõhususe, võrdsuse, patsiendikesksuse ja teenuste integreerituseni. Arutletakse, miks on oluline, et tervishoius oleksid kokkulepitud ühtsed standardid ning kuidas mõjutab tervishoiusteenuste kättesaadavus regiooniti inimeste tervist ja eluiga. Saates puudutatakse ka tervishoiu rahastamist: kui kokkulepitud põhimõtteid järgitakse süsteemselt, on võimalik kulusid märkimisväärselt kokku hoida. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Pixabay

Äripäeva raadio saates „Töö ja palk“ võetakse seekord luubi alla töötajate motivatsioon, tööheaolu ja tööturu psühholoogia – ehk see, mis toimub töötaja peas. Tööturust rääkides keskendutakse sageli palkadele, värbamisele ja majandusnäitajatele. Palju harvem küsitakse aga, miks inimesed tööl käituvad nii, nagu nad käituvad: miks mõni töötaja pingutab rohkem, teine kaotab motivatsiooni ning mõni justkui jääb tööle, kuid eemaldub tasapisi oma rollist. Saates arutletakse selle üle, kuidas värbamisotsuseid mõjutavad psühholoogilised kallutatused, milliseid vigu tehakse kandidaatide hindamisel ja kui suurel määral otsustatakse töötaja sobivuse üle esimese mulje põhjal. Juttu tuleb ka sellest, kas tööandjad otsivad pigem „sobivat“ või „parimat“ inimest ning kas need kaks on alati üks ja seesama. Saate teine pool keskendub motivatsiooni ja tööheaolu teemadele ja muuhulgas otsitakse vastust küsimustele, mis töötajat tegelikult motiveerib, millal motivatsioon tavaliselt langema hakkab ning kui suur roll on siin juhil ja organisatsioonikultuuril. Kordame üle ja räägime lahti mõisted nagu boreout, job crafting ja quiet quitting. Ning uurime, kuidas juhina märgata motivatsioonilanguse varaseid märke, millised juhtimisvead panevad töötajaid kõige sagedamini eemalduma ja millal võib motivatsiooniprobleem viia selleni, et inimene hakkab uut tööd otsima. Saate külaline on HR Agentuuri juht Fred Moritz, kes on pikalt tegelenud värbamise, tööheaolu ja tööturu teemadega ning põhjalikult uurinud psühholoogilist aspekti nende taga. Saadet juhib Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil Helen Roots ja Fred Moritz. Foto autor: Andres Laanem

E-kaubanduse konkurents muutub üha tihedamaks ning klientide tähelepanu on lühem kui kunagi varem. Rahva Raamatu juht Rain Siemer ja Apotheka digiäri juht Eva Laanemaa räägivad saates, miks ei määra e‑poe edu enam ainult hind või lai valik, vaid eelkõige usaldus ja kliendikogemus. Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" arutletakse, kuidas kliendid valivad e‑poodi olukorras, kus pakkumisi on nii Eestis kui ka välismaalt aina rohkem. Juttu tuleb usaldusmärgiste rollist, klienditagasisidest ning sellest, miks lihtne ja loogiline kasutajakogemus on e‑poe edu üks kriitilisemaid tegureid. Külalised selgitavad ka, kuidas füüsilise poe kogemus kandub üle veebi ning miks tugev bränd aitab kliendil konkurentide seast valikut teha. Lisaks räägitakse sellest, kuidas e‑poed kasutavad sisu ja soovitusi ostuotsuse mõjutamiseks, millised on ostukorvi hülgamise peamised põhjused ning kuidas lojaalsusprogrammid muutuvad üha personaalsemaks. Saates puudutatakse ka e‑kaubanduse järgmisi muutusi, näiteks seda, kuidas tehisintellekt ja uued otsingukanalid võivad muuta viisi, kuidas kliendid e‑poodidesse jõuavad. Külalised rõhutavad, et hoolimata tehnoloogilisest arengust jääb oluliseks inimlik kontakt, sest see annab võimaluse saada nõu ja tunnetada, et bränd päriselt hoolib oma kliendist. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Foto: Apotheka digiäri juht Eva Laanemaa ja Rahva Raamatu juht Rain Siemer. Allikas: Äripäev

Levira sisuturundussaate fookuses on taskusireen. Tegu on tulevikulahendusega, mis võib tuua ohuteavitused otse mobiiltelefoni ilma SIM-kaardi, mobiilioperaatori või aktiivse andmesideta. Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan, TalTechi projektijuht Anet Tammets ning Siseministeeriumi elanikkonna kaitsenõunik Katerina Mudarissova selgitasid, et taskusireen kasutab ringhäälingutehnoloogiat: kõrgetest mastidest saadetakse ohuteavitus otse telefonidesse. See tähendab, et kriisiolukorras võib telefon hakata helisema, vibreerima ja kuvada olulist infot isegi siis, kui tavapärane mobiilivõrk on häiritud. Tulevikus võiks sama lahendus edastada ka kaarte, juhiseid ja videopilti. Saates jäi kõlama oluline mõte: taskusireen ei asenda olemasolevaid kanaleid, vaid täiendab Eesti ohuteavituse terviksüsteemi. Täna kuuluvad sinna juba SMS-id, äpid, ERR-i kanalid ning kriisiveebid. Uue lahenduse suur väärtus on toimekindlus, täpsus ja võimalus saata teavitus ainult sellele piirkonnale, kus oht tegelikult on. Kuigi seadmetugi ja Euroopa regulatsioonid vajavad veel arendamist, on Eesti selle valdkonna eestvedajate seas. Taskusireeni nähakse ka rahvusvaheliselt kui põnevat suunda, millel on tugev tulevikupotentsiaal. Taskusireeni testimine toimub 31. märtsil. Seega, kui telefon sel päeval ootamatult märku annab, võib see olla osa uuest ja targemast kriisiteavituse tulevikust. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol vasakult: Siseministeeriumi elanikkonna kaitsenõunik Katerina Mudarissova, TalTechi projektijuht Anet Tammets ja Levira tehnoloogia- ning IT-direktor Kristo Kaasan. Foto: Levira

Insneneriakadeemia kaudu inseneeriaõppe arendamisse suunatava 37 miljonit eurot tuleks ära jagada vastupidiselt nii, et lõviosa ei läheks kõrgharidusse, vaid hoopis huviharidusse, leiab Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois. Riigikontrolli hinnangul on 2023. aasta lõpus käivitatud Inseneriakadeemia küll vajalik samm, kuid selle mõju võib jääda ajutiseks ja piiratud ulatusega. Programmi kaudu suunatakse aastatel 2023–2029 inseneeriaõppe arendamisse ligikaudu 37 miljonit eurot Euroopa Liidu raha. Äsja valminud auditi järeldus on kriitiline: riik on asunud probleemi lahendama ilma selge teadmiseta, kui palju ja millised ettevalmistusega insenere tegelikult vaja on. „Ma ei ütleks, et eesmärgid puudu on, aga 37 miljonit on tegelikult pisku, arvestades seda, millist tulemust me nende tegemiste mõjul ellu soovime kutsuda,“ ütleb Inseneriakadeemia loomist lähedalt näinud ettevõtja, Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois. „See, mis on nüüd käima lükatud, seda ei tohi mitte mingil juhul maha lasta kukkuda.“ Inseneriakadeemia 37 miljonit eurot jaguneb mitme haridustaseme vahel. Kõrghariduses on inseneeria arendustegevusteks ette nähtud 21,49 miljonit eurot, kutsehariduses 11,49 miljonit ning üld- ja huvihariduses 4,0 miljonit eurot. Lisaks sisaldab kutse-, üld- ja huvihariduse pakett 632 600 eurot horisontaalseteks projektijuhtimise kuludeks, mida alusdokumendis ei ole eraldi inseneeria ja IT vahel lahti jagatud. Konnimoisi sõnul peaks rahastuse jagunema praegusele hoopis vastupidiselt. „Mitte ülikoolide poole kaldu ei peaks olema, vaid pigem huvihariduse tegevuste suuna poole. Mida rohkem külvad, seda rohkem ju sisseastujate näol ülikoolis lõikad,“ rõhutab ta. „See efekt oleks olnud palju suurem. Me oleks saanud pikalt atra seada, ennekui noored ülikoolini jõuavad. Oleksime saanud ülikoolide õppekavasid selle järgi sättida, milliste teadmistega noored alt tulevad. Praegu tegutseme justkui vastupidiselt.“ Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Veljo Konnimois. Autor: Raul Mee

Kui hoones on halb akustika, märkavad inimesed seda tavaliselt alles siis, kui probleem on juba käes. Inimesed peavad üksteisest üle rääkima, spordihallis kajab iga padelireketiga löök mitmekordselt tagasi ja kontoris muutub keskendumine keeruliseks. Samas ei ole akustika lahendamine sugugi kallis, kui seda teha õigel ajal. Ruukki ehitusinsener ja müügijuht Kaupo Pertel ütleb Äripäeva raadio saates, et projekteerimise faasis võib akustilise lahenduse lisakulu olla näiteks katuselahenduse puhul vaid mõni euro ruutmeetri kohta, samas kui hilisem parandamine võib maksta kümneid eurosid ruutmeetri kohta. Saates räägime veel, miks jääb akustika paljudes hoonetes siiski tähelepanuta, millistes hoonetes on probleem kõige suurem ning kuidas mõjutab ruumi heli töötajate heaolu, ohutust ja kasutusmugavust. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Ruukki

Saates Kriisiplaan on juttu sellest, kuidas hinnata reisidega seotud riske, millal saab Eesti kodanik välismaal riigilt abi ja millal tuleb eelkõige ise hakkama saada. Välisministeeriumi asekantsler Kerli Veski ja Mauri Saarend Estravelist rõhutasid, et täiesti riskivaba reisimist ei ole ning iga reisija peab enne sihtkoha valimist tegema eeltööd, jälgima julgeolekuolukorda ja arvestama oma riskitaluvusega. Oluline teema oli välisministeeriumi reisisoovituste tähendus. Neid ei anta selleks, et inimesi reisimisest tagasi hoida, vaid selleks, et nad mõistaksid võimalikke ohte ja arvestaksid, et mõnes riigis võib abi saamine olla keeruline või aeglane. Eriti keeruline on olukord riikides, kus Eestil puudub saatkond. Arutati ka erinevaid praktilisi kriisiolukordi. Saates toodi välja, et kriisidest on raske õppida ühe kindla mudeli järgi, sest iga olukord on erinev. Islandi tuhapilv, koroonapiirangud ja Lähis-Ida lennuhäired näitasid, et tavapärased lahendused ei pruugi toimida. Seetõttu soovitati mõelda paindlikult, otsida alternatiivseid marsruute ja vältida kriisi ajal suuri sõlmpunkte, kuhu kõik reisijad korraga koonduvad. Jutuks tuli ka see, kuidas hinnata sihtkohti nagu Egiptus, Kuuba, USA, Hiina või Venemaa õhuruumi läbivad lennud. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol: Mauri Saarend, Kerli Veski / Äripäeva raadio

Kui su igapäevatöös on suhtlemine olulisel kohal, ent komistad alatasa selle otsa, et inimesed ei mõista sind või sina ei mõista neid, sinu toredatele sõnavõttudele reageeritakse pahameelega või süütust kommentaarist süttib suur tüli, tasub peatuda ja end analüüsida. Selleks annab ideaalsed tööriistad psühholoogi ja kogenud koolitaja Aira Tammemäe turvaline suhtlemispsühholoogia koolitus. See on “Karupoeg Puhhist” tuttavate tegelastega vaheala, kus saab kiirelt infot vahetada ning hirmu tundmata rolle ja suhtlusolukordi läbi mängida. Tammemäe sõnutsi annab analüüsiprotsessi läbi tegemine võimaluse korraldada vähem jamasid nii endale kui teistele ning märgata ka endast erinevate inimeste käitumies rohkem rõõmustavat. Saates kuuleme ka, kuidas Puhhi, Jänese, Notsu või Iiahi tüübid töistes olukordades koostoimima panna, inimeste eriandeid paremini ära kasutada ning kiiksudega konstruktiivselt tegeleda. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol Aira Tammemäe, fotograaf Virge Viertek.

Kas töötaja võib varsti küsida kolleegi palga kohta? Ja kas tööandja peab sellele ka vastama? Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv toob ettevõtetele peagi uued kohustused ning annab töötajatele rohkem õigusi tasu kohta infot küsida. See tähendab, et paljud organisatsioonid peavad oma tasusüsteemid kriitilise pilguga üle vaatama. „Teabevara tunnis“ räägime, mida palkade läbipaistvus tegelikult tööandjate jaoks tähendab. Millist palgainfot võivad töötajad küsida, kuidas määratleda võrdväärset tööd ning kas kõik sama tööd tegevad inimesed peavad saama sama palka? Samuti arutame, kuidas kujundada läbimõeldud tasupoliitika ja tasustruktuur ning millised riskid võivad direktiivi rakendumisel ettevõtteid ees oodata. Stuudios on Veriffi tasustamise ja personaliarvestuse juht Berit Vals. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi, küsimusi aitab esitada personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Külli Gutmann, Berit Vals ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Energiafirmadele tekitab meelehärmi kõikuv süsinikukvoodi hind, mida Euroopa Liit hakkab reformima. Ministeeriumi ja energiaeksperdi sõnul ei pruugi pelgalt süsteemi muutmine aga loodetud stabiilsust tuua. Euroopa Liit teeb suvel ümber heitmekaubanduse süsteemi (ETS). Kvooti ostvad ettevõtjad ootavad, et selle hind langeks ja stabiliseeruks. Praegu on kvoodi hind püsinud 70 euro juures tonni kohta, kuid küündis jaanuari keskpaigas 90 euroni. Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson selgitas, et ühelt poolt mõjutab süsinikukvoodi hinda ELi poliitika ehk see, palju ühikuid turule antakse, kuid teisalt ka ilm, mis kergitab või langetab elektri tarbimist, nagu nägime sel külmal talvel. Lisaks mängib rolli gaasi ja söe hind, mida on märgata praegu Iraani sõja ajal. "Kujutage ette teha sellises kontekstis head ja tarka regulatiivset otsust, mis tundub hinnale hea. See on praktiliselt võimatu," tõdes Allikson saates "Kestlikul kursil". Siiski saab öelda, et 20 aastat tagasi tehtud süsteem toimib, ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. "Me oleme riigieelarvesse saanud rohkem raha tagasi, kui ettevõtted on (kvootide eest - toim) maksnud," lausus ta. Alates 2013. aastast on riigieelarvesse laekunud kvootidega kauplemisest kokku umbes 2 miljardit eurot. Kuhu see kulub, kuuleb täpsemalt saatest. Klaas lisas, et kvoodisüsteem on muutnud tootmist puhtamaks. "On väga palju ettevõtteid, kes on teinud investeeringuid selleks, et fossiilkütustest väljuda ja võtta puhtamaid lahendusi kasutusele. Mitte mingil juhul ei taha neilt ettevõtetelt vaipa jalge alt ära tõmmata," ütles ta. Saates arutati veel, milliseid lahendusi Euroopa kaalub ja kuidas mõjutab sõda Lähis-Idas kvoodi hinda. Saadet juhtis Karmen Laur. Fotol on Marko Allikson ja Kristi Klaas, foto autor on Karmen Laur.

Tehisaru on aina korrapärasemalt hakatud reguleerima, sest vastasel juhul võib viimane muutuda diskrimineerivaks ja laiemalt ebaeetiliseks. Tehisintellekti turvalisust ja viisakust reguleerib Euroopa Liidu tehisintellekti määrus ehk AI akt. Triniti vandeadvokaadi Maarja Lehemetsa sõnul võis varem olla kindel, et masin on erapooletu, kuid neil päevil sõltub ka tehisintellekti iseloom sellest, kuidas teda on treenitud. "Üks valukoht on diskrimineeriv AI. Kui süsteem pole kontrollitud, siis võib vabalt juhtuda nii, et näiteks tööle värbamisel on vanemate inimeste ja naiste CV-d automaatselt kõrvale jäetud," rääkis Lehemets. Tema sõnul võib sellisel juhul juhtuda olukord, kus kandidaatide seas on ainult valged mehed. Lisaks räägiti saates reeglite rikkumise tagajärgedest ning Hiina ja Euroopa erinevustest tehisaru kasutamisel. Lisaks Lehemetsale osales saates veel ka Aleksander Tsuiman Veriff`ist. Küsis Joonas-Hendrik Mägi.

Tarbijad ei kasuta järelmaksu enam ainult emotsiooniostude tegemiseks. Üha sagedamini mõeldakse finantseerimisele juba ostu planeerimise etapis ning makselahendusest on saanud oluline osa ostukogemusest. Saates räägivad Inbanki Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas ja mööbli- ja sisustuspoe ON24 juht Astrid Bachmann, kuidas tarbijate käitumine on viimastel aastatel muutunud ning mida see kaupmeestele tähendab. Värske uuringu järgi kaalub 85% inimestest järelmaksu või muud makselahendust juba enne poodi minekut. See tähendab, et finantseerimine ei ole enam lihtsalt lisavõimalus, vaid võib otseselt mõjutada seda, kas ost üldse tehakse ja kui suur on ostukorv. Saates arutatakse, millised finantseerimislahendused on praegu kõige populaarsemad, miks on kiiresti kasvanud „osta kohe, maksa hiljem“ tüüpi maksed ning kuidas mõjutavad need kaupmehe müüki ja rahavoogu. Samuti tuleb juttu tarbijate muutunud ostukäitumisest, madalast tarbijakindlusest ning sellest, miks võimalus makseid hajutada aitab inimestel oma pere-eelarvet paremini planeerida. Lisaks räägitakse ka tulevikust: kuidas võib uus Euroopa Liidu tarbijakrediididirektiiv muuta ostuprotsessi ning millised trendid kujundavad finantseerimisteenuseid lähiaastatel. Saadet juhib Nele Peil. Fotol: Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, ON24 juht Astrid Bachmann ja Inbank Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas. Foto autor: Äripäev