Äripäeva raadio

Mälumängusaate värske hooaja teises saates kohtuvad kaks meeskonda: domeenihaldaja Zone ja teaduskeskus Ahhaa. Zone’i esindavad juba möödunud hooajast tuttavad tarkvaraarendaja Arne Meier ja suurkliendispetsialist Sten Nurmeta. Esimest korda viskuvad võistlustulle Ahhaa tegevusjuhendajad Erik Mänd ja Nelle-Ann Vare. Mängus kõlab kokku kümme küsimust, küsida saab vihjeid ja endale napsata ka vastastiimi punkte. Küsimused koostab ja saadet juhib mälumänguentusiast ning Kuldvillaku tšempion Janar Tiiroja. Tasub kuulata ja kaasa mängida! Foto: Liis Treimann

LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama ja maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele. Pangandus on oma olemuselt konservatiivne ja tugevalt reguleeritud valdkond, kuid tehisintellekt on hakanud muutma ka selle sisemisi tööprotsesse. „Meie jaoks on AI eelkõige abiline,“ selgitab LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks saates "AI faktor". „See vaatab kirjatööd üle, kontrollib standardite vastu, annab soovitusi ja aitab tiimidel infot leida. See on juba igapäevane osa meie tööst.“ Praksi sõnul on panganduses AI kasutamine kihiline: alates lihtsatest abivahenditest, mis toetavad töötajaid, kuni analüütiliste mudeliteni, mis aitavad klassifitseerida ja tõlgendada andmeid, näiteks konto väljavõtteid. Samas jääb inimene kõigi oluliste otsuste juurde. „Masin võib pakkuda sisendeid, kuid lõpliku laenuotsuse teeb ikka inimene,“ rõhutab Praks. Turvalisus ja andmekaitse on võtmesõnad. „Pank ei saada klientide andmeid kuhugi „pilve“ ega lase AI‑l neid iseseisvalt töödelda. Kõik protsessid on ehitatud nii, et andmed jäävad panga kontrolli alla,“ kinnitab Praks. Tema sõnul on AI mõju kõige tuntavam seal, kus varem kulus palju aega rutiinsele tööle – näiteks dokumentide analüüsile või standardite kontrollidele. „Kui mõni protsess muutub kolm korda kiiremaks, on sellel tohutu mõju, mida näeb lõpuks ka klient“ lisab ta. Panganduse tulevik Praksi hinnangul liigub veel personaalsemate ja nutikamate teenuste suunas. „Nagu nutitelefoni puhul – sa ei pea enam kogu süsteemi vahetama, vaid saad lisada uusi rakendusi. Pank jääb usaldusväärseks rahahoidjaks, kuid selle peale tekivad uued kihid ja teenused,“ kirjeldab ta. Kuula pikemalt, kuidas tehisaru pangandusmaailma muudab juba "AI faktori" saatest. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Martti Praks. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates räägib raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts, milliseid asju peaksid ettevõtjad ja finantsjuhid kindlasti enne aasta lõppu üle vaatama. Kõige olulisem on kinnisvara õiglane hindamine, eriti neil, kelle ettevõttel seisab ees audit. Hindamine tuleks teha enne majandusaasta lõppu, sest audiitor vajab selle kohta sõltumatut tõendusmaterjali. Samuti tuleb kriitiliselt hinnata laovarusid ja laekumata arveid, sest liigne optimism võib bilansis anda tegelikkusest moonutatud pildi. Juttu tuleb ka kunsti, kaubamärkide ja põhivara väärtuse kajastamisest, audiitori rollist ning sellest, kuidas valida sobiv partner, kellega koostöö sujub. Lepvalts meenutab, et aasta lõpp pole ainult numbrite kokkulöömine, vaid ka hea aeg oma raamatupidamise rutiinid ja sisenddokumendid üle vaadata – enne, kui audiitor uue aasta alguses uksele koputab. Saadet juhib Hando Sinisalu. Pildil: Raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts Foto: Meeli Küttim

Saates, kus külas tunnustatud täiskasvanud õppijad, räägitakse kuidas õppida nii, et areng toetaks nii tööelu kui isiklikku kasvu. Räägitakse karjääripööretest ja julgusest muutuda, tööandjate rollist õppimise toetamisel, kogukonna ja tugivõrgustiku tähtsusest ning sellest, kuidas tehnoloogia ja inimlik kontakt saavad õppimises teineteist täiendada. Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ning haridus- ja teadusministeerium tunnustasid oktoobris Eesti silmapaistvamaid õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ja koolitajaid. Tänavu esitati tunnustuskonkursile rekordilised 540 kandidaati üle Eesti ning kõrgeima tunnustuse pälvisid üksteist laureaati neljas kategoorias. Saates on külas kolm tänavust laureaati. Tauno Kütt, Aasta õppija 2025, endine plekksepp, kellest sai pagar ja ettevõtja. Teiseks Anu Õun, Aasta õppijasõbraliku tööandja eripreemia pälvinud Kohila Vineeri personalijuht ning kolmandana Kaspar Tammist, Aasta õpitegu 2025 eripreemiaga tunnustatud kood/Järva kogukonna- ja kommunikatsioonijuht. Saadet juhib Katre Savi. Pildil vasakult: Tauno Kütt, Anu Õun ja Kaspar Tammist. Autor: Andres Laanem

Kuigi AI lahendab 94% lihtsamatest probleemidest, vajatakse spetsiifiliste küsimuste puhul ikkagi lõpuks inimest, tõdetakse saates "Digitark äri". Saates räägivad Taltechi kaasprofessor Kati Kõrbe ja logistika magistrant Toomas Kaljuvee-O'Brock kuidas tarneahelates liigub kaup, informatsioon ja raha. T Kaasaegse tarneahela efektiivsus sõltub füüsilisest ja digitaalsest infrastruktuurist, sensorühendused ja RFID-kiibid võimaldavad kaupade liikumist jälgida reaalajas. Saates tõdeti, et digitaliseerimine vajab inimlikku puudet. Eestis toimib digitaalne infrastruktuur siseriiklikult hästi, kuid rahvusvahelises suhtluses tekivad väljakutsed. Kuigi AI lahendab 94% lihtsamatest probleemidest, vajatakse spetsiifiliste küsimuste puhul ikkagi lõpuks inimest. Saadet juhib Mare Timian. Saate toob kuulajani OIXIO Digital ja OIXIO IT. Fotol vasakult: Toomas Kaljuvee-O'Brock, Kati Kõrbe ja Mare Timian. Autor: Andres Laanem

Äripäeva raadio saates räägitakse Pärnumaast kui aastaringse äriturismi sihtkohast, mis ühendab töö ja puhkuse elamuslikul moel. Pärnu pole enam vaid suvepealinn, vaid kujunemas tõeliseks ärikuurordiks, kus ettevõtted leiavad sobiva keskkonna konverentside, koolituste ja meeskonnaürituste korraldamiseks. Saates tutvustab MTÜ Destination Pärnu esindaja Margus Randmäe ettevõtjate eestvedamisel sündinud Business Pärnu brändi ja selle väärtuspakkumist. Ta avab, miks just Pärnumaa on ideaalne paik meeskondade inspireerimiseks ja koostöö edendamiseks – pakkudes üle 8000 majutuskoha, mugavat ligipääsu ning turvalist ja kompaktset keskkonda. Lottemaa Teemapargi tegevjuht Margit Toodu räägib, kuidas loovad sündmused ja eristuvad tegevused, nagu näiteks Kärbes Jaagu juhtimisel korraldatavad ettevõtteüritused, toovad värskust ja energiat tööellu. Hestia Hotel Strandi konverentsi- ja üritustemüügijuht Sander Väärtmaa jagab kogemusi hotelli pikaajalisest koostööst äriklientidega ning selgitab, kuidas Pärnu paindlikud ruumid ja mereäärne miljöö loovad sobiva raamistiku igale ärisündmusele. Saates tuleb juttu ka Pärnumaa tunnuslauseks kujunenud „ruumid + räätsad“ põhimõttest – kombinatsioonist, kus tööpäeva saab tasakaalustada looduses puhates või aktiivseid tegevusi nautides. Alates Soomaa kanuumatkadest kuni Valgeranna ettevõtete koostöös loodud seiklus-, veini- ja golfipakettideni on Pärnumaal olemas kõik, et töö ja puhkus moodustaksid ühtse terviku. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: MTÜ Destination Pärnu

Sellest, et Eesti metsamaa koondub järjest enam välismaiste suurte tegijate kätte, on Tehingukeskus OÜ juhatuse liige Matis Hint kuulnud korduvalt, ent ta usub, et ka nemad panevad varem või hiljem ostetud metsamaa müüki. Puiduturu olukorrast rääkivas “Energiatunni” saates märgib Matis Hint, et puiduturg on muutlik. “Olen seda juttu oma karjääri jooksul kuulnud pidevalt, et välismaalased ostavad kõik ära. Varem või hiljem hakkavad nad uuesti müüma.” Hint võrdleb saates metsamaa hinnadünaamikat elukondliku kinnisvaraturu hinnadünaamikaga. “Minu arvamus on, et elukondlik kinnisvara on oluliselt rohkem kõikunud üles-alla, sest metsamaa hind on üsna täpselt välja arvutatav ja seal ei saa tõus ei saa olla nii järsk.” Samas toob Hint välja, et küttepuidu kokkuostuhind on viimase kolme aasta jooksul kukkunud üle kahe korra – turu tipuaegadel, kolm aastat tagasi, oli see umbes 90 eurot tihumeetri eest, nüüdseks on hind langenud 30–40 euro peale. Saates annab oma kommentaari ka RMK puiduturustusosakonna juhataja Esko Oras, kes räägib puiduhindade kõrvale RMK metsamaterjali müügiprotsessi korraldusest, kuidas jõutakse ostjateni, millised on lepingud ja kui suur osa metsamaterjalist müüakse kestvuslepingutega. Saatejuht on Lauri Leet. Foto: Indrek Susi/Äripäev

Suvekodu müügiks video meisterdanud ning selle ootamatu populaarse läbi maja müügini jõudnud pulmaisa ja reisihuvilise Andres Karu sõnul võib sotsiaalmeedias ootamatult suure tähelepanu saada just üdini aus karakter. Karu toob saate “Ruutmeetrite taga” kommentaaris välja, et edu võib tuua ka naljaka fiktiivse karakteri loomine, mis aitab lugu rääkida. Kindlasti ei ole Karu sõnul aga huvitavad sellised müügi- ja turundusmaterjalid, mille sisu on ette aimatav. Kinnisvara müügist sotsiaalmeedias rääkiva saate üks peamistest kõnelejatest, kinnisvaraanalüütik, sisulooja ja arhitektuurihuviline Risto Vähi selgitab aga, et ilu, emotsiooni ja huumori kõrval otsivad inimesed sotsiaalmeediast ka tänasel meelelahutuslikul ajastul asjalikku infot. Saates kummutabki Vähi levinud arvamuse, et asjalik postitus on ebapopulaarne. “Väidan, et paljud inimesed tänasel meelelahutuse-ajastul otsivad sotsiaalmeediast ka hetke, kus nad saaksid midagi uut ja huvitavat teada. Otsitakse sellist ahaa-momenti,” märgib Elum Kinnisvara arendusjuht Vähi. Tema sõnul meeldib inimestele vaadata ilu, mis tekitab unistamise tunnet, mida kinnisvara müügivideo võiks pakkuda. “Inimestele meeldib mõtetega kuhugi minna, ennast kenasse kohta paigutada. Ja kui sa suudad sinna veel lahedat infot juurde panna, mis tekitab näiteks väikese arutelu – sellised videod on väga populaarsed.” Saates on Vähi kõrval teiseks külaliseks Elum Kinnisvara kutseline maakler Janely Laur, kes teeb kõikidest oma müügis olevatest objektidest ka videod. Laur märgib, et umbes veerand kontaktidest tuleb tema kui maakleri jaoks sotsmeediast. Samuti räägib Laur, kui palju nad ühe video tegemise ja ka levi eest keskmiselt maksavad ning milliste objektide videotesse panustatakse rohkem. Risto Vähi sõnul on maakleri eesmärk siduda üheks tervikuks objekti pakkumise kogumis: kuulutus, selle tekst, video, kogu lisainfo, mida maakler annab, ning mõistagi ka adekvaatne pakkumise hind – kui see õnnestub, on müügi õnnestumine lähedal. Räägime saates, kuidas tõmmata esimese paarikümne sekundiga vaataja tähelepanu ning mis nippidega tekitada karakter, mis hoiab vaatajat video juures. Vähi ja Laur räägivad, miks nad sotsiaalmeedias turundust ja müüki teevad, kui palju sellele aega ja raha panustavad ja millal see hakkab tagasi teenima. “Iga nädal tuleb ennast uute trendidega kurssi viia ja katsetada. Kõik mis õnnestub, võtame töösse,” sõnastab Vähi. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: icole Louise Powell / SWNS

Värskelt aasta pereettevõtteks valitud Pro Optika virgus Võrumaa korterist. Äri algusaastail oli optika töökojaks köök viienda korruse kahetoalises korteris, rääkis firma asutaja poeg ja Pro Optika kaasomanik Bruno Lauri. Varju Lauri lõi Pro Optika 80ndate lõpus. Tema poeg Bruno Lauri on ettevõttega seotud aastast 1993. “Nägin, et emal on abi vaja ja mõtlesin, et lähen korraks, üheks aastaks emale appi prille tegema. Aga pereettevõtlus neelab enda sisse, kogu aeg on vaja midagi uut ja põnevat teha,” jagas Bruno Lauri saates “Kasvukursil”. Bruno sõnul ei ole tema ema kunagi olnud pidur – ta usaldas tema ideid ja otsust liikuda kauplustega Võrumaalt välja. Esimene pood avati Tallinnas aastal 2001. Möödunud aastal haaras firmas juhtohjad aga Bruno tütar Katriine Mark. Saates räägivadi Bruno ja Katriine Pro Optika loo. Arutame, kuidas perefirma mudel on aidanud ettevõttel kasvada ja areneda, millal on õige aeg juhtimine üle anda, kuidas hoida pereäris suhteid ja miks on kasulik koostada perekonna harta. Juttu tuleb ka möödunud aasta tehingust, millega Pro Optika omanikfirma OptiPRO omandas oma konkurendi Pere Optika. Samuti avavad Bruno ja Katriine, millised on optikaketi plaanid tulevikuks. OptiPRO pikaajaline nõustaja on Grant Thornton. Kuidas nemad pereäri tugevusi kõrvalt näevad ja milline on välise nõustaja roll ettevõtte kasvu juures, jagavad firma partner ja kliendikogemuse juht Terje Liiv ning ettevõtte õigusvaldkonna partner Kristel Tiits. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Tänavuse aasta seitsme kategooria parimad ettevõtted valisid välja EIS ja Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Pro Optikat vedav perekond. Foto: Pro Optika

Kliima heitlikkus ja muutuvad kasvutingimused on pannud Eesti põllumehed uute väljakutsete ette. Kui kevad on liiga külm ja suvi liialt kuiv, ei pruugi isegi parimad taimekaitsevahendid anda soovitud tulemust. Corteva Agriscience’i ja Jatiina eksperdid selgitavad saates „Kasvupinnas“, kuidas ilmastik mõjutab saagikust ja miks täppistaimekaitse ning uued bioloogilised lahendused muutuvad põllumajanduse tulevikus järjest olulisemaks. Novembrikuu saates „Kasvupinnas“ on juttu sellest, kuidas muutlik ilm paneb proovile nii põllumeeste teadmised kui ka taimekaitsevahendite tõhususe. Corteva Agriscience’i esindajad Priidu Adrijan ja Diana Peedu toovad välja, et jahedad kevaded ja tugevad tuuled on muutnud pritsimistööd üha keerulisemaks. Kui varem sai varahommikuti või hilisõhtul rahulikus tuules töid teha, siis nüüd ei pruugi see õnnestuda. Räägitakse ka talirapsi kasvatamise väljakutsetest ja sellest, miks põllumehed hoolimata viimaste aastate madalatest saakidest ja kahjurirünnakutest rapsist täielikult loobuda ei saa. „Taliraps jääb viljavahelduse seisukohalt väga oluliseks kultuuriks,“ rõhutab Adrijan. Diana Peedu lisab, et tänavune niiske kasvuperiood tõi kaasa teraviljade nakatumise mükotoksiinidega, kuid selliseid olukordi on võimalik ennetada õigeaegse taimekaitse ja heade agronoomiliste võtetega. Saates räägitakse ka sellest, milliseid uusi bioloogilisi tooteid on Corteva arendanud, et parandada taimede vastupanuvõimet ja vähendada keskkonnakoormust. Samuti toob Amazone’i esindaja Jaanus Põldmaa, ettevõttest Jatiina, välja, kuidas digitaalsed lahendused ja täppisviljelus aitavad põllumehel teha teadlikumaid otsuseid ja kasutada sisendeid säästlikumalt. Kokkuvõttes tõdetakse, et kuigi ilmastik jääb alati põllumehe suurimaks riskiks, on võimalik tehnoloogia, teadmiste ja uute lahenduste abil selle mõju oluliselt vähendada. Taimekaitsevahenditest räägivad Priidu Adrijan ja Diana Peedu (Corteva Agriscience) ning Jaanus Põldmaa (Jatiina OÜ). Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Priidu Adrijan, Diana Peedu (Corteva Agriscience), Jaanus Põldmaa (Jatiina OÜ). Autor: Juuli Nemvalts

"Eetris on turundusuudised" saade toob fookusesse piiride hägustumise turunduse ja müügi vahel. “Sellist asja nagu turundus ei olegi olemas – kõik on müük” rääkis saates müügipsühholoogia ekspert ja koolitaja Aira Tammemäe. Tema hinnangul on probleem selles, et turundajad ei oska ega taha müüa, samas kui müügiinimesed ei valda turunduse tööriistu ega visuaalset keelt. Ta soovitab turundajatele julgemalt telefon kätte võtta ja “päriselt” müüa ning müügiinimestel õppida kasutama turunduskanaleid ja ‑sõnumeid. Turundusekspert ja ‑strateeg Karl Multer toob näiteid ettevõtetest, kus turundus ja müük räägivad eri keelt – üks loeb klikke ja katvust, teine ootab tehinguid. “Ühel pool lauda tähistatakse tuhandeid veebikülastusi, teisel pool pole samal ajal ühtki tehingut,” kirjeldab ta. Tema hinnangul tuleks turundusrollides selgelt eristada turunduskommunikaatorit ja strateegilist turundajat: esimene tegeleb visuaalide ja bänneritega, teine osaleb tootearenduses, hinnastamises ja müügiprognoosides. „Tõeline turundaja on lüli kliendi ja organisatsiooni vahel – mitte lihtsalt ilusa sõnumi looja.“ Saade kutsub üles loobuma silotornidest ja mõtlema turundusest ja müügist kui ühisest väärtusahelast, mille keskmes on klient – mitte osakondade rollijaotus. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Müügipsühholoogia ekspert ja koolitaja Aira Tammemäe ning turundusekspert ja ‑strateeg Karl Multer. Allikas: Äripäev

Paljudes ettevõtetes tähendab kliendihaldus pelgalt tellimuste vormistamist ja sissetulevatele päringutele vastamist. Samas võib seal peituda müügi suurim kasutamata potentsiaal ehk kui kliendihaldusest saab teadlikult juhitud kasvutegevus. Saates “Nimed müügitahvlil” arutavad Dominate Sales'i koolitajad ja konsultandid Silver Rooger ja Mardo Kase, miks kliendihaldust sageli valesti mõistetakse ning kuidas seda süsteemselt ümber kujundada. Saates selgitatakse, millised on strateegilise kliendihalduse viis tugisammast – alates eesmärgistamisest ja segmenteerimisest kuni tehnoloogiliste tööriistade ja rollide ümberdefineerimiseni. Räägitakse ka palgasüsteemide rollist motivatsiooni loomisel ning sellest, miks pelgalt süsteemi ehitamisest ei piisa, kui inimesi ei koolitata seda kasutama. Lisaks tuuakse näiteid, kuidas kliendihaldust ettevõtetes edukalt praktikas rakendada ja milliseid vigu vältida. Graafik: Kliendihalduse 5 strateegilist sammu. Allikas: Silver Rooger

Küberkuritegevus on kasvanud maailma suuruselt kolmandaks majanduseks ning Eesti ettevõtted ei jää rünnakute sihtmärkidest puutumata. Ainuüksi viimase aastaga on mõjuga intsidentide arv Eestis kasvanud ligi kaks korda. Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson ütleb saates otsekoheselt: "Küsimus ei ole, kas rünnak tuleb – küsimus on, millal see juhtub." Juhtkond, kes peab küberkaitset vaid IT-teemaks, teeb juba esimese vea. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Pildil on Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson. Foto: Lauri Toomsalu

Saatesarjas „Password: Make Marketing Fun Again“ keskendume turunduse emotsionaalsele poolele ja loovusele. Sel korral annab Omnicom Media Groupi digijuht Angelo Maiuri nõu, kuidas oma reklaamidega silma paista. Saates tuleb juttu emotsioonidest, kontekstist, erinevate meelte kaasamisest, kuid ka keskkonnast ja sellest, kuidas erinevad loovlahendusi meediavalikuga sobitada. Sisuturundussaadet juhib Hando Sinisalu. Fotol saatejuht Hando Sinisalu ja Omnicom Media Groupi digijuht Angelo Maiuri. Foto: Äripäev

Euronics ja Tele2 on viimastel aastatel strateegiliselt panustanud kliendikogemuse arendamisse. "Kui kliendist ei lähtu, ei saa ettevõte pikas plaanis edukas olla," ütleb Euronicsi kliendikogemuse juht Marge Vellesalu. Tele2 erakliendiüksuse juhi Rasmus Nurga sõnul on kliendikogemus täna kihiline süsteem, mille mõju ulatub organisatsiooni kultuurist kasuminumbrite ja töötajakogemuseni. Saates „Teeninduse teejuht“ tuleb juttu sellest, kuidas mõtestada kliendikesksust kui investeeringut, millal see tasub end ära ja kuidas mõõta mõju müügile ja kliendi elueale. Samuti räägivad külalised, miks töötajakogemus ja protsesside selgus on klientide rahulolu aluseks, millist rolli mängib iseteenindus ja AI, ning miks jääb füüsiline teenindus ka tulevikus oluliseks. Saates jagatakse praktilisi näiteid, mõõdikuid ja sisulisi juhtimispõhimõtteid, mis aitavad kliendikogemust süsteemselt juhtida ka keerulises majanduskeskkonnas. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Fotol: Tele2 erakliendiüksuse juht Rasmus Nurk ja Euronicsi kliendikogemuse juht Marge Vellesalu. Allikas: Äripäev

Äripäeva raadio värskes saates räägib saatejuht Tõnu Einasto tehnoloogiaettevõtte VeeRa partneri ja finantsjuhi Helika Partsi ning Saku valla finantsjuhi Randar Lohuga sellest, kuidas finantsjuhtimine on jõudnud uude ajastusse. Kui varem piirdus finantsjuhi roll sageli Exceli tabelite täitmisega, siis nüüd eeldatakse temalt strateegilist mõtlemist ja selget panust organisatsiooni juhtimisse. Helika Parts avab kuulajatele 2016. aastal Tartus asutatud tehnoloogiaettevõtte VeeRa teekonna. Nende pilvepõhist eelarverakendust kasutab tänaseks ligi 85% Eesti omavalitsustest, enamik riigi IT-majadest ning mitmed haiglad, spordiorganisatsioonid ja ettevõtted. Rakenduse kaudu hallatakse iga päev üle 5 miljardi euro eelarveid ning ettevõte omab rahvusvahelist ISO 27001 infoturbe sertifikaati. VeeRa aitab oluliselt vähendada Exceli-mahtu, tuues eelarveprotsessidesse aega säästva süsteemsuse, läbipaistvuse ja järjepidevuse. Randar Lohu jagab oma kogemusi nii Viimsi kui ka Saku vallast, tuues esile, kuidas VeeRa on muutnud eelarve koostamise ja jälgimise oluliselt lihtsamaks. Tema sõnul aitab platvorm juhtidel vastutust jagada ja kulujuhte tõhusamalt kaasata. Saates räägitakse ka VeeRa ulatuslikest liidestustest — juba 11 erineva majandustarkvaraga, sealhulgas riigi SAP BO-ga, ning võimalusest kasutada intuitiivseid MS Power BI töölaudu, mis muudavad finantsinfo ka mittefinantsinimestele hõlpsasti mõistetavaks. Lisaks käsitletakse VeeRa juurutusprotsessi, kasutajate tagasisidet ning ettevõtte ambitsioone laieneda välisturgudele, sh Lätti, Poola ja Brasiiliasse, jälgides samal ajal tähelepanelikult AI arenguid. Digitaliseerimine ei ole enam tulevik – see on praegu. Ning see tõstab kogu organisatsiooni efektiivsust. Pildil: Saku valla finantsjuht Randar Lohu ja VeeRa partner ja finantsjuht Helika Parts

31.10.2025 Terviseuudised: Priit Tampere: Haigla ei tohi piirduda seintega – peame liikuma patsiendile lähemale by Äripäev

Kui Eesti on maailmas vabaduselt tipus, siis mida tähendab see meie endi vastutuse jaoks? „Soraineni sageduse“ valimistekuu saates arutavad endine riigipea Kersti Kaljulaid ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks, miks demokraatia püsimine ei sõltu ainult valitsusest, vaid iga kodaniku valmisolekust oma rolli täita. Kaljulaidi ja Jõksi sõnul on kriisid toonud kaasa ohu, et otsuseid tehakse liiga kiirelt ja demokraatlik arutelu jääb tagaplaanile. Samas näevad nad lahendust aktiivses kodanikuks olemises ning uue põlvkonna kaasamises ühiskondlikesse aruteludesse. Saates räägitakse ka Demokraatia Akadeemiast – noortele suunatud programmist, mis aitab kasvatada tulevasi liidreid ja tugevdada Eesti demokraatia alustalasid. Saatejuhid Helery Maidlas ja Mario Sõrm kutsuvad kuulama mõttevahetust, kus selgub, miks valimiste ajal on igaühel meist rohkem võimu kui ministri portfellis. Pildil vasakult: Helery Maidlas, Kersti Kaljulaid, Allar Jõks ja Mario Sõrm Pildi autor: Andres Laanem

Peame keskenduma sellele, kuidas suurendada väärtust ühe tihumeetri ja töötaja kohta nii tehisaru kui digitaalsete lahendustega, rääkis digitaliseerimisekspert Karl Õkva oktoobris puidutööstuse äriplaani konverentsil. Thorgate Digitali digitaliseerimise ekspert Karl Õkva rääkis oktoobris Puidutööstuse äriplaani konverentsil, et kolm osapoolt – ülikool, riik ja ettevõtjad – mõtleksid, kuidas peaksime edasi liikuma. „Oluline on, et liiguksime ühes suunas. Meil peab olema ühtne poliitika väljapoole, mida soovime saavutada,“ kõneles Õkva. „Peame minu arvates keskenduma sellele, kuidas me väärtust ühe tihumeetri ja ühe inimese kohta suurendame nii tehisintellekti kui digilahendustega. Ja andmevood võivad saada konkurentsieeliselks,“ rääkis ekspert. Õkva lisas, et reaalajas info tähendab vähem bürokraatiat, kiiremat tarneahelat ja paremat konkurentsivõimet. „Minu tagasihoidlik soovitus on, et alustage juba täna,“ pöördus ta publiku poole. „Kaardistage oma andmevoog, pange kirja, kuidas teil praegused protsessid toimivad. Tihtilugu oleme ise avastanud, et ainuüksi kirjapanekuga näevad ettevõtted, et mõned asjad ei tööta täpselt nii, nagu nad arvasid.“ Opstar Profiti asutaja ning pikaaegse kogemusega tootmis- ja tehasejuhi Andres Kase sõnul on üks olulisemaid asju nõrk strateegia ja juhtimiskompetentsi puudus. „Juhtimiskompetentsi puudumine minu meelest mõjutab ka mingil määral töötajate kompetentsi. Õnnelik töötaja, tähenduslik töö, hästi organiseeritud tööprotsess ja töökorraldus paneb tegelikult inimesed paremini tööle,“ selgitas ta. „Hea süsteem paneb ta sealt voolama nagu jõgi mööda, jõesängi. Arvan, et see on see asi, mida me võiksime juhtidena rohkem teadvustada ja hakata uurima, et kuidas seda parandada. Need on omavahel seotud,“ rääkis Kase. Saadet toetab Leanest. Fotodel: Andres Kase ja Karl Õkva. Autor: Jarmo Järvsalu

Äsja Tallinna südalinnas valminud Arteri kvartalis on põrandapinda vähem kui võinuks. Kallima lahenduse pealt loodab Kapitel pikaaegse omanikuna hiljem kasu lõigata. Saates “Eetris on ehitusuudised” sõnas Arteri kvartalit ehitanud Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe, et esmakordselt ehitati Tallinnas tõstetud põrandatega büroo, mis on kallis lahendus, aga võimaldab põrandate all lihtsa vaevaga vajalikke kommunikatsioone ringi vedada et siis bürooruumide planeeringut ja olemust muuta. “Ohverdasime peahoones lausa kaks korrust, sest tõstetud põrandate teema vähendas mõnevõrra korruste puhaskõrgust, aga meil oli väga selge soov ja eelistus ikkagi arendada hoone, kus korruste puhaskõrgus oleks märkvisväärne,” sõnastas Kapitel juht Taavi Ojala. Tema sõnul muudeti seeläbi ka esialgset projekti ning excelis nägi see muudatus välja kohutav välja, kuna üüripindade vähenedes muutus ka potentsiaalne üüriutulu väiksemaks. “Loodame et muudatused annavad meile pikaajalise edu tulevikus, et kvartalis oleks kõrge täituvus kümne ja viieteist aasta pärast.” Arteri kvartali 160 miljonisest kogumaksumusest läks ehituseks ligikaudu 90%. Ehitaja Merko Ehituse ja Kapiteli vahel sõlmiti avatud arvetega leping nii et sisuliselt oli kokku lepitud süsteem, kus ehitushind kujunes materjalitarnijate ja alltöövõtjatega sõlmitud hangete käigus jooksvalt, millele lisati fikseeritud üldkulud ja kasumi kate. Taoline lepinguvorm ehituses aga valdavalt levinud ei ole. Kui riiklike tellijate lepingud sisaldavad ehitushinna indeksi tõusu osas kallima ehitushinna ehitajale kompenseerimist, siis eratellijad soovivad Jaan Mäe sõnul valdavalt siiski fikseeritud lõpphinnaga ehituslepinguid. Merko kirjutab taolistele lepingutele tema sõnul alla küll, aga peale riski hinnastamist. “Me ei kirjuta automaatselt alla. Loomulikult oleks mõistlik lahendus kui kui eratellija kasutaks ehitushina indeksit mis ehitaja jaoks riski maandaks.” Saates avab Männik kui suur hulk Merko Eesti ehituslepingutest on sõlmitud fikseeritud hinnaga ning kui suure osa muudustavad väiksema riskiga lepingud. Lisaks räägiti pikemalt kuidas kulges neli ja pool aastat kestnud Arteri kvartali ehitus, kuidas täpselt pandi paika ehitusmaksumus, millised olid teholoogilised lahendused ja mis muudab ehituse erakordseks. Lisaks kommenteeris Ojala avalikkuse tähelepanu alla sattunud Tervisekassa üürikulu näitel Arteri üürihindu. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol kinnisvaraarendaja Kapiteli juht Taavi Ojala, foto autor Andras Kralla.