Äripäeva raadio

Eesti kapitalil põhinev ettevõte Derivaat NH3 valmistub Paldiskis käivitama roheammoniaagi piloottehast, mille eesmärk on testida energiatõhusamat tootmistehnoloogiat ja siseneda kiiresti kasvavale rahvusvahelisele merenduskütuste ning väetiste turule. Ettevõtte juht Erik Laidvee ütleb, et otsustavaks saavad elektri hind, skaleerimisvõimekus ja ekspordinõudlus. Roheammoniaaki nähakse üha enam ühe võimaliku lahendusena rahvusvahelise merenduse süsinikuheite vähendamiseks. Paldiski pilootprojekt on suunatud eeskätt ekspordile ning lõpptarbijateks saavad tõenäoliselt laevandusettevõtted ja pikemas plaanis ka väetisetootjad. Paldiski rajatav tehas on pilootprojekt, kus toodetakse aastas ligikaudu 40 000 tonni rohevesinikku ja sellest omakorda umbes 22 500 tonni roheammoniaaki. Samas sõnab Laidvee, et päris arvestatavast tootmisest saaks rääkida kümme korda suuremate koguste juures. Samas tunnistab ettevõtte juht, et Eesti üheks suurimaks kitsaskohaks on elektri hind. Elektrikulu moodustab ligi 70% roheammoniaagi omahinnast, mistõttu rajatakse Paldiskisse paralleelselt ka gaasielektrijaam. Elektrijaama eesmärk on tagada tootmisele stabiilsem ja konkurentsivõimelisem energiasisend ning vähendada sõltuvust turuhindadest. Pilootprojekti õnnestumisel näeb ettevõte järgmise sammuna märksa suuremaid tehaseid, sealhulgas Ida‑Virumaal ja pikemas perspektiivis ka väljaspool Eestit. „Väikesed mahud ei vii veel kasumisse – skaleerimine on vältimatu,“ ütleb Laidvee. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Erik Laidvee. Autor: Raul Mee

Eesti rohetehnoloogia sektor on jõudnud faasi, kus ambitsioonide asemel loevad rakendused, tootmine ja julgeolek. Eesti Rohetehnoloogia Liidu juhi Kädi Ristkoki sõnul on roheline innovatsioon üha enam seotud tööstuse konkurentsivõime ja tarneahelate kindlusega, mitte üksnes kliimaeesmärkidega. Kui varasematel aastatel käsitleti rohetehnoloogiat sageli eraldiseisva nišina, siis nüüd on see üha selgemalt osa laiemast majandus- ja julgeolekupildist. „Mida pikemad ja keerulisemad on tarneahelad, seda suurem on risk. Kohapealne tootmine ja energiatõhusus ei ole enam ainult keskkonnaküsimus, vaid ka julgeolekuküsimus,“ ütleb Ristkok. Tema hinnangul on just see muutnud rohetehnoloogia atraktiivseks ka traditsioonilisele tööstusele. Investeeringute maht rohetehnoloogias ei ole viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, kuid kapital liigub rohkem ettevõtetesse, mis on jõudnud turuküpse tootmise faasi. Ristkoki sõnul on Eestis järjest rohkem ettevõtteid, mis on valmis skaleeruma ja eksportima, mitte jääma prototüübi tasemele. Rahvusvahelisel tasandil on rohetehnoloogia poliitiline raam muutunud. Euroopa Liidus on fookus liikunud eesmärkide seadmiselt tööstuslike lahenduste loomisele, mille keskmes on puhta tööstuse lepe. Samal ajal ei tähenda USA föderaaltasandi tagasitõmbumine rohepoliitikast, et rohetehnoloogiad seal hääbuksid – mitmed osariigid pakuvad aktiivselt tuge ja investeerimisvõimalusi. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Foto: Andras Kralla

Joosepi Talu noorperemees Ranet Roositalu teab omast käest, et maasikakasvatus ei allu kalendrile ega soovidele, saak valmib siis, kui loodus lubab. Pereettevõtte lugu algas enam kui 20 aastat tagasi ning tänaseks on Raneti vastutada nii agronoomia, taimekaitse kui ka müük ja finantsid. Kõige pingelisem aeg on korjehooaeg, mil sajad hooajatöölised ja kümned tonnid marju päevas panevad proovile nii närvid kui vastupidavuse. Tänavune hooaeg tõi kaasa rängad vihmad ja pool saagist hävines, kuid mitmekesine tootmine ja tunnelites kasvatatav vaarikas aitasid riske tasakaalustada. Ranet rõhutab, et edu ei sünni juhuslikult – see on meeskonnatöö ja oskus säilitada rahu ka siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Saadet juhib Kristel Viitmann. Foto autor: Rain Nirgi

B2B-turunduses levib igal aastal sama veendumus: detsembris oste ei tehta, otsustajad on puhkusel ja turundustegevused võib rahulikult pausile panna. See arusaam elab visalt edasi, kuigi harva toetub see tegelikele andmetele. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas detsembris oste sooritatakse, vaid kas sel ajal kujuneb eelistus nende pakkujate kasuks, kes on otsustaja jaoks nähtavad. Saates "Müüdid B2B-turunduses“ vaadatakse sellele uskumusele otsa faktide kaudu. Arutelu keskmes on küsimus, kas detsember on päriselt madalhooaeg või hoopis periood, mil ettevõtted teevad kokkuvõtteid, panevad paika järgmise aasta eelarved ja jõuavad otsusteni, mille realiseerumine jääb küll kevadesse, kuid mille alus luuakse just aasta lõpus. Saatekülalised, Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann ning Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm, toovad välja, mida näitavad tegelikud tarbimis- ja meedianumbrid. Räägitakse sellest, kuidas muutub detsembris lugejate ja kuulajate käitumine, millist sisu sel ajal otsitakse ning miks „vaiksemad kuud“ võivad pakkuda turundajale hoopis konkurentsieelise – eeldusel, et eesmärk ei ole kiire müük, vaid nähtavus ostuotsuse kujunemise faasis. Saade käsitleb ka seda, kuidas mõõta turundustegevusi, mille mõju ei avaldu kohe müüginumbrites, ning kuidas vale eesmärgistamine võib olla üks peamisi põhjuseid, miks detsembris turundustegevustest loobutakse. Saadet juhib Jana Tõkman. Fotol: (vasakult) Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman, Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm ning Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann. Foto: Anne-Liis Paenurm

Millist väärtust loob distribuutor kaubandusahelas ja miks ei ole isegi suur jaemüüja ilma temata efektiivne? Kodupaberi ehk ARENi müügidirektor Katrin Riisalu selgitab, kuidas hulgimüüja aitab tooted turule viia, hoida tarnekindlust ja hallata riske. Samuti räägib ta, kuidas jaemüüja ootused distribuutorile ajas kasvanud on. Saates tuleb juttu ka kampaaniamüügist, sortimendi optimeerimisest ja sellest, miks odavaim toode ei pruugi olla soodsaim valik. Lisaks avatakse, kuidas mõjutavad turu väiksus ja paralleelkaubandus hulgimüügi majandusmudelit ning miks tarneahelas jagatud vastutus aitab riske paremini maandada. Kuuleme ka, kuidas sünnib koostöö rahvusvahelise tootjaga ning miks mõni bränd kaob turult pärast otsemüügile üleminekut. Lõpuks toob Katrin Riisalu välja, millest koosneb edukas distribuutori mudel tulevikus. Saadet juhib Nele Peil Kaupmeeste Liidust. Fotol: (vasakult) Kodupaberi müügidirektor Katrin Riisalu ja Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil Foto: Äripäev

Andmekvaliteet, andmete puudumine või liiasus, aga eriti andmemudelid ja -sõnastikud ning metoodikad andmete kogumiseks muutuvad üha kriitilisemaks sedamööda, kuidas analüütilised tööriistad lähevad võimsamaks ja laialdasemalt kasutatavaks. Kui see on korras, siis analüütika toimib. Keeruline on aga tõlgendamine, kus kaardid võidakse sassi lüüa. Hiljutised keskmise palga (statistikaamet) ja tarbijabaromeetri metoodikamuutuse (konjunktuuriinstituut) skandaalid jäänuks olemata, kui mõnel analüütikul tulnuks pähe küsida, kas anomaalsed muutused tulemustes on tegelikud või vead. Kuidas vältida (või leida) vigu andmetöötluses? Kes ja mis rollis peab analüütikas osalema? Mida teha, et andmetega seonduv poleks igapäevane probleem ja suure ajakulu allikas? Kuuleme kasvustrateeg Indrek Sauli ettekannet detsembri alguses toimunud traditsiooniliselt andmekonverentsilt Big Data. Foto: Raul Mee

Käes on mälumängusaate teine poolfinaal ehk saab selgeks, kes lähevad vastastikku jaanuarikuises finaalis. Finaalikoha nimel võistlevad Zone Media ja Schöttli Keskkonnatehnika. Zone’i esindavad juba möödunud hooajast tuttavad tarkvaraarendaja Arne Meier ja suurkliendispetsialist Sten Nurmeta. Sten Nurmeta on suur mälumänguhuviline, kes on tiimiga näiteks Raplamaa kilvarite seas nii mõnegi magusa võidu toonud. Arne Meier on kolleegidega Raplas ja episoodiliselt Mustas Puudlis enda teadmisi proovile pannud. Schöttli Keskkonnatehnika võistkonda kuuluvad projektijuht Alo Landberg ja tehnikadirektor Indrek Salis. Indrek Salis on 14kordne Eesti meister mälumängus. Alo Landberg küll jälgib mälumängusaateid, kuid seni mälumänguga aktiivselt tegelenud pole. Saates kõlab kokku kümme silmi avardavad küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte. Finaalsaatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond. Võitja astub jaanuaris vastu Swedbanki tiimile, kuhu kuuluvad panga vanemspetsialist Henri Kaarma ja kinnisvarahindaja Igor Habal. “Mälupäeva” toob kuulajateni Lõuna-Eesti muuseumide aardejaht hapukurgihooaeg.ee. Aardejahti korraldab Lõuna-Eesti turismiklaster. Eksklusiivse auhinna paneb välja Cantervilla loss Põlvamaal. Kuula ja testi ka oma teadmisi. Kollaaž: Julia Laidvee

Eesti meditsiinisüsteemi ühe suurima muudatusena alustas tegevust ühendatud Tallinna Haigla. Kuidas mõjutab see Eesti haiglavõrku, mida toob kaasa patsientidele ja kuidas suudetakse vältida, et uus süsteem ei koorma olemasolevat veelgi? Saates „Terviseuudised“ räägib tervisesuunajana vastse Tallinna Haigla juht Arkadi Popov, miks ta näeb uues haiglas võimalust muuta kogu tervishoiusüsteemi loogikat – siduda paremini eri tasandid, jagada ressurssi tõhusamalt ning pakkuda patsiendikeskset ravi, mis põhineb vajadusel, mitte ainult nõudlusel. Popov selgitab, kuidas ühine haigla ühendab seni hajali olnud Tallinna raviasutused, milline saab olema selle roll võrreldes regionaalhaiglaga ning miks projekti õnnestumine on oluline kogu Eesti julgeoleku ja valmisoleku kontekstis. Samuti räägib ta, miks usub juhtimises meeskonna jõusse ja millised tehnoloogilised lahendused võiksid tervishoidu lähiaastatel radikaalselt muuta. Küsimusi esitab Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Hensalu, saate toimetab Violetta Riidas. Pildil dr Arkadi Popov Pildi autor Violetta Riidas

INVL Family Office’i Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor jagab, kuidas jõukad investorid täna oma vara juhivad ja milliseid võimalusi pakuvad alternatiivsed varaklassid. Kondori sõnul võiksid jõukamad investorid mõelda riskide hajutamise peale ning aktsiaturgude kõrval vaadata ka teisi varaklasse. “Aktsiaturgude langus võib olla väga kiire ja sa ei jõuagi sisuliselt reageerida, kui langus on juba olnud 15-20%. Siis sa mõtled, kas nüüd müüa või mitte. See psühholoogia on investori seisukohalt väga raske. Näiteks globaalsed infrastruktuuri objektid ja USA kinnisvarafondid, mis on väljaspool börsi, selliseid liikumisi läbi ei tee,” toob ta välja. Kondor räägib, millega tegelevad multi-family office’id, kuidas aitavad nad varasid põlvkondadeüleselt juhtida ning millistele investeeringutele saab varahaldurite kaudu ligi väljaspool aktsiaturge. Saates tuleb juttu kinnisvaraturu hetkeseisust ja väljavaadetest nii Baltikumis kui USAs, aga ka metsa- ja põllumaade võimalustest, taristusektorist ning tehnoloogiast. Saadet juhib Simo Sepp. Fotol: Rait Kondor Foto: Simo Sepp

Hõre linnaruum, hoogne valglinnastumine ja süvenev segregatsioon rikuvad eluasemeturgu ning muutuvad julgeolekuohuks, nendivad Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask. Oktoobri algul toimunud Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse konverentsi vestlusringis võtsid Mänd, Randmets ja Rask Tallinna eluasemeturu armutult osadeks. Vestlusringi juhtis Siim Sultson Fotol (Andras Kralla) Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.

Paljud sündmuste tellijad alahindavad tehnilise ettevalmistuse keerukust, kuid just seal sünnib edu või ebaõnn. Pikaajalise kogemusega Eventechi projektijuhid Mattias Tammik ja Mihkel Verlin näevad riske ette ja teavad, kuidas vältida olukordi, kus hea idee jääb teostamata. Sündmustele tehnilisi lahendusi pakkuva firma Eventech projektijuhid rõhutavad, et emotsionaalne turundus ei sünni ainult laval – sama oluline on nähtamatu tehniline pool. Valgus, heli, LED-ekraanid, pürotehnika ja lavalahendused loovad selle tunde, mida külalised veel aastaid hiljem mäletavad. Saates „Password: Make marketing fun again” räägivad Tammik ja Verlin, miks tehniline produktsioon ei ole pelgalt „kõlarid ja valgus“, vaid loominguline ja sageli ettearvamatu protsess, mis nõuab koostööd ja läbimõeldust. Kuuleme lugusid lavatagustest väljakutsetest – alates miinuskraadides töötamisest kuni kapriissete superstaarideni ning saame teada, kuidas sünnivad tõeliselt ägedad sündmused tellija, agentuuri ja tehnikatiimi koostöös. Lisaks tuleb juttu LED- ja hologrammilahendustest, öösel töötamisest, minimaalselt vajalikest tehnilistest lahendustest ja sellest, kus jookseb piir sisulise elamuse ning “üle võlli”-produktsiooni vahel. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Äripäev Fotol: Eventech projektijuhid Mattias Tammik ja Mihkel Verlin

"Nii nagu kingsepal ei ole kingi, ei olnud ka meil pikalt oma strateegiat," ütleb strateegilise planeerimise tarkvara arendava PlanPro asutaja ja juht Kalev Truusalu. Kolm aastat tagasi loodud strateegia järgimine on aga nüüdseks aidanud ettevõttel lausa kahel korral kiiret kasvu näidata. Kümmekond aastat keskastme- ja tippjuhina suurtes organisatsioonides, sh avalikus sektoris töötanud Truusalu märkas, et planeerimisprotsessid olid sageli killustunud erinevate dokumentide ja Exceli tabelite vahel, mistõttu info ei liikunud terviklikult. Eriti suur puudus oli heast tööriistast, mis aitaks eesmärkide täitmist seirata. Sellest tähelepanekust sündiski Truusalul idee luua terviklik juhtimistarkvara, mis koondaks kõik need protsessid, alates strateegilisest planeerimisest kuni arenguvestlusteni, ühte kohta ja annaks juhtidele reaalajas ülevaate. Viis aastat tagasi loodi mentorprogrammis PlanProle kaks strateegiat: eesmärgipõhine ja tunnetel põhinev strateegia. Kui esimene sisaldab traditsioonilisi finants- ja käibe-eesmärke ning nendega seotud mõõdikuid, siis teine on juba uuenduslikum lähenemine. Selle strateegia puhul loeb see, mida tunned pärast eesmärgi saavutamist, mis omakorda aitab kaasa sisemisele motivatsioonile ja ettevõtte kasvule. See lähenemine on aidanud PlanProl seada tähendusrikkamaid sihte. Saatest kuuleme, miks on PlanPro valinud just 100% kaugtöö tegemise. Seda, milliseid põhimõtteid järgitakse PlanPros värbamisprotsessis, et iga uus tiimiliige sobituks kaugtööd tegevasse tiimi, saab kuulata saatest "Kiired ja vihased". Lisaks räägime bürokraatia hetkeseisust Eestis, PlanPro tegevusest Balkanimaades ja edasistest tulevikuplaanidest. Saadet juhib Julia Laidvee. Fotol: PlanPro asutaja ja tegevjuht Kalev Truusalu Foto autor: Julia Laidvee Gaselliliikumist toetavad Luminor, Merit Tarkvara ja Advokaadibüroo Hedman.

Majandus on ühtaegu nii täis võimalusi kui ka ootamatuid piiranguid, mistõttu muutub finantsjuhi roll ettevõtte kompassiks. Saates "Finantsuudised fookuses" avame, kuidas mõtlevad juhid, kes peavad iga päev tõlgendama ebakindlust, tegema raskeid valikuid ja hoidma kogu ettevõtte kurssi, kui kulusurve kasvab kiiremini kui tulud. Saates räägime kõige põletavamatest finantsjuhtimise väljakutsetest ning sellest, kuidas juhtida kasvu ajal, mil ressursid kallinevad ja regulatsioonid järjest paisuvad. Käsitleme, kuidas teha otsuseid ja koostada eelarvet, kui majanduskeskkond püsib ebamäärane. Arutleme ka selle üle, millist rolli mängivad andmed, tehisintellekt, digitaliseerimine ja automatiseerimine. Stuudios on kolm kogenud finantsjuhti: Klick Eestist Kaire Koik, endine Fractory finantsjuht Fred Metsma ja Peninuki Distilleryst Taavi Hõbejõgi. Avame nende teekonda, räägime senistest väljakutsetest ja strateegiatest, mis aitavad juhtida ettevõtet muutlikus majanduskeskkonnas. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Äripäev

Energiakooli seekordses saates võetakse luubi alla selle sügise kütuseturu hinnasõja — kust see alguse sai, miks hinnad kõiguvad ning kas sellele on üldse lõppu näha. Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna selgitab ausalt ja konkreetselt, mis on kujundanud viimaste kuude tanklakettide omavahelist konkurentsiolukorda ning mis mõju on maailmaturu hindadel - samuti kuidas mõjutavad turgu sanktsioonid, valuutakurss ja rahvusvaheliste turuosaliste käigud. Juttu tuleb ka tarbijate käitumisest: miks otsitakse odavaimat hinda, mis aga jääb sageli märkamata ning kuidas "hinnapidu“ võib lõppeda sootuks kallima argipäevaga. Räägime ka kütuseturu laiemast tulevikust — CO₂-komponentidest, võimalikest maksutõusudest ja sellest, kuidas Euroopa roheline agenda mõjutab nii ettevõtteid kui autojuhte. Kärsna avab, miks investeeringud tanklatesse, kogukondadesse ja sporti pole kadunud ning mis võiks tulevikus asendada fossiilkütuseid. Samuti räägib ta, mis on tegelikult kütuse liitrihinna taga. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna (foto: Alexela)

Pidevas hinnasurves püüavad ehitusturu osapooled veeretada vastutust vigade eest partneritele ja otsida süüdlasi, jäi kõlama novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsi ettekannetes. Samuti, et praeguses tihedas konkurentsis, kus tugevamad Eesti arendajad kinnitavad kanda Lätis ja vaatavad sealt ka kaugemale, peavad ehitajad mõtestama parema efektiivuse saavutamiseks tegevusi ümber. Oma Ehitaja juht Indrek Moorats selgitas, kuidas nende ettevõte otsustas keerulisel ajal mitte kaasa minna süüdlaste otsimisega, vaid pöörata pilk hoopis enda sisse ja keskenduda tegevuste ümbermõtestamisele. "Koroona- ja sõjakriisist tekkinud uus reaalsus nõudis kiiret kohanemist ja teistsugust vaadet juhtimisele," kinnitas Moorats ettekandes. Moorats tõi välja ka "pärdiku" metafoori, mis kirjeldas, kuidas ehitusprotsessis põrgatatakse vastutust vigade eest ühelt osapoolelt teisele – projekteerijalt tellijale, tellijalt ehitajale jne. Ta rõhutas, et selles “pärdiku põrgatamises” kaob sisuline probleemide lahendamine ja nemad on otsustanud keskenduda arengule, mitte süüdlaste otsimisele. Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer rääkis, miks nemad on otsustanud Riias tugevalt kanda kinnitada ja seal koguni uue ehitusfirma asutada. Tööjõu kättesaadavus on Riias küll parem, kuid kvaliteedis esineb suuremat kõikumist kui Tallinnas. See nõuab aga arendajalt rangemat kontrolli. „Just seetõttu otsustasime Riias luua oma ehitusettevõtte – et tagada kvaliteet ja töökindlus,“ selgitas Murer. Saates räägitakse veel Tallinna ja Riia kinnisvaraturu erinevustest. Juttu tuleb turutrendidest, müügimahtudest, hindadest ja sellest, miks Riia turg Eesti arendajatele üha atraktiivsemaks muutub. Fotol Indrek Moorats. Autor: Andras Kralla.

Eesti keemiatööstuse TOPis tänavu kaheksandaks tõusnud Careria, tuntud kaubamärgi Wild and Mild kaudu, suutis 2024. aastal, mis paljude ettevõtete jaoks oli väga keerulike, kasvatada müügitulu 18% ja kasumit 34%. Ettevõtte juhatuse liikme Marko Nurmiku sõnul oli kasumi kasvu taga eelkõige pidev tootearendus. Ettevõte tõi eelmisel aastal turule terve uusi tooteid, mille marginaal oli suurem ning mida õnnestus müüa ekspordiklientidele. Ilutööstus on kiire ja volatiilne ning pidev tootearendus ülioluline. „Arendusega mitte tegeledes jääks paratamatult rongist maha,“ ütleb Marko Nurmik. Careria keskendub peamiselt oma kaubamärgi Wild and Mild toodete arendamisele ja müügile, sest oma kaubamärgi tooted toovad suuremat kasumit kui private label tootmine. Eksporditurgude eripärad Careria jaoks on Eesti turg oluline katsetuste ja vahetu tagasiside saamise paik, kuid umbes 80% käibest tuleb ekspordist. Ettevõte on kasvatanud ekspordikäivet mitmetel turgudel, sealhulgas Saksamaal, Rootsis, Hispaanias, Rumeenias ning on sisenenud ka Saudi Araabia ja Iraagi turgudele. Marko Nurmik räägib ka nõudmistest, mida erinevad eksporditurud seavad. Nii näiteks nõuavad Saudi Araabia ja Iraagi turud eraldi halal ehk hingava koostisega (inglise keeles breathable) küünelakki. „Enne palvetamist peavad käed olema pestud ja traditsiooniline küünelakk ei lase vett küüntele,“ räägib Nurmik. Halal-koostis tähendab, et küünelakk laseb vett läbi ja käed saavad nõuetekohaselt puhastatud. Ent näiteks Saksamaa turg tahab, et tootes oleks komponent, mis väldiks lakipudelis nitrosamiini tekkimist. „Kuigi Euroopa Liidu regulatsioonid seda ei nõua, on Saksamaa tarbijad selles osas sammu võrra ees,“ ütleb Nurmik. Meeste maniküüri on tulevikutrend Kuigi hetkel keskendub Careria küünetoodetele ega kavatse saada traditsiooniliseks meigibrändiks, ootab tootja ka uue turusegmendi avanemist: meeste maniküüri, see tähendaks potentsiaalselt kaks korda suuremat turgu. Ettevõte on selleks ka ettevalmistusi teinud: välja on töötatud kontseptsioon, mis sisaldab küünehooldusvahendeid ja diskreetsemaid lakitoone. Careria näitas eelmisel aastal oma väikest meestesarja prototüüpi ka maailma suurimal kosmeetikamessil Bolognas, kuid vähemalt toona tundus, et seda on veel vara pakkuda. Aga tootjana on Careria valmis ja ootab, et nõudlus järele jõuaks. Saadet "Äripäeva TOP" juhib Sigrid Kõiv. Foto: Neeme Korv.

Citadele panga värske uuring näitab, et Eesti ettevõtjate majandusootused 2026. aastaks jagunevad küll eri suundades, kuid investeerimisplaane pole päris maha maetud. Ettevaatlikkus ja kasvulootus käivad käsikäes, kuid samas toob Balti riikide võrdlus välja ka erinevusi: Leedu optimism sillutab teed majanduskasvule. Saates selgitab Citadele Eesti filiaali juht Rainer Moppel, kuidas ettevõtjad tänast majandustunnetust tajuvad ja mis neid järgmise aasta otsustes mõjutab. "Umbes kolmandik Eesti ettevõtjatest arvab, et majandus jääb samaks, veidi üle veerandi prognoosib kasvu ja sama suur hulk langust,“ ütleb Moppel. "Sarnane pilt avaneb ka Lätis ja Leedus, kuigi Leedus on optimism oluliselt tugevam.“ Räägime sellest, kuhu ettevõtjad investeerida plaanivad. Nagu Moppel selgitab, on pilt Balti riikides paljuski sarnane: "Esimesena panustatakse töötajatesse, seejärel efektiivsuse tõusu ja uutesse tehnoloogiatesse.“ Erinevused ilmnevad hoopis prioriteedi järjekorras – Eestis ja Leedus hoitakse fookust töötajatel, Lätis aga seatakse esikohale uute tehnoloogiate kasutusele võtmine. Saates vaatame ka laiemat pilti: mida näitab intressikeskkond, kuidas liigub liisinguturg ja kas põllumajandus ning töötlev tööstus saadavad välja signaale, mis viitavad tugevale investeerimisvalmidusele. Saadet juhib Juuli Nemvalts Foto: Citadele Eesti filiaali juht Rainer Moppel (foto: Jake Farra)

Ettevõtted kavandavad tehaselaiendusi, tootearendusi ja protsesside parendamisi, selgus saates „Tööstusuudised eetris“ kõlanud seitsme tööstusjuhi intervjuudest, mis on salvestatud novembri keskel konverentsil „Tööstuse äriplaan 2026“. Ensto juht Margus Leinbock räägib intervjuus, et ettevõte tegi lõppeval aastal investeeringuid, mis aitavad edaspidi osaleda hangetes, kus seni polnud võimalik osaleda. „Investeerisime uutesse puutekindlatesse lahutatavatesse nurkliidestesse ehk tooteportfelli laiendusse. Sellel aastal tootmisesse juurutatud uute toodete kaudu avame enda jaoks ukse mitmetesse meile atraktiivsetesse hangetesse,“ rääkis Leinbock. Ta selgitas, et tooteportfelli laiendati eesmärgiga kasvatada müüki, edasi on plaanis keskenduda juba protsesside parendamisele, et tõsta kompetentsi survevaluehnoloogias. Lemeks gruppi kuuluva Nordwoodi juhatuse liige Tõnu Ehrpais rääkis intervjuus, et 2025. aasta teises kvartalis omandatud mööblitööstus Flexa suurendas töötajaskonda 100 inimese võrra ja tootmispinda 27 000 ruutmeetri võrra. Samas märkis Ehrpais, et ettevõttel on plaanis ka edaspidi oste teha, kuid tehinguteks peaksid kõik asjad omavahel kokku sobima. Samuti Lemeksi gruppi kuuluva vineeritehase Estonian Plywoodi juht Timo Hermlin rääkis saates, et ettevõte plaanib investeerida 25 miljonit eurot uue tehase ehitamiseks. Uus tehas peaks nelja aastaga käivet ja kasumit tõstma umbes 50%. Saates võtavad aasta kokku ja teevad prognoose Yooki tegevjuht Katre Kõvask, Utilitase juhatuse esimees Priit Koit, Raumedic Estonia juht Emöke Sogenbits, Threod Systemsi kommertsdirektor Ranno Pajuri, Nordwoodi juhatuse liige Tõnu Ehrpais, Ensto juht Margus Leinbock ja Estonian Plywoodi tegevjuht Timo Hermlin. Tööstusjuhte intervjueerib Annika Kald. Saadet toetab Radius Machining. Pildil Katre Kõvask. Autor: Raul Mee

Kestlikum majandus on sajandi ärivõimalus ‒ nii arvab EISi ja tööandjate keskliidu ettevõtluskonkursil “Aasta kestliku ettevõtte” tiitli võitnud värvitootja Akzo Nobel Baltics interim kestlikkuse juht Anu Ruul. Saates “Juhtides tulevikku” tõi Anu Ruul näiteid sellest, millised sammud aitavad muuta kestliku toimetamise ettevõttele konkurentsieeliseks. Vesteldi ka teemal, miks aruandluse peale surumine tekitas vastuseisu antud teema suhtes, kuidas suhtuda kriitikutesse ning millistelt riikidelt ja ettevõtetelt saab inspiratsiooni ammutada. Saadet juhtis Rivo Sarapik. Saade valmis koostöös Rohetiigri ja Äripäeva kestlikkuse rubriigiga. Fotol: Anu Ruul, Akzo Nobel Baltics interim kestlikkuse juht (foto allikas: Akzo Nobel)

Eesti juhtide kvaliteet on surve all – IMD raport paigutab meid 69 riigi seas 53. kohale. Miks see nii on ja mis oskused määravad, kas suurettevõtte tippjuht suudab järgmise kümnendi väljakutsetes ellu jääda või mitte? Sisuturundussaates selgitavad EBS-i õppejõud Marko Rillo ja Kaarel Suuk, kuidas juhtide õppimine on viimase kümnendi jooksul radikaalselt muutunud. Kui varem käidi koolis „igaks juhuks“, siis täna domineerib just in time õppimine – oskused omandatakse hetkel, mil vajadus päriselt tekib. Saatejuht on Lauri Toomsalu Foto: EBS