Claim OwnershipKuula rändajat
Subscribed: 1,426Played: 21,084
Subscribe
© Eesti Rahvusringhääling
Description
Vikerraadio saatesari "Kuula rändajat" tutvustab maailma kaugeid paiku, nende loodust ja inimesi. Saade on eetris pühapäeviti kell 14.05.
Vikerraadio saatesari "Kuula rändajat" seikleb 24. hooajal maailma ookeanide eriilmelistel saartel. Rännumees Hendrik Relve jagab alustuseks suviseid muljeid Fääri saarestikust ning jutustab selle loodusest, ajaloost ja tänapäevast. Huvitaval kombel kuulub Taani kuningriik Euroopa Liitu, aga Fääri saared, mis on osa Taani territooriumist, Euroopa Liitu ei kuulu.
"Esmalt on juttu saarestiku läänepoolsemast, Vagari saarest. Seal asub rahvusvaheline lennuväli, vanaaegne Gasadaluri küla ning uhke looduslik vaatamisväärsus, Mullafossuri juga. Värvikaid elamusi pakkus kohaliku bändi kontserdi kuulamine saare külatrahteris. Juttu tuleb ka pealinnast Torshavnist ning külaskäigust sealses vanalinnas elava muusiku, Kristian Blaki põnevasse koju," tutvustas Relve.
Lisaks saartele Euroopa ja Arktika lähistel, jõuab Relve Atlandi ookeani saartele, mis asuvad Antarktikas ja Lõuna-Ameerika mandri lähistel ning lõpuks liigub Ameerika maailmajao lähistele jäävatele Vaikse ookeani saartele.
Saatesari "Kuula rändajat" on Vikerraadio kavas olnud juba 24 aastat. Kuulajad on saanud Relvega rännata Euroopas, Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Antarktikas, Arktikas, Austraalias, Hiinas, Indias, Tiibetis, Madagaskaril, Uus-Meremaa saartel, Okeaanias, Alaskal ja Gröönimaal. Koos on vaadeldud tähelepanuväärset ja uuritud loodusimesid, tutvutud kohalike inimeste, kultuuri, traditsioonide ja eluoluga.
Tänaseks on sarja saateid Vikerraadio veebilehelt ja Eesti Raadio mobiiliäpist järelkuulatud rohkem kui 3,9 miljonit korda. Kõige enam on järelkuulatud saadet, mis jutustab Tulemaast, järgnevalt Aafrika reiside kokkuvõtet ning saadet põnevatest juhtumustest maailma eri paikades. Väga on kuujalaid paelunud ka saated Gröönimaast, Paraguayst ja Etioopia rahvastest.
"Kuula rändajat" on eetris pühapäeviti kell 14.05 (kordus reedel kell 23). Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.
Vikerraadio saatesari "Kuula rändajat" seikleb 24. hooajal maailma ookeanide eriilmelistel saartel. Rännumees Hendrik Relve jagab alustuseks suviseid muljeid Fääri saarestikust ning jutustab selle loodusest, ajaloost ja tänapäevast. Huvitaval kombel kuulub Taani kuningriik Euroopa Liitu, aga Fääri saared, mis on osa Taani territooriumist, Euroopa Liitu ei kuulu.
"Esmalt on juttu saarestiku läänepoolsemast, Vagari saarest. Seal asub rahvusvaheline lennuväli, vanaaegne Gasadaluri küla ning uhke looduslik vaatamisväärsus, Mullafossuri juga. Värvikaid elamusi pakkus kohaliku bändi kontserdi kuulamine saare külatrahteris. Juttu tuleb ka pealinnast Torshavnist ning külaskäigust sealses vanalinnas elava muusiku, Kristian Blaki põnevasse koju," tutvustas Relve.
Lisaks saartele Euroopa ja Arktika lähistel, jõuab Relve Atlandi ookeani saartele, mis asuvad Antarktikas ja Lõuna-Ameerika mandri lähistel ning lõpuks liigub Ameerika maailmajao lähistele jäävatele Vaikse ookeani saartele.
Saatesari "Kuula rändajat" on Vikerraadio kavas olnud juba 24 aastat. Kuulajad on saanud Relvega rännata Euroopas, Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Antarktikas, Arktikas, Austraalias, Hiinas, Indias, Tiibetis, Madagaskaril, Uus-Meremaa saartel, Okeaanias, Alaskal ja Gröönimaal. Koos on vaadeldud tähelepanuväärset ja uuritud loodusimesid, tutvutud kohalike inimeste, kultuuri, traditsioonide ja eluoluga.
Tänaseks on sarja saateid Vikerraadio veebilehelt ja Eesti Raadio mobiiliäpist järelkuulatud rohkem kui 3,9 miljonit korda. Kõige enam on järelkuulatud saadet, mis jutustab Tulemaast, järgnevalt Aafrika reiside kokkuvõtet ning saadet põnevatest juhtumustest maailma eri paikades. Väga on kuujalaid paelunud ka saated Gröönimaast, Paraguayst ja Etioopia rahvastest.
"Kuula rändajat" on eetris pühapäeviti kell 14.05 (kordus reedel kell 23). Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.
772 Episodes
Reverse
Galapagose saarestiku vetes elab rohkesti põnevaid veeloomi. Veeloomastiku mitmekesisuse peamine põhjus on see, et saarte ümbruses kohtuvad mitmed eri ilmakaartest tulevad soojad ja külmad merehoovused.
Saatesarjas jäetaks seljataha Atlandi ookeani saared ja alustatakse Vaikse ookeani saarte tutvustamist.
Stuudios vestleb Hendrik Relvega bioloog Georg Aher.
Koos Hendrik Relvega on stuudios bioloog Georg Aher, kes on Kariibi mere piirkonnas asuvas Dominikaani Vabariigis käinud kahel korral.
Külastame Port Antonio linna Jamaica idarannikul, Treasure Beach' i piirkonda Ja BlackRiveri linna lõunarannikul ning aitame mägedes elaval maroonide kogukonnal istutada kanepiistanduses kanepitaimi.
Läheme Jamaica Sinimägedesse.
Käime Jamaical kahes Bob Marley`le pühendatud muuseumis.
Jamaica on Kariibi mere saarte seas oma pindala poolest Kuuba ja Haiti saare järel kolmandal kohal.
Teeme tutvust Kariibi meres asuvate Aruba, Bonaire'i ja Curaçaoga. Esimestest tähtedest lähtudes tavatsetakse neid kolme saart nimetada ka ABC saarteks.
Kariibi meri asub Atlandi ookeanis Kesk-Ameerika lähistel. Selle läbimõõt põhjast lõunasse on umbes 2000 km ja läänest itta peaaegu 3000 km.
Tulemaa saared asuvad Lõuna-Ameerika mandrist lõunapool. Saates on juttu Tulemaa saarte ajaloost, geograafiast, loodusest ja asustusest.
Falklandi saared asuvad Antarktika naabruses ja Lõuna-Ameerika mandri lõunaotsast ligi 500 km idapool. Sealne loodus on omapärane ja mitmekesine.
Antarktika maailmajao piiril asuva Lõuna-Georgia saare rannad on äärmiselt elurikkad.
Lõuna-Jäämeri, mis ümbritseb Antarktise mandrit, on suurem kui Põhja-Jäämeri. Selle ilmastikku mõjutab Läänetuulte hoovus, mis muudab Antarktika ilmastiku jäisemaks kui see on Arktikas.
Polaaröö taevas mõjub müstiliselt. Tähed säravad seal kirkamalt kui meil ja taevas vehklevad virmalised.
Teravmägede saared asuvad kaugel Arktikas. Saates on juttu nende geograafiast ja kliima ning looduse omapäradest.
Juttu on grööni keelest ja selle murretest, samuti Gröönimaa ajaloost, mis ulatub aastatuhandete taha.
Suurem osa hiigelsuurest Gröönimaast asub polaarjoonest põhjapool. Ilmastik on sellel saarel arktiliselt külm, taimestik kidur ja kolmveerandit maismaast katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Islandi elanike kõrge elatustaseme tagab odav elektrienergia. Sellel saarel osatakse maapõue soojust kasutada õige mitmekülgselt. Sellega köetakse kodusid ja kasvuhooneid ning toodetakse odavat elektrienergiat.
Island on maailmas laialt tuntud oma vulkaanide poolest. Kokku on saarel vulkaane ligi 130, neist 30 aktiivsed.
Comments
Download from Google Play
Download from App Store
United States