Claim OwnershipKukkuv õun
Subscribed: 68Played: 2,488
Subscribe
© Duo Media Networks
Description
"Kukkuv õun" on Kuku raadio loodus-teadussaade, mis uurib mõnda teadussaavutust, -nähtust, -valdkonda või -probleemi.
853 Episodes
Reverse
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/a28gdXZoUMwJz3ieMrJwNKLoBeQeZwxvq8N8G1zZ.jpg "Kukkuv õun 24-09-2025")
Toidujulgeolek on teemadering, mis järjest sagedamini kõneaineks kerkib. Kliimamuutus on üks valdkond, mis toidujulgeolekut enim mõjutab. Ühes viisiks muutuvate oludega toime tulla on luua uusi organisme ja teine võimalus on kolida taimekasvatus siseruumidesse – nn vertikaalsetesse kasvuhoonetesse. On ka veel üks tee: püüda leida uusi taimi, keda muutuvates kliimaoludes siinkandis kasvatama õppida.
Toidujulgeolekust on rääkimas Eestu Maaülikooli professor Evelin Loit-Harro. Saatejuht Marek Strandberg
Eesti õpilasi edukalt rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide jaoks treeninud Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda on seda meelt, et automaatselt ei suuda tehisaru loovust ergutada. Saates räägib ta iseenda kujunemise loo ja olümpiaadide loo kah ära. Ta kõneleb ka sellest, kus on Eetsi haridussüsteemi peamised komistuskivid ja kuidas neist üle saada. No ühe osas pole mingit saladust – see on õpetajate palk, mis lihtsalt ei ole sel tasemel, mis see olla võiks.
Saatejuht Marek Stradberg
Hiljuti avaldati üks artikkel Uus-Meremaa kakkpapagoidest, milles näidati, et väljasuremisohus olevate lindude parasiitide liigirikkus ja arvukus on neis lennuvõimetutes lindudes samuti vähenenud. Võtamegi parasitoloog Aleksei Turovskiga arutluse alla selle, miks peaks kaitsma parasiite – looduslike liikide paratamatuid kaaslasi, – kellele on oma peremeeste elude kujundamise siiski väga eriline roll. Kas üldse on võimalik kaitsta mingit üksikut liiki? Pigem on liigikaitseline looduskaitse ajast maha jäänud ja kaitsmist vajavad palju keerukamad struktuurid looduses. Saatejuht on Marek Strandberg.
Füüsik Andi Hektor kirjeldab, millisel moel sai alguse ta uus süvatehnoloogia iduettevõte MuRayTech. Tegemist on müüonite tekitamiseks vajalikke seadmeid loova ettevõttega. Ah et, milleks müüonid? Tegemist on tänasel hetkel vägagi kuuma kaubaga, mis tekitab miljon korda suurema energiaga osakesi kui röntgenaparaat. Ka müüonitega saab asju läbi valgustada, aga need asjad võivad olla väga-väga mahukad. Nagu sillad, majad või ka tuumareaktorid. Hektor oli ka Eestis asutatud müüontomograafia ettevõtte GScan asutajate hulgas, aga täna jookseb võidu selleks, et ka GScanil oleks tulevikus parem võimalus müüonitega asju läbi valgustada. Saatejuht on Marek Strandberg.
Maaülikooli professor selgitab, et see sigade Aafrika on Madakaskaril, kust seakatk Gruusia kaudu meieni jõudis. Aafrikas on olukord veidi teine: sealsed metsikud sead on üsna sageli selle viiruse suhtes immuunsed. Selgub ka, et just katku suhtes immuunsete Aafrika sigade veri võib olla üheks teeks, kuidas jõuda vajalike vaktsiinideni.
Juttu tuleb ka teistest loomade haigustest nagu ka sellest, kui suur on tõenäosus, et need haigused võivad ka inimesele üle kanduda.
Saatejuht Marek Strandberg
Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29
Kliimamuutuste päritolu üle võib vaielda aga nende olemasolu üle pole võimalik vaielda. See on fakt. See aga tähendab, et meil on vaja juba täna mõtlema hakata uute taimede peale mida toiduks kasutada. Millestki peab loobuma, midagi tuleb asemele valid ja ilmselt peab midagi ka eraldi aretama. Sellega on kiire. Võimalik, et üheks uueks Eesti nö oma toiduks saab hirss. Ehk on põhjust proovima hakata söödamaisi kõrval ka suhkrumaisi? Maaülikoolis käivad juba aastaid uusi põllukultuure Eesti olude jaoks otsivad katsed. Kas neis oludes tuleme me toime ilma taimi geneetiliselt muundamata?
Saates on külas Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli professor Eve Runno-Paurson ja sama õppetooli teadur Peeter Lääniste.
Saatejuht Marek Stradberg.
Selle kuu alguses (juulis 2025) tuli teade, et kaks Eesti õpetlast on arvatud Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) liikmeteks: Mart Loog ja Tõnis Timmusk. Mart Loog lahkus selle aasta alul Tartu ülikoolist, mille põhjuseks olid vastuolud, mis olid seotud ühe teadusprojekti rahastusega. Vastuolu aluseks sai asjaolu, et professor Loog leidis, et projektiraha tuleks tagastada. Tema, kui rahastustaotluse koostaja, jõuds nimelt järeldusele, et taotluses kirjeldatut polevat võimalik saavutada. Põhjused paljuski objektiivsed – see valdkond on nimelt erinevatel põhjustel ka maailmas tervikuna hääbumas. Ülikool ei nõustunud sellega, et taotluse koostanu arusaama kohaselt olnuks vajalik summad tagastada. Mart Loog räägibki saates selle sammu tagamaadest ja asjaolust, mis tema meelest Eesti majandust enim pärsib: kraadiõpe, mis ei lähtu Eesti vajadustest. Saatejuht Marek Strandberg.
Äsja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektoriks valitud ehitusala professor Martti Kiisa kõneleb sellest, mis hakkab selles kõrgkoolis tema juhtimise ajal sündima. Räägime lisanduvatest magistriprogrammidest, õpiampsudest ehk mikrokraadidest ja sellestki, kuidas ilma koostööta, ja just sisulise koostööta, pole vähimatki võimalust tehnikavallas head õpet pakkuda.
Saame ka teada, kas Tehnikakõrgkooli tuleb sügisest tehisaruõpe. Saatejuht Marek Strandberg.
Sedapuhku on salvestus tehtud vabas õhus Kurtna järvede keskel. Maa veerežiimid on muutumas – muu hulgas imeb ka aina kuumemaks muutuv atmosfäär aina enam vett ka pinnasest välja. Ja juttu tuleb ka laiemalt sellest, et kui kõik märgid näitavad, et inimeste tegevus on toonud endaga kaasa sedavõrd suuri muutusi, siis miks siis inimesed midagi ette ei võta. Saate külaline Tallinna Ülikooli professor Jaanus Terasmaa. Saatejuht Marek Strandberg.
Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti räägib loo Eesti üsna uuest teadusvaldkonnast, milleks on mere- ja allveearheoloogia. Alati ei peagi minema vee alla, kui soovida merearheoloogiat harrastada – Tallinnast on viimasel ajal toodud välja ka kogesid kuivalt maalt. Kunagi oli see merepõhi. Priit Lätti hinnangul on Nõukogude okupatsioon siiski Eesti merekultuuri löönud nii suure augu, et siiani pole Eesti veel päris mereriigiks saanud – oleme mereäärne riik, nagu ta ütleb. Juttu tuleb nii 16. sajandist pärit Maasilinna laevast, mis täielikult kohapealsest puust ehitet, aga ka Russalkast ja isegi Estoniast. Saatejuht Marek Strandberg.
Tallinnas toimus 2025. aasta maikuu lõpul Euroopa rinnaga toitmise meditsiini assotsiatsiooni konverents, kus rinnaga toitmise möödapääsmatusest räägiti. See on võti nii ema kui lapse parema tervise juurde. Saatekülaline dr Reet Raukas läheb väga turri ja teeb mulle igati kohase märkuse, kui suvatsen väikelaste piimasegusid rinnapiima asendajaks nimetada. Rinnapiim pole nimelt asendatav. Imikut saab toita, aga reeglina käib kunsttoiduga kaasas kuhjaga tüsistusi. Ja olgu öeldud, et Eestis on täna parim aeg sünnitamiseks ning dr Raukas ütleb, et rinnaga toites hoiab ema kokku üüratu hulga raha, mida ta muidu kunsttoidule kulutaks. Ka ema tervis paraneb selle kõige tulemusena. Saatejuht Marek Strandberg.
Kihnu tuletorn ehk puak, nagu nad ise seal ütlevad, sai sel aastal 160 aastaseks. 24. mail oligi seal selle aastapäeva pidulik tähistamine ja Kuku oli kohal ja tegi "Kukkuva Õuna" avaliku salvestuse Kihnu majaka juures olevas hobusetallis. Saates olid külas Kihnu laevameistrite suguvõsast pärit ja Kihnu kivilaeva taastamist eest vedav Reet Laos ja ajaloolane ja Pärnu muuseumi pikka aega juhtinud Aldur Vunk. Kihnu Kivilaev on osa sealsest identiteedist ja kohaliku majanduse ajaloost. Samuti on ka puulaevaehitus omaette nähtus Eesti aladel.
Ja arusaadavalt muutus laevatamine veelgi ägedamaks, kui hakati püsti panema majakaid. Kihnu puak on Inglismaal valatud malmkonstruktsioon, mis Kihnus kokku keerati. Selliseid majakaid on Eestis veelgi.
Saate helirežissöör on Avo Elme, saatejuht Marek Strandberg.
Kosmosepsühholoog Andres Käosaar kirjeldab, et sellisel juhul on kaalutud ka seda, et pöörane tegelane lihtsalt õhulüüsi kaudu avakosmosesse saata. Käosaar räägib sellest, kuidas Maa peal ja ekstreemsetes oludes, nagu näiteks Antarktika uurimisjaamades või allveelaevadeski aru saada sellest, mis juhtub inimestega suletud ja sunnitud oludes. Käosaar ise oleks almis kasvõi Marsile lendama – üheotsapileti puhul ehk kõhkleks veidi. Igatahes on Andres Käosaar koos oma kolme kolleegiga minemas juba selle aasta lõpul neljamehepaadiga võistusõudmisele üle Atlandi. Temal ikka sama huvi: mis inimestega sel reisil juhtub. Juttu jätkub ka muudel teemadel.
Saatejuht Marek Strandberg.
Vabariigi presidendilt 2025. aastal noore teadlase preemia saanud kardioloogiadoktor Silver Heinsar on oma teadustöös, mida ta tegi Austraalias, uurinud seda, kuidas kehavälise vereringemasina (ECMO) pideva verevoolu asendmaine pulssi tekitava pulseerimisega paranevad organid paremini. Muide, selle ECMO masinatega – need päästsid pandeemia ajal ka Eestis kümneid inimesi surmasuust – on ka üks Eestlane seotud. Tegemist on Kärdlas sündinud Theodor Kolobow'iga (1931-2018), kes leiutas ECMO masinale juurde kopsud. Heinsar on nüüd aga Austraaliast tagasi ja viimast aastat PERHis arst-residendiks ja uurib sel, kuidas südamerütmi uute masinatega paika saada. Muide huvitav küsimus on selles, kas sportlastele südamerütmuri paigaldamist saab käsitleda, kui dopingut?
Saatejuht Marek Strandberg.
Comments
Download from Google Play
Download from App Store
United States