Claim OwnershipPeep Pahvi ajahüpped
Subscribed: 173Played: 2,532
Subscribe
© All rights reserved
Description
„Peep Pahvi ajahüpped“ on sporditeemaline podcast, kus fookus on Eesti spordi tipphetkedel ja nendes osalenud inimestel.
40 Episodes
Reverse
Tänavu kevadel 84. sünnipäeva tähistav Märt Kermon töötab endiselt korvpallitreenerina. Ta ei plaani veel lõpetada.Sporditeemalises videopildiga podcastis räägib legendaarne korvpallitreener Märt Kermon sellest, milline nägi välja korvpallitreening eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel. Lisaks meenutab ta aega ajaloo sügavaimas kriisis olnud Tallinna Kalevi peatreenerina, tööd kunagises spordikoolis, TSIK-is ja hiljem juba tänapäevastes klubides.„See, et treeninggruppidest said huvialaringid ja spordimeisterlikkus jäi tagaplaanile, rikkus asja ära,“ võrdles ta aastakümnete tagust ja tänapäeva noorte korvpalli.
Endise kuulitõukaja Ants Kiisa karjäär pakkus hulgaliselt värvikaid seiku, kuid sai vigastuse tõttu liiga kiire lõpu.Noore poisina maalt Tallinna tulek lõppes Ants Kiisa jaoks koolist välja heitmisega. Spordimehe tahtmist see ei murdnud ning ta jätkas tippu pürgimist.Värvikaid seiklusi pakkus kuulitõukaja viibimine nõukogude armees ning selle käigus Bakuu rahutuste keskmesse sattumine. Üheksakümnendate alguse keerulisel ajal tähendas aga tippspordis rassimine seda, et ühe sponsori käest sai ta raha asemel kordi kuus suure lihakänaka. Omapärane on seegi, kuidas Kiisa tõukas USA-s Atlanta olümpiaks valmistudes kuuli tavalises linnapargis jalutavate inimeste vahel. Olümpia starti ta aga ei jõudnudki.Kuula Ants Kiisa meenutusi sportlasaastastest ning tema nägemust tänapäeva treeneri tööle.
Merike Anderson mängis klubikorvpalli Euroopa kõige kõrgemal tasemel, ehk Euroliigas. Pika karjääri jooksul jõudis ta mängida paljudes riikides. Nagu ikka, pakkus värvikaid mälestusi Venemaal veedetud aeg, kus naiskond sõitis tihti mängudele rongiga.
Kuulates ja vaadates saab teada ka seda, mille eest teenis Anderson karmi karistuse Belgias mängides ja palju muud huvitavat.
Juttu tuleb ka Eesti naiste korvpalli seisust veerand sajandit tagasi ja praegu ning sellest, mis on praeguse madalseisu võimalikud põhjused ja kuidas olukorda parandada.
Sporditeemalise videopildiga podcasti uue hooaja avasaates räägib endine võrk- ja rannavõrkpallur ning nüüdne tipptreener Rivo Vesik oma karjääri värvikatest seikadest.
Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju rääkis videopildiga sporditeemalises podcastis maailma spordi kõige olulisema võistluse telgitagustest.
Martii Raju esimene olümpia oli 1996. aastal Atlantas. Kolmel esimesel aastal tegutses ta Eesti delegatsiooni juhi abina, pärast seda on ta olnud olümpiatel Eesti koondise kõige tähtsam mees, kes teab olümpiast ja olümpia külas toimuvast sisuliselt kõike.
Endine Eesti koondise jalgpallur Tarmo Kink rääkis videopildiga sporditeemalises podcastis oma kirjust mängijakarjäärist.
Noore mängumehena tippklubisse Moskva Spartakisse siirdunud Kink elas Venemaal üle emotsionaalselt keerulisi hetki. Kirjuks kujunes ka edasine karjäär, mis viis teda jalgpalli jumaldavasse Inglismaale ning mitmetesse Euroopa mõistes väiksematesse klubidesse. Suur roll oli tal ka Eesti koondise seni edukaimas valiksarjas.
Kaheksakümnendatel aastatel Eesti ja Nõukogude Liidu rallisõitjate paremikku kuulunud Raido Rüütel räägib sporditeemalises videopildiga podcasti uues osas oma karjääri värvikatest seikadest. Juttu tuleb sellest, kuidas ta käis Vana Tallinna pudelite ja muu kraamiga Venemaal varustust hankimas, miks ja kuhu tuli ära anda välismaal võisteldes teenitud preemia ning milline oli rallimehena tema olemus. Juttu tuleb ka hilisemast Kalevi Suursõidu korraldamisest ja selle sündmuse hääbumisest.
Endine tipptasemel korvpallikohtunik Atso Matsalu räägib sporditeemalises videopildiga podcastis viimasel ajal palju kõneainet pakkunud korvpallikohtuniku tööst.
Matsalu alustas kohtunikutööga juba kaheksakümnendatel ning jõudis enne taasiseseisvumist vilistada ka Nõukogude Liidu meistrivõistluste esiliigat. Hiljem vilistas ta Euroopas koondiste ja eurosarjade kohtumisi.
Matsalu kirjeldab kohtunike otsuste langetamist, neile osaks saava kriitika talumist ja kogu selle tegevusega kaasnevaid pingeid. Ühtlasi räägime ka kohtunike „külmkappi“ panemisest ja selle avalikustamist.
Gregor Arbet räägib sporditeemale videopildiga podcasti järjekordses osas Eesti korvpalli vastuolulise põlvkonna teekonnast kunagiste Nõukogude Liidu meistrite asendamisest, mis viis läbi mudaliigasse kukkumise lõpuks EM-finaalturniirile.
Mõistagi tuli juttu ka paarkümmend aastat tagasi koondise peatreeneriks olnud Heino Endeni kurikuulsast ütlusest, et uue põlvkonna mängijad, nende hulgas ka Arbet, on beibed. Vaata ja kuula, mida Arbet nüüd sellele vastas ning tee kaasa rännak läbi mängumehe paarkümmend aastat kestnud karjääri.
Endine suusataja, nüüdne Eesti meeste koondise eestvedaja ja sisuline peatreener Aivar Rehemaa, rääkis videopildiga sporditeemalises podcastis oma pikast karjäärist, mille sisse jäid Eesti suusatamise kuldajad, kui ka dopingusaagast tingitud langus ja kogu spordiala põhja vajumine.
1985. aastal odaviskajana esimest korda Nõukogude Liidu koondisse jõudnud ja järgnevatel aastatel tiitlivõistlustel osalenud Marek Kaleta meenutab sporditeemalises podcastis toonaste tippkergejõustiklaste elu. Esmalt pidi ta kohanema Nõukogude Liidu koondise tiheda kadalipuga, hiljem pidi ta saama hakkama taasiseseisvunud Eesti koondise kitsamates oludes.
2004. aastal külgvankritega motokrossi MMil pronksmedali võitnud Are Kaurit tunnistab, et kolmerattalise monstrumiga kihutamine ja hüppamine tekitas paratamatult hirmu. „Kes hirmu ei tunne, on pigem hull,“ leiab ta.
Maret Ani tennisekarjäär tipnes WTA edetabeli 63. kohaga. Sporditeemalises podcastis räägib ta sellest, miks ei õnnestunud tal veelgi kõrgemale jõuda. „Mind pidurdas see, et ma ei saanud iseendaga hakkama. Ma ei suutnud väljakul olles oma emotsioone maha suruda,“ rääkis ta.
Kuula, mis tekitab Anile tagasi vaadates piinlikust ning kuidas ta kirjeldab tennisisti sisemisi pingeid ja mõtteid mängu ning pallivahetuse ajal. Lisaks on juttu sellest, kuidas ta noore tüdrukuna Itaaliasse kolides sealse eluga kohanes, milline on tennisisti igapäevaelu, kuidas ta mäletab enda ja Kaia Kanepi konkurentsi ning kuidas hinnata karjääri jooksul auhinnarahana võidetud rahasummat.
Rally Estonia peakorraldaja, endine rallisõitja Urmo Aava rääkis videopildiga sporditeemalise podcasti järjekordses osas sellest, kuidas temast sai MM-sarjas võistelnud rallimees ning miks ei õnnestunud tal kordagi tõusta MM-rallil poodiumile. Samuti on juttu sellest, mida sportlaskarjäär talle edaspidiseks eluks andis.
Elus mitmeid kannapöördeid teinud Johan Kärp tegi seda, millest ta ei osanud ka ise unustada.
Pärnu Sadama korvpallimeeskonna omanik Johan Kärp müttas noorena ka ise palliplatsil, kuid suurt mängijat temast ei tulnud. Aastakümneid hiljem meeskonna eestvedajana Eesti korvpalli tippu tõusnud Johan Kärp meenutas, et tema karjäär tipnes TSIKis õppimisega. „Maamees tuli linna, eks ma andsin ahvatlustele natuke alla,“ tunnistas ta. „Tegime ära asjad, mida tegelikult ei peaks sellises vanuses tegema. Need aastad olid minu jaoks paras elukool.“
Kärp räägib sporditeemalises videopildiga podcastis sellest, kuidas ta pärast mitmeid keerdkäike jõudis Pärnu korvpalli suurimaks veduriks. „See on töö, kus pead kogu aeg kõigile meeldima. Olen valinud ameti, kus käin kogu aeg kerjamas ja selle kerjatud raha jagan kohe laiali. Väga mõnus see pole, aga keegi peab olema see loll, kes sellist asja teeb,“ rääkis ta.
Kuul ja vaata, mida rääkis Kärp oma nooruspõlvest, kooli direktori ametist, noorte treenimisest ja Eesti meistermeeskonna ehitamisest.
Viievõistluse Euroopa meister, kolmedel olümpiamängudel osalenud Imre Tiidemann rääkis sporditeemalises videopildiga podcastis sellest, kuidas ta 1991. aasta sügisel, pärast Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamist veel Nõukogude Liidu juunioride koondises MMil võistles.
Saatest tuleb välja, miks ta seda tegi ning muuhulgas tunnistab ka seda, et koondisse pääsemiseks maksti tema eest altkäemaksu. „Abi tuli Eestist. Eks ma midagi teadsin, aga minu asi oli teha sporti ja mitte sekkuda,“ märkis ta. „Venemaa treenerid olid kahe vahel, kas võtta mind või mitte. Nad pelgasid, et kohale jõudes keeldun ma nende eest võistlemast ja siis neil pole võimalik võistkonda välja panna.“
Tiidemann räägib ka viievõistluse mitmekesistest treeningutest, sellest, kuidas ta 15 aastat tipptasemel võistluskarussellis tiirles ja sellest, kuidas televisiooni huvides tema meelisala pidevalt muudetakse.
Endise sõjaväelasena räägib ta ka sellest, kui nõrgad noormehed tänapäeval Eesti kaitseväkke tulevad.
Krossisõitja Aadu Sikk jõudis kõigest 21-aastasena sotsialismimaade Sõpruse karikavõiduni ning ees ootas tehasesõitjana hooaeg MM-sarjas. Paraku kukkus maailm tema jaoks kokku enne, kui tipptasemel karjäär õieti alatagi sai.
Legendaarne krossimees räägib videopildiga sporditeemalises podcastis sellest, kuidas ta noorelt jõudis Nõukogude Liidu koondisse ja kuidas ta sealt ootamatult välja lükati. Lisaks on värvikate seikade kirjeldustega vürtsitatult juttu Sakust pärit poisi sirgumisest krossisõitjaks ja tema hilisemast karjäärist Eestis ja veteranide hulgas.
Laskmise kolmekordne maailmameister Inna Rose rääkis sporditeemalises videopildiga podcastis sellest, kuidas üks Siberis sündinud ja Eestisse saabudes puukuuris elanud tüdrukust sai tiitlitega pärjatud laskur.
Rose rääkis oma teekonnast Nõukogude Liidu koondises: treeningulaagrite karmist korrast, tiitlivõistlustel raha kokkuhoiust, Los Angelise olümpiale mittesõitmisest ninglõpuks vastuolulisi tundeid tekitanud Eesti koondisest ja Barcelona olümpiast.
Laskesuusatamise seitsmekordne maailmameister Kaija Parve tunnistab, et tema põhiline motivaator oli soov võita.
Kaija Parve käis noore naisena läbi Nõukogude Liidu koondise kadalipust ning jõudis viiel aastal järjest laskesuusatamise MMile. Alati naasis ta sealt kuldmedaliga.
Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas meenutab ta oma teekonda. Esilagu legendaarsete Aita ja Tõnu Pääsukese grupis murdmaasuusatajana ja hiljem juba tipptasemel laskesuusatajana. Ta tunnistab, et trenni tuli teha väga tugevalt: „Kui tegid trenni, siis nägid tulemust. Tegime kogu aeg trenni, trenni ja trenni ning siis kord aastas saime MMil tõestada, milleks võimelised oleme. Nüri nühkimine.“
Kaija Parve räägib ka enda suhtest püssiga, Nõukogude Liidu koondise poliittundidest ja paljust muust.
„Teadmatus, pettumus, tühi tunne…“ kirjeldas Allar Levandi emotsioone, mis valdasid teda Calgary olümpia kahevõistluse meeskonnavõistluse järel. Dopinguproovidega tekkinud segaduse tõttu, pidi ta teesklema kõhuvalu ja võistlemisest loobuma.
„Kõik olid šokis, ülemused materdasid üksteist kõvasti, et mis nüüd toimus,“ rääkis Allar Levandi videopildiga sporditeemalises podcastis. Ta kirjeldas, kuidas Eesti spordi üks kummalisemaid sündmusi toimus ja mis oli selle põhjuseks.
Lõpuks Calgary olümpia individuaalvõistluses pronksi saanud Levandi kirjeldab kahevõistlejate elu läbi kolmede olümpiamängude ning lahkab ka oma neljandat olümpiat, kus ta osales Eesti koondise peatreenerina.
Comments
Download from Google Play
Download from App Store
United States