Claim OwnershipKriitiline intsident. Riigi IT podcast
Subscribed: 32Played: 416
Subscribe
Description
Podcast riigi IT teemadel, saatejuht on Geeniuse ajakirjanik Ronald Liive.
71 Episodes
Reverse
Droonid ei ole enam ammu vaid mänguasjad. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutab neid igapäevaselt nii kadunud inimeste otsingul, suurürituste turvalisuse tagamisel kui ka liiklusõnnetuste lahendamisel. Suuremate avariide puhul saab droon sündmuskoha kiiresti kaardistada ja vajalikud fotod teha, et menetlusmaterjal oleks olemas ja liiklus saaks kiiremini taastuda. Seekordses “Kriitilises intsidendis” räägib politsei- ja piirivalveameti kaugseiregrupi juht Kert Kotkas, kuidas droonid PPA igapäevatööd toetavad, millised nõuded ja vastutused nende kasutamisega kaasnevad ning miks tuleb droonindust käsitleda sama tõsiselt kui lennundust. Kotkas selgitab, miks PPA rõhub eelkõige teadlikkuse tõstmisele, kuidas toimib koostöö transpordiameti ja kaitseväega ning milliseid tehnilisi lahendusi on vaja, et tagada turvaline õhuruum nii tavakasutajatele kui ka ametkondadele. Juttu tuleb ka ründedroonidest. Kotkas selgitab, kuidas PPA roll piirdub eelkõige tuvastamise ja partnerite toetamisega, samas kui otsustav tegutsemine jääb kaitseväe pädevusse. Saatejuht on Ronald Liive.
Eestis on käimas põhjalik hädaabinumbri 112 uuendus, mis muudab abi kutsumise senisest palju mitmekesisemaks. Lisaks tavapärasele telefonikõnele saab tulevikus kasutada SMS-e, reaalajas tekstivestlust ja videokõnesid. Muudatuste taga on nii inimeste ootused kui ka Euroopa Liidu nõuded, mis seavad sihiks ligipääsetava ja tehnoloogianeutraalse teenuse kõigile, sealhulgas neile, kes ei näe, ei kuule või ei saa rääkida. Seekordses “Kriitilises intsidendis” arutame, kuidas 112 teenus muutub, milliseid lahendusi on plaanis katsetada ja miks on Eesti siin Euroopa eesliinil. Stuudios on siseministeeriumi nõunik Rein Olesk ja CGI Eesti avaliku sektori ärijuht Liisa Abel. Külalised selgitavad, kuidas tagatakse uute lahenduste töökindlus, millist rolli mängivad Apple ja Google videokõnede toomisel ning miks noored eelistavad abi küsida pigem sõnumi teel kui helistades. Juttu tuleb ka sellest, millist tuge võiks tulevikus pakkuda tehisaru ning millised andmekaitseküsimused uue lahenduse juures vältimatult tõusetuvad. Saatejuht on Ronald Liive.
Tuhanded Eesti ettevõtted ja asutused peavad lähiaastatel hakkama järgima uuendatud küberturvalisuse seadust (KüTS). Muudatuste taga on Euroopa Liidu NIS2 direktiiv, mis toob kaasa uued kohustused, karmimad järelevalvemeetmed ja võimaliku trahviriski mis ulatub mitme miljoni euroni. Seekordses “Kriitilises intsidendis” võtame KüTSi muudatused üksipulgi lahti: milliseid ettevõtteid see puudutab, milliseid samme tuleb astuda ja kuidas on riik plaaninud järelevalvet korraldada. Saates on külas justiits- ja digiministeeriumi küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, sama ministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ning riigi infosüsteemi ameti järelevalve osakonna juht Ilmar Toom. Saatejuht on Ronald Liive.
Eesti kõige noorem riigi IT-maja, riigi IT-keskus (RIT), on tegutsenud juba pea neli aastat ning nende käe all on valmimas uus riigipilv. Kuidas see erineb avalikest pilveteenustest, milliseid teenuseid pakub RIT lisaks pilvele ning miks on nende hallata ka kümnete tuhandete riigitöötajate arvutitöökoht? Just nendele küsimustele annab vastuse seekordne “Kriitiline intsident”. Saates on külas RIT-i juht Ergo Tars, kes räägib lähemalt, kuidas tagatakse kriisiaegne töökindlus ja milliseid riske kaalutakse, kui riigiasutused kasutavad avalike pilveteenuseid nagu näiteks Amazoni või Microsofti pilveteenuseid. RIT on viimastel aastatel pidanud üha tõsisemalt arvestama olukordadega, kus tavapärane andmeside võib rivist välja langeda. Seepärast on loodud nii-öelda kriisikohvrilahendus, mis võimaldab vajadusel kasutada alternatiivseid sidekanaleid, sealhulgas satelliitsidet. Ergo Tarsi sõnul on katsetatud stsenaariume, kus kaablid on läbi lõigatud ja tavapärane internet ei tööta. Saatejuht on Ronald Liive.
Seekordses osas võtame luubi alla riikliku postkasti, mille ümber keerles 2023. aastal kõva kriitika. Nimeliste meilide sulgemisega ei saadetud hingusele tervet riiklikku postkasti. Nüüd on valmis saanud uus riiklik postkast 2.0, mis lubab ära teha palju rohkem. Saatekülaliseks on riigi infosüsteemi ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk, kes räägib ausalt, miks alias-aadressid suleti, milliseid turvariske see ära hoidis ja kas kodanikud üldse midagi kaotasid. Uurime, kui palju raha maksumaksja sellega kokku hoidis, miks teated endiselt eri kanalitesse hajuvad ja kas automaksust või kiiruskaamerast saadud trahv jõuab inimese postkasti õigel ajal. Kui palju inimesi päriselt riiklikku postkasti kasutab; Kui paljud asutused on uue postkasti kasutusele võtnud; Kuidas hakkab kirjade edasisuunamine riigiäppi toimima; Mida kujutab endast makselink riiklikus postkastis; Postkastil on uus tehniline arhitektuur. Kirjade sisu ei hoia enam RIA, vaid iga asutus talletab need enda andmebaasis; Kirjade avamist riik ei jälgi. Isegi kui lugesid kirja Gmailis läbi, jääb see eesti.ee postkastis “lugemata”. Saatejuht on Ronald Liive.
Sel nädalal keskendub „Kriitiline intsident“ tõeliselt kriitilisele teemale – ohuteavitusele. Kui kriis on käes, loeb iga sekund. Aga kuidas tagada, et info jõuaks inimesteni ka siis, kui telefon on hääletu, mobiililevi puudub, tavalist FM-raadiot ei ole või üle linna huilgav sireen ei kostu kaugele? Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas andis detailse ülevaate eelmisel nädalal testitud maailmas ainulaadsest taskusireeni süsteemist. Räägime sellest, kuidas töötab 5G broadcast-tehnoloogia, miks testis osales vaid valitud hulk inimesi, ning miks teavitused jõudsid isegi Soomes asuvate telefonideni. Saates veel: Milliseid seadmeid uus süsteem juba toetab; Mis rolli mängivad tootjad ja operaatorid; Kuidas eri teavituskihid (SMS, äpid, raadio, taskusireen) omavahel seotud on; Kuidas 5G broadcast-tehnoloogia töötab; Kuidas käib koostöö teiste riikidega; Kuidas Euroopa satelliitsüsteem Galileo võimaldab tulevikus edastada ohuteavitusi otse nutitelefonidesse. Saatejuht on Ronald Liive.
Värskes “Kriitilise intsidendi” osas räägime sellest, mida tähendab vibe-koodimine ehk AI abil koodi kirjutamine. Arutame selle üle, kas tehisaru suudab juba täna aidata ehitada päris äppe või riiklikke e-teenuseid. Kui palju on selles päriselt potentsiaali ja kui palju niisama kära? Stuudios on külas riigi infosüsteemi ameti tehisintellekti ja innovatsiooni talituse juhataja Markko Liutkevičius, kelle käe all arendatakse Bürokratti ja testitakse, kuidas AI saab avalikus sektoris päriselt kasulik olla. Uurime, kui kaugel on Eesti sellest, et AI kirjutaks koodi, testiks ise ja paneks teenused tööle. Saates veel: Miks Bürokratti veel Eesti.ee äpist ei leia Milliseid piiranguid seab andmekaitse ja seadusandlus Kuidas RIA AI-lahendusi arendab ja milleks neid üldse kasutatakse Markko doktoritööst ja selle seosest AI ning tööturuga Saatejuht on Ronald Liive.
“Kriitiline intsident” on pausilt tagasi! Vahepeal on vaikinud mikrofonid ja pausile jäänud arutelud, aga digiriik ei ole seisma jäänud – pigem vastupidi. Nüüd on taas aeg küsida neid küsimusi, mida teised ehk ei küsi, ja kuulata vastuseid neilt, kes süsteemide sees tegelikult töötavad. Sel korral vastab “Kriitiline intsident” küsimusele, kas mobiiliga hääletamine on valmis päris valimisteks. Aastaid arendatud lahendus jõudis hiljuti esimese avaliku testimiseni ning saates räägime, kuidas see läks, millised probleemid välja tulid ja kui kaugel me tegelikult oleme sellest, et telefoniga hääletamisest saaks Eestis uus normaalsus. Stuudios on m-hääletuse arendamise ja käivitamise eest vastutavad riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juht Alo Einla ja valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Nendega räägime m-hääletuse testist, tagasisidest, ligipääsetavusest, turvalisusest ja ka poliitilistest ning praktilistest otsustest, mis veel ees seisavad. Selgub, milliseid küsimusi tekitas kontrollrakenduse kasutamine, ja miks Androidi puhul tuleb rakendust alla laadida justkui kahtlasel moel. Samuti tuleb juttu sellest, millal ja kas m-hääletus võiks jõuda kohalikele valimistele, miks Smart-ID esialgu tõrkus ning milline on Eesti valmisolek kriitilise massi teenindamiseks, kui kõik tahavad korraga m-hääletada. Saatejuht on Ronald Liive.
Aasta viimases “Kriitilises intsidendis” räägime koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juhi Ott Velsbergiga sellest, miks ei ole siiani saanud reaalsuseks väide, et eestlased peavad riigile esitama andmeid vaid ühe korra. Nii nagu on Eesti riigiametid rahvusvahelises turunduses aastakümneid väitnud, et meil on tervet riiki kattev Wi-Fi, on räägitud ka sellest, et Eestis kehtib andmete ühekordse esitamise (once only) printsiip. Reaalsus on aja see, et kuigi inimene võib oma andmeid e-rahvastikuregistris uuendada ei liigu see sealt edasi näiteks politsei- ja piirivalveametisse ning enne uut dokumenti tellides küsitakse üle, kas andmed on endised. Sama kehtib väga paljude muude riiklike e-teenuste kohta. Velsberg selgitab saates, kuidas on selline olukord tekkinud ning kas on ka lootust, et e-Eesti areneb selliseks nagu on turunduslikes materjalides lubatud. Saatejuht on Ronald Liive.
Uue aasta algusest, 1. jaanuarist jõustub seadus, tänu millele jõuab Eesti riikide sekka, kus on samasooliste paaride abielud seadustatud. Tänases saates uurime, kas ja kuidas on samasooliste abieludeks valmis rahvastikuregister ja sotsiaalkindlustusameti iseteenindus. Lisaks tuleb saates juttu ka sellest, kes ja kuidas saab eelviidatud riiklike e-teenuste kaudu panna lapse sündi kirja ning küsida riigilt toetusi. Vastuse saab küsimus, miks ei saa värsked isad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses planeerida lapsetoetusi ilma ema poolse otsuseta. Arutelu alla tuleb ka küsimus, miks ei saa sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu lasta lastetoetust maksta otse lapse pangakontole ehk miks peavad kõik toetused tulema vaid ühele kindlale pangakontole. Neil teemadel räägivad saates rahvastikuregistri tooteomanik Rainer Kullarand, rahvastikuregistri menetlustiimi tooteomanik Marilin Prants, siseministeeriumi arendusnõunik Katrin Lehtpuu, TEHIKu tooteomanik Ruth Paade ja sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna juht Pirjo Künnapuu. Saatejuht on Ronald Liive.
Kolmandik Eesti riigieelarvest käib üle erinevate toetust läbi sotsiaalkaitse infosüsteemist, mida suupärasemalt tuntakse lühendi SKAIS2 järgi. Tegu on infosüsteemiga, mida on aastaid erinevad mured ja probleemid vaevad. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) ja sotsiaalkindlustusameti soovil uuris süsteemiarhitekt Andres Kütt lähemalt, mis on aegade jooksul SKAIS2 valesti läinud. Tänases saates räägib Kütt koos TEHIKu peaarhitekt Martin Õunapi ja TEHIKu e-teenuste osakonna juhi Tanel Teraga lahti, mis seisus SKAIS 2 täna on. Kütt kaasati protsessi, et TEHIK-ul oleks erapooletu inimese hinnang, kuidas asjad toimuvad ja mis on kitsaskohad. Oma hinnangu koostamisel koostamiseks intervjueeris ta erinevaid inimesi, kes on SKAIS2-ga seotud olnud. Eelmise aasta oktoobris käis meediast läbi, et SKAIS2 arendustöödeks on kulunud juba pea 22 miljonit eurot. Tera tõdes saates, et kuna SKAIS2 näol on tegu süsteemiga, mis nii-öelda elab ehk sinna lisatakse uusi süsteeme juurde. Ronald Liive.
Juba aastaid on räägitud, et uued riiklikud e-teenused on personaalsed. Ühtlasi on räägitud sündmusteenustest ja ka proaktiivsetest teenustest. Kuid kuhu on kõik need uhke kõlaga teenused jäänud? Sellele küsimusele vastab tänases saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht Kaili Tamm. Vast kõige olulisemana saab saatest teada, et nii personaalse e-riigi kui ka e-teenuste puhul võib loobuda e- liidesest kuna Tamme sõnul on Eestis juba kõik riiklikud teenused niivõrd digitaalsed, et sinna ette e- lisamine ei anna midagi juurde. Tõsisemalt rääkides tõi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht välja, et koostamisel on valge raamat, millega pannakse paika rakenduskava, mille järgi tehakse riiki veelgi personaalsemaks. Tamm väitis, et juba praegu paika pandu annab talle veendumuse, et üha suurem tõenäosus on, et riigi poolt pakutavad teenused, millest osad on juba täna sündmuspõhised arenevad lähiaastatel veelgi paremaks. Saatejuht on Ronald Liive.
Täna, 1. detsembril tähistatakse siseturvalisuse päeva, millega tänatakse kõiki neid mehi ja naisi, kes kulutavad enda töötunde Eesti siseturvalisuse tagamiseks. Seetõttu keskendub ka “Kriitiline intsident” täna siseturvalisusele. Saates on külas SMITi äriteenuste valdkonna juht Marti Lung, siseministeerium IT strateegia juht Alli Murula ja sisekaitseakadeemia teadur Jaanika Puusalu. Saatekülalistega arutleme selle üle, millised on siseturvalisuse valdkonna tulevikuväljakutsed IT-s. Juttu tuleb nii isikustatud ettemakstud kõnekaartidest, näotuvastusega valvekaameratest, andmete kasutamisest ja veel paljust muust. Põgusalt räägime ka päevakajalistest sündmustest idapiiril ning millised IT lahendused aitavad politseinike ja päästjate aega ja maksumaksjate raha säästa. Saatejuht on Ronald Liive.
Novembri esimesel täisnädalal toimus riikliku küberreservi õppus, mille raames harjutati situatsiooniks, mil Tele2 ja Elektrilevi on tabanud kriitiline intsident. Mis asi on riiklik küberreserv ehk milleks ja kellele on see loodud käis tänases saates rääkimas riigi infosüsteemi ameti (RIA) juhtivekspert Ivo Vellend. Ühtlasi avas Vellend tänavuse õppuse stsenaariumit ja tausta ning esmast tagasisidet. Elektrilevi infoturbejuht Indrek Künnapuu rääkis nii sellest, kui kaua võttis ta endale mõtteaega, kas osaleda õppusel või mitte ning kuidas see nende jaoks möödus. Saime teada, et õppuse käigus harjutati selleks, mis saaks siis, kui Elektrilevi on korraga tabanud olukord, kus elektriühendus on häiritud korraga tormi ning küberintsidendi tõttu. Lisaks Elektrilevile oli üheks mängu osaliseks sideoperaator Tele2, mille teenuseid Elektrilevi suurelt kasutab. Saatejuht on Ronald Liive.
Hiljutised merealuse sidetaristuga seotud intsidendid on tõstatanud küsimuse, kuidas toimivad riiklikud e-teenused edasi olukorras, mil riiki on tabanud ulatuslik elektri- või sidekatkestus. Nii palju, kui sel teemal on võimalik avalikult rääkida avavad tänases saates tausta riigi IT Keskuse infoturbejuht Andri Rebane ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigiside tehnoloogia nõunik Erik Janson. Mõlemad saatekülalised andsid rahustava sõnumi ning korrutasid, et muretsemiseks ei ole põhjust. RITi teenustest rääkides kinnitas Rebane, et potentsiaalsetele riskidele on mõeldud ning erinevaid situatsioone on mängitud ka läbi. Sama kinnitas suuremalt teistegi riiklike IT-majade e-teenustest rääkides Janson. Saatekülalised kinnitasid, et vajadusel teevad IT-majad omavahel koostööd. Saates sai räägitud ka RIKS-i arendatavast satelliitsidel põhinevast andmesideühendusest, mille on osad riigiasutused juba kasutusele võtnud. Ühtlasi tuli juttu ka andmesaatkonnast. Saatejuht on Ronald Liive.
Sellest kuust saadetakse hingusele ajale jalgu jäänud patsiendiportaal digilugu.ee ning asendatakse täiesti uue ja kaasaegse terviseportaaliga. Tänases saates annavad TEHIKu terviseportaali projektijuhti Kady Adamson ja tervisekassa tootejuht Evgeni Nikolaevski detailse ülevaate kõigist uuendustest ja võimalustest, mis koos uue portaaliga inimestele avanevad. Kuigi portaal on nüüdseks valmis kinnitasid mõlemad, et arendustööd jätkuvad ning uusi võimalusi ja funktsioone lisandub sinna aegamisi juurde. Lisaks on arenduse käigus mõeldud sellele, et portaali ei peaks kümne aasta pärast hingusele saatma vaid seda saab pidevalt uuendada. Saatekülaliste kinnitusel on uus terviseportaal piisavalt nutikalt ehitatud, et enam ei tohiks korduda olukord, kus suure kasutajate hulga tõttu peaks portaalis rakendama digitaalset ootejärjekordne – nii nagu tehti digilooga esimeste koroonavaktsiinide laekumisel. Saatejuht on Ronald Liive.
Seda, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) pannakse paika rahvusvahelisi norme ja tavasid, kuidas riigid tohivad või ei tohi midagi teha teavad meist kõik, kuid kas teadsid, et sama tehakse ka kübermaailma suhtes? Välisministeeriumi digi- ja küberdiplomaatia osakonna peadirektor Tanel Sepp käis "Kriitilises intsidendis" külas ja rääkis oma tööst ning Eesti soovidest ja plaanidest küberdiplomaatia osas ÜRO-s. Päevakajalistest sõjalistest konfliktidest rääkides märkis Sepp saates ära, et ÜRO normid näevad ette piiranguid, mille järgijad ei tohi isegi sõja korral elutähtsat taristut küberrünnata. Sepp andis eelmisel aastal Geeniusele ka intervjuu, kus rääkis sõjalist poolt puudutavast osast lähemalt. Saatejuht on Ronald Liive.
Tänane osa keskendub vaimsele tervisele. Ajend sääraseks teemaks tuli sellest, et siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) pärjati hiljuti vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldtasemega. SMIT-i töötajakogemuse disainer Terje Pari rääkis, mida nad on töötajate vaimse tervise hoidmise nimel teinud ehk millised võimalused on töötajatele asutuses tagatud. Koos tööinspektsiooni vaimse tervise konsultandi Johan Pastarusega sai saates jagatud ka soovitusi, kuidas iga inimene saab enda vaimset tervist turgutada. Kui SMIT-i kohta kuuleb saatest, kui väga nad töötajate vaimset tervist hindavad, siis Pastarus tõi esimest korda avalikkuse ette info, et peagi hakkab tööinspektsioon korraldama ettevõtele koolitusi, milles seatakse rõhk just töötajate vaimse tervise hoidmisele. Saatejuht on Ronald Liive.
Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette info, et Eesti ja Soome vaheline merealune Elisa sidekaabel on rikkes. Sel nädalal lisandus info, et kahjustada on saanud ka Eesti ja Rootsi vaheline merealune sidekaabel. See andis ajendi kutsuda saatesse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sideosakonna juhataja Oliver Gailan, kes rääkis kahest päevakajalisest intsidendist nii avatud kaartidega, kui tal see kriminaalmenetluse toimumise hetkel võimalik on. Gailan rõhutas saates, et sideteenuste toimepidavus ei ole intsidentidest kannatada saanud. Laiemalt rääkis ta sideteenusest üldiselt ja kuidas TTJA kontrollib, et telekomid pakuksid seda teenust, mida nad peavad seadusest tulenevalt pakkuma – sideteenust ka suuremate kriiside ajal. Ühtlasi tuli saates teemaks siseriiklik rändlusteenus, mis võimaldab kõige mustema stsenaariumi korral näiteks Telia kliendid kasutada lähedastele helistamiseks hoopis Tele2 võrku või vastupidi. Teemasid jagus saates veelgi ja nende hulka mahtusid 5G ning pankroti äärel kõikuv Levikom. Saatejuht on Ronald Liive.
Riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste valdkonna juhataja Alo Einla andis “Kriitilises intsidendis” detailse ülevaate, kui kaugele on amet jõudnud m-valimiste äpi arendustöödega. Suuresti on ameti äpiga seotud tööd viinud lõpule ning on äraootaval seisukohal, kas valimiste korraldaja võtab vastu otsuse, et äpp läheb järgmistel valimistel kasutusele või mitte. Senimaani on avalikult pigem räägitud, et RIA töö on läinud tühja ehk m-valimisi ei rakendata veel järgmisel aastal. Einla tõdes, et tehnilises mõttes ei looda m-valimiste äpiga midagi uut väga juurde vaid taustal on kasutusel sama lahendus, mida praegu kasutatakse e-valimiste jaoks. Suvel tuli välja, et Einla käis koos kolleegidega Londonis kohtumas Apple’i esindaja rääkimas nendega Eesti potentsiaalselt m-valimiste äpist ning võimalustest, kuidas saaks maailmakuulus tehnoloogiahiid võimalikke riske maandada. Uudisena tõi ta saates välja, et analoogne kohtumine toimus taaskord Londonis hiljuti ka Google’i esindajatega. Mõlemi ettevõtte esindajad olevad tema sõnul olnud m-valimiste osas positiivselt häälestatud ning on näidanud üles valmidust loomaks m-valimisi puudutava memorandumi. Saatejuht on Ronald Liive.
Comments
Download from Google Play
Download from App Store
United States