Tähenduse teejuhid

Sorokinist Karmo Kroosi ja Henn Käärikuga.

Tänases saates räägime Prahast pärit USA psühhiaatri Stanislav Grofi elutööst Raimo Kaarlaiu ja Aleksander Eeri Laupmaaga.

Armeenia päritolu müstikust [Georgi Gurdžijevist](https://ggurdjieff.com/) oleme seni rääkinud kahes saates: 125. "Pühad hümnid" ([Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa](https://www.youtube.com/watch?v=BUAXrbPcZeM&t=1s)) ja 206. "Neljas tee" ([Maarja Lillemäe ja Alar Tamming](https://www.youtube.com/watch?v=rDaNuSYLVwU&t=1s)). Täna tuleme Alari ja Maarja selle teema juurde jälle tagasi. Peatse kohtumiseni! H.

"Mida teha, kui on keha?" küsis [Albert Trapeež](https://www.youtube.com/watch?v=IXWYsoBiJWY&t=1s) juba mitu aastakümmet tagasi. Kuivõrd vastus on jätkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal [Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni](https://www.kehapsuhhoteraapia.ee/) presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda [Aleksander Eeri Lauprmaa](https://www.youtube.com/watch?v=CMnHd5giQo8&t=24s) käest, kes on tänane teine saatekülaline. Peatse kohtumiseni! H.

"Langus, allakäik, praak ei vääri iseenesest hukkamõistmist: ta on elu, elu kasvu paratamatu tagajärg. Dekadentsinähtus on sama vajalik kui elu mistahes tõus ja edasiliikumine: teda minema pühkida pole võimalik. Vastupidi mõistlik on talle jätta tema osa... Kõigi sotsialistlike sotsialistlike süstemaatikute häbiks arvavad nad, et võib leiduda tingimusi, ühiskondlikke kombinatsioone, mille puhul enam ei kasvaks pahe, haigus, kuritegu, prostitutsioon, häda... Aga see tähendab elu hukkamõistmist... Nooreks jäämine ei ole ühiskonna võimuses. Juba oma jõulisimas seisundis peab temas tekkima prahti ja laguaineid. Mida energilisemalt ja julgemalt ta edeneb, seda rikkalikum saab olema tema ebaõnn, väärareng, seda lähemal on tema allakäik... Vanadust ei likvideerita institutsioonide abil. Haigust samuti mitte. Ka mitte pahet," kirjutab Friedrich Nietzsche dekadentsi mõistest. Dekadentsist ja Nietzschest me [Leo Luksi](https://www.youtube.com/watch?v=PgIsergEth8&t=8s) ja [Jaanus Soovälja](https://www.youtube.com/watch?v=Huy1y4yjY54&t=1s) salvestatud jutuajamises rääkisimegi. Head uudistamist! H.

"Lavastuse „Lõpp“ loomise protsessis kohtusid tegijad nendega, kes on seotud elu viimasel veerel olemisega, omamoodi sillaehitajatega: hingehoidjate, pühakirja ja rahvapärimuse tundjatega. Soovisime leida vastust küsimusele: „Kuidas oleks kõige õigem ära minna?” või pedagoogiliselt öeldes: „Kuidas õppida surema?” Millised võiksid olla tänapäevased üleminekurituaalid sinna, millest keegi midagi ei tea ja kust pole eal tagasi tuldud? Kas peaksime alati vaatama vananemisele ja siit ilmast lahkumisele just pessimisminoodiga või saab suremises näha ka suurt ja surematut – ülemlaulu elule?" Seisab lugeda [Vanemuise veebilehel](https://www.vanemuine.ee/repertuaar/lopp/). Tänases saates räägime "Lõpu" lavastaja [Marta Aliide Jakovski](https://www.youtube.com/watch?v=4J94kKVnMtg&t=114s) ja surmateadlase [Karl Käsnapuuga](https://www.youtube.com/watch?v=9PID2xL8WDs&t=13s) sellest, kuidas oleks kõige õigem lõpp-peatusesse sammuda. Peatse kohtumiseni! H.

"Kolm kõige rohkem sõltuvust tekitavat ainet [vähem ohtlikumast kõige ohtlikuma suunas, H.] on heroiin, süsivesikud ja kuupalk," on öelnud [Nassim Taleb](https://www.apollo.ee/prokrustese-sang.html). "Nüüdisaegse läänemaailma kõige iseloomulikum tunnusjoon on kõikvõimalike sõltuvuste vohamine," lisab talle hollandi idealistlik filosoof [Bernardo Kastrup](https://teejuhid.postimees.ee/7940791/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-bernardo-kastrupiga-jungi-kroonijuveel). "Ma nimetan sõltuvust rumalaks sõbraks, kes aitas mind omal viisil raskest ajast läbi, kuid kes ei suuda õppida ja ei saa aru, et tema abi teeb mulle juba ammu kahju," sekundeerib kahele eelmainitule kanada tervendaja Gabor Mate. Need kolm mõtet ongi meie tänase jutuajamise tõukelaud. Juttu tuleb sõltuvusest, depressioonist, päevauudistest ja kuupalgast. Peatse kohtumiseni! H.

"Aldous Huxley on võtmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast täna leiame," ütles Tähenduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog Rupert Sheldrake. 6. septembril algab EBS-is kursus "Igavene filosoofia", kus me püüame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal käimasoleva epistemoloogilise kriisi põhjuseid. Minu ja Kaie kõrval astuvad sellel kursusel üles ka Andreas ja Sven. "Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetõttu peame väljapääsu otsima just siit," kirjutab oma äsja eesti keeles ilmunud suurepärases raamatus "Õhtumaa vaimu passioon" USA kultuuriloolane Richard Tarnas. Kui nii, siis ei ole eeoleva kursuse ja teisipäevase vestluse teema kindlasti pliiatsist välja imetud. Peatse kohtumiseni! H.

Tänase saate lähtekohaks on šveitsi maalikunstniku Arnold Böcklini surematu teos "Surnute saar". Eks vaatame, kuhu see maal meie jutu kannab. Peatse kohtumiseni! H.

Friedrich Nietzsche loomingut raamistab Wagneri-usku astumine ja sellest ärapööramine, kirjutab Jaan Undusk oma järelsõnas äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud Nietzsche kahele Wagneri-teemalisele kirjatükile "Wagneri juhtum" ja "Nietzsche contra Wagner". Tähenduse teejuhtide 220. vestlusringis tulevad eelnimetatud trükise taustal jutuks Friedrich Nietzsche ja Richard Wagneri vastuoksuslikud suhted. Peatse kohtumiseni! H.

Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus," räägib Jordan Peterson. Temast ja Friedrich Nietzschest sellest saates juttu tulebki.

Kevadhooaja avasaates räägime filosoofiast Tammsaare ja meie endi eludes.

31. vestlus tõukus Friedrich Nietzsche 1872. aastal ilmunud esimesest raamatust "Tragöödia sünd". Mulle jäid Jaanuse ja Mihkli seltsis veedetud reede pärastlõunast meelde kaks asja: 1) tragöödia on midagi, mis juhtub Apollo ja Dionysose vahel 2) tragöödia teeb kergeks ja rõõmupakkuvaks selle, mis on paratamatu.

Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis Richard Tarnase külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "Hinge kood". "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus. Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "Apolloni ja Dionysose vahel" rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "Friedrich, Jordan ja moirad" võtsime jutuks Nietzsche mõju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "Ihade hämar keldrisopp" oli fookus pigem süvapsühholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "Süvapsühholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill.

"Võtsin selle romaani esmakordselt kätte peaaegu kakskümmend aastat tagasi. Olen romaani uuesti lugenud palju kordi ja praegu valmistan seda ette [filmistsenaariumiks](https://www.youtube.com/watch?v=IqrgxZLd_gE&t=1s). See on andnud mulle teatud liiki toitu, mida olen leidnud vaid väga vähestes kunstiteostes," kirjutab Martin Scorsese Endo Shusaku raamatust "[Vaikus](https://www.apollo.ee/vaikus-62320543.html)". Täna räägime "Vaikusest" [Kaie](https://teejuhid.postimees.ee/7545464/intervjuu-kaie-metsla-intervjuu-saara-valiga-firenze-vagi) ning [Lea](https://teejuhid.postimees.ee/7860266/lea-edminster-argipaevane-ilmutus) ja Matthew Edminsteridega. Peatse kuulmiseni! H.

Tähenduse teejuhtide [32. number](https://teejuhid.postimees.ee/7796833/juhtkiri-kaie-metsla-vivipaarne-ema) rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "[Õnnelik lapsepõlv](https://teejuhid.postimees.ee/7796419/hardo-pajula-onnelik-lapsepolv)". Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail. Peatse kuulmiseni! H.

Tähenduse teejuhtide [37. numbri](https://teejuhid.postimees.ee/7899519/juhtkiri-hardo-pajula-eesmargid-ja-vahendid) märksõna oli "hirm". Nagu ikka kirjutasid seitse autorit etteantud teemal seitse korda seitse tuhat tähemärki. "Mina sain selle õppetunni jões, aga samasugune kontrolli kaotamise hirm võib tabada meist igaüht tööl, peol või mistahes kohas, ükskõik millises elusituatsioonis. Ehk siis ongi tark korraks mõelda valikute peale: kas lased hirmul end hirmutada või plaksutad käsi ja naerad selle üle nagu väike Pala saare tüdruk koos Williga. Või nagu Huxley kenasti selle kokku võtab: „Hetk hiljem ühines lind nendega valju deemonliku naeruga, mis täitis välu ja kajas puude vahel, nii et universum paistis end määratu eksistentsiaalse nalja üle lõhki naervat"," kirjutas Kaie Metsla oma leheloos "[Naer hirmu üle](https://teejuhid.postimees.ee/7899160/kaie-metsla-naer-hirmu-ule)". Tänases vestlusringis jätkame kunstnike [Vano Allsalu](https://www.youtube.com/watch?v=SRADxah9jyc&t=12s) ja Jaan Toomikuga samal teemal. Peatse kohtumiseni! H.

"Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väikesest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku John von Neumanni tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia pealkiri on "Marslase tütar". Tänases saates vestleme John von Neumannist füüsik Jaak Kikase ja arvutiteadlase Tanel Tammetiga.