Mis mõttes?

Mis mõttes väljendub ATH inimestel nii erinevalt, et kõrvaltvaataja ei pruugi seda üldse märgata? Kuidas saab olla, et häire sümptomid on nii varjatud, et inimesed ei oska neid ATH-ga seostada? Miks tundub paljudele, et „ATH-d on järsku kõigil ümberringi“ – ja mida see tegelikult meie sõpruskonna, ameti või elustiili kohta ütleb? Kas ATH ravimid on võrreldavad narkootikumidega ja kuivõrd tekitavad need sõltuvust? Ning millist eeskujulikku ATH abisüsteemiga riiki juhivad lausa neli ATH diagnoosiga naist?  Oma mõtteid jagab vaimse tervise aktivist Kersten Kõrge. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood ATH diagnoosimisest ja sellega elamisest.  Kuulates saad teada:Kas ATH on “tahtejõu probleem” või maksab ATH-ga inimene igapäevaste tegevuste eest lihtsalt palju kõrgemat hinda kui teised?Kas ATH diagnoosi saamine on lihtne või raske? Mida arvata väitest, et ATH on pigem trauma tagajärg kui geneetiline eripära – ja miks see idee võib hoopis stigmat võimendada?Kuidas määrata ATH ravi eesmärki ja hinnata, kas ravimitest on mingit kasu? Miks koonduvad “ATH-kad” sageli kindlatele tegevusaladele või ametitele ja kuidas panevad sellised mullid tundma justkui kõigil oleks ATH?Kas töö juures oma ATH-st rääkida on mõistlik või hoopis riskantne?Kersten Kõrge on psühholoogia haridusega vaimse tervise aktivist ja eestkõneleja, ATH Liidu juhatuse liige ja üks asutajaliikmetest. Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on aktiivsus-ja tähelepanuhäire ehk ATH diagnoos järsku nii laialt levinud? Mida ATH endast üldse kujutab ja kuidas seda diagnoositakse? Kas ATH-d diagnoositakse üle? Kui tegu on neuroloogilise eripäraga, siis kas ja millist ravi see vajab?  Selgust aitab luua kliiniline psühholoog Inga Grinberg. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood sellest, milliste valearusaamadega ATH diagnoosiga inimesed kokku puutuvad, kuidas ühildada ATH-d tööeluga ning milliste teiste häiretega seda sageli sassi aetakse.  Kuulates saad teada:Levinud uskumused ATH kohta – millised neist on vaid müüdid? Kas ja kuidas paistab ATH kõrvaltvaatajale välja?Kuidas on ülitundlikkus seotud ATH-ga? Miks võib naistel ATH avalduda hoopis teismeeas või hiljem – ja kuidas hormonaalsed muutused seda võimendavad?ATH ja autismispektri häire võivad esineda sarnaste sümptomitega – kuidas saada aru, millega tegu ja milline on ravi?Mida tähendab “ravitud ATH” – aju ju ei muutu? Mis inimese elus ja käitumises siis muutub?Inga Grinberg on atesteeritud kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut, kes töötab Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses Sensus. Oma töös keskendub ta noorukite ja täiskasvanute psüühika hindamisele ning individuaalsele psühhoteraapiale. Ta on Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Lastepsühholoogide Ühingu, Eesti Psühholoogide Liidu ja Eesti Kognitiivse- ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni liige.Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on meil endiselt häbi tunnistada kui vajame vaimse tervise abi – ja kuidas seda muuta? Kelle vastutada on vaimse tervise teadlikkuse tõstmine ja ennetustegevuste käivitamine? Mille alusel otsustab riik, millist vaimse tervise teenust rahastada, ning milline oleks ideaalne vaimse tervise süsteem kui rahas poleks küsimust? Oma nägemust jagab Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anne Randväli. Intervjuu on salvestatud mais 2025, viited eelmistele saadetele/esinejatele ning kuulajate värvikad kogemuslood on lisatud episoodi viimistlemisel. Kuulates saad teada:Millised andmed on meil olemas vaimse tervise teenuste kättesaadavuse kohta? Kuivõrd mõõdetakse vaimse tervise teenuste mõju ja seda, kas patsiendid päriselt abi saavad?Miks võiks paljudes olukordades tegeleda enne eneseanalüüsiga kui minna vaimse tervise teenust küsima? Kes peaks juhtima inimese raviteekonda - psühholoog, psühhiaater või hoopis perearst?Milline roll võiks vaimse tervise süsteemis olla täiendmeditsiinil ja heaoluteenustel? Milliste kriteeriumide järgi otsustatakse, milliseid vaimse tervise teenuseid riik rahastab?Kuidas mõjutab vaimse tervise süsteemi kujundamise valikuid ressursside piiratus Eestis?Anne Randväli on alates 2024. aastast Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja. Hariduselt on ta psühholoog ja organisatsioonikäitumise magister, kes on end täiendanud ka supervisiooni, coachingu ja süsteemse pereteraapia alal. Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Miks vastandatakse Eestis alternatiiv- ja biomeditsiini kui Maailma Terviseorganisatsioon käsitleb neid ühe süsteemi eri osadena? Mis mõttes on kogu täiendmeditsiini valdkonna reguleerimine Eestis ühe MTÜ õlgadel? Millist rolli võiks täiendmeditsiin kanda inimese tervise ja heaolu tagamisel? Oma mõtteid jagab Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoja juhatuse liige Valdo Herzmann. Vestluses kõlavad ka “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood. Kuulates saad teada:Mida tähendab täiendmeditsiin ning miks on Maailma Terviseorganisatsioon loobunud sõnast „alternatiivne”?Kuidas mõtestada „tõenduspõhisust”: mis eristab seda „teaduspõhisusest” ja kuivõrd usaldusväärseks saab tõenduspõhisust pidada?Miks on kogu täiendmeditsiini valdkonna reguleerimine Eestis ühe MTÜ õlgadel?Miks lasub patsiendil täiendmeditsiini teraapiat valides suurem vastutus kui perearsti juurde minnes?Kuidas üldse defineerida tervist? Valdo Herzmann on Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoja juhatuse liige, Eesti Ki-Shiatsu Ühenduse asutaja ja tegevjuht, praktiseeriv massöör ja terapeut. Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võtab üks akadeemilise haridusega psühholoog oma tööriistakasti teraapia, mille mõju pole uuringutega tõestatud? Millist abi võivad vaimse tervise murega inimesele pakkuda alternatiivteraapiad ning kuidas eri meetodeid targalt põimida? Oma mõtteid jagab kliiniline psühholoog Signe Noppel, kes tänaseks praktiseerib peamiselt “alternatiivteraapia” silti kandvat Hakomit. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kirevad kogemuslood teraapiatest – nii neist, mis on abiks olnud, kui ka neist, mis oodatud tulemust toonud ei ole.Kuulates saad teada:Mis on Hakomi teraapia?Millist infot saab oskuslik terapeut välja lugeda meie kehakeelest?Millal ja kelle jaoks võivad kehapõhised lähenemised olla abiks – ning millal võib sekkumine kahju teha?Mida tähendab “ülevalt alla” ja “alt üles” teraapia?Milline väljaõpe garanteerib, et inimene saab teraapiast abi?Miks on terapeutiline suhe ise sageli kõige olulisem „meetod” ning kuidas võib terapeudi kohalolu muutust toetada?Kombineerida või mitte kombineerida? Millal loob teraapiate kombineerimine sügavust ning millal tekitab segadust?Millist abi võib alternatiivteraapia pakkuda, mida tõenduspõhised praktikad ei paku? Milline roll võiks alternatiivteraapiatel ideaalmaailmas olla?Signe Noppel on kutsega psühholoog, kellel on üle 20 aasta kogemust. Ta on töötanud kliinilise psühholoogina Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus, viimastel aastatel tegutseb aga psühholoog-nõustajana erapraksises. Tema esimene väljaõpe on kognitiiv-käitumisteraapias, täna aga kombineerib ta seda Hakomi ja skeemiteraapiaga.Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Igasuguseid tehnoloogilisi lahendusi, mis meie vaimset tervist toetama peaksid, tekib juurde nagu seeni pärast vihma – mis mõttes siis inimeste vaimne tervis ikka ainult halvemaks läheb? Kas see, et inimesed vestlusrobotiga suhteid loovad, on pigem oht või võimalus? Ja kuivõrd suudaks robot asendada terapeudi? Saatejuht Marta proovis järele ja jagab eksperdi mendi tulemusi ka meiega! 2025. aasta Arvamusfestivalil salvestatud episoodis vahetavad mõtteid Ain Aaviksoo, Kätlin Konstabel ja Rainer Mere. Vestlust juhib Marta Pulk.Kuulates saad teada:Kui suur osa suitsiididest on tehisintellekti abil ennetatavad?Kas robot tunneb empaatiat?Millist rolli võiks tehisintellekt mängida teraapiatoas?Kas tehnoloogia aitab meid vaimse tervise kriisist välja?Milliseid ohte kujutab tehisintellekti kasutamine vaimsele tervisele?Kui heaks terapeudiks osutus vestlusrobot kahes eksperimendis, mida saatejuht Marta temaga läbi viis? _______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes peaks üks tavaline inimene oskama vahet teha teaduspõhisel teraapial ja “totaalsel uhhuul” ning endale nende seast sobiva leidma? Kas neil on üldse vahet ning kes ja kuidas seda hindab? Selgust aitab luua Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur ning Tartu Ülikooli isiksuse ja tervisepsühholoogia kaasprofessor Kenn Konstabel. Vahepaladena lisavad vürtsi ja pakuvad mõtteainet kuulajate kogemused.Kuulates saad teada:Mis on ühist aspiriinil ja teaduspõhisel teraapial? Mida õpetas transtsendentaalne meditatsioon Kennile tõenduspõhisuse kohta? Miks võivad mütoloogial põhinevad teraapiad motiveerida inimesi oma käitumist muutma?Milline on tõenduspõhisuse kuldstandard, mis veenaks Kenni?Kes võib end üldse psühholoogiks nimetada?Kenn Konstabel on psühholoogiadoktor ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur krooniliste haiguste osakonnas. Ta on pühendunud vaimse tervise valdkonna eestvedaja ning Eesti Psühholoogide Liidu president, kes oma tegevuse eest pälvis 2023. aastal ka Tervise Arengu Instituudi aastapreemia. Kenni juhtimisel viidi aastatel 2020–2022 läbi esimene laiamahuline Eesti rahvastiku vaimse tervise seisundit ning selle kujunemist mõjutavaid tegureid ja protsesse hindav uuring. Lisaks arvukatele teaduspublikatsioonidele, juhendab ta mitmeid seminari-, magistri- ja doktoritöid ning viib läbi õppetööd.Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Meie missioon on teha podcasti, millel on päriselt mõju – olgu see läbi müütide murdmise, teadlikkuse kasvu või hoopis vaimse tervise süsteemi kitsaskohtade nähtavaks toomise. Just seetõttu pöördume Sinu poole, hea kuulaja! Jaga meiega oma kogemust infot vaimse tervise abi ja info otsimise erinevate aspektide kohta. Ootame isiklikke lugusid kui ka sõprade-tuttavate kogemusi või hoopis meedias tõstatunud teemasid, mis vajaksid ekspertide poolt lahti selgitamist.Vastamine võtab vaid mõne minuti, saad teha teha siin: https://storiesforimpact.com/podcast/naita-suunda-3-hooajale/ Et innustada Sind sisendit andma, loosime kõigi vastajate vahel välja ka väikese kingituse, milleks on Rahva Raamatu 50-eurone kinkekaart. Lugemine aitab luua positiivseid emotsioone, mis on vaimse tervise jaoks hindamatu väärtusega!

Mis mõttes on soolise ülemineku avalduste arv Eestis hüppeliselt kasvanud?Veel kuus aastat tagasi esitati soolist üleminekut puudutavaid avaldusi aastas vaevu kümmekond. Täna teeb Sotsiaalministeeriumi komisjon neid otsuseid sama palju igas kuus. Mis on selle järsu tõusu taga? Kuidas on muutunud soolise ülemineku protsessi taotlejate profiil ning millised väljakutsed sellega kaasnevad? Ja milline võiks olla soolise ülemineku korraldus tuleviku Eestis?Stuudios jätkab vestlust Kai Haldre, naistearst ja Sotsiaalministeeriumi soolise ülemineku komisjoni esimees, kes avab, mida need muutused tegelikult tähendavad.Kuula ja saa teada:Miks on viimastel aastatel soolise ülemineku soovijate arv plahvatuslikult kasvanud?Kuidas mõjutavad vaimse tervise väljakutsed soolise ülemineku protsessi?Kas hindamisprotsess ja pakutav vaimse tervise abi on piisavad, et taotlejaid toetada?Kui suur on varieeruvus arstide lähenemistes sooküsimustele ja kuidas mõjutab see inimeste teekonda?Kuidas mõjutab avalik arutelu soo teemadel abi kättesaadavust?Milline võiks olla soolise ülemineku korraldus Eestis 10 aasta pärast?Kai Haldre on Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertiisikomisjoni esimees, teadlane ning Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst. Ta on üks Eesti Seksuaaltervise Liidu ning Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi asutajatest ning mõjukamaid eksperte, kes on üle veerandsaja aasta panustanud seksuaaltervist puudutavate otsuste aruteludesse riigi ja seadusandluse tasandil.Vestlust juhib Marta Pulk.Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/41-sooline-uleminek-miks-soovijate-hulk-kasvab-kai-haldre/_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes peab eestis soolise ülemineku jaoks ministrilt allkirja saama?Sooline üleminek on midagi palju enamat kui üksik protseduur – see on keeruline teekond, mida mõjutavad nii kultuurilised hoiakud, meditsiinilised praktikad kui ka isiklikud vaimse tervise väljakutsed. Millised on soolise ülemineku protsessid ja kuidas on need ajalooliselt kujunenud? Millist rolli mängib transinimese toetamisel arstikunst? Stuudios on Kai Haldre – naistearst ja Sotsiaalministeeriumi soolise ülemineku komisjoni esimees.Kuula ja saa teada:Kuidas on kujunenud soolise ülemineku regulatsioonid ja korraldus tänases Eestis?Kui erinevad on transinimeste vajadused ja kui paljud kogevad vaimse tervise väljakutseid?Kui palju tõenduspõhist infot meil soolise ülemineku kohta on?Miks on oluline ka soolise ülemineku protsessis läheneda inimesele võimalikult terviklikult?Kuidas lepitada omavahel patsiendi agentsust ja arsti vastutust?Kai Haldre on Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertiisikomisjoni esimees, teadlane ning Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst. Ta on üks Eesti Seksuaaltervise Liidu ning Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi asutajatest ning mõjukamaid eksperte, kes on üle veerandsaja aasta panustanud seksuaaltervist puudutavate otsuste aruteludesse riigi ja seadusandluse tasandil.Vestlust juhib Marta Pulk. Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/40-sooline-uleminek-vaimne-tervis-seadus-ja-arsti-vastutus/_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes kasvatatakse põlvkondade kaupa eestlasi üles söögivahetundidega, kus tuleb toit 10 minutiga sisse kugistada? Söömisega seotud rituaalid, harjumused ja uskumused mõjutavad meie igapäevast heaolu rohkem, kui me arvata oskame. Kas oled kunagi mõelnud, kuidas lõunapausi vahele jätmine või kiiruga toidu sisse ahmimine su motivatsiooni, meeleolu või keskendumisvõimet mõjutab? Või miks söömishäired nii tihti diagnoosimata jäävad?Sukeldume sügavamale söömis- ja toitumishäirete maailma koos kliinilise psühholoogi ja TÜ professori Kirsti Akkermanniga. Uurime, kuidas meie toiduga seotud käitumised võivad kujundada enesetunnet? Miks keskkond – olgu perekond, kool või ühiskond – mängib siin nii suurt rolli? Ja miks me ikka veel aru ei saa, et tervete toitumisharjumuste kujundamiseks pole tähtis ainult see, mida me sööme, vaid ka see kuidas me söömisse suhtume?Kuulates saad teada:Kuidas söömisharjumused meie vaimset tervist kujundavad?Kas kultuur dikteerib, mida ja kuidas sööme?Miks peetakse söömishäiret vahel ekslikult elustiilivalikuks?Miks on söömis- ja toitumishäiretest nii raske rääkida ja millised teised vaimse tervise väljakutsed nendega tihti kaasas käivad?Kuidas söömishäireid tegelikult ravitakse?Milliseid muutusi on oodata toitumishäirete diagnoosimises?Kristi Akkermann on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja superviisor. Ta on Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor, kelle peamised uurimisteemad hõlmavad söömishäirete põhjuseid ja arengut. Kirsti on spetsialiseerunud geenide ja keskkonna mõjule psüühikahäirete tekkes ning uurib, kuidas erinevad psühholoogilised ja bioloogilised tegurid kujundavad söömishäireid. Lisaks on ta osalenud söömishäirete ravijuhendite loomisel ja programmide väljatöötamisel, pakkudes teaduspõhist lähenemist söömis- ja toitumishäirete paremaks mõistmiseks ja raviks.Vestlust juhib Marta Pulk. Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/kas-soomishaired-on-kultuuri-viga-kirsti-akkermann/_______Ajamärgid:00:00 – Sissejuhatus00:45 – Toidu ja vaimse tervise vahelised seosed, kultuuril ja pere roll 02:15 – Söömishäire kui "elustiilivalikuna" stigmatiseeritud probleem03:45 – Söömisharjumuste ja toitumisrutiini roll vaimses tervises05:50 – Söömisharjumused töö- ja koolikeskkonnas08:30 – Söömisharjumuste mõju motivatsioonile ja suhetele13:40 – Kehataju muutumine ja selle mõju söömishäiretele20:30 – Söömishäirete komorbiidsus teiste vaimse tervise häiretega25:20 – Häbi ja stigmatiseerimine: miks söömishäiretest rääkimine on raske28:20 – Tervenemine: ravi, psühhoteraapia ja psühhohariduse roll30:20 – Diagnostika ja söömishäirete sõeluuringud Eestis34:50 – Söömishäirete ja toitumishäirete ravi erinevused ja lähenemisviisid39:00 – RHK-11 ja toitumishäirete klassifikatsioon Eestis40:10 – Kokkuvõte_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on 15-daks eluaastaks üle 60% tüdrukutest juba dieeti pidanud? Toit ühendab meid kõiki ja suisa kümnendikul inimestest kujuneb söömisega seoses välja mõni häire. Seega võtame toidu fookusesse! Mis on söömis- aga mis hoopis toitumishäire? Kuidas seostub kaalulangetamine kontrollivajadusega? Ja milline on erinevus meeste ja naiste vahel kui asi puudutab toitu ja vaimset tervist? Stuudios on kliiniline psühholoog ja TÜ professori Kirsti Akkermann.Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/38-mis-pohjustab-soomis-ja-toitumishaireid-kirsti-akkermann/Kuulates saad teada:Mis on vahet söömis- ja toitumishäiretel? Kas vaimse tervise spetsialistid oskavad neil vahet teha?Kuidas mõjutab keskkond ja kultuur söömishäirete kujunemist?Kas söömisega seotud väljakutseid esineb rohkem meestel või naistel?Miks on tähtis osata ära tunda ka toitumishäireid?Kristi Akkermann on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja superviisor. Ta on Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor, kelle peamised uurimisteemad hõlmavad söömishäirete põhjuseid ja arengut. Kirsti on spetsialiseerunud geenide ja keskkonna mõjule psüühikahäirete tekkes ning uurib, kuidas erinevad psühholoogilised ja bioloogilised tegurid kujundavad söömishäireid. Lisaks on ta osalenud söömishäirete ravijuhendite loomisel ja programmide väljatöötamisel, pakkudes teaduspõhist lähenemist söömis- ja toitumishäirete paremaks mõistmiseks ja raviks.Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid0:00 Treiler1:00 Sissejuhatus3:05 Miks ei leia söömishäirete kohta kogemuslugudest põhjalikumaid käsitlusi?6:25 Mis on söömishäirete olemus ja erinevus?14:15 Mis on toitumishäired? 18:00 Kuidas on muutumas söömis- ja toitumishäirete klassifikatsioon?20:20 Mis põhjustab söömis- ja toitumishäireid?29:45 Miks on söömishäirete sooline tasakaal nii ebavõrdne?36:30 Kas naised on olemuselt vastuvõtlikumalt söömishäiretele?40:00 Millal hakati rääkima anoreksiast ja seda diagnoosima? 48:00 Kokkuvõte_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes peab poliitik oma vaimse tervise muresid varjama?Keerulisel ajal oodatakse võimuesindajalt selgeid sõnumeid, häid valikuid ja suurt vastupidavust. Kuid vähesed mõistavad, mida kaalukate otsuste tegemine psühholoogiliselt tähendab. Kas me üldse tahame teada, et meie juhid on sama inimlikud kui me ise? Ja kuigi vaimsest tervisest rääkimine on üha enam levinud - kas seda on okei teha ka siis kui sinu otsustest sõltub kogu riik? Arvamusfestivali avalikul salvestusel uurisime neljalt pikaajalise kogemusega poliitikult, mis ohustab tipp-poliitikute vaimset tervist. Paneeldiskussioonis jagavad mõtteid Urmas Reinsalu, Yoko Alender, Sven Mikser ja Jevgeni Ossinovski. Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/37-kui-uksildane-on-tipus/Kuulates saad teada:Milliste psühholoogiliste väljakutsetega seisavad silmitsi poliitikud?Kuidas jääda iseendaks, kui pead navigeerima kümnete erinevate rollide vahel?Mis on poliitiku ametis võluvat ja kas võimutunne pakub naudingut?Kas missioonitunne võib ka poliitikas viia kiire läbipõlemiseni?Kas poliitikuna oma vaimse tervise väljakutsete jagamine on alati kellelegi teisele laskemoona andmine?Kas ATH’ga inimene võib saada presidendiks?Räägime ka rolliga samastumise ohtudest, ootamatutest kohtumistest valijatega ja sellest, kuidas riigijuhid peaks oma vigu tunnistama.Urmas Reinsalu on Eesti poliitik ja Isamaa erakonna esimees. Ta on varasemalt olnud justiitsminister (2007–2014), kaitseminister (2012–2014) ning välisminister (2019–2021). Jevgeni Ossinovski on poliitik ning praegune Tallinna linnapea. Ta on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ning täitnud haridus- ja teadusministri (2014–2015) ning tervise- ja tööministri (2015–2018) rolli.Yoko Alender on Eesti poliitik ja Eesti Reformierakonna liige. Ta on olnud Riigikogu liige ning alates 2024. aastast töötab kliimaministrina. Sven Mikser on Euroopa Parlamendi liige, kes on varasemalt olnud kaitseminister (2002–2003 ja 2014–2015) ning välisminister (2016–2019). Mikser on juhtinud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning olnud Riigikogu liige mitmes koosseisus.Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid0:00 Treiler1:00 Sissejuhatus4:00 Millal teadvustasid külalised vaimset tervist? 10:35 Mida on pidanud harjutama, et psühholoogiliselt vastutusega toime tulla?19:00 Kui keeruline on poliitiku eri rollide vahel navigeerimine?28:55 Kui palju saab tipp-poliitikas olla autentne ja sina ise?34:50 Kui raske on tulla toime avaliku arvamusega?37:00 Kui palju peaks end poliitiku rolliga samastada? 44:00 Kas poliitiku missioonitunne võib viia suurema läbipõlemiseni?52:45 Kas võim on hea tunne? 1:00:00 Kui palju kasutatakse poliitikas ära haavatavust? 1:24:30 Kas riigikogu saal on läbilõige ühiskonnast? 1:27:00 Kokkuvõte_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes teeb võim inimese halvemaks? Seekord räägime tipp-poliitikute vaimsest tervisest ning sellest, millised psühholoogilised väljakutsed suure vastutusega kaasas käivad. Kuidas selle juures inimlikuks jääda, empaatia säilitada ja oma võimu mitte kuritarvitada? Ja veel enam - kuidas märgata oma isiklikku võimu, mis ei käi kaasas mitte tähtsa töökohaga vaid on meil kõigil näiteks partneri, lapsevanema või kolleegi rollis.Arvamusfestivalil salvestatud erisaates on külas psühholoog ja tippjuhtide coach Viktoria Saat. Uurime, kuidas võim isiksust mõjutab, millised isikuomadused aitavad vastutust kanda ning mis ohud kaasnevad sellega, kui võimupositsioonile liiga pikalt jääda? Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/36-kas-voim-muudab-inimest-viktoria-saat/Kuulates saad teada:Kellel on võim ja miks on seda endale tihti raske teadvustada?Milline inimene soovib üldse tippu jõuda?Millised juhiomadused on kaasasündinud, millised õpitavad?Kuidas tulla toime võimuga kaasneva vastutusega?Kui palju empaatiat saab võimulolija endale lubada, et ise terveks jääda?Kuidas mõjutab kriitika ja kuidas tipus olles sellega toime tulla?Kui palju autentsust saab võimul olles endale lubada?Viktoria Saat on psühholoog, superviisor, juhtide ja meeskondade coach ning koolitaja. Oma pea 30 aastase praksise jooksul on ta töötanud nii üksikisikute kui süsteemidega, toetades neid muutustega kohanemisel. Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid:0:00 Treiler0:50 Sissejuhatus1:40 Kuidas võiks mõelda võimust?5:20 Milline inimene tahab saada tippu?8:00 Kas ambitsioonikus on eraldi iseloomuomadus?12:40 Mis juhiomadustest on kaasasündinud, mis õpitav?20:00 Mida annab inimesele võimutunne?30:00 Kuidas tulla toime vastutuskoormaga?33:30 Kui palju empaatiat saab tipus olles endale lubada?38:30 Milline on võimu mõju isikule?47:00 Kriitikast ja mõjust52:10 Kui palju vastutab kodanik poliitiku vaimse tervise eest?59:15 Kuidas saab tipp-poliitik eri rollide vahel laveerida?01:08:00 Kui palju autentsust saab inimene võimupositsioonil lubada?01:14:00 Kuulajaküsimused01:25:00 Kokkuvõte_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on samal ainel erinevas olukorras tarbides hoopis teistmoodi mõju? Psühhedeelikumidega just nii ongi. See, kas võtad ainet kontrollitud teraapiatingimustes või peomelu keskel, võib tulemust täielikult muuta.Stagneerununa tunduva ravimitööstuse kõrval on hakatud psühhedeelikumides nägema taas suurt potentsiaali vaimse tervise häirete ravis. Kuidas aga üks psühhedeelse teraapia seanss välja näeb? Millest sõltub, kui hästi püsivad muutused teraapiast tavateadvusesse üle kanduvad? Ja millised võivad olla sellise lähenemise ohud? Jätkame vestlust psühhedeelikumide potentsiaalist vaimse tervise raviprotsessides, stuudios on külas psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu.Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/35-teraapia-vs-pidu-kuidas-psuhhedeelikumid-toimivad-terje-toomistu-ja-viljar-veede/Kuulates saad teada:Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia? Ja miks erineb selle mõju peol samade ainete tarvitamisest?Miks kestab psühhedeelse teraapia seanss pikki tunde?Miks peetakse psühhofarmakoloogiat stagneerunuks? Millist tühimikku võib psühhedeelikumide kasutamine vaimse tervise ravis täita? Milleni on jõudnud teadusuuringud LSD, ketamiini, meskaliini ja teiste ainete osas?Räägime ka psühhedeelsele teraapiale ligipääsetavusest ning selle võimalikest riskidest. Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”. Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi. Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid:0:00 Treiler0:50 Sissejuhatus2:20 Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?9:50 Mis määrab, kas psühhedeelse kogemuse mõju on püsiv?11:40 Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia?22:10 Kas psühhedeelikumidega tehtav teraapia täidab mõnd tühimikku vaimse tervise abis?26:10 Kuhu oleme jõudnud teadusuuringutega seoses erinevate psühhedeelikumidega?45:55 Kellele on psühhedeelne teraapia ligipääsetav?51:30 Riskid ja ohud: miks tekib nn bad trip? 53:30 Kas psühhedeelikumidest saab füüsilist või psühholoogilist üledoosi?1:02:10 Millised ohud on imporditud ayahuasca tseremooniatel?1:09:20 Kus ühenduvad tõenduspõhine maailmavaade ja transtsendentne kogemus?1:30:30 Kokkuvõte_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võivad narkootikumid vaimset tervist hoopis toetada?Selge see, et igasugused narkootikumid kannavad endas suuri riske vaimsele tervisele. Nüüd aga on pea pool sajandit uurimiskeelu all olnud psühhedeelikumid tegemas renessanssi psühhiaatrilise ravimeetodina. Juba 40’datel nähti neis ainetes suurt potentsiaali vaimse tervise häirete raviks. Hipiliikumisega massidesse jõudnud LSD põhjustas aga suure ühiskondliku ja poliitilise vastureaktsiooni, mis päädis teadusuuringute külmutamise ja keelustamisega.Täna on teadlased alustanud järk-järgult psühhedeelikumide taasavastamist ja rakendamist. Kas need suudavad tõesti tuua lahendusi sõltuvushäiretele või ravile allumatule depressioonile? Mida psühhedeelikumid tegelikult meie teadvusega teevad? Ja miks nende kasutamine on nii kaua olnud vastuoluline? Külas on psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu. Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/34-psuhhedeelikumid-psuuhikahairete-ravis-terje-toomistu-ja-viljar-veede/Kuulates saad teada:Mis on psühhedeelikum ja mida ta ajuga teeb?Mis ajast on inimesed psühhedeelseid aineid ravimina kasutanud?Miks kaasnes USAs psühhedeelikumide kriminaliseerimisega ka rahvusvaheline piirang teadusuuringutele?Milliste vaimse tervise probleemide puhul näitavad uuringud nende ainete tõhusust? Kuidas saab psühhedeelikumiravi meeleoluhäireid leevendada?Kuidas on psühhedeelikume lubatud täna vaimse tervise ravis kasutada?Kas ravi rakendav terapeut peaks olema ka ise psühhedeelset seisundit kogenud?Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”. Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi. Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid:0:00 Treiler0:55 Sissejuhatus04:00 Kuidas saab psühhedeelikume defineerida?8:05 Millised on klassikalised ja mitteklassikalised psühhedeelikumid?10:45 Kuidas on psühhedeelikumide läbi ajaloo kasutatud?22:00 Milleni jõuti meditsiiniuuringutega enne psühhedeelikumide massidesse sattumist?27:45 Miks peatati ühel hetkel psühhedeelikumide meditsiinilised uuringud?36:30 Kus on tänaseks psühhedeelikume lubatud kasutada?42:00 Kus oleme psühhedeelikumide rakendamise arengutega täna Eestis?54:00 Kuidas võiks kirjeldada psühhedeelset seisundit ja selle mõju?01:07:30 Kas terapeut peaks olema ise psühhedeelset seisundit kogenud, et mõista?01:10:20 Kokkuvõte ja järgmise osa teemad_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes häbenevad paljud lapsevanemad tänaseni oma lapsega seksuaalsusest rääkida? Eksperdid on ammu ühel meelel, et häbi ja ebamugavus on suurimad vaenlased, mis teenivad ennekõike hoopis väärkohtlejate huve. Mida ebamugavam on teema, seda raskem on lapsel ära tunda või märku anda, kui keegi käitub tema keha suhtes valesti. Samal ajal jagub külluslikult ja kõigile kättesaadavalt pornograafilist materjali, mis kujuneb pahatihti lapsevanema asemel suurimaks õpetajaks. Aga mida ja millal siis rääkida? Kuidas õpetada lastele oma keha osas piiride seadmist? Ja milleni võib viia see kui seksuaalsusest ei räägitagi? Jätkub vestlus, kus meie külalisteks on eksperdid Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna FrankVaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/33-kuidas-seksuaalharidusega-vaarkohtlemise-vastu-voidelda-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/Kuulates saad teada:Mida ja mis hetkel peaksid lapsed seksuaalsusest teadma?Kas seksuaalsusest rääkimine tähendab alati seksist rääkimist?Kas seksuaalkasvatuse jaoks tuleb oodata ära, et laps ise küsima hakkaks?Milleni võib viia see kui neil teemadel perekonnas ei räägita?Mis on inimese seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?Kuidas jõustada lapsi oma keha osas piire väljendama?Räägime ka väärkohtleva käitumise põhjustest ja sellest, kuidas pakkuda abi ilma last täiendavalt kahjustamata.Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meediasMariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid:0:00 Sissejuhatus2:50 Mida ja millal peaksid ekspertide arust lapsed seksist teadma? 13:30 Milleni võib viia lastega seksist mitterääkimine?28:20 Mis on seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?40:00 Ohvrikogemusest ja seksuaalvägivallast taastumisest41:30 Mis on väärkohtleva käitumise taga peituvad põhjused?52:00 Kuidas saab läbi seksuaalhariduse ennetada piiride ületamist?1:01:00 Kuidas abi pakkuda nii, et see ei tekitaks täiendavat traumat?1:03:45 Kas lapsi graafiliselt kujutavale pornole on mittekahjustavat asendust?1:10:22 Kokkuvõte_______Abikontaktid:Lasteabi 116111,  info@lasteabi.eeLastemaja  info@lastemaja.eeSotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktidHädaabi korral pöördu 112_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on iga viies eesti inimene kogenud lapseeas seksuaalset väärkohtlemist?Šokeeriv statistika näitab, et probleem on palju levinum kui paljudele meeldiks tunnistada. Seda tähtsam on väärkohtlemisest rääkida, et teod ei jääks peitu ega vajalik psühholoogiline abi saamata. Stuudios on teema kolm eksperti - Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kellega räägime nii ohvri kui toimepanija perspektiivist. Uurime, millised võivad olla väärkohtlemise psühholoogilised tagajärjed, kes peaks sekkuma ning kuidas mõtlevad väärkohtlejad oma tegudest ise? Kuula ja saa teada, miks on tähtis nimetada kehaosi õigete nimedega ning kas lapselt peaks pepu pühkimiseks luba küsima?Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/32-seksuaalne-vaarkohtlemine-lapseeas-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/Kuulates saad teada:Mis on seksuaalne väärkohtlemine ja kuhu saab tõmmata selle piirid?Milline on sooline erinevus seksuaalses väärkohtlemises ja mis seda selgitab?Kuidas mõjutab seksuaalne väärkohtlemine ohvreid, sealhulgas lapsi?Miks peaks lastega kehaosadest õigete nimedega rääkima?Millised on seksuaalse väärkohtlemise märgid ja mõju vaimsele tervisele?Kes ja kuidas peaks sekkuma? Milliseid abivõimalusi Eestis seksuaalvägivalla ohvritele ja toimepanijatele pakutakse?Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meediasMariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. Saadet juhib Marta Pulk._______Abikontaktid:Lasteabi 116111,  info@lasteabi.eeLastemaja  info@lastemaja.eeSotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktidHädaabi korral pöördu 112_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võib teisi abistav terapeut töö käigus hoopis ise kahju saada? Võiks ju arvata, et psühholoog on üks imeinimene, kes kunagi vigu ei tee ja kelle vaimne tervis on haavamatu. Ometi varitsevad just teiste aitamise töös mitmed ohud, mille osas iga spetsialist peaks ette vaatama. Kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver räägib lahti, milliseid riske terapeuditöö endas peidab. Mida tähendab see kui klient sind trigerdab? Milliste tehnikatega ennast maandada? Ja kelle saab psühholoog ise abi saamiseks pöörduda?Kuulates saad teada:Miks peab inimestega töötav inimene kogu aeg kasvama ja kuidas emotsioonid seda teha aitavad?Mida on ühist psühholoogi ja kunstniku tööl?Millest tekib kaastundeväsimus ja kuidas võib kliendi trauma ka terapeuti mõjutada?Kuidas saab klient olla terapeudile ohtlik ja kuidas saab piire kehtestada?Kuidas saavad abistajad iseennast aidata ning kelle poole pöördutakse siis, kui eneseteraapiast enam ei piisa?Vaata lisamaterjale saate kodulehelt ja loe kahju tegemise teemal Stories For Impacti blogist. Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.Saadet juhib Marta Pulk. ____Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võib teraapia hoopis kahju teha? Täna keskendume teraapiaruumis varitsevatele ohtudele, millest iga abiotsija võiks teadlik olla. Miks on tähtis teha psühholoogiga kokkulepped? Kust jooksevad teraapiasuhte piirid? Ja kuidas käituda kui tundub, et teraapiaprotsess teeb aitamise asemel hoopis kurja? Vastuseid aitab otsida kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver. Kuula vestlust ja saad teada:Kuidas võib terapeut patsienti kahjustada? Millist ohtu kujutab vale teraapiameetodi valik? Miks ei tohiks kliendi ja spetsialisti vahel olla sõprus- või armusuhet?Mis on “taluvusaken” ja kuidas seda kasutada oma elus muutuste juhtimiseks?Mida teha, kui tunned, et oled saanud teraapia käigus kahju?Räägime ka sellest, miks psühholoogiteenust ei tohi reklaamida nagu piima, miks klient võib terapeudist sõltuvusse sattuda, kas psühholoog võib nõu anda ja paljust muust.Vaata vestluses mainitud lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/30-kuidas-voib-teraapiaga-klienti-kahjustada-marika-paaver/Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.Saadet juhib Marta Pulk. ______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube