EestiEest.com portaali veebiraadio

Sissejuhatus saateleTänases saates räägime geopoliitikast, majandusest ja sellest, kuidas suured rahvusvahelised konfliktid mõjutavad väikeseid riike nagu Eesti. Arutelu keskmes on Venemaa, Ukraina ja Lääne suhete keeruline dünaamika ning küsimus, kui objektiivselt kajastab Lääne meedia Venemaa majanduslikku ja ühiskondlikku olukorda.Saates puudutame ka Ukraina sõja rahastamist, sanktsioonide mõju ning geopoliitilisi pingeid, millesse on seotud USA, Lähis-Ida riigid ning Aasia suurriigid. Kas maailm liigub uute konfliktide poole või on veel võimalik lahendusi leida diplomaatia ja läbirääkimiste kaudu?Vestluse teises pooles keskendume Eesti olukorrale – kuidas on sõda ja sanktsioonid mõjutanud majandust, ettevõtlust ja inimeste toimetulekut. Samuti arutame poliitilise vastutuse, ühiskondliku lepingu ja Eesti välispoliitika võimalike valikute üle.Need on küsimused, mis puudutavad mitte ainult poliitikat, vaid kogu Eesti tulevikku.

Tänases saates võtame vaatluse alla Eesti poliitika ühe kõige vastuolulisema ja tundlikuma teema. Arutame juhtumeid, kus inimesi on süüdistatud riigivastases tegevuses ja spionaažis, kuid kus kriitikute sõnul ei pruugi esitatud tõendid alati vastata rahvusvahelistele õigusstandarditele.Räägime ka sellest, kuidas Venemaa-vastast retoorikat ja rahvussuhteid kasutatakse Eesti poliitilises debatis ning millised on selle mõju ühiskonnale. Puudutame e-valimiste usaldusväärsuse küsimust, poliitilise süsteemi läbipaistvust ning kasvavaid majandus- ja demograafilisi muresid.Kas Eesti poliitikas on tekkinud ohtlikud pinged või on tegemist lihtsalt terava poliitilise võitlusega? Ja milline võiks olla tee edasi – rohkem vastandumist või rohkem dialoogi?Nendest küsimustest räägime tänases saates.

SAADE KUULATAV JA VAADATAV AINULThttps://www.patreon.com/weebiraadiohttps://www.blurbay.com/mariomaripuuSaates osalevad EestiEest.com peatoimetaja Mihkel Johannes Paimla MTÜ Konservatiivne Eesti juhatuse liige Kertu Luiskajakirjanik ja tõlkija Tõnu Kalvet Saates külas Moraalne Kompass Elvis Brauerja Pärimustarkuste Instituudi asutaja, Konservatiivne metoodiline individualist, Mark Valdma ja pikaaegne koolijuht Märt SultsSaadet juhin mina, EestiEest.com toimetaja ja saatejuht Mario MaripuuSelles saates avaldame vaid oma isiklikke mõtteid ja seisukohti.Nädalaga olen mõned mõtted kirja pannud, mille nüüd teieni toon ja mida siin saates läbi arutame.Rahvas kui tegelik opositsioon.Palju on räägitud sellest, et nii vastanduvad suurriigid kui ka riikides võimul olevad erakonnad – nii vasak- kui parempoolsed –, keda väidetavalt seovad ka omavahel vabamüürlus või erinevad ordud, mängivad omavahel kokku ning päeva lõpuks on tegelikuks opositsiooniks ja kannatajaks ikkagi valitsetav rahvas.Weebiraadio tegevust saab toetada rahalise panusega Konservatiivne Mõtiskleja OÜ kontole EE927700771006835650, selgitusega ANNETUS.Mike Calamus koos meeskonnaga on loonud MTÜ Konservatiivne Eesti, mille eesmärk on anda Eesti Vabariik EL-i kohtusse, et lõpetada e-valimised. Selleks võitluseks on vaja koguda 100 000 €. Annetada saab telefoninumbril 9000 999 (kõne hind 10 €) või pangaülekandega MTÜ Konservatiivne Eesti kontole EE527700771009327233, selgitusega ANNETUS.

# TSIVILISATSIOON 21. SAJANDIL – MÕTLEMISE VÄLJAKUTSE### Toomas Pauri intervjuu Lempit Sillaga ühiskonnast, perest ja demokraatiastToomas Pauri saates oli külaliseks **Lempit Silla**, kes rääkis oma uuest raamatust ning laiemalt Eesti ühiskonna probleemidest – alates haridusest ja pereelust kuni poliitika ja demokraatia toimimiseni.Vestlus puudutas mitmeid valdkondi, kuid keskne idee jäi samaks:**ühiskond muutub ainult siis, kui inimesed julgevad mõelda ja küsida.**---## Raamat, mis kutsub mõtlemaSilla tutvustas oma raamatut, mille algne pealkiri oli **„Tsivilisatsioonide hukk“**, kuid mis ilmus lõpuks nime all **„Tsivilisatsioon 21. sajand“**.Raamatu eesmärk ei ole pelgalt analüüsida ühiskonda, vaid panna inimesed **kriitiliselt mõtlema**.Silla sõnul käsitleb teos keerulisi sotsiaalseid ja psühholoogilisi mustreid – manipulatsiooni, ebaõiglust ja võimusuhteid – lihtsas ja arusaadavas keeles. Raamatus on olulisel kohal ka autori isiklikud kogemused, mis aitavad lugejal mõista, kuidas süsteemid päriselus toimivad.---## Haridussüsteem ja kriitilise mõtlemise puudusVestluses tuli terava kriitika alla ka Eesti haridussüsteem.Silla hinnangul õpetab tänane kool pigem **alluvust kui kriitilist mõtlemist**. Tema sõnul peaks haridus olema praktilisem ning arendama kodanikuaktiivsust.Ta rõhutas, et õppimine ei tohiks piirduda ainult lastega – ka **vanemad vajavad teadmisi**, mis aitaksid neil paremini mõista ühiskonda ja kasvatada teadlikke kodanikke.---## Pereelu ja noorte väljakutsedSaates räägiti pikemalt ka **pereväärtustest ja suhetest**.Silla sõnul seisavad paljud pered silmitsi keeruliste probleemidega: lahutused, sõltuvused ja sotsiaalsed pinged. Ta rõhutas, et vanemate käitumine mõjutab otseselt laste tulevikku.Vestluses tõstatati küsimus, kas Eesti sotsiaalsed süsteemid – näiteks **lastekaitse** – toimivad alati nii, nagu peaksid.---## Sotsiaalsed probleemid ja sõltuvusedSilla juhtis tähelepanu ka kasvavatele probleemidele, nagu **narkootikumide ja alkoholi levik**.Võrdlusena toodi esile Soome, kus tema hinnangul toimivad mitmed sotsiaalsed struktuurid tõhusamalt. Silla arvates vajab Eesti süsteem reforme, mis aitaksid parandada inimeste heaolu ja vähendada sotsiaalseid probleeme.---## Valimissüsteem ja demokraatiaVestluses puudutati ka Eesti poliitilist süsteemi.Silla kritiseeris **e-hääletust**, mida ta peab ebapiisavalt läbipaistvaks. Tema sõnul peaks valimissüsteem olema selline, et inimesed saaksid selles täielikult usaldada.Ta kutsus inimesi üles tegema **teadlikke poliitilisi valikuid** ning jälgima kriitiliselt riigi otsuseid.---## Poliitiline vastutus ja meedia mõjuSilla hinnangul on demokraatia aluseks **ausus ja läbipaistvus**.Tema sõnul on Eestis sageli näha poliitikute vähest vastutust ning massimeedia suurt mõju avalikule arvamusele. Ta rõhutas, et eriti noored poliitikud peaksid õppima vastutama oma otsuste eest.Silla sõnum oli selge:**kodanikud peavad julgelt seisma oma õiguste ja tõe eest.**---## Pika abielu kogemusVestlus puudutas ka isiklikke teemasid.Silla rääkis oma pikaajalisest abielust ning rõhutas, et tugeva suhte aluseks on **vastastikune austus ja toetus**. Konfliktide rahumeelne lahendamine aitab vältida perede lagunemist ja annab lastele stabiilse keskkonna.---## Raamat laiemale maailmaleSaate lõpus räägiti raamatu levikust.Teos on plaanis teha kättesaadavaks **eesti keeles ning hiljem ka teistes keeltes**, et selle ideed jõuaksid võimalikult paljude lugejateni.---## Mõtlemine kui ühiskonna muutmise alusIntervjuu keskne sõnum oli lihtne.Ühiskonna probleemid ei lahene iseenesest.Need lahenevad siis, kui inimesed **mõtlevad, küsivad ja tegutsevad**.Just seda soovib Lempit Silla oma raamatuga esile kutsuda.

# KROONI SÜND JA VARJUD### Stuudios Raivo Paala ja Toomas Paur – arutelu Eesti 1992. aasta rahareformistRaivo Paala ja Toomas Pauri vestlussaade keskendus ühele Eesti lähiajaloo kõige olulisemale ja samas vastuolulisemale sündmusele – **1992. aasta rahareformile**.Arutelu käsitles mitte ainult krooni sündi ja rubla kadumist, vaid ka küsimusi, mis on saatnud seda perioodi üle kolme aastakümne: **raha liikumine, poliitilised otsused, panganduse kriisid ja võimalikud varjatud kokkulepped**.Saate toon oli selge – Eesti taasiseseisvumise algusaastad olid täis suuri otsuseid, kuid ka palju küsimusi, millele pole siiani kõiki vastuseid.---## Rahareform – Eesti majandusliku iseseisvuse hetk1992. aasta rahareform tähendas Nõukogude rubla asendamist Eesti krooniga.See oli **sümboolne ja praktiline samm**, mis kinnitas Eesti majanduslikku iseseisvust.Saates meenutati, et Eesti Panga varahoidlates oli toona umbes **6,2 miljardit rubla**, mille väärtuseks hinnati ligikaudu **60 miljonit USA dollarit**. Just nende vahendite ja reservide ümber hakkasid tekkima mitmed küsimused.---## Kahtlased tehingud ja üleminekuaja segadusArutelu keskendus ka kahtlustele, et üleminekuperioodil toimus Eesti finantssüsteemis tehinguid, mille läbipaistvus on siiani vaidluse all.Saates räägiti võimalikest juhtumitest, kus **rubla müük ja pangatehingud** võisid toimuda skeemide kaudu, milles osalesid inimesed, kellel olid sidemed nõukogudeaegsete struktuuridega.Üleminek ühest majandussüsteemist teise oli kiire – ja sageli ka **õiguslikult ebamäärane**.---## Eesti ja Venemaa kokkulepped rubla küsimusesVestluses puudutati ka Eesti ja Venemaa vahelisi kokkuleppeid rubla saatuse üle.Selle tulemusena **viidi rublareservid tagasi Venemaa keskpanka**, mis oli osa laiemast finantskorraldusest pärast Nõukogude Liidu lagunemist.Küsimus, mis saates kõlas:kas kõik otsused tehti täieliku läbipaistvusega?---## Poliitilised vastasseisudSaates kritiseeriti ka toonaste riigijuhtide otsuseid. Arutelu käigus mainiti näiteks **Mart Laari ja Siim Kallase** rolli rahareformi ja finantsotsuste kujundamisel.Samuti arutati võimalust, et nõukogudeaegsed võrgustikud, sealhulgas **endised julgeolekustruktuurid**, püüdsid säilitada oma mõju ka taasiseseisvunud Eestis.See oli aeg, mil poliitika ja majandus olid tihedalt põimunud.---## Rahareformi komitee ja õiguslikud küsimusedRahareformi läbiviimise eest vastutanud komitee tegevus oli samuti arutelu keskmes.Saates tõstatati küsimus, kas kõik otsused olid täielikult kooskõlas tol ajal kehtivate seaduste ja uue põhiseaduse põhimõtetega.Üleminekuaeg tõi kaasa olukorra, kus **otsused tuli teha kiiresti**, kuid õiguslik raamistik alles kujunes.---## Lennart Meri hoiatusArutelu käigus meenutati ka president **Lennart Meri** 1997. aasta hoiatust.Meri rääkis võimalusest, et riigis võib kujuneda **“huvikruppide diktatuur”** – mitte klassikaline diktatuur, vaid süsteem, kus otsuseid mõjutavad kitsad mõjuvõrgustikud.See mõte kõlas saates kui hoiatus ka tänapäeva poliitikale.---## Panganduskriis ja kommertspangadVestluses käsitleti ka 1990. aastate alguse panganduskriise.Eriti toodi esile **Tartu Kommertspanga** ja teiste pankade kokkuvarisemine, mis tekitas ühiskonnas suuri kaotusi ja küsimusi pankade juhtimise ning järelevalve kohta.Need sündmused jätsid sügava jälje Eesti finantssüsteemi kujunemisse.---## Estonia tragöödia ja vastamata küsimusedSaates puudutati ka **parvlaev Estonia hukku**, mis on üks Eesti ajaloo traagilisemaid sündmusi.Arutelu käigus mainiti spekulatsioone võimaliku militaarse kauba transpordi kohta ning viidati uurijate, sealhulgas **Markus Kurmi**, tõstatatud küsimustele.Teema tõi esile laiemad küsimused ametlike versioonide ja alternatiivsete uurimiste vahel.---## Ajalugu, mida tuleb jätkuvalt uuridaSaate keskne mõte oli, et Eesti taasiseseisvumise algusaastad olid keeruline aeg, mil riik pidi tegema kiireid otsuseid.

# LÄHIS-IDA TÕDE JA PROPAGANDA### Toomas Pauri autorisaates rääkis Iraani poliitikast Andrus SuklesToomas Pauri autorisaates oli seekord külaliseks **Andrus Sukles**, kes jagas oma teadmisi ja kogemusi Iraani lähiajaloost ning Lähis-Ida poliitikast. Vestlus keskendus eelkõige **Iraani ja USA suhete keerukusele**, tuumaprogrammile, sanktsioonidele ning geopoliitilistele jõumängudele, mis kujundavad kogu piirkonna tulevikku.---## USA surve ja Iraani vastupanuSaates käsitleti USA ja Iraani pikaajalist konflikti. Arutelu keskmes oli **Donald Trumpi administratsiooni poliitika**, mille eesmärgiks oli Iraani majanduslik ja sõjaline surve alla panemine.Strategia põhines eeldusel, et tugev surve sunnib Iraani lõpuks järele andma.Sukles aga rõhutas, et see arvestus ei pruugi toimida. Iraani ühiskond ja poliitiline süsteem on ajalooliselt harjunud **vastupanu ja survega**, mistõttu ei pruugi sanktsioonid ja poliitiline isolatsioon tuua oodatud tulemust.---## Lääne arusaamatus Iraani suhtesÜheks oluliseks teemaks oli Lääne poliitikute vähene arusaamine Iraani kultuurist ja ajaloost.Sukles kritiseeris eriti USA poliitilist eliiti, kes tema hinnangul usub sageli omaenda propagandat. Selle tulemusena tekivad ekslikud eeldused – näiteks usk, et Iraani ühiskond murdub kiiresti välise surve all.Tema sõnul on Iraani poliitiline ja kultuuriline identiteet palju keerulisem ning põhineb **ajaloolisel vastupidavusel ja rahvuslikul uhkusel**.---## Avalik arvamus ja manipulatsioonSaates puudutati ka küsitlusi Iraanis.Mõned uuringud viitavad rahva soovile režiimimuutuseks, teised aga näitavad märkimisväärset toetust olemasolevale süsteemile. Arutajad märkisid, et sellised tulemused võivad olla **konteksti ja andmete tõlgendamise küsimus**, ning poliitilises võitluses kasutatakse statistikat sageli propagandavahendina.---## Lähis-Ida geopoliitiline keerukusVestluses käsitleti ka piirkonna laiemat poliitilist olukorda. Arutelu puudutas **Bahreini, Saudi Araabia ja Iraagi sisepoliitilisi pingeid** ning nende riikide rolli USA strateegias.Sukles rõhutas, et Lähis-Ida poliitikat ei saa mõista ainult sõjalise jõu või majandussanktsioonide kaudu. Piirkonnas toimuvad **keerulised sisemised võimuvõitlused**, mille mõju ulatub kaugele väljapoole riigipiire.---## Tuumarelvade küsimusArutelu puudutas ka Iraani tuumaprogrammi.Saates viidati mitmetele raportitele ja hinnangutele, mille kohaselt ei ole Iraan ehitamas tuumarelva. Samas kasutatakse tuumaprogrammi teemat sageli poliitilise surve õigustamiseks.See näitab, kui tihedalt on omavahel seotud **julgeolekupoliitika, diplomaatia ja geopoliitilised huvid**.---## Geopoliitika ja energiapoliitikaVestlus puudutas ka laiemat rahvusvahelist pilti. Arutajad tõid esile, kuidas Lähis-Ida konfliktid mõjutavad Euroopa energiapoliitikat ning USA strateegilisi huve piirkonnas.USA mõju Lähis-Idas ei puuduta ainult julgeolekut – see on seotud ka **energia, kaubanduse ja poliitilise mõjuga**.---## Keeruline piirkond, lihtsaid lahendusi poleSaate kokkuvõttes rõhutati, et Lähis-Ida poliitika on äärmiselt keeruline ning lihtsad lahendused võivad sageli olukorda hoopis halvendada.Andrus Sukles tõi esile, et edukas poliitika eeldab **kohaliku ajaloo, kultuuri ja poliitiliste eripärade mõistmist**.Ilma selleta jäävad geopoliitilised otsused pealiskaudseks – ja nende tagajärjed võivad olla ettearvamatud kogu piirkonnale.

# LÄHIS-IDA VARJATUD AJALUGU### Toomas Pauri autorisaates rääkis Andrus Sukles Iraani poliitikast, sõdadest ja Lääne mõjustToomas Pauri autorisaates oli seekord külaliseks **Andrus Sukles**, kes jagas oma teadmisi ja kogemusi Iraani lähiajaloost ning Lähis-Ida poliitikast. Vestlus avas kuulajatele pildi keerulisest piirkonnast, kus ajaloolised sündmused, nafta ja suurriikide huvid on kujundanud tänase geopoliitika.Saates käsitleti nii **Iraani revolutsiooni, Iraani-Iraagi sõda kui ka Ameerika Ühendriikide rolli piirkonna konfliktides**.---## Iraani revolutsioon ja naftapoliitikaArutelu algas 1979. aasta sündmustega, kui **Iraani šahh kukutati** ja riigis toimus islamirevolutsioon.Sukles selgitas, et paljud pinged Iraanis olid seotud naftapoliitikaga. Tema hinnangul kujundasid piirkonna poliitikat aastakümneid **Briti ja Ameerika naftahuvid**, mis tekitasid Iraanis tugeva vastureaktsiooni.Kui Iraan otsustas oma naftavarad rahvusriigistada, kasvasid rahvusvahelised pinged kiiresti.See oli üks teguritest, mis viis piirkonna poliitilise destabiliseerumiseni.---## Iraani-Iraagi sõda ja suurriikide rollSaates analüüsiti ka **Iraani-Iraagi sõda (1980–1988)**, mida peetakse üheks verisemaks konfliktiks Lähis-Idas.Sukles kritiseeris USA poliitikat, väites, et Washington käitus konfliktis kahepalgelselt, müües relvi erinevatele osapooltele.Vestluses viidati ka **Iraani-Contra skandaalile**, kus USA luureteenistus oli seotud relvatehingutega ning väidetavalt kasutati nende rahastamiseks ka narkokaubanduse tulusid.---## Iraani poliitiline süsteemSukles kirjeldas Iraani ühiskonda hoopis teise nurga alt, kui see sageli Lääne meedias esitatakse.Tema sõnul ei ole Iraan pelgalt autoritaarne riik, vaid **kompleksse poliitilise süsteemiga riik**, kus tegutsevad parlament ja erinevate rahvusrühmade esindus.Ta rõhutas, et paljud Iraani kohta levivad väited on tema hinnangul **lihtsustatud või propagandistlikud**.Sukles väitis ka, et Iraani seadused keelavad tuumarelva arendamise, mistõttu peab ta tuumaprogrammi käsitlevat diskussiooni sageli poliitiliselt motiveerituks.---## Terrorismi mõiste ja poliitiline narratiivSaates arutati ka terrorismi mõistet ja seda, kuidas seda kasutatakse rahvusvahelises poliitikas.Sukles märkis, et erinevaid organisatsioone kujutatakse tihti erinevalt sõltuvalt poliitilisest kontekstist. Näiteks toodi arutelus esile, kuidas **Hamasest räägitakse rahvusvahelises diskursuses** ning kuidas narratiivid võivad riigiti erineda.---## Kriitika USA Lähis-Ida poliitikaleVestluses kõlas ka kriitikat Ameerika Ühendriikide Lähis-Ida poliitika suhtes.Sukles leidis, et paljud USA sekkumised piirkonnas on olnud seotud **majanduslike ja strateegiliste huvidega**, eriti naftavarudega.Tema hinnangul on just Iraani rikkalikud loodusvarad olnud üks peamisi põhjuseid, miks riik on olnud rahvusvahelise surve all.---## Õppetunnid EestileSaates puudutati ka Eesti poliitikat.Sukles kritiseeris Eesti valitsuse madalat toetusprotsenti ja tõstatas küsimuse, kas Eesti võiks õppida teiste riikide poliitilistest süsteemidest, sealhulgas Iraanist.Tema sõnul peaksid inimesed olema **kriitilised nii Lääne kui ka Ida poliitiliste narratiivide suhtes**.---## Kriitilise mõtlemise tähtsusSaate lõpetuseks rõhutas Andrus Sukles vajadust analüüsida rahvusvahelist poliitikat kriitiliselt.Tema sõnum oli lihtne:**maailmapoliitikat ei saa mõista ainult ühe vaatenurga kaudu.**Tuleb vaadata ajalugu, majandust ja geopoliitilisi huve.Alles siis hakkab pilt selginema.

RASKEID KÜSIMUSI EI SAA VAIGISTADA - Nõmme Raadio lõunasaates arutasid päevapoliitikat Vambola Kolbakov ja Andres RaidNõmme Raadio lõunasaade tõi kuulajateni terava ja laiapõhjalise arutelu Eesti ühiskonna kõige tundlikumatel teemadel. Saates osalesid Vambola Kolbakov ja Andres Raid, kes käsitlesid nii poliitikat, majandust kui ka ühiskondlikke probleeme – ausalt ja otse.Saate keskne sõnum oli lihtne:küsimusi ei tohi karta. Küsimusi tuleb küsida.Arutelu puudutas mitmeid tundlikke valdkondi.Räägiti eutaniseerimisest ja selle eetilistest piiridest. Samuti koolituste tegelikust väärtusest – kas need aitavad inimestel päriselt areneda või on muutunud lihtsalt bürokraatlikuks kohustuseks.Tervishoiu teemal tõsteti esile õdede roll ja õigused, mis on Eestis sageli jäänud varju, kuigi just nemad hoiavad igapäevaselt süsteemi toimimas.Samuti käsitleti Tallinna linnaosade poliitikat ning seal esinevaid vastuolusid. Küsimus oli suurem kui üks linn – jutt käis kohaliku võimu läbipaistvusest ja vastutusest.Üks saate olulisemaid teemasid oli Rail Baltica projekt.Sõna sai Vambola Kolbakov, kes rääkis projekti kuludest ja selle majanduslikust mõttekusest. Arutelu keskmes oli küsimus, mida küsivad paljud eestlased:Kas projekt teenib Eesti huve või kasvavad kulud kiiremini kui kasu?Rail Baltica puhul kerkis esile ka laiem probleem – suurte riiklike projektide rahaline läbipaistvus.Saate teine pool liikus sügavamatesse ajaloolistesse teemadesse.Käsitleti 1994. aasta Vene vägede lahkumist Eestist ning sellega seotud poliitilisi otsuseid. Vestluses tõstatati ka küsimused võimalikest korruptsioonikahtlustest ja toonastest poliitilistest kokkulepetest.Arutelu puudutas ka Reformierakonna rahastamist ning seda, kuidas rahalised ressursid võivad mõjutada poliitilisi liikumisi.Tõmmati ajaloolisi paralleele:raha on poliitikas alati mänginud rolli – nii minevikus kui ka täna.Saates kõlas ka kriitiline küsimus Eesti õigussüsteemi kohta.Kas Eesti uurimisorganid suudavad tegelikult uurida poliitiliselt tundlikke juhtumeid?Või jäävad mõned teemad alati uurimata?See küsimus puudutab otseselt õigusriigi usaldusväärsust.Arutelu puudutas ka majandust ja riigikaitset.Räägiti relvahanketest ning Eesti majanduse olukorrast. Kritiseeriti poliitilisi otsuseid, mis võivad pikemas perspektiivis mõjutada riigi majanduslikku stabiilsust.Saate lõpus käsitleti ka juhtumit, kus räägiti riigilt varastatud rahast – teema, mis tõstatab küsimuse vastutusest ja moraalist riigi juhtimises.Saade lõppes tänusõnadega kuulajatele. Rõhutati, et ühiskondlik arutelu ei saa toimuda ilma aktiivsete kodaniketa.Kuulajaid kutsuti jagama oma mõtteid ja tagasisidet – sest demokraatia ei ole vaikne.See on dialoog.Ja dialoog algab küsimustest.Ühiskondlikud teemad ja keerulised valikudRail Baltica ja raha küsimusPoliitika, ajalugu ja korruptsioonUurimisorganite rollMajandus, relvastus ja Eesti tulevikDialoog on demokraatia alus

# NURSIPALU EI OLE TÜHI MAA – SEE ON KODUToomas Paur autorisaates oli külaliseks Maarika Niduma – MTÜ **Meie Nursipalu** eestvedaja ja kogukonna hääl. Vestlus ei keerelnud abstraktsete plaanide ümber, vaid väga konkreetse küsimuse ümber: kas riik kuulab oma inimesi või sõidab neist üle?Saate alguses tunnustas saatejuht oma sugulase Viive Thompsoni valimist Võru valla aukodanikuks. Maarika meenutas ka oma varasemaid tunnustusi koolijuhina – märgiks sellest, et kogukondlik vastutus pole talle võõras roll, vaid elukutse.---## KOGUKOND VS KÄSUD ÜLEVALTPõhiteemaks oli Nursipalu harjutusala laiendamine – plaan, millele kohalikud elanikud on selgelt ja järjekindlalt vastu. Maarika rõhutas inimeste julgust seista oma kodu ja elukeskkonna eest, kuid tunnistas ka hirmu: kõik ei söanda oma seisukohta avalikult väljendada.Tema hinnangul kipuvad kohalikud omavalitsused – Rõuge, Antsla ja Võru vald – pigem järgima valitsuse suuniseid kui kaitsma oma elanike huve. See pole pelgalt halduslik küsimus, vaid demokraatia lakmustest.---## KESKKOND EI OLE KAUBELDAVArutelu puudutas ka keskkonnariske: põhjavee kvaliteedi halvenemist, ulatuslikke metsaraieid ja nende pöördumatut mõju. Need ei ole hüpoteesid, vaid reaalsed ohud, millega kogukond peab elama – kaua pärast otsustajate lahkumist.---## PROTESTID, MILJONID JA ÕIGLUSMTÜ **Meie Nursipalu** on korraldanud proteste ja koondanud laiapõhjalise toetuse. Ometi pole valitsus kogukonna vastuseisu ega ettepanekuid sisuliselt arvesse võtnud. Kuigi kaitseministeeriumi tegevustele on eraldatud kokku kümme miljonit eurot, ei pea Maarika seda õiglaselt ega mõistlikult kasutatud rahaks kohalike inimeste vaates.---## ÕIGUSRIIGI TUGI JA VISADUSVaatamata survele ja väsimusele on liikumist toetanud annetajad ja juristid, mis on võimaldanud edukalt osaleda kohtumenetlustes. See näitab, et kodanikuühiskond ei ole Eestis surnud – kuid ta peab end pidevalt tõestama.---## HARIDUS, KOGUKOND, JÄRJEPIDEVUSMaarika töötab Maaülikoolis õpetajana ning on olnud aktiivne ka koolijuhina, aidates säilitada Mõniste kooli. Tema tegevus seob hariduse, kogukonna ja järjepideva vastutuse üheks tervikuks.Saate lõpus julgustas Toomas Paur Maarikat otsima uusi liitlasi ja jätkama võitlust Nursipalu küsimuses. Tänusõnadega kuulajatele jäi kõlama lihtne, kuid raske tõde: riiklikud huvid ei saa püsida, kui kogukonnad murduvad.Nursipalu ei ole kaart paberil.See on kodu.Ja kodu eest seistakse.

Toomas Paur autorisaates oli seekord külaliseks ettevõtja Raivo Paala. Vestlus ei olnud pehme. See oli otsekohene. Terav. Ja sisuline.Arutelu keskmes olid Eesti kõige põletavamad küsimused:maavarade kaevandamine, energiapoliitika, majanduse seis, poliitilise süsteemi reform.---## ENERGIAHIND – RIIGI NÕRK KOHTPaala lükkas tagasi süüdistused utopismis. Tema sõnum oli lihtne:suured muutused vajavad planeerimist ja teaduslikku lähenemist.Ta tõi esile elektrihindade järsu tõusu ning energiatootmise monopoolse olukorra. Küsimus pole ainult hinnas. Küsimus on vastutuses.Kes juhib?Kelle huvides?Ja kelle arvelt?Valitsus peab juhtima läbipaistvalt. Mitte varjude kaudu.---## ROHEPÖÖRE VÕI MAJANDUSLIK SURVE?Paala kritiseeris Euroopa Liidu rohepoliitika teaduslikku alust ning tõi esile CO₂ kvoodisüsteemi spekulatiivse iseloomu. Tema hinnangul on see mehhanism muutunud finantsinstrumendiks, mis tõstab energia hinda ja survestab ettevõtlust.Tema sõnum:keskkonnapoliitika peab olema ratsionaalne, mitte ideoloogiline.---## RAHAPESU JA VARJUD PROJEKTIDESArutluse alla tulid ka rahapesuskandaalid ning võimalikud seosed rahvusvaheliste projektidega, sealhulgas nn Jordaania projektiga. Paala rõhutas, et otseseid tõendeid ei ole, kuid küsimusi on. Ja küsimustele peab vastama.Usaldus riigi vastu ei teki vaikimisest.---## DEMOKRAATIA + PÄDEVUSÜks intrigeerivamaid mõtteid oli ettepanek “ristata” demokraatia aristokraatiaga – ehk tagada, et riiki juhiksid mitte lihtsalt valitud, vaid ka pädevad inimesed.See ei olnud üleskutse süsteemi lammutamiseks.See oli üleskutse vastutuse tõstmiseks.Paala tõstatas ka valimistulemuste võimaliku manipuleerimise teema ning vastutuse hajumise probleemi. Tema sõnul võib kontrollimehhanismide nõrkus viia riigi väärale kursile.---## EESTI ENERGIA – RAHVUSLIK KÜSIMUSPaala seisukoht oli selge:Eesti Energia peab jääma riigi kontrolli alla.Energia ei ole lihtsalt kaup.See on strateegiline julgeolekuküsimus.---## PRAGMAATILINE TEE EDASISaate lõpus tänas Paala Toomas Pauri võimaluse eest oma seisukohti jagada. Tema sõnum oli rahulik, kuid selge: Eesti vajab läbimõeldud, pikaajalisi ja teaduspõhiseid otsuseid.Mitte loosungeid.Mitte emotsiooni.Vaid strateegiat.Eesti tulevik sõltub sellest, kas julgeme küsida raskeid küsimusi – ja kas julgeme ka vastuseid kuulata. 🇪🇪

# STATISTIKA KASVAB. RIIK SEISAB.Toomas Paur autorisaates arutleti Eesti majanduse tegeliku seisu üle koos USA-s elava ettevõtja **Mike Calamusega**.Põhiküsimus oli lihtne:kuidas saab olla nii, et numbrid näitavad kasvu, aga inimesed ei tunne arengut?---## Erastamise VARIMike Calamus näeb probleemi juuri 1990ndate erastamisperioodis. Tema hinnangul kadusid mitmed elujõulised ettevõtted turult mitte loomuliku konkurentsi, vaid ebaausa äripraktika tõttu. Vara koondus kitsastesse ringidesse. Tootmine hääbus.See lõi vundamendi tänastele struktuursetele nõrkustele.---## PANGAD, KULD JA USALDUSCalamus kritiseerib ka riigi finantspoliitilisi otsuseid, sealhulgas kulla müüki ning juhtimisotsuseid, mis on tema hinnangul vähendanud strateegilist iseseisvust. Ta viitab korruptsiooniriskidele ning läbipaistvuse puudumisele.Tema sõnum: ilma usalduseta ei püsi majandus.---## VÄIKEETTEVÕTJA SURVE ALLVäikesed tanklad ja poed on kadunud. Põllumajandus on surve all. Kohalik tootja ei suuda konkureerida Euroopa suurkontsernidega, eriti kui regulatsioonid ja maksukoormus kasvavad.Euroopa Liidu toetusfondid on olnud abiks, kuid Calamuse hinnangul ei saa majandus sõltuda toetustest. Ilma sisemise tootmisvõimekuseta jääb kasv näiliseks.---## HARIDUS JA KRIITILINE MÕTLEMINESaates puudutati ka haridussüsteemi. Kritiseeriti faktiõpetuse ülemäärast rõhutamist, mis ei arenda piisavalt analüütilist mõtlemist. Arutleti e-valimiste usaldusväärsuse ning kodanike passiivsuse üle poliitilistes küsimustes.Demokraatia ei toimi autopiloodil.---## ENERGIA – MAJANDUSE VERESOONEnergia hinnad olid üks keskseid teemasid. Võrdluses USA stabiilsemate hindadega on Eesti ja Saksamaa ettevõtluskeskkond Calamuse sõnul märgatavalt kallim.Ta leiab, et Eesti peaks oma maavarasid ja ressursse targemini kasutama. Samas juhib ta tähelepanu ebaefektiivsele rahakasutusele ja maksukoormuse kasvule, sealhulgas maamaksule, mida ta peab liigselt koormavaks.---## IDENTITEET JA SUUNDVestluse lõpus rõhutas Mike Calamus rahvusliku ja keelelise identiteedi tähtsust. Tema hinnangul vajab Eesti poliitiline ja majanduslik süsteem põhjalikku korrastamist – rohkem ausust, rohkem vastutust, rohkem strateegiat.Statistika võib näidata kasvu.Aga riik peab looma väärtust.Ja seda saavad teha ainult teadlikud kodanikud, kes ei vaata kõrvale.

Toomas Pauri saates võeti ette teema, millest räägitakse harva, kuid mis puudutab Eesti tulevikku sügavalt: põlisrahvaste staatus, identiteet ja õigused. Stuudios olid Jüri Varik ja Rando Pajula – mehed, kes ei räägi loosungitest, vaid juurtest.Arutelu keskmes oli küsimus, kes me oleme rahvana ja kui hästi me oma päritolu tegelikult tunneme. Toodi esile, et sajandite ränded ja sõjad on Eestit muutnud, kuid see ei tähenda, et kohalik identiteet oleks kadunud. Pigem on see jäänud unarusse.Kõlas mure: majandushuvid, poliitilised otsused ja riiklik planeerimine võivad survestada kohalikke kogukondi ning nende ajaloolist elukeskkonda. Maa ei ole ainult kinnisvara – see on mälu, järjepidevus ja kuuluvus.Juttu tuli ka rahvusvahelistest põlisrahvaste õiguste standarditest. Kuigi maailmas pööratakse neile üha enam tähelepanu, on Eestis see teema jäänud tahaplaanile. Jüri Varik rõhutas, et paljud eestlased ei tea isegi oma kihelkondlikku päritolu – ometi rajanes just sellele ajalooline kogukondlik Eesti.Rando Pajula tutvustas põlisrahvaste tuumrühma ideed: kogukonnad, kelle juured ulatuvad samasse kihelkonda vähemalt kolme põlvkonna taha. See pole romantika, vaid katse taastada sidet koha ja kogukonna vahel.Kõne alla tuli ka Nursipalu harjutusväljakute teema – mürasaaste, keskkonnamõjud ja kohalike inimeste tervis. Küsimus pole ainult kaitsepoliitikas, vaid tasakaalus riigi ja inimeste vahel.Saate üks läbiv sõnum oli selge: põlisrahvaste liikumine ei kuulu ühelegi parteile. See on kogukondlik algatus, mis püüab tugevdada kohalikku elu, kultuuri ja koostööd üle poliitiliste piiride.Lõpus kõlas üleskutse kodanikualgatusele. Tugev Eesti ei sünni ainult Toompeal – see sünnib kihelkondades, külades ja kogukondades, kus inimesed teavad, kes nad on ja kust nad tulevad.

Toomas Paur ja Mike Calamus sukeldusid vestlusesse, mis liigub seal, kus mugavad vastused lõppevad. Fookuses on Jeffrey Epsteini skandaal – mees, kes tõusis eliidi siseringi ja kukkus maailma suurima häbiplekina. Arutelu puudutab tema mõjukaid tutvusi, võrgustikke ning küsimusi, mis on jäänud avalikkuse jaoks siiani lahti.Vestlus ei piirdu ühe nimega. See laieneb võimu toimimise loogikale: kes kujundab narratiive, kes kontrollib infot ja kuidas meedia raamib globaalseid kriise. Räägitakse rahvusvahelistest konfliktidest, suurriikide huvidest, varjatud rahastusest ning sellest, miks osa teemasid jõuab rambivalgusesse ja osa mitte.Kõlab selge sõnum: maailmapoliitika ei ole must-valge. Huvide, mõju ja info ristteel sünnivad lood, mida avalikkus näeb vaid osaliselt. Saade kutsub kuulajat mõtlema, küsima ja kahtlema – eriti siis, kui teemaks on võim, raha ja rahvusvahelised mängud.Terav. Otsene. Provokatiivne.Vestlus neile, kes ei lepi pealkirjadega, vaid otsivad tausta.

Ameerika kulisside taga: Mike Calamus ja Toomas Paur ausas vestluses võimust, meediast ja topeltstandarditestStuudios on Mike Calamus ja Toomas Paur. Vestlus avab vaatenurki, mida tavameedias harva kuuleb, käsitledes nii Ameerika Ühendriikide kui ka Eesti poliitilisi ja ühiskondlikke protsesse. Arutelu keskmes on kriitiline pilk võimule, meediale ja otsustele, mille mõju ulatub riigipiiridest kaugemale.Mike Calamus, kes on elanud Ameerikas alates 2012. aastast, kirjeldab sealse elu praktilist poolt ning rõhutab, et nii Ameerikas kui Eestis on elementaarne austada kohalikke seadusi ja reegleid. Ta juhib tähelepanu meedia rollile avaliku arvamuse kujundamisel, kritiseerides Ameerika meediat ilmastikunähtuste liialdatud kajastamise eest. Tema hinnangul ei ole probleem mitte talves endas, vaid selles, et inimesed pole nendeks oludeks ette valmistatud.Vestluses peatuti Minnesotas avalikuks tulnud ulatuslikel toetuste pettuseskeemidel, kus uurimiste kohaselt kuritarvitati riiklikke toetusi. Teema tõstatab laiemad küsimused immigratsioonipoliitika, järelevalve ning poliitiliste sidemete kohta. Arutelu ei keskendu rahvusele, vaid süsteemile, mis võimaldab pettustel aastaid kesta ja muutuda poliitiliselt puutumatuks.Calamus kritiseerib liberaalset rahvusvahelist meediat, sh CNN-i ja BBC-d, süüdistades neid poliitiliste ja immigratsiooniteemade kallutatud käsitlemises. Samuti puudutati valimiste usaldusväärsuse küsimust, sealhulgas Smartmaticu ja Dominioni süsteemidega seotud vaidlusi, rõhutades vajadust läbipaistvuse ja sõltumatu kontrolli järele.Vestlus liigub Venezuela juurde, kus USA huvid, eriti energiapoliitika vallas, põimuvad geopoliitiliste riskidega. Arutati ka Hiina ja Venezuela majandussuhteid ning nende mõju USA julgeolekule.Lisaks käsitleti Gröönimaad, kus Taani ja Hiina kaevanduslepingud on tekitanud pingeid ning toonud esile Arktika kasvava strateegilise tähtsuse.Kriitiline pilk heideti ka Eesti sisepoliitikale ja meediamaastikule. Arutleti valitsuse legitiimsuse, välispoliitiliste otsuste ning rohepöörde majanduslike mõjude üle, rõhutades, et avalik debatt on sageli asendunud loosungite ja propagandaga.Vestlus hõlmas USA ja Iraani pingeid, Afganistani sõja pärandit ning Venemaa–Ukraina konflikti, kus osalejad nägid lisaks julgeolekuriskidele ka rahavoogude ja huvide varjatud kihte. Samuti kritiseeriti rahvusvahelist immigratsioonipoliitikat ja lepinguid, sealhulgas suhtumist palestiina pagulaste vastuvõtmisse.Calamus rõhutab, et Donald Trump vastane meediakampaania on kujundanud avalikku arusaama rohkem kui faktid. Arutati piiritara projekti ning selle sümboolset tähendust. Samuti käsitleti Kaja Kallas USA-poliitikat kritiseerivaid seisukohti, mis tekitasid arutlejates muret Eesti diplomaatilise kursi ja liitlassuhete pärast.Vestlus tõi esile mitmeid teravaid küsimusi rahvusvaheliste ja Eesti poliitiliste otsuste läbipaistvuse, meedia rolli ning globaliseerunud huvivõrgustike kohta. Mike Calamus pakub kriitilist, tehnilist ja kogemuslikku vaadet, mis seab kahtluse alla mugavad narratiivid ja kutsub üles ausamale arutelule.Elu Ameerikas ja meedia usaldusväärsusPetuskeemid ja immigratsioonipoliitikaMeediakajastuse kriitika ja valimisküsimusedRahvusvaheline poliitika ja strateegilised huvidEesti poliitika ja meediaruumKonfliktid, immigratsioon ja topeltstandardidTrump, meedia ja Eesti suundKokkuvõte

SAADE VAADATAV AINULT!www.patreon.com/weebiraadiowww.blurbay.com/mariomaripuuAitäh kõigile toetajatele ja fännidele, kes olete endiselt meiega ja aitate kaasa vastupanuliikumisele!Saates osalevad EestiEest.com peatoimetaja Mihkel Johannes Paimla,MTÜ Konservatiivne Eesti juhatuse liige Kertu Luisk,ettevõtja ja kirjanik Harry Raudvere,ajakirjanik ja tõlkija Tõnu Kalvet ningNõmme Raadio tuntud uuriv ajakirjanik Andres Raid.Saates on külas endine riigikogulane ja pikaaegne koolijuht Märt Sults ning Moraalne Kompass Elvis Brauer.Saadet juhin mina, EestiEest.com toimetaja ja saatejuht Mario Maripuu.Selles saates avaldame vaid oma isiklikke mõtteid ja seisukohti.Nädalaga olen mõned mõtted kirja pannud, mille nüüd teieni toon ja mida siin saates läbi arutame.Saate 1. osa:Turbulentne geopoliitikaMaailma geopoliitika on muutunud poole aastaga tundmatuseni. See oli küll ennustatav tänaste opositsiooniliste jõudude poolt, kuid liberaalsele režiimile üllatus nagu iga-aastane esimene lumi, silmas pidades just ajaloo korduvat mustrit.USA ja Venemaa on löönud tänaseks päevaks käed ning sõdivad koos liberaalsete sorosfašistide ja neomarksistide vastu. Muidugi on ka mõlemal poolel geopoliitilised huvid, mille puhul näiteks rahvusvaheline õigus ei maksa midagi.Kuidas kommenteerite?Saate 2. osas puudutame saadet „Fookuses | Poolt ja vastu: kas Trump mängib 3D-malet või laulab süvariigi äraleierdatud laulu?“Samuti uurime EKRE pikemat strateegiat ja USA mõju sellele.Weebiraadio tegevust saab toetada rahalise panusega Konservatiivne Mõtiskleja OÜ kontole EE927700771006835650 selgitusega ANNETUS.Mike Calamus meeskonnaga on loonud MTÜ Konservatiivne Eesti, mille eesmärgiks on anda Eesti Vabariik EU kohtu e-valimiste lõpetamiseks. Vajalik on saada kokku selleks võitluseks 100 000€. Annetad saab telefoni numbril 9000-999 ning kõne hinnaks 10€ või panga ülekandega MTÜ Konservatiivne Eesti EE527700771009327233 kontole selgitusega ANNETUS

Kas Eesti valimised on ausad – või ainult näiliselt?Saates vestlevad Ameerikas elav eestlane Mike Calamus ja saatejuht Toomas Pauri, võttes luubi alla Eesti poliitilise süsteemi kõige valusamad küsimused. Räägitakse e-valimiste usaldamatusest, Reformierakonna aastakümneid kestnud võimust ning sellest, miks rahva tahe ei peegeldu enam valimistulemustes.Arutelu puudutab ka Smartmaticu seoseid Venezuelaga, rahvusvahelise kontrolli puudumist ning Eesti erakondade suutmatust süsteemi parandada. Terava kriitika all on meediasurve, rahva passiivsus ja Riigikogu vastutamatus.See ei ole mugav vestlus.See on hoiatus.Kui demokraatia ei ole läbipaistev, siis pole ta enam demokraatia.

Saates vestleb saatejuht Toomas Paur Valga ettevõtja ja mõtleja Raivo Paalaga, kes juhib tähelepanu Eesti kõige suuremale kasutamata varale – loodusressurssidele. Paala sõnul peitub Eesti maapõues paekivi, fosforiidi ja eriti uraani näol triljonitesse eurodesse ulatuv potentsiaal, mida riik ei kasuta.Ta kritiseerib teravalt Eesti senist majandus- ja energiapoliitikat, väites, et ideoloogilised hirmud, ebapädevus ja poliitilised valearvestused on takistanud ratsionaalset ressursikasutust. Paala hinnangul tehti otsustavaid strateegilisi vigu juba 1990. aastatel ning avalik debatt on siiani summutatud.Paala peab uraani Eesti tulevase energiajulgeoleku võtmeküsimuseks, eriti olukorras, kus maailm liigub kiirelt elektrifitseerimise ja tuumaenergia uue põlvkonna lahenduste suunas. Ta seab kahtluse alla tuule- ja päikeseenergia piisavuse ning rõhutab väikereaktorite ja uute tuumatehnoloogiate rolli.Saade omandab ka geopoliitilise mõõtme: Paala hoiatab, et kontrollita ressursid muudavad Eesti haavatavaks välistele huvidele. Tema sõnul on loodusvarade teadlik ja riiklikult juhitud kasutamine otseselt seotud suveräänsuse, julgeoleku ja rahvusliku tulevikuga.Kokkuvõttes on Paala sõnum selge: Eesti vajab selget strateegiat, teaduspõhist juhtimist ja julgust oma rikkust ise juhtida – vastasel juhul teevad seda teised.

Saates „Toomas Pauri autorisaade“ räägivad Toomas Pauri ja Lembit Silla sellest, millest Eestis rääkida ei tohi – e-valimistest ja demokraatia tegelikust seisust.Lembit, Soomes elav ja sotsiaalmeedias kartmatu kriitik, ütleb otse: läbipaistvust pole ja küsimusi kardetakse.Ta toob näiteid Soomest ja Saksamaalt, kus e-hääletamine on tagasi lükatud just riskide tõttu. Eestis aga on e-valimised saanud puutumatuks pühaks lehmaks – mitte süsteemi kvaliteedi, vaid riigi kuvandi pärast. Probleemidest vaikimine on muutunud normiks.Lembit viitab ka Mike Calamuse raportile, mis lahkab e-valimiste nõrkusi, kuid mida Eestis lihtsalt ignoreeritakse. Inimesed kardavad rääkida – töö, laenude ja maine kaotuse hirmus. Vaikus ei ole juhuslik. See on süsteemne.Jutt liigub propagandale ja psühholoogilisele survele. Lembiti sõnul elame ühiskonnas, kus vabadust näidatakse, aga ei anta, kus inimesed ei mõtle enam ise ja karjamentaliteet sööb julguse seestpoolt tühjaks.Lõpus on sõnum selge ja karm:vaikimine ei ole neutraalne – see on osalus.Demokraatia ei ela meedia loosungitest, vaid inimestest, kes küsivad, kahtlevad ja räägivad.Ja just seda kardetakse kõige rohkem.

Täismahus saade, mille osad eetris olid 29ndast 31se detsembrini.Aastalõpu kokkuvõttev analüütiline saade.Saatest võtsid osa Tehnokraat Andres Saukas, ajakirjanik Tõnu Kalvet, Eestieest.com toimetaja Mario Maripuu, MTÜ Konservatiivne Eesti juhatuse liige Mike Calamus ja saatejuht ning Eestieest.com portaali peatoimetaja Mihkel Johannes Paimla.Saate sissejuhatuse järgselt rääkisime Aivo Petersoni kohtukaasusest, riigireetmisest, Tiit Madissonist, kaitsjatele mõeldud raha blokeerimisest ja ka uurimisjuhtumite silmakirjalikkuliselt (Tarand saab puhtalt edasi).Teise teemana rääkisime kohalikust poliitikast, tooni andsid muuseas, liberastlikust ühisrindest, kes on tõeline konservatiiv, EKRE lõhenemise tagajärgedest ja väikeparteide saatusest, lisaks valimiste süsteemist ja ka ajaloo kordumisest, kus ühiskond on hullumise äärel. A la Kaja Kallas.Räägime protestimeelsusest Sigade revolutsiooni ja sundüürnike meeleavalduste raames. Digitaalne identiteet, kulla hinna tõus. Aga eraldi tõusetus toidujulgeolek.Jätkati e-valimiste aspektide analüüsist, Ungari konverents, e-valimiste raport ja kiri USA saatkonda.Lisaks arutati tõelise konservatiivi küsimust.Samuti Ukraina sõja teema, kus selgelt Zelenskõi usaldust on kuritarvitanud.Räägime Iisraeli-Iraani sõjast, Venezuela ja USA sõjast, USA raketiarsenal, Venezuela nafta küsimus, samuti Türgi vastuseis NATOle, aga ka rohepöördest ja kütustest. Lisaks Gaza sõjast ja Eesti kõrgõppeasutuste moslemimeelsusest.Siis tuli jutuks järgmise aasta elukeskkond, mis täna on suure küsimärgiga, aga nähakse lootust. Lisaks on mõningaid positiivseid märke.Ja saate lõppu ennustus aastaks 2026. Aasta tuleb töökas, võib ette öelda.Lisaks tegime teatavaks, kes võitis Eestieest.com mütsi.Eesti Eest! portaal saab olla tsensuurivaba ja täiesti sõltumatu - ainult kui toetate meid pisikese toetusega!Toeta EestiEest.com-i:Mihkel Johannes Paimla EE407700771008496547 Märksõna "Ülekanne"Head aastavahetust ja head uut aastat!

See ei olnud jutusaade. See oli äratus.Rääkisime tehisintellektist mitte kui imerohust, vaid kui võimust – tööriistast, mis võib teenida inimest või teda vaikselt juhtida. AI ei ole teadlik. Vastutus on. Ja just see kipub kaduma.Läksime edasi majandusse ja poliitikasse: kerge laenuraha, küsitava väärtusega roheprojektid, infomüra ja manipulatsioonid. Süsteem, mis toodab narratiive, aga väldib vastutust. Sõjajutt ees, sisemised probleemid varjus.Rääkisime demokraatiast ilma ilustamata. Läbipaistvusest, mida napib. Poliitikutest, kes räägivad väärtustest, aga ei kanna tagajärgi.Ja tulevikust. Mitte utoopiast, vaid valikutest. Rahust. Inimlikkusest. Piiridest, mida ei tohi algoritmidele loovutada.🎧 Terav saade neile, kes tahavad mõista – mitte kaasa joosta.