ENNtsüklopeedia

Albert Uustulnd on tavapärasest mõneti erinev nähtus me kultuuripildis. Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia saanud paljude rahvalike laulude, tosina romaani, kuue näidendi ja kuue kuuldemängu autor ise ei pidanud ennast heliloojaks ega kirjanikukski. Tema tavatust elusaatusest võiks kirjutada mitugi raamatut. Uustulndi teostes tegutsevad ja püüavad lahendada probleeme sageli inimesed, kellega ta aastate jooksul oli kokku puutunud. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis laulavad Heli Lääts, Boris Lehtlaan, Ivo Linna, Uno Loop, Vello Orumets ning Albert Uustulnd ise.

Tšehhidele olulisel tähtpäeval keskendub „ENNtsüklopeedia“ lisaks põgusale ajalooülevaatele kahe suurmehe Antonín Dvořáki ning Jaroslav Hašeki elule ja loomingule. Dvořák elas ja töötas mõned aastad USA-s. Seal kirjutas ta kuulsaks saanud sümfoonia „Uuest maailmast“, mis helisalvestisena käis koguni Kuu peal ära. Kuulete ka, mida tähendab B täht tema teoste oopusenumbrite ees. Hašeki elu oli uskumatult seikluste rikas, oma peateoses protesteeris ta küll vaimukalt totalitaarvõimu totruste vastu, ometi sai temast üsna vabatahtlikult Nõukogude armee keskmisest suurem käsutäitja. Hašeki vahva sõduri Švejki lood on nõukogude võimu „viljakates“ tingimustes elanud ja kasvanud eesti meeste seas aastaid menukad olnud. Arusaadavalt ei saa tänased ja loodetavasti ka homsed noored sellest vaimustusest enam kuigipalju aru. Ja ongi hea.

Peotantsude juveeli valsi arengut on oluliselt mõjutanud Johann Strauss noorema muusika. Tema sünnist möödub sel laupäeval 200 aastat. Juba ta isa oli rahvusvaheliselt tuntud helilooja ning orkestrijuht. Ka Johann Straussi vendadest tulid tasemel heliloojad ja dirigendid. Johann Strauss II oli Giuseppe Verdi ja Johannes Brahmsi hinnangul geenius. Straussi loomingupärand on ääretu. Valsse, polkasid, galoppe, kadrille ja marsse kirjutas Strauss tubli pool tuhat. Lisaks veel 18 operetti ja muusikalist komöödiat. Lõpetamata jäi ballett „Tuhkatriinu“. Eestis on Johann Straussi muusikast alati lugu peetud. Tema operett „Mustlasparun“ lavastati meil juba vähem kui kuus aastat pärast selle lavaloo esietendust Viinis. Saates kuulete mõndagi geeniuse elust, muusikaks on valitud Straussi legendaarsemad oopused.

Tšaikovski esimene klaverikontsert kuulub inimkonna muusikakultuuri tippude hulka. Selle erakordse teose esmaesitusest Bostonis möödub kohe 150 aastat. „ENNtsüklopedia“ teabetund on pühendatud klaverikontserdi ning kümnete teiste klassika kullafondi arvatud teoste autorile. Pjotr Tšaikovski elus on olulist osa mänginud mitmed eestlased – härrad Karell ja Jürgenson ning loomulikult Haapsalu linn. Saates kuulete mõndagi geeniuse elust, veelgi rohkem aga Tšaikovski andekast loomingust, mida tänaseni meelsasti kuulatakse.

Ferenc Liszt on mitmeti erakordne geenius. Paljude asjatundjate arvates oli ta ületamatu pianist, kes ühe kontserdi andis kunagi ka Tartus. Paraku pole säilinud ühtegi konkreetset tõendit ta pianistioskuste kohta, kuigi tehniliselt oli helisalvestus võimalik juba mõni aasta enne Liszti surma. Lihtne on ühineda kiitusega Ferenc Liszti mitmekülgse loomingu osas. Sellest oleme küllap kõik korduvalt tõestust saanud. Saates kuulete mõndagi geeniuse elust ja katkendeid Liszti teostest, mis tänaseni menukad.

„ENNtsüklopeedia“ tähistab Belgia iseseisvuspäeva meenutussaatega selle riigi ajaloost ja inimestest, kellega Belgiat seostame. Kuulete mõndagi Suure Paugu teooria autorist Georges Lemaitre’st, Georges Simenonist, Salvatore Adamost ja Jacques Brelist. Lisaks suurepärasele Belgia šokolaadile ja õllele tehakse ja mängitakse tänu ühele belglasele tänaseni saksofone. Euroopa Liidu keskne riik Belgia on ühe korra võitnud Eurovisiooni lauluvõistluse ning maailmale andnud terve rea tippsportlasi. Belgias elab ja töötab tuhatkond eestlast, paljud neist Euroliidu keskasutustes.

Kopernik ja tema teooriad kuuluvad inimkonna vaimuvara kullafondi. Vajas ennastohverdavat julgust tõestamaks 16. sajandi alguses, mil kiriku käes olid veel tikud, et usumeeste juttudel maailmaloomisest ja kõiksusest pole alust ega öeldist. Koperniku õnneks ei kuulutatud tema õpetust veel ketserluseks. Vähe sellest – Koperniku teedrajav teos „Taevasfääride pöörlemisest“ oli pühendatud paavst Paulus III-le! Kirik reageeris pisut hiljem, kuid seda karmimalt saates Giordano Bruno tuleriidale ning mõnitades Galileo Galileid. Kopernik oli mitmekülgne geenius. Ta tegeles edukalt majandus- eriti rahandusküsimustega, oli aastaid praktiseeriv arst.

Miguel de Cervantes Saavedra looming kuulub inimkonna suuremate kultuuriväärtuste hulka. Tema peateost Don Quijote seiklustest peavad paljud asjatundjad koguni kõigi aegade parimaks raamatuks. Shakespeare’i kaasaegse sõnameistri enesegi elu oli sündmuste- ja ohtuderikas. Viis aastat vangistust piraatide vang olnud, pea kogu elu vasakust käest halvatud mees suutis oma saatusest suurem olla ning kirjutas elujaatava teose, mis kindlasti kuulub ajatute hulka. Saates kuulete mõndagi Cervantese elust ja loomingust, katkendeid ta geniaalsest teosest ning sellest inspireeritud muusikat.

Kaks maailmakuulsat muusikut on jõudnud juubelitähisteni. Mel Tormé ja B.B. Kingi sünnist möödub sada aastat. Tormé hiilgeajad olid poole sajandi eest. Pea igaüks on aga kuulnud tema kirjutatud ja kuulsaks esitatud jõululaulu, kus on juttu kastanitest lõkketulel. B.B. King kuulub kõigi aegade bluusilegendide eliiti. Ta isikupärane laulustiil ja kitarrimängu tehnika on tänaseni au sees. Maailmas on kümneid tema nimelisi bluusiklubisid, lisaks veel paar ta elule ja loomingule pühendatud muuseumi. „ENNtsüklopeedia“ meenutab neid kaht kuulsust saatega, milles lisaks kommentaaridele kõlavad staaride tuntumad laulud.

Arvo Pärt on tõenäoliselt juba mõnda aega olnud rahvusvaheliselt kõige tuntum eestlane. Pealegi geeniuse mainega. „ENNtsüklopeedia“ järjekordses teabetunnis kuulete mõndagi peagi 90. sünnipäeva pidava helilooja sündmusterohkest elust ja stabiilselt kõrgtasemel loomingust. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele meenutab olnut ka juubilar ise. Muusikakatked on valitud Arvo Pärdi aegade jooksul muutunud loomingu eri etappidest. Juttu tuleb ka tintinnabulist ja selle tähendusest kaasaegses muusikamaailmas.

Seekordse „ENNtsüklopeedia“ peaosas on Eesti teatrikunsti suurkuju Ants Eskola. Temast sai Estonia teatri näitleja üsna täpselt saja aasta eest. Eskola erakordset lavakarjääri ei suutnud lõpetada isegi pealekaebaja kirja põhjal näitlejale määratud vangilaagriaastad. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete Ants Eskola esituses laule ja katkendeid ta olulistest rollidest Eesti Draamateatris ja Noorsooteatris. Saates meenutab mõningaid juhtumisi oma elu- ja teatriteel ka Eskola ise.

Ukrainlaste rahvuspühaks kujunenud vabatahtlike päeva puhul keskendub „ENNtsüklopeedia“ selle rahva kuulsaima poeedi ja tunnustatud kunstniku Tarass Ševtšenko elule ja loomingule. Peamise osa oma teostest kirjutas ta pärisorjana, vabaks meheks sai Ševtšenko vaid neli aastat enne surma. Ševtšenko õppis Peterburis ja Vilniuses, korra käis ka Tallinnas. Olev Eskola esituses kuulete saates poeedi luuletusi, katket Ševtšenko päevaraamatust ning ta tekstidele kirjutatud laule.

Kõigi aegade suutlikumate džässpianistide tippu kuuluva Oscar Petersoni sünnist möödus äsja terve sajand. Tema tase ja looming on igavikulised. Paljude asjatundjate arvates oma pillil väga lähedale absoluudile jõudnud klaverigeenius käis 1974. aasta sügisel ka Tallinnas esinemas. Saates kuulete mõndagi Oscar Petersoni elust ja karjäärist ning näiteid ta esinemistest koos oma trio või teiste maailmakuulsustega. Petersoniga tegid viljakat koostööd Ella Fitzgerald, Louis Armstrong ning parimate bigbändide juhid Duke Ellington ja Count Basie.

Selle nädala juubilari Veljo Tormise teened ja tase kuuluvad eesti muusika eliiti. Tormis otsis, leidis ja andis me rahvale tagasi iidsed laulud ja lood. Tema looming on mitmekesine ning alati isikupärane. Tormis oli ühtaegu nii teoreetik, kui praktik. Ta kirjutas muusikat kooridele, filmidele ja teatrilavastustele. Ta oli ja on üks neist vähestest, keda tuntakse, teatakse ja sageli ka lauldakse Eestist kaugemal. „ENNtsüklopeedia“ meenutab Veljo Tormise loomingut ning saates kuulete ka maestro enese mälestusi ja hinnanguid.

Eesti muusika suurkuju Olav Ehala tähistab sel nädalal oma juubelisünnipäeva. Tema lauludega on üles kasvanud juba paar põlvkonda eestlasi. Ehala karjäär on olnud mitmetahuline. Ta on töötanud Muusikaakadeemias professorina, juhtinud Eesti Heliloojate Liitu ning mitme muusikanõukogu tööd. Olav Ehala laule on juba aastaid esitatud laulupidudel, ta looming on jõudnud lavale, ekraanile ja heliplaatidele. Ennekõike aga rahva südamesse. „ENNtsüklopeedia“ saatetunnis kuulete mõndagi Ehalast ning laule ja lugusid tema loomingust.

Vanemad kuulajad kindlasti mäletavad aegu, mil popansamblid polnud veel orkestreid välja tõrjunud. „ENNtsüklopeedia“ meenutab sõnas ja muusikas neid koosseise, mis sageli kroonisid levi- ja džässmuusika edetabeleid. Mantovani, Ray Conniff, James Last, Paul Mauriat, džässis Duke Ellingtoni ja Count Basie fantastilised bigbändid. Nendega koos esinesid paljud maailmastaarid. Piisab, kui nimetada Ella Fitzgeraldi ja Frank Sinatra nime. Õnneks pole orkestrimuusika täiesti moest läinud ega eetrist kadunud, ent täna kuuleb seda märgatavalt vähem, kui eile ja üleeile.

Sedakorda on teabetunni fookuses rockmuusika klassikud. Bill Haley sünnist möödus äsja terve sajand. Oma esimesed võidud ja loorberid teenis Haley joodeldajana. Temast mõned aastad noorem Jerry Lee Lewis suutis rokimaestro varjust välja tulla ning luua oma kordumatu stiili. Saates kuulete mõndagi nende staaride elust ja lauludest, millest on saanud selle muusikastiili klassika.

Prantsuse muusikakultuuri lahutamatuks osaks arenenud šansoonilaul sai alguse mitme sajandi eest. Selle žanri esimese tähtlaulja Guillaume de Machaut’ nime teavad täna vähesed. Hoopis tuntum oli ja on Mistinguett, kes oli edukas nii laval, kui ekraanil. Šansoonilaulu kuningannaks peetakse üksmeelselt Edith Piafi, edukas oli ka Juliette Greco, kes korra käis Tallinnaski esinemas. Meeslauljate nimekiri on rõõmustavalt pikk. Selle tipus on Maurice Chevalier, Gilbert Becaud, Charles Aznavour ja Yves Montand. Kõik nad laulavad „ENNtsüklopeedia“ saates, mis on pühendatud prantslaste rahvuspühale.

Legendaarset Ullo Toomit kutsutakse meil austavalt Tantsutaadiks. Tema panus eesti rahvatantsu säilitamises ja arengus on olnud otsustavalt kaalukas. Noore mehena käis ta aastaid mööda Eestimaad toona veel kunagisi tantse mäletanud inimestega kohtumas. Toomi ettepanekul pandi alus üldrahvalike tantsuõhtute traditsioonile. Märkimisväärselt palju seadis ja tegi Ullo Toomi ka uudisloomingulisi tantse. Terve plejaad tema õpilasi on seda kaunist tava ja harrastust läbi aastate kuni tänase päevani edasi kandnud. Enn Eesmaa saates kuulete mõndagi tantsumaestro elust ja loomingust ning mõnegi mälestuse Ullo Toomi enese poolt.

Christoph Kolumbus kuulub juba mitu sajandit inimkonna suurkujude esiritta. Ometi polnud ta esimene eurooplane, kes uuele mandrile astus. Täpsemate uuringute käigus on selgunud, et rahvuselt polnud ta itaallane ning, et tegelikult teadis Kolumbus üsnagi hästi, et ta ei jõudnud Indiasse. „ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete nende väidete tõestusi ning muusikat, mis kirjutatud Kolumbusele mõeldes.