Ööülikool

Lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo räägib sellest, mida pidasid oluliseks tema õpetajad, ja vastab oma õpilaste küsimustele. Ühel vihmasel sügispäeval kogunes Merle Karusoo juurde Rõugu taluparki seltskond noori teatritegijaid, kes kõik olnud lühemat või pikemat aega Karusoo õpilased. Sooja ahju ääres istudes arutleti selle üle, millele teater toetub: sündmused, mis muudavad tegevuse käiku, inimeste tahtmised ja suhted, liikumine pealisülesande suunas. Need analüüsivahendid aitavad ehk paremini aru saada mitte ainult teatrist, vaid ka elust endast.Kuulasid ja küsisid Johan Elm, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Hele Palumaa, Erik Richard Salumäe, Hillar ja Saara Sein, Eugen Tamberg, Jan Teevet ja Priit Põldma.Salvestatud Rõugu talupargis oktoobris 2025.Lembit Petersoni ja Juhan Viidingu "Laulu sügavast düünist" esitasid Jüri Krjukov, Priit Pedajas, Sulev Luik ja Lembit Peterson (1974);Mart ja Jaak Johanson (2000) ja Richard Ester ja Laurits Muru (2026).Toimetaja: Priit PõldmaHeli: Külli TüliÖöülikool 2026

Kirjanik, tõlkija ja psühhoterapeut Ly Seppel-Ehini loeng räägib meie vaimukultuuri ja hariduse kujunemisest läbi kirjasõna. Sellesse on pikitud rohkesti isiklikke meenutusi ja läbielamisi.Muusika Sven Grünberg „Öö“Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.Toimetaja Jaan TootsenHeli Külli TüliÖöülikool 2026

Kultuuriloolase ja folklorist Marju Kõivupuu tegevus- ja uurimisalaks on kultuuripärand kõige laiemas tähenduses. Eriliselt on Marjut läbi aastakümnete kütkestanud aga eestlaste ja ka teiste rahvaste surmakultuur.Need ajad on pöördumatult möödas, kui hobuvankritel matuserong liikus aeglaselt kodukülast kalmistule. Küla või talu lähedusse jõudes hakati valju häälega laulma, andes niiviisi kogukonnale teada, et kellegi jaoks on see viimne teekond. Inimest igavikuteele saates võeti laulud üles kirikus, kalmistul ja peielauas. Traditsioonilised matuselaulud on vahetanud välja lahkunu lemmiklaulud ja -meloodiad, mida esitatakse üldjuhul helikandjatelt.Matustel laulmine on osa meie kultuuripärandist, räägime sellest ja võtame mõne sobiva viisi üles. Nende mälestuseks, kes kaua on ära; neile, kes kaua on teel…„Ööülikool“ tänab: Lauri Õunapuu ja Viljandi pärimusmuusika festival.Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail.Toimetaja: Jaan Tootsen.

Contra ja Guntars Godinš on mõlemad nii kirjanikud kui tõlkijad ning moodustavad suurepärase tandemi. See on vaimne tulevärk, rõõmus ja virgutav Eesti-Läti sõpruskohtumine. Jutuajamine on salvestatud Vabariigi Presidendi Kantselei treppidel, Eesti Raamatu Aastat puhul, Kirjandustänava festivalil. Ööülikool tänab: Eesti Vabariigi president Alar Karis, Pille Heinsoo, Miina Pärn, Rasmus Puur, Maarja Vaino ja Mairo KoovHeli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Akadeemik ja Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik räägib imedest, millega ta on oma pika elu jooksul kokku puutunud. Imed on nad selle poolest, et mitte keegi ei osanud neid ette ennustada (nagu näiteks see, et Eesti saab vabaks), kuna nende tõenäosus oli kaduvväike või puudus üldse. Ja üks suur ime on Eesti teadus - nii väikese rahvaarvuga riik on maailmas tuntud väga andekate teadlaste poolest.Ööülikool tänab: Andero Uusberg, Kertu Saar, TÜ psühholoogia instituut. Saade on salvestatud Tartu Ülikooli muuseumis.Muusika: Robert Jürjendal "Veebruari päike"Heli: Küli Tüli, Taisto UuslailToimetaja: Jaan Tootsen

Helilooja ja muusik Mingo Rajandi oma elulistest ja muusikalistest otsingutest. Elamise ja loomise julgusest. Feminismist ja maailma rahust.Ööülikool tänab Angelika Sokolova ja Eesti Selts Belgias.Muusika: Mingo Rajandi „Nelja tee ristil“, „Õunapuu“, „Eldorado“, „Südame veri“.Heli: Küli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Loovusest, pitsast ja enda ninast. Kunstist ja igapäevaelust vestlevad muusik ja luuletaja Riste Sofie Käär ja kirjanik Valdur Mikita.Saade on salvestatud Esna mõisas.Muusika: Riste Sofie Käär „Kõik teevad kõike valesti“, "Sookuivendajate lauluke ::)Avemaria, "Diskoteek". Laulab: Riste Sofie Käär.Heli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Kirjandusteadlane ja kirjanik Arne Merilai kõneleb Madis Kõivust.Kes oli Kõiv? Haruldane anne Eesti kultuuris: füüsik ja lüürik, analüütiline filosoof ja tunnustatud näitekirjanik, keerulise mõtlemisega esseist ja naivistlik harrastusmaalija. Lisaks suur unenägija, unenägude kirjapanija ja analüüsija – Hando Runneli sõnutsi „unes suur sipleja“.Arne Merilai räägib Kõivust isiklikult, toetudes mälestustele ja muljetele, legendidele ja kuulujuttudele ning loomulikult Kõivu enda tekstidele, tulemuseks puhtsubjektiivne vaade Madis Kõivu vastuolulisele isiksusele.Loeng on salvestatud 13. aprillil 2025 Tartu Uues Teatris Kõivule pühendatud filosoofipäeval. Kommentaari lisas Enn Lillemets. Madis Kõivu tekste loevad Grete Jürgenson ja Priit Põldma.„Ööülikool“ tänab: Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut, kultuuriteaduste instituut ja Eesti Kultuurkapital; Henri Otsing ja Tartu Uus Teater.Muusika: Kaisa Kuslapuu „Kinnihoidmas“Heli: Külli TüliToimetaja: Priit PõldmaProdutsent: Jaan Tootsen

Teoloog ja EELK Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiitus mõtiskleb selle üle, mis ühendab Assisi Püha Franciscust, kelle surmast möödub tuleval aastal 800 aastat ning New Mexicos Albuquerques tegutsevat frantsiskaani teoloogi ja vaimulikku õpetajat Richard Rohri. Esmalt püüd ühendada kontemplatiivne vaimsus ja teeniv ehk sotsiaalselt aktiivne eluviis. Teiseks müstilise kaemuse ehk isikliku jumalakogemuse rõhutamine religioonis. Kolmandaks piiritu vendlus, solidaarsus või kokkukuuluvus kõige olevaga.Muusika: Vox Clamantis „Messe du Jour. Offertoire Tui sunt“, dirigent Jaan-Eik TulveÖöülikool tänab: Liina Kilemit ja EELK Usuteaduste InstituutSalvestatud Viljandi Pärimusmuusika AidasHeli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla mõtiskleb oma loomingu näitel maailma risoomsest struktuurist. Ta usub, et iga distsipliin täiendab teist; eri valdkondade teadmisi kaasates ja horisontaalselt läbi loomingu liikudes võib elu essentsile ehk lähemalegi jõuda, kui ühe erialaga sügavuti kaevudes. Sest kõik on kõigega ühenduses.Ööülikool tänab: Angelika Sokolova ja Eesti Selts Belgias.Muusika: Mingo Rajandi „My Lil One“Heli: Külli TüliToimetaja: Jaan TootsenÖöülikool 2025

Teoloog ja tõlkija Rahel Toomik: „Iidsed käsikirjad. Unustatud vaaraod. Aleksandria raamatukogu. Pahurad lapsed. Tülpinud mungad. Kirjandusklassika prügimäel. Kõnelen sellest, miks vanad tekstid ei paista kunagi jäävat vanaks, milliseid käänulisi teid pidi ajaloolised tekstid meieni üldse jõuavad ning nõiduslikust sädemest, mis paneb muidu igati normaalseid inimesi pühendama oma elu surnud keeltele, pärgamendipudile ja tolmule.“Saade valmis koostöös Balti noorte kirjanike võrgustikuga Circa 7 Celsius.Muusika: Erik LeedjärvHeli: Rebeca Žukovits, Külli TüliToimetaja: Mia Maria Rohumaa

Särav ja mänguline loeng klaveriõpetajalt, kellel on õpilasi üle kogu maailma. Pianist ja muusikapedagoog Arbo Valdma jagab oma kogemusi muusiku teekonnast ning mõtiskleb hea õpetaja suurimatest väärtustest – empaatiast, kannatlikkusest ja inspireerimisvõimest. Loeng näitab, kuidas pühendumus ja armastus klaveri vastu avavad inimese loomingulised allikad.Ööülikool tänab: Kaija Velmet, rahvusvaheline klaverifestival SUVEUNIversiteet.Heli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Eesti hariduselu põhiküsimused on jäänud läbi aegade samaks: mida, kuidas ja kui palju? Kuidas meie praegune koolielu kohaneb kiiresti muutuva maailmaga? Ja loomulikult ka see suur küsimus - miks? Miks me käime koolis? Kõneleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak.Ööülikool tänab: Tarmo Tiisleri pere. Saade on salvestatud Villemi talus, Sookaera külasMuusika: Koop IslandsHeli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Ajaloolane ja suursaadik Margus Laidre: „Vaevalt, et leidub kedagi, kes ei sooviks elada rahus. Paraku soovitakse seda teha n-ö omadel tingimustel ja pahatihti kellegi teise arvelt. Inimloomuse salasoppides on nimelt peidus iha teiste üle domineerida ja neid oma tahtele allutada. Seda nii üksikindiviidi kui ka riikide tasandil. Siit sünnivadki vägivald ning sõjad. Ja nii jõuamegi paradoksaalse järelduseni, et kui poleks inimesi, siis ei oleks ka sõdu“.Ööülikool tänab: Ülle Madise, Piret ArukaevuSaade valmis koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga, salvestatud Võimukõneluste sarjas 2024. aasta kevadel.Muusika: Bo Hansson, „Lord of the Rings“Heli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

"Nägemus inimesest kui mängivast ehk arenema arenevast olendist. Mängiva inimese jaoks saab maailmast mänguruum selle sõna laiendatud tähenduses. Sellest rakursist vaatan otsa ka linnaruumile ja küsin, mis linnaruum mänguruumina olla saaks.", nõnda tutvustab filosoof Eik Hermann oma mõtisklust.Muusika: Count Duke: Uri Caine Tim Lefebvre, Zach DanzigerÖöülikool tänab: Tallinna Linnaruumifestival ja Pille Laiakask.Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa Toimetaja: Jaan Tootsen

Autoril on loomingule õigused - ta otsustab, kes ja kuidas võib tema loometööd kasutada. Kuidas selline kaitse on ajalooliselt välja kujunenud? Need õigused kaitsevad loomeinimest ja annavad talle võimaluse oma töö eest tunnustust ja tasu saada. Aga kui tegu on näiteks rahvalauluga? Perepärimusega? Kuivõrd on lahutatav inimene ja tema looming?Viljandi pärimusmuusika festivalil on "Ööülikooli" vestlusringis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive Särg ja Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep.Ööülikool tänab: TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lektorit ja kultuurikorralduse valdkonna uurija Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš. Viljandi pärimusmuusika festival ja Lauri Õunapuu.Heli:  Külli Tüli, Taisto Uuslail Toimetaja: Jaan Tootsen.

Kuuenda väljasuremislaine aegu on paljudest liikidest, kelle ökoloogiline olemus seisneb massilisuses, alles jäänud vaid museaalid: arvukuse kahanedes võivad nad küll liigina edasi elada, loomaaedades või pisikestes asurkondades, aga senist funktsiooni ökosüsteemis nad enam täita ei suuda. On see elutantsu möödapääsmatu osa? Kas kunagi eksisteerinud looduslike koosluste alalhoidmine on alati mõistlik? Kõnelevad kirjanik Tõnu Õnnepalu ja zooloog Tiit Maran.Ööülikool tänab: Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Botaanikaaed, Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival, Kaarin Hein, Margus Kasterpalu ja Timo Maran.Muusika: Ingri HøylandHeli:  Külli Tüli, Taisto Uuslail Toimetaja: Tõnis TootsenÖöülikool 2025

Milline on hea looming, sõltumata loomeliigist? Kas kunst on vahend või eesmärk omaette? Kui kunst on vahend, siis mis on Elu kese? Püha ja madal – kas sõnnikuaur ja Linnutee kuma on pärit samast allikast? Kunstniku roll ühiskonnas. Millised on need küsimused, millele otsid vastust? Elu suuremad taipamised. Kuidas saada hakkama maailma ja iseendaga?Saade on valminud koostöös Arvo Pärdi Keskusega.Muusika: Arvo Pärt "Sequentia"Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-OtsaToimetaja: Jaan Tootsen

Unenäod on otsekui teine ilm, milles me magades rändame. Mõnikord on unenäod niivaimustavad, teinekord aga tekitavad ängi… Kolmandal aga näeme end käituvat viisil, mida me ilmsi mitte kunagi ei teeks…Nagu kõigel inimese juures, on ka unenägudel oma mõte. Need on osa psüühe isetervenemise mehhanismist. Nii nagu kogemata saadud haav peatselt armistub, nii tasakaalustavad unenäod mitte ainult meie hingehaavu, vaid teadliku mina ühekülgset ja alatihti vildakat vaadet olukorrale. Need justkui sunniks meie asju täiesti erineva, senitundmatu pilguga vaatama. Kui julgeda sellesse lähemalt süüvida, on see meelt avardav ja üllatav kogemus, peegeldus suurest ja sügavast sisemisest ilmast, mis otsapidi kollektiivse teadvustamatuse kihtidesse ulatub.Unenägude tundmaõppimist võib võrrelda ookeani põhja sukeldumisega koos kõigega, mida sellel teel kohata võib.Saade valmis koostöös Eesti Tervisemuuseumiga. Ööülikool tänab: Kersti Möldre ja Andres ArendiMuusika: Bo Hansson "Päike", Maarja Nuut "Une meeles"Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-OtsaToimetaja: Jaan Tootsen

Merest ja maailmameredel seilavatest inimestest kõneleb ettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli. Laulab ja tekste loeb näitleja Helena Lotman. Ehk siis tänases saates isa ja tütar - Tiit ja Helena.Meri on kõikjal meie ümber – üle 70% maakerast on kaetud maailmamerega. Sellel merel seilab paar miljonit kaubalaevnikku, kümneid miljonid kalureid, sadu miljoneid niisama meresõpru. Kes on need mehed ja naised, kes vaatavad igatsevalt silmapiiri suunas, panevad endile kuldse kõrvarõnga ühte kõrva, tätoveerivad ankru käele? Kas meri ühendab või hoopis lahutab meid? Kas romantiline soolopurjetaja ja naftaplatvormi vahetuseülem on sama vennaskonna liikmed?Saade on salvestatud 2024 aasta suvel Tallinnas toimunud purjeõpperegatil Tall Ships Races.