Kohtulood

Õigusteadus ja psühholoogia ristuvad omavahel eriti kõnekalt kriminaalmenetluses. Seda just inimese mälu ja küsitlemise meetodite vaatest, mis mõjutavad seda, milline info kriminaalmenetluse käigus kokku kogutakse. Mil moel psühholoogiaalased teadmised kriminaalmenetluses täpsemalt väljenduvad ja millised eksiarvamused selles osas levivad, avab seekordses „Kohtulood“ saates õiguspsühholoog ja Tartu Ülikooli nooremlektor Annegrete Palu. Saadet juhtis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Heili Sepp.

Kahtlemata on aja jooksul nii Eestis kui ka maailmas laiemalt kohtuasjade kajastamine märkimisväärselt muutunud. See omakorda on mõjutanud avalikkuse usaldust kohtusüsteemi vastu. Mil määral peaks aastal 2026 ajakirjandus ja inimesed erinevate kohtumenetluste nüanssidest teada saama? Seda teemat avab seekordses saates Eesti Ekspressi kogenud ajakirjanik Tarmo Vahter. Saadet juhib Riigikohtu kohtunik Heili Sepp.

Tsiviilkohtumenetlust reguleeriva seaduse järgi tuleb kohtul suunata vaidluse osapooli asjas kokkulepet saavutama, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Praktikas selliste kokkulepeteni liiga tihti aga ei jõuta. Mis on selle põhjusteks ja kuidas võiks kompromissile jõudmist soodustada, arutlevad seekordses saates „Kohtulood“ Paide notar Eve Põtter ja advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Merle Veeroos.Põtter võtab jutuks lepitusseaduse, mille kohaselt saab küll notar lepitajana tegutseda, kuid mida praktikas notaritelt kahetsusväärselt pea kunagi teenusena ei soovita. Nõuandmise funktsioon kuulub aga notari ametiülesannete hulka sellegipoolest ning Põtteri sõnul küsib ta tehingupooltelt juba tehingu sõlmimise ajal mitmeid eluliselt olulisi küsimusi.„Näiteks kui kaks elukaaslast, kes ei ole abielus, ostavad kahe peale korteri, siis ma esitan neile alati küsimuse, et mis siis saab, kui midagi juhtub. Abielu sõlmimisel samuti – ei ole kohane hakata küsima, et mis saab lahkumineku korral, aga oma klientidele ütlen ma alati, et kõik abielud saavad otsa, sest surmast mitte keegi pääsenud ei ole. Seega tuleks varakult mõelda juba ka pärimisküsimuste peale,“ selgitab Põtter.Kas kokkuleppele jõudmist aitaks soodustada see, kui enne kohtusse pöördumist teha lepitusmenetlus kohustuslikuks? Advokaat Veeroos leiab, et küsimus on siiski laiapõhjalisem. „Oluline on juurutada kohtuväliseid vaidluste lahendamise viise, sest täna toimib lepitusmenetlus arvestatavas mahus vaid perelepituses ja kindlustusvaidlustes. Esmalt on oluline ühiskonna teadlikkust suurendada lepitusvõimaluse olemasolust, et tekiks lepituskultuur kui selline,“ ütleb Veeroos.Millest saates veel juttu tuli, kuula lähemalt Delfi Taskust. Saadet juhib Harju Maakohtu kohtunik Liina Naaber-Kivisoo.

Kurjategijad on muutumas üha osavamaks ja kui inimene loovutab pahatahtlikule kelmile oma internetipanga koodid, on võimalik viimasel sõlmida ohvriks langenud inimese nimel ka laenulepinguid. Millal muutuvad sellised lepingud õiguslikus mõttes kehtivaks ja mida teha siis, kui pettur on inimese nimele vormistanud võla, selgitavad seekordses saates Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Indrek Parrest ja Swedbanki finantskuritegude ennetamise valdkonna juht Raul Vahtra. Saadet juhib Harju Maakohtu kohtunik Kai Härmand.

Podcast’i „Kohtulood“ uus saade viib kuulaja harukordselt otse kriminaalmenetluse köögipoolele. Saatejuht, riigikohtunik Heili Sepp vestleb õigusteadlase ja sisulooja Kärt Pormeistriga, keda paljud tunnevad Tavakodanikust Naisterahvana.