Kohtulood

Tsiviilkohtumenetlust reguleeriva seaduse järgi tuleb kohtul suunata vaidluse osapooli asjas kokkulepet saavutama, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Praktikas selliste kokkulepeteni liiga tihti aga ei jõuta. Mis on selle põhjusteks ja kuidas võiks kompromissile jõudmist soodustada, arutlevad seekordses saates „Kohtulood“ Paide notar Eve Põtter ja advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Merle Veeroos.Põtter võtab jutuks lepitusseaduse, mille kohaselt saab küll notar lepitajana tegutseda, kuid mida praktikas notaritelt kahetsusväärselt pea kunagi teenusena ei soovita. Nõuandmise funktsioon kuulub aga notari ametiülesannete hulka sellegipoolest ning Põtteri sõnul küsib ta tehingupooltelt juba tehingu sõlmimise ajal mitmeid eluliselt olulisi küsimusi.„Näiteks kui kaks elukaaslast, kes ei ole abielus, ostavad kahe peale korteri, siis ma esitan neile alati küsimuse, et mis siis saab, kui midagi juhtub. Abielu sõlmimisel samuti – ei ole kohane hakata küsima, et mis saab lahkumineku korral, aga oma klientidele ütlen ma alati, et kõik abielud saavad otsa, sest surmast mitte keegi pääsenud ei ole. Seega tuleks varakult mõelda juba ka pärimisküsimuste peale,“ selgitab Põtter.Kas kokkuleppele jõudmist aitaks soodustada see, kui enne kohtusse pöördumist teha lepitusmenetlus kohustuslikuks? Advokaat Veeroos leiab, et küsimus on siiski laiapõhjalisem. „Oluline on juurutada kohtuväliseid vaidluste lahendamise viise, sest täna toimib lepitusmenetlus arvestatavas mahus vaid perelepituses ja kindlustusvaidlustes. Esmalt on oluline ühiskonna teadlikkust suurendada lepitusvõimaluse olemasolust, et tekiks lepituskultuur kui selline,“ ütleb Veeroos.Millest saates veel juttu tuli, kuula lähemalt Delfi Taskust. Saadet juhib Harju Maakohtu kohtunik Liina Naaber-Kivisoo.

Kurjategijad on muutumas üha osavamaks ja kui inimene loovutab pahatahtlikule kelmile oma internetipanga koodid, on võimalik viimasel sõlmida ohvriks langenud inimese nimel ka laenulepinguid. Millal muutuvad sellised lepingud õiguslikus mõttes kehtivaks ja mida teha siis, kui pettur on inimese nimele vormistanud võla, selgitavad seekordses saates Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Indrek Parrest ja Swedbanki finantskuritegude ennetamise valdkonna juht Raul Vahtra. Saadet juhib Harju Maakohtu kohtunik Kai Härmand.

Podcast’i „Kohtulood“ uus saade viib kuulaja harukordselt otse kriminaalmenetluse köögipoolele. Saatejuht, riigikohtunik Heili Sepp vestleb õigusteadlase ja sisulooja Kärt Pormeistriga, keda paljud tunnevad Tavakodanikust Naisterahvana.

Eesti kohtute ja tarbijakaitseametnike ühine tööpõld on tihedalt seotud inimeste igapäevamuredega, mis sageli saavad alguse lepingute „väikeses kirjas” ridadest. Saates räägivad Harju Maakohtu kohtunikud Kai Härmand, Ann Meriluht ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna juht Merike Koppel sellest, kuidas lepingute tüüptingimused mõjutavad meie õigusi ja millal tasub sekkuda enne, kui vaidlus jõuab kohtusse.

Podcasti "Kohtulood" uues episoodis võetakse luubi alla kohtunikutöö igapäev ja vaadatakse täpsemalt, millega kohtunikud tegelevad. Stuudios räägivad oma tööst Harju Maakohtu kohtunikud, ühtlasi endised advokaadid, Helvia Räägel ja Ahti Kuuseväli ning Raude advokaadibüroo vandeadvokaat Martin Raude. Saadet juhib Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo.

Igal aastal tegeleb halduskohus tuhandete kaebustega, millest statistika kohaselt vaid 3–10% lõpevad osapoolte kompromissiga. Miks on see number nii väike? Saates arutlevad Tallinna halduskohtunikud Pihel Sarv ja Daimar Liiv ning advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman, millal oleks mõistlik kohtunikul pakkuda kompromissi ja mida sellest võidetakse. Saadet juhib halduskohtunik Karolin Soo.

Inimesel, kes pole kunagi kohtusaalis käinud, on keeruline ette kujutada, milline sealne õhustik on. Samuti võib tekkida küsimus, kuivõrd sarnanevad Eesti kohtuistungid filmides ja seriaalides nähtuga. Kuidas mõjutab kohtukultuur meie kriminaalmenetluse toimimist ja kuidas on see aja jooksul muutunud? Selle üle arutlevad seekordses saates advokaadibüroo WIDEN vandeadvokaat ja partner Oliver Nääs ning Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kretel Tamm. Saadet juhib riigikohtunik Heili Sepp.

„Kohtulugude“ värskes episoodis on fookuses halduskohtumenetlus sotsiaalõiguse valdkonnas. Halduskohtunik Karolin Soo vestleb kolleegide Maret Hallikma ja Daimar Liiviga ning sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna juhi Leila Siirojaga. Arutatakse, millised sotsiaalvaldkonna küsimused jõuavad kohtusse, miks need on ühiskonnale olulised ning kuidas leida tasakaal õiguse, inimliku vajaduse ja piiratud ressursside vahel.

Podcasti „Kohtulood“ värskeimas episoodis võõrustab saatejuht Kai Härmand kahte õiguseksperti – vandeadvokaat Carri Ginterit (advokaadibüroo Sorainen) ja Harju Maakohtu vanemkohtujurist Triin Masingut. Arutelu keskmes on üha enam levinud solvumis- ja kiusuhagid – teemad, mis puudutavad nii individuaalseid õigusi kui ka laiemalt ühiskonna väärtushinnanguid.

Kohtunikutöö oluliseks osaks on kohtuotsuse tegemine ja selle osapoolte jaoks kirja panemine. Kui kohtunik on oma peas aga otsuse langetanud, siis kas selle kirja panemise võiks jätta ehk kellegi teise hoolde – näiteks muuta selle tehisintellekti pärusmaaks? Selle küsimuse ja laiemalt kohtuotsuse langetamise ning kirjutamise protsessi üle arutlevad seekordses saates kriminaalasjadega tegelevad riigikohtunik Heili Sepp ning kohtunikud Sten Lind ja Erkki Hirsnik.

Kui kinnisvara kuulub mitmele inimesele – olgu need elukaaslased, abikaasad või pärijad –, võib varaga seotud õiguste ja kohustuste selgus kiiresti kaduda. Mis juhtub siis, kui üks omanik soovib müüa, aga teine keeldub? Kas inimene, kes on rohkem panustanud, saab ka suurema osa? Kuidas jagatakse omand, kui pooled ei jõua kokkuleppele? Saate „Kohtulood“ uues episoodis arutavad Viru Maakohtu kohtunik Liina Naaber-Kivisoo, advokaadibüroo Rask partner Annika Vait ja vandeadvokaat Kai Villemson, kuidas ennetada omandivaidlusi ning millised on võimalused kaasomandi lõpetamiseks.

Kohtunikuks saamine vajab pingutusi, õppimist ja eraldi eksamite sooritamist, kuid lisaks sellele nõuab inimeselt ka teisi isikuomadusi, et õigust mõista. Mis need omadused on ja kuidas kohtunikuks saada, sellele ka järjekordne saade keskendub. Stuudios räägivad enda kohtunikuks saamise lugu Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud Kairi Piirisild ja Markus Kärner. Saadet juhib Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo.

Seekordses saates võetakse luubi alla olukord, kus firma ärimudel enam ei tööta ja tuleb midagi ette võtta ehk siis juriidiliste isikute pankrotimenetlusest ja saneerimismenetlusest. Saates on Tartu Ringkonnakohtu pankrotimenetlusega tegelev kohtunik Kersti Kerstna-Vaks, kes on 30 aastat õigust mõistnud ja Andres Hermet, kes on pankrotihaldurina 29 aastat aidanud kohtul ja kohtunikel neid sasipuntraid lahendada. Saadet juhib Kai Härmand Harju Maakohtust.

Kui kohtusaalis või meedia vahendusel kohtub tavainimene kohtunikuga reeglina vaid rangelt ametlikus vormis, siis tegelikult on hulk mõtteid ja tundeid, mida erinevad kaasused kohtunikes igapäevaselt tekitavad. Seekordne saade on eriline, sest peamine fookus ei ole mitte teemadel, millega kohtunikud silmitsi seisavad, vaid kohtunikel kui inimestel endil. Kohtunike hingeelu ja lugusid karjäärivaliku kujunemisest on stuudiosse tulnud avama kolm kogenud Tartu Maakohtu kohtunikku: Margit Jõgeva, Hele Kaldma ja Gerty Pau. Saadet juhib Marek Vahing.

Kuigi uuringud näitavad, et teadlikkus lähisuhtevägivallast on Eestis tõusuteel, on politseisse pöördumiste arv viimasel ajal kahanenud. Küsimusele, miks see nii on, otsivad seekordses saates vastuseid stuudiokülalised Kersti Kaljulaid ja Mairi Heinsalu ning saatejuht Liina Naaber-Kivisoo.

Juunis otsustame, kes järgmised viis aastat Euroopa Parlamendis töötavad. Valimiste sõltumatus ja ausus on üks demokraatia alustala ning nende õigsuse eest vastutab Vabariigi Valimiskomisjon (VVK).

Seekordses saates võetakse luubi alla olukord, kui kinnistu ja kodu on olemas, kuid soovitud kujul juurdepääsu sinna ei ole. Eriti maapiirkondades esile kerkiv probleem võib nõuda naabriga läbirääkimist, aga kui see ei õnnestu, siis millised on erinevad õiguslikud võimalused?

Kevade saabudes on paras aeg heita pilk looduse poole ja seekordses saates tulebki juttu kohtu kaudu looduse kaitsmisest ning eelkõige keskendutakse lindudele. Saates räägivad Tallinna Halduskohtu kohtunik Pihel Sarv, Riigikohtu nõunik ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna teadur Kaarel Relve ja bioloogiadoktor Marko Mägi, kes töötab Tartu Ülikoolis linnuökoloogia teadurina ja Keskkonnaametis looduskasutuse spetsialistina. Kuula Eesti kohtute põnevat „Kohtulugude“ saadet sellest, kuidas kohtus saavad kokku loodusseadused ja inimeste loodud seadused. Aga jutuks tuleb seegi, miks on lindude kaitseks oluline tagada raierahu, kui samal ajal hukkub ainuüksi Eestis kodukasside hambus 11 miljonit lindu aastas ning mida tuleb silmas pidada meretuuleparkide rajamisel.

Kohtulugude podcasti uues osas räägivad Harju Maakohtu kohtunik Kai Härmand, Pärnu Maakohtu kohtunik Kadri Mälberg ja Uus Maa kinnisvarabüroo jurist ja juhatuse liige Karlis Kolk kinnisvarast ja sellest, kuidas nii ostja kui müüja ennast kaitsta saavad.

Seekordses osas saab kuulaja teada, mida kujutab endast kohtueelne menetlus, kuidas politsei algfaasis kuritegusid uurima asub ning millist rolli mängib tõendite kogumisel kohtunik. Samuti selgub, kas hirmul, et kõiki kuulatakse pealt, on tõepõhi all ning kas kohtunik mõistab inimese süüdi juba siis, kui annab jälitustegevuseks loa.