Iga naine on lugu

Liis Lemsalu on rääkinud juba palju, kuid sellist intervjuud ei ole ta varem ometigi andnud. Sest nüüdseks on ta olnud täpselt kaks aastat ema, kes elab päriselu pärismaailmas. Ja tema peegelpildist vaatab talle hommikuti otsa korraga kolm naist.„Lapsesaamine loksutas väga paika mu moraalse kompassi,“ lausub laululooja kindlalt ning tunnistab, et juba mõnda aega näeb ta peeglisse vaadates tüdruku asemel täiskasvanud naist. Ja et just praegu – 33-aastasena – tunneb ta vananemisest rõõmu.Karjäärivalikutest, öistest hetkedest ja eneseotsingutest teemegi pikemalt juttu. Ja kui vestlusele ühest märksõna otsida, siis on see KODU. Nii päritolupere kui ka omaloodu.„Jah, ma olen nüüd kodu, väga mitmes mõttes ja nüüd ka passis,“ naerab abielludes liitnime saanud Liis Lemsalu-Kodu.Kuidas ta aga ennast arendab, millise reegli järgi elab, mida pesumaailmas tegemas käib ja millise maailma tippartisti töövari ta olla tahaks? See kõik saab selle vestluse lõpuks selgeks. Head kuulamist!Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Ei ole enam uudis, Anni Arro avas taas üle mitme aastat kohviku, mis toob Tallinna kesklinnas lauale gurmaanidele meelepärased maitsed. Kuid uudis võib olla nii mõnelegi hoopis naise nimega seonduv lugu. Sest jah, ühel väga ootamatul põhjusel on tema päritoluperekonnanõukogus käivitunud maine päästmise operatsioon. Eesti Naise vestlussarjas „Iga naine on lugu“ kõneleb Anni seekord ka hoopis uuel moel heast maitsest ja ilu etalonidest. On ju Anni tänu oma sobivale pikkusele maailma moelavadel kõndinud.Modell sai Annistki läbi juhuse ja ehkki ta lendas verisulis teismelisena Tokyosse, Pariisi ja Londonisse, oli see kõik tema jaoks algusest peale vaid ajutine plaan. „Ma ei võtnud seda rada kunagi kui elukutset või ametit, mida nüüd hakkan tegema. Pigem oli see kõik minu jaoks seiklus, noore inimese võimalus reisida tollel ajal ja sellisel moel. Sest piletid maksti ju kinni, või noh – nii alguses võis tunduda. Tegelikult tuli mul selle kõige eest alati enda tööga tasuda. Sest ajad olid teised, kuid mulle jäi võimalus ringi vaadata,“ kõneleb Anni täna.Ositi, ja just nimelt teatud kehaosade kaupa, teeb Anni modellitööd vahel tänini. Ja sekkaritest leitud kõrgmoodi kannab ta igapäevaselt ka tänaval. Ent kunstnikeperes ja loovate vanavanemate lapselapsena kasvanuna on ilu tema jaoks alati tähendanud hoopis midagi muud. „Ehkki tüdrukud on kõik väljast väga ilusad, siis ühel hetkel kogu see ilu devalveerb, sest sa saad aru, et ilu ei olegi midagi erilist! Ja sa hakkadki hindama hoopis mingeid muid jooni inimestes. Sest noh, oled küll, mega ilus, aga kui sul ikkagi ajus on tühjus, siis sa oledki üsna tühi. Ja ega tühjusega kaugele ei jõua, ei modellinduses ega maailmas üldse. Sul peab ikkagi ju mingi attitude’i olema. Tippmodellidel on olemas ärivaist ja piisavalt nahaalsust,“ teab naine.Et Anni kokakunstiõpingud viisid ta aastaid tagasi Itaaliasse, siis räägime ka sealse rahva õpetustest ja sellest, mille poolest on Milano mehed naisele meelde on jäänud. „Ma pole elu sees näinud nii palju selliseid mehi ja jumal eest, see oli minu jaoks täiesti elamus,“ avaldab Anni. Hetk hiljem kirjeldab ta, kui ebakindlaks see linna ta tookord muutis.Muidugi kõneleme ka Itaalia toidukultuurist ja Anni tööelus kehtivatest soorollidest, sildistamisest, rõivanumbritest ning sellest, kuidas raskete olukordadega toime tulla.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Saatejuht Piret Kooli seekordne külaline on kutseline koorilaulja, sopran Annika Lõhmus, kes pea veerand sajandit on rikastanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori kõlapilti. Lõppevat aastat kirjeldab ta kui üht oma tööelu hullumeelsemat, sest ainuüksi viimaste nädalate jooksul on ta koos oma 25 kolleegiga teinud maakerale ringi peale. Ehkki kohvrit pakkides veeretab ta aeg-ajalt kolleegi loodud neljasõnalist salmikest: „kingad, kleit, noodid, meik“, tuleb naisel teinekord kaasa pakkida ka eneseületamise võime.Annika töö on sõna otseses mõttes viia üle maailma rõõmu ja hingekosutust neile, kes klassikalise muusika kontserte armastavad külastada. „Äsja mainis abikaasa mu reise kommenteerides, et „kas oleksid kunagi arvanud, et üks tüdruk, väikesest Mõisakülast, kes elas viinapoe peal, leiab ennast ühel hetkel Carnegie Hall’i lavalt ja et tema nimi on kirjas välja müüdud kontsertide afiššidel“ ja et see on miski mille üle on põhjus uhke olla. Ja eks ma natukene olen ka,“ lausub Annika vaikselt.Kuid et Annika on kirjutanud ka mh ka kaks ajaviiteromaani ja andnud välja isegi ühe luulekogu, siis teeme juttu ka kirjutamisest, sõna mõjust ning naistekatest. Ent kuulaja saab ka teada, mis on see „Pärdi toon“, mida Annika Lõhmus kui Grammy võitjast koorilaulja nüüdseks kasvõi une pealt anda oskab.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Taskuhäälingus „Iga naine on lugu“ avab laulupeodirigent, koorijuht ja nelja lapse ema Janne Fridolin oma elu kõige sügavamaid kihte – hetkest, mil ta sai teada silmamelanoomi diagnoosist, kuni tänase tänutundeni iga elatud päeva eest. Tema aus ja helge jutuajamine Piret Kooliga näitab, kuidas haigus võib muuta elu, kuid mitte kustutada usku, armastust ega elujõudu.Piret Kooli seekordne vestlus viib kuulaja valusatele radadele, näidates siiski, et ka sel teel astudes on võimalik naeratada. „Me oleme Janne kulgemist juba aastaid kõrvalt näinud. Mõni on ehk vähiravifondi toetajana ka ise lootust kinkinud. Ent elada tuleb jaksata siiski sel naisel ise,“ nendib Piret ja otsib vestluses vastust küsimusele, millisena näeb Janne maailma nüüd, elades vaid ühe silmaga. „Kibedusest, tingimusteta armastusest ja elujõust teeme Jannega juttu. Kuid räägime ka vaimsest tervisest ja sellest, mida võiks tööandja vähidiagnoosiga alluvalt küsida.“Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Taskuhäälingu „Iga naine on lugu“ saatejuht Piret Kooli seekordne külaline on Jana Ruubel, kes Eesti Naise lugejale sai tuttavaks juba enam kui kümme aastat tagasi. Tollalgi oli ta ettevõtja hingega ning koos fotograaf Hele-Mai Alamaaga valmis nii 2015. aasta parim kokaraamat. Praegu juhib Jana Pärnu haridusametit ja astub mitmest arvestatavast diplomist hoolimata taas kooliteed. Pere nimel tehtud valikutest, õppimisest ja eneseteostuse etappidest me seekord räägimegi. Koduperenaise rollist ja stereotüüpidest teeme samuti juttu.„Ma ei oska asju teha nii, et lihtsalt teen ära või libistan läbi. Ma tahan osata ja teada, mida ma teen. Ja asi polegi selles, et pean olema kõige parem, vaid selles, et mulle meeldib asju põhjalikult ja hästi teha,“ sõnastab elukestvat õpet omal moel teostav Jana.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Eesti Naise taskuhäälingu saatejuhi Piret Kooli seekordne külaline on Egle Viilma, kel on meie ühiskonnas kanda kaks märgilist rolli: ta on kristliku kooli juhataja ja peapiiskopi abikaasa. Või nagu ta ise ütleb: see on klaasist majas elatud elu. Mida selline elu tegelikkuses tähendab ja kuidas Egle Viilma ennast neis rollides tunneb, sellest ta oma esimese pikemas isikuintervjuus räägib.Osa saame ka Egle ja Urmase tutvumise loost, mis on ühtpidi väga romantiline. Peapiiskopi tervisest ja kirikupea abikaasa rollist teeme vestluses samuti juttu. Kuid räägime ka vaimsetest väärtustest, abielu hoidmisest, koolijuhi rollist ja neljast naistest, keda Egle enda eeskujuks nimetab.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Eesti Naise vestlussari „Iga naine on lugu“ läks esimest korda eetrisse viis aastat tagasi – 23. oktoobril 2020. Ja ehkki tollest ajast on külalisi võõrustanud mitu erinevat saatejuhti, on kõik sarja väisanud külalised olnud naised. Alanud hooajast teeme teisiti ja iga seitsmes vestlus on plaanitult mehega. Saatejuht Piret Kooli seekordne vestluskaaslane on kunstnik, fotograaf ja kahe päris erilise raamatu autor Rannar Laur.Yonikunstnik Rannar Lauriga kõneleme tema raamatutest ja kunstist, aga ka tabust ja teesklusest ning sellest, milline on kõige intiimsem kehaosa. Kuid juttu teeme ka kolme stopi teooriast ja naise-kesksemaks muutunud maailmast.Eesti Naise taskuhääling “Iga naine on lugu” avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Saatejuht Piret Kooli seekordne külaline on Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Mari-Liis Jakobson. Valimistele eelneval ajal küsime meiegi, miks on nii vähe naisi poliitikas. Ja kas naised tõesti lasevad poliitikas ennast halvasti kohelda. Kuid räägime ka suunamudijatest, läbipõlemisest ja sellest, miks keegi ikka aegajalt meile meie sugu meelde tuletab.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Eesti Naise taskuhäälingu saatejuhi Piret Kooli seekordne külaline on viiekuuse Gustavi ema, kes oma välimuse on pärinud vanaemalt ja kelle elu tähtsaim märksõna on lapsest saadik olnud turvavõrgustik ehk lähedased, kelle hoolde saab ta anda nii ennast, oma mured kui ka pisipoja.Üldsus tunneb Liisut ennekõike teleekraanilt. Ta on ajakirjanik, kes soovis teha raadiot, ent juhib telesaateid ja kellel on uudistejuhina tulnud teha nii mõnigi raske otsus.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

„Kuule, sa küsid nii lihtsaid asju, aga nendel on nii keeruline vastata, sest et need on nii mitmekihilised asjad,“ naerab taskuhäälingu seekordne külaline Kristina Birk-Vellemaa.Ta ei ole varem eriti enda isiklikust elust rääkinud ja vestluse lõpuks saab kuulaja lähemalt tuttavaks inimesega, keda peamiselt tunneme läbi tema seksuaalnõustaja ja seksuoloogi töö ja antropoloogiaeriala. Kristinal on kahe magistrikraadi kõrval ka pikalt saatmise fond, sekspesu ja sahtlitäis lelusid. Kuid tal on midagi veel – ja uskuge, seda kuuldes muutub meist igaüks meist kasvõi salaja ja heas mõttes pisut kadedaks.„Ma saan nii palju hellust ja hoitust, et mustad sokid ei ole võistlusküsimus,“ tunnistab Kristina ausalt. Ta kirjeldab samas, kuidas tema abielud on kulgenud, milline oli tema päritolupere ja millisel hetkel ta ennast ise esmakordselt naissoost olendina tundis.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

See võib olla mõnevõrra üllatav kuulda, et Mari-Leen on juba enam kui 30 aastat hobustega tegelnud. “Hakkasin juba lasteaias käima ratsutamistrennis, ja ehkki nii väikest alguses üldse võtta ei tahetud, siis kuidagi me mind sinna sisse kauplesime,” meenutab naine, kelle lapsepõlv möödus suuresti Luunja tallides. “Mu vanaema elas tallide kõrval ja kõik oma vabad hetked ma seal töllerdasin. Ja ehkki keegi kunagi mu abi ei palunud, siis ma püüdsin ise iga vajaminevat liigutust tabada. Ära mind ei aetud, ehkki keegi ilmselt ei teadnud, kelle titt see on, kes siin passib. Küllap tänu sellele võeti mind ka nooremana trenni, sest teati, et olen asjalik ja juba jagan natukenegi matsu,” kirjeldab Mari-Leen hobulausujaks saamise lugu.Kuid millal, mida ja miks Mari-Leen laulab? Ja millise pilguga vaatab täna tagasi 20 aastat kogetud Eurovisioonile, sellestki teeme juttu. Vabast ajast, naiseks olemisest ja imagoloomest räägime samuti. Piret Kooli seekordne külaline on lauljatar ja hobulausuja Mari-Leen Kaselaan.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

Eesti Naise taskuhäälingu seekordses osas räägime Andraga muuhulgas perevägivallast, publikumenust ja emarollist – seda nii tema enda kui ka eesti naise näitel. Andral on see võimalus, sest dokumentalistina on ta ju sadadega kõnelnud.Peamisena toob naine välja selle, kuidas eesti naine püüab kõiges meeldida. „Mul on tõesti selline tunne, et naised kipuvad hästi palju painduma mingitele ootustele a la millised iseloomuomadused mul peaks olema, et ma meeldiks ülemusele, elukaaslasele ja vanematele," ütleb Teede.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

Eesti Naise taskuhäälingu sari „Iga naine on lugu” alustab uut hooaega ja avaosa külaline on sarja eelmine saatejuht Ingrid Peek, kes annab mõttelise teatepulga üle Piret Koolile.Ingrid on üle 17 aasta teinud tööd, mida iseloomustavad kolm märksõna: mikrofon, kõrvaklapid ja erineva suurusega stuudiod. „Natuke oli kurb see Eesti Naise poolt avanenud uks sulgeda, sest see oli väga meeldiv ja inspireeriv kogemus, aga samas on uued algused alati põnevad ning olemuslikult sama töö jätkub: plaanin teha oma vestlussaadete sarja, kus paljudest erinevatest teemadest üks liin on näiteks esivanemate tarkus. Mullel tundub, et see generatsioonide vaheline sild on hääbumas või väga hapraks muutumas ning väärib rohkem tähelepanu.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

Liisa Kivi on kunstiõpetaja ja arengutreener. Akadeemias Nord õppis ta psühholoogiat, Eesti Kunstiakadeemias vabasid kunste. Lisaks täiendas ta end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias ühe semestri skulptuuri vallas. Praegu jätkab ta kunstiõpetaja magistrikraadi õpinguid Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM). Ta on õppinud ka EBS-is arengutreeneriks (Executive Coaching).Liisa annab Püha Johannese Kooli Sihtasutuses noortele tüpograafia kursust. Enne seda töötas ta Eesti Kaasaaegse Kunsti Muuseumis haridusprogrammi koordinaatorina, Pelgulinna Gümnaasiumis kunstiõpetajana. Ta on pidanud ka käsitöö ja kunsti poodi, olnud ajakirja Cosmopolitan toimetaja ja töötanud Baltic Development Groupis (BDG) promootori assistendina.Liisa on kahe lapse ema ja pikaajalises suhtes. Lisaks kunstile ja arengutreeneritööle on tema kireks tantsimine ja liikumine, improteater, tervislikud eluviisid ja biohäkkimine, vaimsus ja teadlikkuse teel edenemine, töö inimestega ja elu erinevad avaldumisvormid.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Liisa Kiviga lisaks loovusele ja kunstile juttu ka tervislikust ja teadlikust elust, biohäkkimisest ja liikumisest, naudingutest ja enda piiridest, lastest kui isiksustest ja vaimustavast arengutreeneritööst inimestega, perest ja armastusest, hingest ja vaimsusest ning paljust muust huvitavast.

Liis Orav on integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja. Pärnu Humanitaargümnaasiumist sai alguse innukus püüelda kõrgete väärtuste poole. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat ning aastaid hiljem laste kõrvalt ka Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis turismi ja hotellimajandust, mis jäi pooleli äkki tekkinud tõsiste terviseprobleemide tõttu, mis viisid ta omakorda  terviseteemade sügavuti uurimise teekonnale. Ta on lõpetanud Annely Sootsi Tervisekooli ning on kirgliku ja põhjaliku autodidaktina täiendanud end erinevatel kursustel ja koolitustel nii kodu- kui välismaal toitumis- ja loodusravi, nutrigenoomika ja biomeditsiini vallas. Üheks köitvaks teemaks paljude hulgas on praeguseks kujunenud ka kogu nn menoversumi põhjalik kaardistamine ning naiste teadlikkuse tõstmine üleminekuajaga seonduvatel teemadel.Tema sulest on ilmunud raamat “Toida oma tervist” ning oma teadmisi jagab ta sotsiaalmeedias ja oma kodulehel Toitumistarkus.ee, ta peab tervise ja toitumise teemalisi loenguid ja pakub individuaalkonsultatsioone. Oma soovitustes lähtub ta holistilisest kehakäsitlusest, biokeemilistest seaduspärasustest, viimastest teadusuuringutest ja headest mõtetest.Liis on kolme lapse ema, õnnelikus suhtes, kirglik õppija, kes armastab loodust ja liikumist ning kelle peamiseks põhimõtteks on “tagasi juurte juurde” ning missiooniks inimeste terviseteadlikkuse tõstmine.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” räägib Liis Orav menopausi revolutsioonist, keskea “puberteedist”, küpsemasse ikka jõudnud naiste luude-lihaste ja aju drastilistest muutumistest, tervist toetavast toidust, jõutreeningu imelisest mõjust kehale, uue küpse eluperioodiga kaasnevast avardumisest ning paljust muust huvitavast.

Mari Lakspere on holistiline iluekspert. Ta on õppinud ärijuhtimist Tallinna Tehnikaülikoolis ning omandanud magistrikraadi moevaldkonna juhtimise erialal Pariisis Institut Français de la Mode’is. Mari elas pikalt Pariisis, kus töötas mitmete prestiižsete moemajade, sealhulgas Givenchy, YSLi, Nina Ricci, Diori ja Alaïa heaks ning omandas rikkaliku kogemustepagasi kõrgmoe valdkonnas. Peale seda tegeles ta Pariisis ettevõtlusega, avades kümne aasta jooksul kolm ilusalongi.Tänaseks on Mari valinud holistilise lähenemise ilule. Ta on pidevalt täiendanud oma teadmisi näojooga, lümfitöö, teipimise, näomassaaži, kupumassaaži, ajurveeda, Hiina meditsiini, energiatöö ning paljude muude ilu, tervise, heaolu ja teadlikkusega seotud teemade vallas. Ta on terviklikku, looduslikku ja loomulikku, tõhusat ja püsivat iluedendamist pakkuva ÖKO Face Fitnessi asutaja. Mari elab põhiliselt Pariisis ja Dubais ning töötab igapäevaselt klientidega.Mari on maailmakodanik, kes naudib elu nii suurlinnade säras kui ka kodumaa looduses. Teemades ja inimestes köidab teda sügavus ja teadlikkus, ta hindab ilu, kunsti ja kultuuri ning usub, et igapäevane tegelemine enda ilu ja tervisega toob tõhusaid ja püsivaid tulemusi. Mari Lakspere, Agnes Kajanderi ja Triin Maasiku ühisloominguna valmis raamat “Ilu pole number. Moodne Eesti ilupiibel”.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” räägib Mari Lakspere elust Pariisi kõrgmoe sfäärides, sisemaailma seostest terve ja noorena püsimisega, stressist ja lõdvestumisest, tselluliidist ja päikesest, teipidest ja kuppudest ja infrapunavahenditest, lümfidest ja kortsudest ning ilust ja elust.

Joan Hint on moedisainer ja sotsiaalselt tundlik loovisik, kes püüab oma töö ja sõnavõttude kaudu mõjutada maailma positiivses suunas. Tema lähenemine keskendub eetilisele moele, sotsiaalsele õiglusele ja keskkonnateadlikkusele.Ta on Eesti ühe hinnatuima jätkusuutliku moebrändi GUILD üks loojatest, disainer, loovjuht ja visionäär. Väikest Joani inspireerisid väga ajaloolised kangelaste lood ning nõnda sirgus temastki tänapäevane musketär: juba 13-aastaselt hakkas ta tegelema kesk- ja muinasaegse rekreatsiooniga ehk siis õppis erinevate meistrite käe all valmistama ajaloolisi rõivaid, turviseid ning rõngasrüüsid ning kõike, mis puudutab tolleaegset elu. Lisaks tegeles ta kogu nooruspõlve ratsutamise, mõõga- ja odavõitlusega. See kõik lõi pinnase GUILDi kontseptsiooni sünniks ja andis ka esimesed teadmised rätsepakunsti kohta.Sten Kariku ja Joan Hinti poolt loodud GUILD on rõiva- ning kübarameistreid ühendav rõivabränd, mis ongi ellu kutsutud austusest kunagiste traditsioonide ning väärt rätsepakunsti vastu. Nende peamiseks eesmärgiks on meisterlikkus koos eetilise muutusega – kaasaegne ent ajatu rõivakunst, mis valmistatud naturaalsetest materjalidest tõeliselt harmoonilises keskkonnas.Joan on töötanud ka modellina ja see teekond viis teda Pariisist Istanbulini ja muidugi Eesti moelavadele, ta on teinud koostööd mitmete maailmanimedega, näiteks Givenchy ja Yohji Yamamoto.Joan on pisitütre ema ja abielus Sten Karikuga, tema vend on Alar Ojastu ja vanaisa tuntud kirjanik Aadu Hint. Täna köidab teda elu kooskõlas loodusega, teadlik lapsevanemlus, jätkusuutlik eluviis, esivanemate pärand ja põlisrahvaste tarkused, väärikus ja vabadus.

Grete Arro on haridus- ja keskkonnapsühholoog. Magistri- ja doktorikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolist. Teadurina töötas ta enne Tartu Ülikoolis, nüüd Tallinna Ülikoolis, haridusspetsialistina on ta töötanud ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Tema uurimishuvid on peamiselt seotud psüühikaga ja õppimise eri aspektidega, peamiselt mõtlemise arengu, väärmõistete, motivatsiooni ja eneseregulatsiooniga, ühe huvifookusega ka keskkonnateadlikkuse mõtestamisel ja toetamisel.Tema tööd on tunnustatud Kodanikupäeva aumärgiga ja Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga, ta on võitnud Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil II koha ja üleülikoolilisel üliõpilaste teadustööde konkursil II koha aastal 2013.Täna on ta oma teadustöös keskendunud kestliku tuleviku uuringutele ja õpilaste teadusliku mõtlemisviisi ning süsteemmõtlemise toetamisele.Grete on poja ema, armastab looduses käia, raamatuid lugeda ja tangot tantsida.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Grete Arroga juttu õigesti õppimisest ja komplekssüsteemidest aru saamisest, mälust ja meenutamisest, psüühika tundmisest ja arenguga arvestamisest, looduse mõjust ja keskkonnateadlikkusest, tehisarust ja arukusest ja arutusest, väärtustest, õnnest ja tähenduse otsimisest ning paljust muust huvitavast.

Karolin Kuusik on moekunstnik, stilist ja moeajakirjanik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Moedisaini osakonna. EKA-s on ta andnud ka loenguid popmuusika stilistikast. Alates 2001. aastast on ta töötanud erinevates ajakirjandusväljaannetes: Stiina, MiMi, Cosmopolitan ning on täna ajakirja Anne&Stiil ilu- ja moetoimetaja. 24 aastat on ta teinud ka stilistitööd, tema käe all on stiiliedendust saanud erakliendid, reklaamitegijad, moebrändid, artistid, ajakirjade moeseeriad, moeetendused ning paljud telesaated, näiteks „Eesti otsib superstaari“, „Maskis laulja“, „Ma näen su häält“, „Su nägu kõlab tuttavalt“, „Laula mu laulu“, „Laulud tähtedega“, „Eesti laul“, „Eesti Muusika Auhinnad“, „Kolmekas“. Moekunstnikuna on ta loonud mitmeid kollektsioone: Vaikuse disain (2012), Valguse disain (2013), Miraaž (2022), Ülestähendusi (2023) ning alates aastast 2024 veab ta enda moebrändi Karolin Kuusik. Lisaks on ta loonud mitu kollektsiooni moebrändile Tallinn Dolls ning voodipesu kollektsiooni Kaubamaja PAI sarja. Ta on pikaaegses kooselus muusik Kostja Tsõbulevskiga ja neil on kaks last. Karolin on pühendunud raamatulugeja ja kirjandushuviline ning kirglik korilane, kes lisaks oma tööle ja perele armastab käia metsas ja toimetada oma maakodus.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb moelooja ja stilisti Karolin Kuusikuga lisaks loomeprotsessile juttu ka stiilist ja enda ajastu prismas lõksus olemisest, raamatute lugemise kirest ja luulest, loodusest ja korilusest, mustast värvist kui mõtteseisundist, juurtest ja kodust, lastest ja armastusest.

Rea Lest on näitleja, kes on lisaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolile õppinud aasta ka Tartu Ülikoolis kunstiteraapiaid. Peale lavakat asus ta tööle teatrisse NO99, kus töötas neli aastat ning osales paljudes lavatustes, teiste seas ka näiteks “Savisaar”, “Tüdruk, kes otsis oma vendi”, “Kõnts”, “Pööriöö uni”, “Revolutsioon”, “Hüsteeria”, “Unistajad” jpt. Täna on ta vabakutseline ning sel kevadel näeb teda teatri Ekspeditsioon lavastuses “Nüüd võib sellest rääkida”. Filmisõbrad teavad teda filmidest “Ema”, “November”, “Mehetapja/Süütu/Vari”, “Skandinaavia vaikus”, “Tume paradiis”, “Aurora”, “Must auk” jt.Tema näitlejatööd on tunnustatud Voldemar Panso nimelise ja Eesti Teatriliidu ja EFTA auhindadega, Eesti Kultuurkapitali preemia ja Bruno O’Ya stipendiumiga, koos teatriga NO99 tunnustati neid ka Euroopa teatriauhinaga uue teatrireaalsuse kategoorias aastal 2017 ning 2019. aastal valiti Rea Berliini filmifestivalil toimuvasse noori filminäitlejaid tutvustavasse programmi European Shooting Stars. Rea on abielus näitlejaga Jörgen Liik, tal on uudishimulik vaim ja talle meeldib end proovile panna, looduses olla, filme vaadata ja nautida päriselu.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb näitlejaga juttu lisaks filmikunstile ja teatrile ka rolli fermenteerimisest ja kehalisusest, kodumaise kultuuri ja kohalike narratiivide olulisusest, esivanemate tarkusest ja armastusest ning paljust muust huvitavast.