Iga naine on lugu

Eesti Naise taskuhäälingu saatejuhi Piret Kooli seekordne külaline on viiekuuse Gustavi ema, kes oma välimuse on pärinud vanaemalt ja kelle elu tähtsaim märksõna on lapsest saadik olnud turvavõrgustik ehk lähedased, kelle hoolde saab ta anda nii ennast, oma mured kui ka pisipoja.Üldsus tunneb Liisut ennekõike teleekraanilt. Ta on ajakirjanik, kes soovis teha raadiot, ent juhib telesaateid ja kellel on uudistejuhina tulnud teha nii mõnigi raske otsus.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

„Kuule, sa küsid nii lihtsaid asju, aga nendel on nii keeruline vastata, sest et need on nii mitmekihilised asjad,“ naerab taskuhäälingu seekordne külaline Kristina Birk-Vellemaa.Ta ei ole varem eriti enda isiklikust elust rääkinud ja vestluse lõpuks saab kuulaja lähemalt tuttavaks inimesega, keda peamiselt tunneme läbi tema seksuaalnõustaja ja seksuoloogi töö ja antropoloogiaeriala. Kristinal on kahe magistrikraadi kõrval ka pikalt saatmise fond, sekspesu ja sahtlitäis lelusid. Kuid tal on midagi veel – ja uskuge, seda kuuldes muutub meist igaüks meist kasvõi salaja ja heas mõttes pisut kadedaks.„Ma saan nii palju hellust ja hoitust, et mustad sokid ei ole võistlusküsimus,“ tunnistab Kristina ausalt. Ta kirjeldab samas, kuidas tema abielud on kulgenud, milline oli tema päritolupere ja millisel hetkel ta ennast ise esmakordselt naissoost olendina tundis.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

See võib olla mõnevõrra üllatav kuulda, et Mari-Leen on juba enam kui 30 aastat hobustega tegelnud. “Hakkasin juba lasteaias käima ratsutamistrennis, ja ehkki nii väikest alguses üldse võtta ei tahetud, siis kuidagi me mind sinna sisse kauplesime,” meenutab naine, kelle lapsepõlv möödus suuresti Luunja tallides. “Mu vanaema elas tallide kõrval ja kõik oma vabad hetked ma seal töllerdasin. Ja ehkki keegi kunagi mu abi ei palunud, siis ma püüdsin ise iga vajaminevat liigutust tabada. Ära mind ei aetud, ehkki keegi ilmselt ei teadnud, kelle titt see on, kes siin passib. Küllap tänu sellele võeti mind ka nooremana trenni, sest teati, et olen asjalik ja juba jagan natukenegi matsu,” kirjeldab Mari-Leen hobulausujaks saamise lugu.Kuid millal, mida ja miks Mari-Leen laulab? Ja millise pilguga vaatab täna tagasi 20 aastat kogetud Eurovisioonile, sellestki teeme juttu. Vabast ajast, naiseks olemisest ja imagoloomest räägime samuti. Piret Kooli seekordne külaline on lauljatar ja hobulausuja Mari-Leen Kaselaan.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

Eesti Naise taskuhäälingu seekordses osas räägime Andraga muuhulgas perevägivallast, publikumenust ja emarollist – seda nii tema enda kui ka eesti naise näitel. Andral on see võimalus, sest dokumentalistina on ta ju sadadega kõnelnud.Peamisena toob naine välja selle, kuidas eesti naine püüab kõiges meeldida. „Mul on tõesti selline tunne, et naised kipuvad hästi palju painduma mingitele ootustele a la millised iseloomuomadused mul peaks olema, et ma meeldiks ülemusele, elukaaslasele ja vanematele," ütleb Teede.Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

Eesti Naise taskuhäälingu sari „Iga naine on lugu” alustab uut hooaega ja avaosa külaline on sarja eelmine saatejuht Ingrid Peek, kes annab mõttelise teatepulga üle Piret Koolile.Ingrid on üle 17 aasta teinud tööd, mida iseloomustavad kolm märksõna: mikrofon, kõrvaklapid ja erineva suurusega stuudiod. „Natuke oli kurb see Eesti Naise poolt avanenud uks sulgeda, sest see oli väga meeldiv ja inspireeriv kogemus, aga samas on uued algused alati põnevad ning olemuslikult sama töö jätkub: plaanin teha oma vestlussaadete sarja, kus paljudest erinevatest teemadest üks liin on näiteks esivanemate tarkus. Mullel tundub, et see generatsioonide vaheline sild on hääbumas või väga hapraks muutumas ning väärib rohkem tähelepanu.Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

Liisa Kivi on kunstiõpetaja ja arengutreener. Akadeemias Nord õppis ta psühholoogiat, Eesti Kunstiakadeemias vabasid kunste. Lisaks täiendas ta end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias ühe semestri skulptuuri vallas. Praegu jätkab ta kunstiõpetaja magistrikraadi õpinguid Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM). Ta on õppinud ka EBS-is arengutreeneriks (Executive Coaching).Liisa annab Püha Johannese Kooli Sihtasutuses noortele tüpograafia kursust. Enne seda töötas ta Eesti Kaasaaegse Kunsti Muuseumis haridusprogrammi koordinaatorina, Pelgulinna Gümnaasiumis kunstiõpetajana. Ta on pidanud ka käsitöö ja kunsti poodi, olnud ajakirja Cosmopolitan toimetaja ja töötanud Baltic Development Groupis (BDG) promootori assistendina.Liisa on kahe lapse ema ja pikaajalises suhtes. Lisaks kunstile ja arengutreeneritööle on tema kireks tantsimine ja liikumine, improteater, tervislikud eluviisid ja biohäkkimine, vaimsus ja teadlikkuse teel edenemine, töö inimestega ja elu erinevad avaldumisvormid.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Liisa Kiviga lisaks loovusele ja kunstile juttu ka tervislikust ja teadlikust elust, biohäkkimisest ja liikumisest, naudingutest ja enda piiridest, lastest kui isiksustest ja vaimustavast arengutreeneritööst inimestega, perest ja armastusest, hingest ja vaimsusest ning paljust muust huvitavast.

Liis Orav on integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja. Pärnu Humanitaargümnaasiumist sai alguse innukus püüelda kõrgete väärtuste poole. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat ning aastaid hiljem laste kõrvalt ka Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis turismi ja hotellimajandust, mis jäi pooleli äkki tekkinud tõsiste terviseprobleemide tõttu, mis viisid ta omakorda  terviseteemade sügavuti uurimise teekonnale. Ta on lõpetanud Annely Sootsi Tervisekooli ning on kirgliku ja põhjaliku autodidaktina täiendanud end erinevatel kursustel ja koolitustel nii kodu- kui välismaal toitumis- ja loodusravi, nutrigenoomika ja biomeditsiini vallas. Üheks köitvaks teemaks paljude hulgas on praeguseks kujunenud ka kogu nn menoversumi põhjalik kaardistamine ning naiste teadlikkuse tõstmine üleminekuajaga seonduvatel teemadel.Tema sulest on ilmunud raamat “Toida oma tervist” ning oma teadmisi jagab ta sotsiaalmeedias ja oma kodulehel Toitumistarkus.ee, ta peab tervise ja toitumise teemalisi loenguid ja pakub individuaalkonsultatsioone. Oma soovitustes lähtub ta holistilisest kehakäsitlusest, biokeemilistest seaduspärasustest, viimastest teadusuuringutest ja headest mõtetest.Liis on kolme lapse ema, õnnelikus suhtes, kirglik õppija, kes armastab loodust ja liikumist ning kelle peamiseks põhimõtteks on “tagasi juurte juurde” ning missiooniks inimeste terviseteadlikkuse tõstmine.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” räägib Liis Orav menopausi revolutsioonist, keskea “puberteedist”, küpsemasse ikka jõudnud naiste luude-lihaste ja aju drastilistest muutumistest, tervist toetavast toidust, jõutreeningu imelisest mõjust kehale, uue küpse eluperioodiga kaasnevast avardumisest ning paljust muust huvitavast.

Mari Lakspere on holistiline iluekspert. Ta on õppinud ärijuhtimist Tallinna Tehnikaülikoolis ning omandanud magistrikraadi moevaldkonna juhtimise erialal Pariisis Institut Français de la Mode’is. Mari elas pikalt Pariisis, kus töötas mitmete prestiižsete moemajade, sealhulgas Givenchy, YSLi, Nina Ricci, Diori ja Alaïa heaks ning omandas rikkaliku kogemustepagasi kõrgmoe valdkonnas. Peale seda tegeles ta Pariisis ettevõtlusega, avades kümne aasta jooksul kolm ilusalongi.Tänaseks on Mari valinud holistilise lähenemise ilule. Ta on pidevalt täiendanud oma teadmisi näojooga, lümfitöö, teipimise, näomassaaži, kupumassaaži, ajurveeda, Hiina meditsiini, energiatöö ning paljude muude ilu, tervise, heaolu ja teadlikkusega seotud teemade vallas. Ta on terviklikku, looduslikku ja loomulikku, tõhusat ja püsivat iluedendamist pakkuva ÖKO Face Fitnessi asutaja. Mari elab põhiliselt Pariisis ja Dubais ning töötab igapäevaselt klientidega.Mari on maailmakodanik, kes naudib elu nii suurlinnade säras kui ka kodumaa looduses. Teemades ja inimestes köidab teda sügavus ja teadlikkus, ta hindab ilu, kunsti ja kultuuri ning usub, et igapäevane tegelemine enda ilu ja tervisega toob tõhusaid ja püsivaid tulemusi. Mari Lakspere, Agnes Kajanderi ja Triin Maasiku ühisloominguna valmis raamat “Ilu pole number. Moodne Eesti ilupiibel”.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” räägib Mari Lakspere elust Pariisi kõrgmoe sfäärides, sisemaailma seostest terve ja noorena püsimisega, stressist ja lõdvestumisest, tselluliidist ja päikesest, teipidest ja kuppudest ja infrapunavahenditest, lümfidest ja kortsudest ning ilust ja elust.

Joan Hint on moedisainer ja sotsiaalselt tundlik loovisik, kes püüab oma töö ja sõnavõttude kaudu mõjutada maailma positiivses suunas. Tema lähenemine keskendub eetilisele moele, sotsiaalsele õiglusele ja keskkonnateadlikkusele.Ta on Eesti ühe hinnatuima jätkusuutliku moebrändi GUILD üks loojatest, disainer, loovjuht ja visionäär. Väikest Joani inspireerisid väga ajaloolised kangelaste lood ning nõnda sirgus temastki tänapäevane musketär: juba 13-aastaselt hakkas ta tegelema kesk- ja muinasaegse rekreatsiooniga ehk siis õppis erinevate meistrite käe all valmistama ajaloolisi rõivaid, turviseid ning rõngasrüüsid ning kõike, mis puudutab tolleaegset elu. Lisaks tegeles ta kogu nooruspõlve ratsutamise, mõõga- ja odavõitlusega. See kõik lõi pinnase GUILDi kontseptsiooni sünniks ja andis ka esimesed teadmised rätsepakunsti kohta.Sten Kariku ja Joan Hinti poolt loodud GUILD on rõiva- ning kübarameistreid ühendav rõivabränd, mis ongi ellu kutsutud austusest kunagiste traditsioonide ning väärt rätsepakunsti vastu. Nende peamiseks eesmärgiks on meisterlikkus koos eetilise muutusega – kaasaegne ent ajatu rõivakunst, mis valmistatud naturaalsetest materjalidest tõeliselt harmoonilises keskkonnas.Joan on töötanud ka modellina ja see teekond viis teda Pariisist Istanbulini ja muidugi Eesti moelavadele, ta on teinud koostööd mitmete maailmanimedega, näiteks Givenchy ja Yohji Yamamoto.Joan on pisitütre ema ja abielus Sten Karikuga, tema vend on Alar Ojastu ja vanaisa tuntud kirjanik Aadu Hint. Täna köidab teda elu kooskõlas loodusega, teadlik lapsevanemlus, jätkusuutlik eluviis, esivanemate pärand ja põlisrahvaste tarkused, väärikus ja vabadus.

Grete Arro on haridus- ja keskkonnapsühholoog. Magistri- ja doktorikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolist. Teadurina töötas ta enne Tartu Ülikoolis, nüüd Tallinna Ülikoolis, haridusspetsialistina on ta töötanud ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Tema uurimishuvid on peamiselt seotud psüühikaga ja õppimise eri aspektidega, peamiselt mõtlemise arengu, väärmõistete, motivatsiooni ja eneseregulatsiooniga, ühe huvifookusega ka keskkonnateadlikkuse mõtestamisel ja toetamisel.Tema tööd on tunnustatud Kodanikupäeva aumärgiga ja Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga, ta on võitnud Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil II koha ja üleülikoolilisel üliõpilaste teadustööde konkursil II koha aastal 2013.Täna on ta oma teadustöös keskendunud kestliku tuleviku uuringutele ja õpilaste teadusliku mõtlemisviisi ning süsteemmõtlemise toetamisele.Grete on poja ema, armastab looduses käia, raamatuid lugeda ja tangot tantsida.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Grete Arroga juttu õigesti õppimisest ja komplekssüsteemidest aru saamisest, mälust ja meenutamisest, psüühika tundmisest ja arenguga arvestamisest, looduse mõjust ja keskkonnateadlikkusest, tehisarust ja arukusest ja arutusest, väärtustest, õnnest ja tähenduse otsimisest ning paljust muust huvitavast.

Karolin Kuusik on moekunstnik, stilist ja moeajakirjanik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Moedisaini osakonna. EKA-s on ta andnud ka loenguid popmuusika stilistikast. Alates 2001. aastast on ta töötanud erinevates ajakirjandusväljaannetes: Stiina, MiMi, Cosmopolitan ning on täna ajakirja Anne&Stiil ilu- ja moetoimetaja. 24 aastat on ta teinud ka stilistitööd, tema käe all on stiiliedendust saanud erakliendid, reklaamitegijad, moebrändid, artistid, ajakirjade moeseeriad, moeetendused ning paljud telesaated, näiteks „Eesti otsib superstaari“, „Maskis laulja“, „Ma näen su häält“, „Su nägu kõlab tuttavalt“, „Laula mu laulu“, „Laulud tähtedega“, „Eesti laul“, „Eesti Muusika Auhinnad“, „Kolmekas“. Moekunstnikuna on ta loonud mitmeid kollektsioone: Vaikuse disain (2012), Valguse disain (2013), Miraaž (2022), Ülestähendusi (2023) ning alates aastast 2024 veab ta enda moebrändi Karolin Kuusik. Lisaks on ta loonud mitu kollektsiooni moebrändile Tallinn Dolls ning voodipesu kollektsiooni Kaubamaja PAI sarja. Ta on pikaaegses kooselus muusik Kostja Tsõbulevskiga ja neil on kaks last. Karolin on pühendunud raamatulugeja ja kirjandushuviline ning kirglik korilane, kes lisaks oma tööle ja perele armastab käia metsas ja toimetada oma maakodus.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb moelooja ja stilisti Karolin Kuusikuga lisaks loomeprotsessile juttu ka stiilist ja enda ajastu prismas lõksus olemisest, raamatute lugemise kirest ja luulest, loodusest ja korilusest, mustast värvist kui mõtteseisundist, juurtest ja kodust, lastest ja armastusest.

Rea Lest on näitleja, kes on lisaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolile õppinud aasta ka Tartu Ülikoolis kunstiteraapiaid. Peale lavakat asus ta tööle teatrisse NO99, kus töötas neli aastat ning osales paljudes lavatustes, teiste seas ka näiteks “Savisaar”, “Tüdruk, kes otsis oma vendi”, “Kõnts”, “Pööriöö uni”, “Revolutsioon”, “Hüsteeria”, “Unistajad” jpt. Täna on ta vabakutseline ning sel kevadel näeb teda teatri Ekspeditsioon lavastuses “Nüüd võib sellest rääkida”. Filmisõbrad teavad teda filmidest “Ema”, “November”, “Mehetapja/Süütu/Vari”, “Skandinaavia vaikus”, “Tume paradiis”, “Aurora”, “Must auk” jt.Tema näitlejatööd on tunnustatud Voldemar Panso nimelise ja Eesti Teatriliidu ja EFTA auhindadega, Eesti Kultuurkapitali preemia ja Bruno O’Ya stipendiumiga, koos teatriga NO99 tunnustati neid ka Euroopa teatriauhinaga uue teatrireaalsuse kategoorias aastal 2017 ning 2019. aastal valiti Rea Berliini filmifestivalil toimuvasse noori filminäitlejaid tutvustavasse programmi European Shooting Stars. Rea on abielus näitlejaga Jörgen Liik, tal on uudishimulik vaim ja talle meeldib end proovile panna, looduses olla, filme vaadata ja nautida päriselu.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb näitlejaga juttu lisaks filmikunstile ja teatrile ka rolli fermenteerimisest ja kehalisusest, kodumaise kultuuri ja kohalike narratiivide olulisusest, esivanemate tarkusest ja armastusest ning paljust muust huvitavast.

Keskkonnateemalistele suurettevõtmistele pühendunud Eva Truuverk räägib Eesti Naise podcastis „Iga naine on lugu“ sellest, et raske aeg on just õige hetk unistamiseks, et oleks mingitki lootust, et tulevik tuleb ja soovitab kõigil arendada endas kaose talumise võimekust.„Meil on vaja mingitki majakat öös, et tulevik tuleb ja on parem kui meie tänane kriisides ja kiiretes muutustes maailm. Oleme taas uue alguse lävel: plaan on selline, et 20. märtsil avame virtuaalsed uksed ettevõtmisele „Hakkab looma!“ ning ootame enam kui 30 000 eestimaalast ühiselt unistama, et millises Eestis me tahaksime elada aastal 2050.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu ka unistamise väest ja lootusrikastest tulevikuvisioonidest, tehisarust ja singulaarsusest, looduse ja majanduse ning keskkonna ja kliima tasakaalust, energiast ja kaose talumise võimest, nina kaotamisest ja Hillary Clintoni villasest kampsunist, õhtusöögist Richard Bransoniga ja hommikusöögist Navalnõiga ning paljust muust huvitavast.

Anne Kleinberg on laste-ja noorukite psühhiaater. Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast on pärit ta psühhiaatria doktorikraad. Oma teadustöös keskendus ta peamiselt depressiooni levimuse, sellega seotud tegurite ja abi otsimisega seotud teemade uurimisele. Laste- ja noorukite psühhiaatrina on ta töötanud alates 2001. aastast. Suurema osa oma tegutsemisest on ta töötanud Tallinna Lastehaiglas, kus ta on ehitanud koos meeskonnaga üles Laste Vaimse Tervise Keskuse ning seda senini juhtinud.Anne Kleinberg on üks Eesti Vaimse Tervise Poliitika alusdokumendi eksperte ja koostajaid, ta on olnud Eesti Terviseuuringu teadusnõukogu liige, ta on Eesti Psühhoanalüütilise Lasteteraapia Seltsi (EPLS) liige ja koolituskeskuse õppejõud, Eesti Pereteraapia Ühingu liige, Nordic Psychiatric Association’i juhatuse liige ning Eesti Psühhiaatrite Seltsi president. Anne on laste-ja noorukite psühhiaatria lektorina töötanud Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis ning aastaid tegelenud lastepsühhiaatria eriala edendamisega. Oma panuse eest Eesti rahva vaimse tervise edendamiseks on ta pälvinud ka presidendilt Punase Risti teenetemärgi.Anne on kolme poja ema ja abielus muheda ehitusinseneriga, tema sõnul on nende pere üks kirglik kokkuhoidev kamp. Talle meeldib rahulikult raamatuid lugeda, purjetada, looduses jalutada, tantsida, huvitavatel teemadel arutleda ja süveneda.Anne Kleinbergiga tuleb Eesti Naise podcastis “Iga naine on lugu” juttu psühhedeelikumidega toetatud teraapiast, depressioonist ja neuroplastilisusest, neurootilisest ühiskonnast ning vaimse tervise olukorrast meil ja mujal, loomuliku eluviisi ja aruka eneseabi olulisusest, päriselu inimkontaktide ja kogukonnatunde taastamise vajadusest, rahu tegemisest oma täiusliku ebatäiuslikkusega, noortest ja lastest ning hästitoimiva paarisuhtme võtmest.

Maarja Johanna Mägi on näitleja. Ta õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. Peale kooli lõpetamist läks ta tööle Vanemuise teatrisse, kus oli trupi koosseisus aastatel 2020-2024 ning mängis paljudes lavastustes, nagu näiteks Ibseni “Nukumaja”, Shakespeare “Tõrksa taltsutus”, Lindgreni “Vennad Lõvisüdamed”, Vilde “Pisuhänd”, Orwelli “1984” jpt. Ta on mänginud ka Tartu Uues Teatris, Karlova teatris, Tallinna Linnateatris, Kuressaare Linnateatris, Draamateatris. Täna on ta vabakutselisena avatud uutele huvitavatele väljakutsetele.Filmisõpradele on ta tuttav Indrek Hargla kriminaalromaanidel põhinevatel ja Elmo Nüganeni lavastatud ajalooliste mängufilmide triloogiast “Apteeker Melchior”, kus ta mängis naispeaosalist Keterlyni, mille eest pälvis ka EFTA auhinna parim kõrvalosa filmis. Tema trofeeriiulit ehivad lisaks veel sellised tunnustused nagu Vanemuise kolleegipreemiad ja aasta vanemuislase auhind, Bruno O’Ya noore filminäitleja stipendium, Voldemar Panso nimeline auhind, EFTA ning Tartu noore kultuurikandja auhind.Ta on mänginud ka mitmes lühifilmis, telesarjades “Luise ja Oliver” ning “Piloot”, muusikavideotes, Ergo Kulla lavastatud filmis “Vigased pruudid” ning Rain Tolgi ja Andres Maimiku lavastatud filmis “Aurora”. Viimase peaosatäitja roll tõi talle pääsu noortele tippnäitlejatele suunatud talendiprogrammi European Shooting Star 2025 Berliini Filmifestivalil. Maarja Johanna Mägi valiti samalaadsesse talendiprogrammi Black Nights Stars 2022. aasta PÖFFil. Ta on Tartus tegutseva Jakobi Mäe Teatristuudio üks õpetajatest, lisaks on üheks tema huviks ajalugu ja inimkonna juured ning talle meeldib üksi looduses jalutamine.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” räägib näitleja Maarja Johanna Mägi filmi- ja teatritööst, armastusest ja usust, oma ajaloohuvist ja unistustest, tulevikuvisioonidest ja ekraanidest, näitlemisest ja kultuurist ning paljust muustki.

Marie Pärkma on elukutseline korrastaja ja produktiivsuskonsultant ning ettevõtja. Ta on õppinud Sindi Gümnaasiumis, Pärnu Koidula gümnaasiumis ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis. Kodulinnas Pärnus omandas ta ka kutsehariduse:Marie on varasemalt töötanud sekretär-juhiabina notaribüroos ja raamatukoguhoidjana Sindi raamatukogus. Hetkel on ta ettevõtjana iseenda tööandja ning tegeleb korrastamise ja produktiivsuse jagamisega läbi kursuste ja koolituste, tema tegemisi ja nõuandeid jälgivad sotsiaalmeedias kümned tuhanded inimesed. Pärkma sulest on ilmunud kaks põhjalikku korrastamisteemalist raamatut: “Korrastades elu korda” ja “Korrastades lapse elu korda”. Kõrvaltööna teeb ta paarile brändile sotsiaalmeedia ja kodulehekülgede haldamist ning uudiskirjade loomist-saatmist.Marie on ka ansambli John Stuart Mill bassimängija lavanimega Mary McBarkley. Lisaks basskitarri mängimisele on ta muusikakoolis õppinud ka klassikalist kitarri, põik- ja plokkflööti ning ka klaveritTa on neljalapselise kärgpere ema: 8-, 9-, 10- ja 19-aastastele lastele korrastamist ja ajaplaanimist edukalt õpetanuna ja rakendanuna näeb ta, et ka lastega peredes on kord ja aja hea plaanimine võimalik. Marie jaoks on korrastamise teekonnal oluliseks saanud tasakaal kõikide eluvaldkondade vahel, et saaks elada õnnelikult ja rahus. Õige ajaplaanimine ja kord igapäevaelus on need, mis aitavad tal saavutada tasakaalu, olla rohkem hetkes kohal ja kõige positiivsemas võtmes isekas.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Marie Pärkmaga juttu asjade väärtusest ja oma elu korrastamisest, meieeluilu meetodist ja eesmärkidest, ülekülluse ajastust ja üleliigsest vabanemisest, digihügieenist ja sildistamisest, manifesteerimisest ja lastest ning tasakaalus elust.

Aigi Vahing on olnud Eesti avalikkuse huviorbiidis juba aastakümneid. Tema mitmekesine karjäär on hõlmanud meediat ja meelelahutust, olles kommunikatsiooniekspert, autor, raadio- ja telesaadete juht ning turundus- ja suhtekorraldusjuht. Ta on paljudele meelde jäänud noortesaate ZTV ja “Eesti otsib superstaari” saatejuhina ning tema autobiograafiline romaan “Valik” kandideeris parima debüütromaani Betti Alveri kirjandusauhinnale.Aigil on rahvusvahelise ärijuhtimise kraad Estonian Business Schoolist (EBS). Ta on töötanud Eesti meelelahutusettevõttes BDG turundusjuhina ning esindanud välismeediat Los Angeleses ja New Yorgis. Näitlemise oskused omandas ta tunnustatud Chicago teatrikompanii Los Angelese filiaalis Steppenwolf West ja Herbert Berghofi stuudios New Yorgis. Lisaks on ta kirjutanud artikleid, esseesid, intervjuusid ja tõlkinud raamatuid.Hoolimata väliselt glamuurse ja kiire tempoga karjäärist tuli tal silmitsi seista sisemiste kriisidega, sealhulgas sõltuvustega ja intensiivse enesekahtlusega, mis suunas ta isikliku transformatsiooni teekonnale. Praktiseerides ja õpetades Practical Consciousness meetodeid, on Aigi pühendunud aitamaks inimestel vabaneda häirivatest käitumismustritest ja luua positiivseid harjumusi, mis toetavad nende tõelise olemuse avastamist.Täna töötab Aigi koolitajana ja kogemusnõustajana, jagades oma elulisi õppetunde ja praktilisi meetodeid, mis keskenduvad eneseteadlikkusele, kohalolule ning sisemise tasakaalu ja rõõmu saavutamisele. Ta inspireerib inimesi vaatama sügavamale iseendasse, juhtides tähelepanu teadlikkuse ja elu jooksul kogutud tarkuse rakendamisele, et elada täisväärtuslikumat elu.Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Aigi Vahinguga juttu loobujate päevast ja oma sisemise risu koristamisest, harjumuste muutmisest, söömisest ja kaalust alla võtmisest, eneseuurimisest ja teadlikkusest, sõltuvustest ja sisemaailma mustritest, armastusest, vanemaks saamisest ning muustki.

Sandra Sillamaa on  üks tänase Eesti pärimusmuusika sümboleid – muusik, keda teame peamiselt torupillimängijana ansablist Trad.Attack! koos Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubliga. Aga lisaks sellele ka bändidest Paabel ja Ro:Toro, ta on kaasa löönud veel ka muusikalistes kollektiivides Svjata Vatra, Trostan, Noored Moosekandid, Da Fanki Prodzekt, Akkab Tulema. Trad.Attack! on esinenud kümne aastaga 39 riigis, mänginud mainekatel showcase-festivalidel, andnud välja viis albumit ja pälvinud ohtralt auhindu.Viljandi Kultuuriakadeemiast pärineb Sandra magistrikraad pärimusmuusika erialal, aga ta on õppinud ka Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias sopransaksofoni.Lisaks on Sandra ka arengutreener ning korraldab erinevaid koolitusi, laagreid ja annab seminare ettevõtetele ja kollektiividele. Koos Killu Korsariga asutasid nad enesearengule keskenduva koolitusagentuuri Asi On Minus, koos pakuvad nad kogemuskoolitusi.Koos endise abikaasa Jalmar Vabarnaga kasvatab Sandra kahte poega. Talle on oluline ehe elu ja isiklik arengutee, uni, planeerimine, toitumine, liikumine ja ekraanivaba aeg, Sandrale meeldib ka lugeda, trenni teha ja endurotada.Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb Sandra Sillamaaga juttu muusikast ja Trad.Attack!ist, läbipõlemisest ja ärevusest, tuimestamisest ja ehedusest, emaks olemisest ja energia loomisest, elus navigeerimisest ja enesearengust ning paljust muust huvitavast.

Maire Aunaste on ajakirjanik ja teletegija. Ta on õppinud Viljandi Kultuurharidustöö Koolis näitejuhtimist, ENSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios estraadinäitlejaks-konferansjeeks ning Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Pärast ülikooli lõpetamist läks ta tööle Eesti Televisiooni, kus töötas kõigepealt „Aktuaalse kaamera“ toimetajana, seejärel juhtis saateid „Öö-TV“, „Hommiku TV“, „Teateid tegelikkusest“, „P nagu poliitika“. 1993. aastal tõi ta ekraanile menuka meelelahutussaatesarja „Reisile sinuga“, mida juhtis viis hooaega. Ühe hooaja tegi ta „Maire Aunaste vestlussaadet“ telekanalis TV1. 2004. aastal naases ta ETV-sse publitsistliku jutusaatesarjaga „Meie“. Seejärel juhtis ta ETV arutlussaadet „Mida teie arvate“, tegi saateid „Head uudised“, „Kirbuturu lood“, „Perepidu“, „Mehed räägivad armastusest“, „Telelegendide lahing“ (koos Marko Reikopiga) ning tuhandete teiste seas intervjueeris ka Robbie Williamsit. 2018. aastal põikas ta ka Tallina TV ekraanile, kus tal oli oma jutusaade „Õhtu Maire Aunastega“. Televisioonitöö kõrvalt on ta teinud nii jutu- kui ka muusikasaateid Raadio 2-s ja Vikerraadios ning osalenud Elmari hommikuprogrammis.Maire Aunaste on meediapilti panustanud ka kirjasõnas: ta oli 1996. aastal asutatud seltskonnaajakirja Kroonika esimene peatoimetaja, seejärel asutas ja peatoimetas ajakirja Nädal, tegi hiljem kaastöid ajakirjadele TervisPluss, Maakodu, Kodu ja Aed, Õhtulehele ja Maalehele ning viimased aastad on ta peamiselt kirjutanud ajakirjale Eesti Naine.Maire Aunaste sulest on ilmunud kolm raamatut: „Iseennast kuulates“, „Viis aastat peidus“, „Mitte ainult meestest“. 2014. aastal tuli ta lavale humoorika autobiograafilise püstijalakomöödiaga „Äraaetud, kuid ülesmukitud“, mille stsenaariumi kirjutas ta ise.Ta on kuulunud ka XIII Riigikogu koosseisu ja rahvusooperi Estonia nõukokku. 2005. aastal pälvis ta Häädemeeste valla aukodaniku tiitli, ta on Maalehe auhinna laureaat ning olnud mitmeid kordi nomineeritud ja ka pälvinud parima naissaatejuhti auhinna.Maire Aunaste on tütre ema ja kahe lapselapse vanaema, tal on väike pesa Portugali mägedes ning üheks tema suureks armastuseks on muusika.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Maire Aunastega juttu ajakirjanikutööst ja meediast, tähelepanust ja kriitikast ning olematust paksust nahast, huumorist ja naljast, noortest ja nutimaailmast, Eestist, Ameerikast ja Portugalist ning paljust muust huvitavast.

Anett Kontaveit on Eesti tenniseajaloo säravaim täht, kes on saavutanud maailma edetabelis teise koha, olles sellega esimene eestlanna, kes on jõudnud nii kõrgele tasemele. Ta on lõpetanud Audentese Spordigümnaasiumi ning õpib Indiana ülikoolis kaugõppes psühholoogiat. Tennisega alustas Anett kuueaastaselt kui tema ema ja treener Ülle Milk suunas ta varakult spordimaailma. Kontaveidi tippsportlase karjäär on jätnud sügava jälje nii Eesti spordilukku kui ka rahvusvahelisele tennisemaastikule.Anett Kontaveidi sporditeekonnas on mitmeid muljetavaldavaid saavutusi: kokku on võitnud ta kuus WTA turniiri – ta on esimene eestlanna, kes on jõudnud naiste üksikmängus maailma esikümnesse (1. novembril 2021 WTA 8. koht; kõrgeim koht WTA 2., 6. juuni 2022) ning pääsenud WTA aastalõputurniirile (2021). Ta on olnud Eesti tennise esindaja rahuvusvahelises tiimivõistluses Fed Cup, kus on saavutanud kokku 26 võitu. Alates 2015. aastast on ta valitud igal aastal Eesti parimaks naistennisistiks.Teda on tunnustatud korduvalt aasta noorsportlase ja Eesti parima naistennisisti tiitliga, ta on pälvinud riikliku spordipreemia, Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia, Valgetähe III klassi teenetemärgi, tema auks on nimetatud roosisort „Anett“. 2023. aastal lõpetas ta tervislikel põhjustel oma profikarjääri, kuid on jätkuvalt aktiivne spordimaailma edendamisel. Tema oskused, sihikindlus ja vaimne tugevus on teinud temast eeskuju nii spordimaailmas kui ka väljaspool seda.2024. aastal ilmus Eia Uusi kirjutatud raamat „Anett Kontaveit. Võitlejahing“ ning Kaupo Kruusiauk tegi tema karjääri lõpupeatükist dokumentaalfilmi „Anett“. Anett on õnnelikus suhtes ja pisipoja ema ning naudib võimalust kogeda teistlaadi elupeatükki.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Anett Kontaveidiga juttu emaks olemisest ja psühholoogiaõpingutest, heast suhtlemisest ja elumuutustega kohanemisest, sihikindlusest ja saavutustest ning pingetega hakkama saamisest, muidugi ka tennisest ja muust huvitavast.