DiscoverViies veerandaeg
Viies veerandaeg
Claim Ownership

Viies veerandaeg

Author: Õhtuleht Kirjastus

Subscribed: 165Played: 3,977
Share

Description

„Viies veerandaeg“ on Õhtulehe sporditoimetuse korvpallisaade, kus saatejuhid Tiit Liblik ja Rasmus Voolaid kutsuvad stuudiosse külla inimesi, kel kossumäng südamelähedane. Mõnikord harvem juhtub aga nii, et mikrofoni taha satub keegi, kes on palli vaid näpuotsaga puutunud. Üks on kindel – üllatusi jagub igasse saatesse!
281 Episodes
Reverse
Kumb on maailma tipule lähemal, kas andekas korvpallur Rasmus Andre või Eesti komöödiaskeenet raputav vennas Roger Andre? Korvpallist, komöödiast ja elust enesest käisid vennad Õhtulehe saates "Viies veerandaeg" aru andmas.Rasmus tegi eelmisel kevadel TalTechi ridades suure läbimurde ja lõi seejärel käed Tartu Ülikool Maks & Mooritsaga. Samal ajal rääkis ta aga läbi ka USA ülikoolidega ning mõlgutas mõtteid põigata teisele poole Atlandi ookeanit. Tuleb välja, et taustal toimus päris palju ja tal läksid suusad risti agendi Edi Sinadinoviciga. Nii ongi mees praegu agendita. Roger on samuti endine korvpallur ja olnud teatud mõttes suisa leegionär ehk esindanud noorteklassis Pärnu võistkonda. Stand-up koomikuna ei saa ta kossu kuigi sageli koha peal vaadata, aga võimaluste piires seda ta teeb.Tuleb välja, et isegi vana aasta lõpus toimunud "Jan Uuspõllu röstil" kõlas Rogeri suust üks Rasmuse tehtud nali, mis oli suunatud Sander Õigusele. Ja see pole sugugi ainus koht, kus meie saates Õigus puid alla sai.Meenerubriiki tõid mõlemad mehed põnevad esemendid - Roger pani kaela Nõmme Unitedi salli, kus mõlemad vennad noorena jalkat mängisid, ning Rasmus pähe Audentese mütsi.
Marko Riis hullutas sajandi esimesel kümnendil Eesti korvpallisõpru pööraste pealtpanekutega, millesarnaseid polnud siin mail varem nähtud. Vahepeal võttis ta korvpallist ligemale kümneaastase pausi, aga on nüüd tagasi ja käis oma tegemistest rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg".Nüüd veab Riis TalTech / Alexela meeskonna turundus ja sotsiaalmeediat. On paljuski just tema teene - aga mitte ainult! -, et TalTechi kodumängud ja fänlus on tõusnud Eesti parimate sekka. Mõistagi selgitab 40aastane endine korvpallur täpselt lahti ka selle, kuidas ta üldse foto- ja videomaailmaga sina peale sai.Seejärel räägime detailsemalt pealtpanekust kui kunstivormist ja selgub, kuidas ta Kilingi-Nõmmes (mitte Nõmmel!) tänu Michael Jordanile üldse korvpalli ja donkamise juurde jõudis. Lisaks meenutab ta Kalev/Cramo särgis Eesti meistriks tulekut, Moskva CSKA ja J.R. Holdeni katmist ning Tiit Soku surmalaagreid ja koondisemänge.Meenerubriik osutus sedapuhku erakordselt meeleolukaks, sest Riis tõi meile MRFi ehk Marko Riis Fanclubi särgi. Ta meenutas, kuidas MRF andis välja isegi albumi ning selgus, et ühel teatud põhjusel osutus pala "Raputa" kohaliku kooli poiste tualetis üle keskmise populaarseks.
Mullune meisterklubi Kalev/Cramo on Eesti-Läti liigas ajaloo suurimas kriisis, kui järjest on kaotatud kolm mängu. Meeskonna tegemistest käis Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg" aru andmas abitreener Kris Killing.Kalev/Cramo jaoks on tänavu sügisel läinud viltu pea kõik, mis võimalik. Meistrite liigas langeti konkurentsist juba kvalifikatsioonis, Europe Cupil jäädi pidama alagruppi ning koduses liigas on vastu võetud juba viis (!) kaotust, mis jätab nad hetkel isegi TalTech / Alexela - Killingu endise tööandja - selja taha.Meeskonna abitreener usub, et probleemide juured ei peitu suvises ettevalmistuses, vaid midagi tehti valesti just pärast Meistrite liiga kvalifikatsiooni. See sai poolteist kuud hiljem ka Indrek Reinbokile saatuslikuks.Miks on meeskond aga edasi kaotanud? Milliste väljakutsetega seisavad mehed silmitsi uue peatreeneri all? Milline oli Killingu roll Anton Mirolõbovi palkamisel ja kuidas temast lasteaias isadepäeva üritusel uus peatreener sai?Lisaks meenutab Killing legendaarseid lugusid TLÜ/Kalevis mängimisest, oma varasemast treenerikarjäärist Kalevis ja TalTechis. Juttu tuleb muidugi ka Edon Maxhunile jala ette panemisest.Kohustuslikus meene segmendis tõi Killing meile paki mängukaarte, sest kõik korvpallurid armastavad kaarte mängida. Kunagi Venemaa avarustes tagus ta Raido Ringmetsaga kahekesi lausa 400 partiid turakat.
Tänavu Tartu Ülikool Maks & Mooritsa eest hooaega suurepäraselt alustanud Markus Ilver teeb küll profina alles esimesi samme, aga tema karjäär on juba põnevam kui enamikel meestel ketse varna riputades. Sellest teekonnast käis ta rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.Esiteks rääkisime mõistagi Tartu suurepärasest hooaja algusest, sest Eesti-Läti liigas on marsitud võidult võidule. Tõsi – eurosarjast langeti siiski juba alagrupiturniiri järel, kus alistati küll kahel korral FC Porto, ent kaotati nii Rostockile kui Antwerpenile.Seejärel pöörasime pilgud teisele poole Atlandi ookeanit, kuhu Ilver läks juba 11. klassis ehk 17aastaselt. Ootamatul kombel leidis ta end mõne nädala järel juba Massanutteni sõjaväeakadeemiast, kus ta pidi igal hommikul laulma kohalikku hümni ning kandma mundrit. Gümnaasiumi lõpetas ta siiski juba pärisinimeste vahel ja suundus seejärel treenima mainekasse Wisconsini ülikooli. Just treenima, sest nelja aasta jooksul ta suurt platsile ei pääsenud. Miks? Selgub juba saates.Loomulikult tuli jutuks ka 23aastase noormehe kuulus isa Priit, kes omal ajal samuti Eesti kossukoondist esindas.Kohustuslikus meene segmendis kaalus Ilver meile ka mõne Massanutteni sõjaväeakadeemia eseme toomist, kuid ei hakanud neid kaste lahti koukima. Niisiis rikastus meie kogu Wisconsini ülikooli treeningsärgiga, sest – nagu juba öeldud – just treenimisega ta seal eeskätt tegeleski.
Veel mullu Tartu Ülikool Maks & Mooritsaga Eesti korvpalli meistriliiga finaalseerias mänginud Rain Veideman on nüüd mõneks ajaks eliitseltskonnast taandunud. Nii on ta üle võtnud esiliigas mängiva kodukandiklubi Haljala NGU (kes ei tea, siis Veideman avaldab NGU tähenduse!), kus ta on nii mängija kui asjaajaja. Karjääri värvikamaid lugusid käis legendaarne koondislane meenutamas Õhtulehe saates „Viies veerandaeg“.34aastane Veideman sõnas, et praegu on ta küll Haljala mees, aga on pidanud Andres Sõbraga maha omajagu vestluseid. Kui tal peaks tekkima soov Eesti-Läti liigasse naasta, piisaks ühest kõnest. Samuti on ta endiselt saanud pakkumisi välismaalt.Karjäärile tagasi vaadates meenutas Veideman 17aastaslet Kuremaa ridades Viktor Sanikidzelt saadud koppa, mis oli tema „welcome to the league“ moment. Samuti rääkis ta kuldsetest Rakvere Tarva aegadest, kus ta sai suisa seitsmelt õpetajalt dabroo tundidest puududa.Samuti rääkis Veideman lugusid, kuidas sai Indrek Visnapuu Tartu meeskonnast kinga ja millised magusad karistused mõtles mängijatele välja Rostockis treenerina töötanud Dirk Bauermann.Lisaks avaldas ta paiga, kus teenis karjääri parimat palka ning mis on tema suurimad kahetsused ja parimad tööandjad.Kohustuslikus meene segmendis tõi Veideman meile ilmselt kogu kogu kõige tähendusrikkama eseme, kui saabus stuudiosse sisetallaga. Nii rääkisime saate lõpus pikemalt tema kuulsast Nunnust ehk vasakust jalast.
Viimasel kahel hooajal Rapla Avis Utilitase Eesti meistrivõistlustel medalini aidanud Tormi Niits on nüüd maandunud Keilas. Klubivahetusest, põnevast uuest mängupaigast ja kõigest muust käis ta rääkimas Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg".Alustuseks rääkis Keila kapten meeskonna raskest hooaja algusest ja avaldas hämmingut, et teda pandi suvel nii kindlalt paari Pärnuga. Läbirääkimised küll olid, kuid temast polnud kordagi kindlalt saamas Pärnu meest.Lisaks võrdles ta treenereid, kelle käe all on õnnestunud mängida. Pärnus sai ta end proovile panna noore Heiko Rannula käe all, Rakvere Tarvas juhendas teda praegu Riia Zelli eest suuri asju tegev Juri Umbraško, Raplas võitis ta medaleid Brett Nõmme näpunäidete järgi ning nüüd juhendab teda legendaarne Andres Sõber.Niits sõnas, et tema kindel eesmärk on mängida tulevikus välismaal. Seejuures avaldas ta senised võimalused ja tuleb välja, et neid on olnud mitmeid.Kohustuslikule meene segmendile lähenes Niits originaalselt ja tõi meile peotäie tammetõrusid ja -lehti. Põhjuseks kuulus Orissaare tamm, mis talle lapsepõlves noore jalkakutina pidevalt jalgu jäi ja just seetõttu ta korvpalli juurde jõudiski.
Erik Makke on järjekordne hea näide noorena välismaale läinud korvpallurist, kes ei häbene vajadusel tulla tagasi Eestisse, et siinse meistriliiga kaudu end suurelt pildile mängida. Tänu Keila Coolbetile ja Kalev/Cramole on see tal ka õnnestunud.Makke käis külas "Viienda veerandaja" taskuhäälingul, kus rääkis oma senisest karjäärist. Selgub, et tema teekond Itaalias oli nii keeruline, et isegi guugeldades pole võimalik täit pilti ette saada. Õnneks suutis ta ise selles siiski kuidagi orienteeruda ja kaasa aitasid kindlasti ka Itaaliasse talvituma sõitnud vanavanemad.Neli aastat Itaalias veetnud Makke tuli mullu tagasi kodumaale ja lõi käed kodulinnaklubi Keila Coolbetiga. Seal mängis ta end kõigest kuu ajaga nii tugevalt pildile, et juba tuli uksele koputama vihane linnarivaal Keila KK eesotsas Andres Sõbraga. Loomulikult lahkasime saates ka Keila kossutüli ja Makke rolli selles.20aastane mängujuht avaldas, et kui ta poleks pidanud suvel parema õlaga operatsioonile minema, oleks ta tõenäoliselt praeguseks juba mõnes USA ülikoolis ja kaasa teinud ka pika koondisesuve. Paraku soovis tema keha ja erakordselt painduvad liigesed teisiti.Kohustuslikule meene segmendile lähenes Makke omamoodi, sest esimese külalisena tegi ta saatesse tuleku nimel ka arvestatava väljamineku ja ostis (!) meile raamatu!
EM-finaalturniiril Eesti korvpallikoondise eest korralikku mängu näidanud Kregor Hermet oli sarnases kohas ka kolme aasta eest: siis jäi ta ühena esimestest koosseisust välja, nüüd pääses aga ühena viimastest sisse. Sellest, vaimsest tervisest, Kalev/Cramo hetkeseisust ja paljust muust käis Hermet rääkimas Õhtulehe korvpallisaatele „Viies veerandaeg“.Saate alustuseks võtsime EMi finaali ja turniiri tervikuna pulkadeks lahti ning arutlesime teemal, kumb on Saksamaa koondisele väärtuslikum, kas Dirk Nowitzki või Dennis Schröder.Seejärel siirdusim mõtetes juba järgmisesse nädalasse, sest värskelt Vladas Garastase turniiri võitnud Kalev/Cramo läheb Bulgaariasse mängima meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri. Selgub, et uued mehed tunduvad lubavad ja üks neist on lausa kõige jõhkram tööloom, keda Hermet kunagi näinud. Jah, kuuldavasti isegi veel hullem kui Kristjan Kangur!Saate põhiteemaks oli mõistagi EM-finaalturniiri kokkuvõte, Henri Drelli rappimine ja sportlaste töö mentaalse poolega. Hermeti sissevaade sellesse kõigesse - eriti just spordipsühholoogiasse - on kindlasti kohustuslik kuulamine igale spordisõbrale.Kohustuslikus meene segmendis saabus Hermet stuudiosse lausa kahe esemega: esiteks rääkis ta oma õpingutest Tallinna Tehnika Kõrgkoolis ja pärandas meile oma kaustiku ning teisena võttis ta kaasa golfipalli ning rääkis oma uuest hobist.
TalTech / Alexela mängujuht Siim-Markus Post on vigastusest paranenud ja valmis Eesti korvpallikoondisega EM-finaalturniirile sõitma, kui Heiko Rannula selleks vaid käsu annaks. Koondisest, trashtalk'ist, esimesest pealtpanekust, oma karjääri keerdukäikudest ja kõigest muust käis Post rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.Viimati pool aastat tagasi raske põlvetrauma eel päriselt korvpalli mänginud Post on terve koondisesuve vapralt kaasa löönud, aga platsile pole veel pääsenud. Nii ei käinud ta koondisega kaasas ka Rootsis, aga kuulub endiselt Rannula valikusse. Seega oli Post õige inimene, kelle käest küsida, mis parasjagu koondises toimub, kui rasked trennid on olnud ja milline on Eesti valmisolek.Lisaks koondisejuttudele rääkis Post sellest, mis tunne on mängida pea kõikvõimalike Eesti tipptreenerite käe all - ta on saanud näpunäiteid nii Indrek Visnapuult, Andres Sõbralt, Heiko Rannulalt, Valdo Lipsult, Gert Kullamäelt kui ka Alar Varrakult.Lisaks saavad vastuse põletavad küsimused: kas Post on kunagi Kalev/Cramo või Tartuga läbirääkimistes olnud? Miks pole ta välismaal mänginud? Millal tuleb esimene pealtpanek?Kohustuslikus meene segmendis saabus Post stuudiosse autogrammiga mängijakaardiga, mida Eesti koondislased fännidele jagasid.
TalTech / Alexela peatreener Alar Varrakut on kritiseeritud, et ta pole nelja aasta klubis veedetud aasta jooksul suutnud meeskonda medaliteni mängida. Nii kutsusimegi Varraku Õhtulehe taskuhäälingusse "Viies veerandaeg", et TalTechi asjadest ja plaanidest täpsemalt rääkida.Tuleb välja, et aastate eest töötati välja korralik arengukava, millest on tänaseks täidetud sisuliselt kõik punktid peale selle ühe ehk medali. Varrak lubas, et küll peagi saab ka see tehtud, sest uueks hooajaks ootab meeskonda päris tummine eelarve kasv.Kuidas see arengukava valmis? Mis on sealsed punktid ja millest üldse TalTech meeskonna komplekteerimisel lähtub?Lisaks rääkis Varrak mõistagi 2015. aasta EMist ja sellest, millest jäi toona koondisel puudu ning kuidas võiks minna seekord.Lõpetuseks kohustuslik segment, kus saate külaline toob meile mõne meene, mis aitab teda põneva tahu alt avada. Nii tõi Varrak enesega kaasa grilltangid, sest - tuleb välja - ta on kõva grillmeister!
Rumeenia kõrgliigaklubis Galati Otelul karjääri esimese välishooaja lõpetanud korvpallur Gregor Ilves koges aasta jooksul nii ekstreemseid tingimusi, et siit saab ainult paremaks minna. Kõigest käis ta lähemalt rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“.Ilves kirjeldas detailselt, kuidas ta paigutati elukaaslasega elama ühetoalisesse korterisse, mille aknaid kaunistasid trellid. Seal sai ta muu hulgas nautida ka elu esimest maavärinat, mille ulatuseks mõõdeti üle kuue magnituudi.Sportlikult oli Ilvesel aga individuaalses plaanis kõik hästi – tema roll oli mängujuhina Galati rünnakuid ohjes hoida ning peatreener usaldas teda kõvasti. Tasuks viis korvisöötu mängus ja koht Rumeenia liiga vastava tabeli esikümnes.Pallisaalis jooksid aga ringi kassid, ühel pool platsi oli kolmepunktijoone taga suur lohk, kus ei saanud korralikult põrgatada ning ega linnas see korvpall ka kedagi ei huvitanud. Ilves tunnistas, et keskmiselt käis meeskonna kodumänge jälgimas umbes 200 pealtvaatajat, aga kui hooaja lõpus mängiti play-off'is välja kõik kohad, siis olid kohati tribüünidel umbes kümme (!) spordisõpra.Vaatamata sellele ja tõsiasjale, et osad kohalikud mängijad käisid treeningute ja koosolekute eel/järel duširuumis suitsu tõmbamas, jäi Ilves kogemusega rahule. Ta soovib ka järgmisel aastal end proovile panna piiri taga ja loodetavasti mõnes muus liigas. Esimesed aimdused, kus see võiks juhtuda, on tal juba olemas.Loomulikult võttis Ilves kaasa ka meene, milleks oli Galati klubi vabaajasärk. Juttu tuli ka Eesti koondisest ja korvpallur kinnitas, et annab endast kõik lootuses pääseda augusti lõpus EM-finaalturniiril koondise lõplikusse nimekirja.
Äsja Cantuga Itaalia esiliiga võitnud Joonas Riismaa ei jõudnud veel õieti puhkuserežiimile minna, kui sattus ootamatult libauudiste keerisesse. Väidetavalt olla ta sõlminud lepingu esiliigas palliva Livornoga, selmet minna Cantuga kõrgliigasse. Olgu siis üle kinnitatud, et mingit lepingut Riismaa allkirjastanud ei ole ja kõigest sellega seonduvast räägib Eesti koondislane ise lähemalt värskes Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg". Samas pole sugugi kindel, et ta järgmisel hooajal kõrgliigas Cantu särki kannab, kuigi tal on klubiga kehtiv leping.Riismaa rääkis saates veel kõigest Itaalia eripäradest ja uskumatutest lugudest. Näiteks tõmbas kõrgliigaklubis Pistoia mullu niite klubi omanik, kes palkas endale marionettidest peatreenereid. Raplamaal üles kasvanud Riismaa tõdes, et äsjased uudised Rapla meistriliigast taandumise kohta on ka teda kurvastanud. Omal ajal oli tema Raplamaa KK võistkond ilma liialdamata üks Euroopa tugevamaid.Loomulikult rääkis Riismaa ka eesootavast koondiselaagrist ja mõtetest seoses EM-finaalturniiriga.Lõpetuseks tavapärane segment, kus külaline tutvustab enda kaasa võetud kingitust. Selgub, et Riismaa oli noorena males kibe käsi ja tuli lausa Raplamaa noortemeistriks. Nii võttiski ta kaasa malelaua ja -nupud ning rääkisime sellest spordialast.
Kalev/Cramo tegevjuht Ramo Kask käis Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“ rääkimas, milline on klubi tervis ja missugused on plaanid tulevikuks.Kask avaldas, et raskes majanduslikus olukorras on pihta saanud ka nemad ja sugugi mitte kõik lõppeva hooaja maksed pole veel tehtud ning palkade tasumine on natuke veninud. Ta leiab, et ka klubid peaks Eesti korvpallikoondise edu najal natuke rohkem pingutama, et toetajaid saada, aga on tõsi, et mõned suured sponsorid on üksikute klubide asemel valinud alaliidu.Millal sai tema Heiko Rannula lahkumisest teada ja kuidas sellega hakkama saadi? Mis moodi käisid ühinemise teemadel läbirääkimised Prometeiga? Kus faasis on potentsiaalne koostöö Helsingiga?Kask avaldas, et Kalev/Cramo sättib praegu paika viie ja kümne aasta plaani, mille sees on oma stabiilne baas ja mängimine tugevas eurosarjas stabiilselt play-off'is. Mis saab aga järgmisest hooajast?Lõpetuseks tavapärane segment, kus külaline tutvustab enda kaasa võetud kingitust. Kask võttis endaga ühes kunagise võistlusnumbri, millega ta lõi kaasa Eesti-Soome-Rootsi maavõistlusel kergejõustikus ning mõned Kalev/Cramo brändimuutust sümboliseerivad helkurid.Seekordne episood tuli logistiliste probleemide tõttu salvestada ilma Tiit Liblikuta, kes on järgmisel korral kindlasti tagasi puldis.
Viimased neli hooaega Pärnu Sadamas mänginud Ivo Van Tamm kinnitas Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg", et vaatamata vastakatele signaalidele pole muretsemiseks põhjust: Johan Kärp ja Pärnu jätkavad kõrges mängus.Tamm võttis kokku Pärnu lõppenud hooaja ja mõtiskles, miks läks nii nagu läks. Ühe puudusena tõi ta välja, et Pärnu oli ainus meistriliigas mängiv meeskond, kus polnud spetsiaalset füsioterapeuti. Oli küll vigastusest taastuv Kevin Parts, kes tegeles enda ravi kõrvalt aga saja erineva ülesandega.Lisaks arutles Tamm Pärnu korvpalli teemadel üldisemalt: mida on Kärp klubi juhtides teinud hästi ja mida halvasti? Mis valdkondades on Heiko Rannula lahkumise järel järgi antud? Kas Vitali Stepanovski sai teenimatult palju kriitikat ja talle oleks võinud rohkem aega anda?Loomulikult räägib Tamm ka enda värvikirevast karjäärist. Nii avab ta oma vigastuste tagamaid ja räägib noore korvpalluri seiklustest Ukrainas. Järgmisel hooajal on tema selge soov panna end proovile piiri taga.
Mullu Eesti meistriliiga veerandfinaalis Viimsi kasuks 3,7 punkti toonud Jorgen Rikberg vedas tänavu sama meeskonda juba keskmiselt 17,8 punktiga. Nii käiski Rikberg Õhtulehe taskuhäälingule „Viies veerandaeg“ rääkimas, mis on selle korvpallihooaja ühe suurima arengu taga?Rikberg võttis hooaja kokku ja tõi välja nii õnnestumised kui altminekud. Sarnaselt Stefan Vaaksile usub ka tema, et kui meeskond püsinuks lõpuni koos ja terve, siis oleks olnud tänavu võimalik medalitele vähemalt konkureerida kui mitte neid ka võita.Lisaks meenutas Rikberg kaht esimest hooaega meistriliigas, kui klubil oli suurem eelarve. Mida õppis ta Rain Veidemanilt? Kes olid kõige erilisemad leegionärid? Miks tuli lätlasest Rolands Zakisest alati ringiga mööda minna?Loomulikult saab vastuse ka küsimus: mis ootab Rikbergi ees järgmisel hooajal?Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatasime, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Rikberg võttis kaasa 3x3 koondise särgi, sest suvisel ajal hoiab ta end vormis kõrgel tasemel tänavakossu mängides.
On üpris tõenäoline, et vastu kevadet USAst naasnud ja TalTech / Alexelaga liitunud Simm-Marten Saadist sai esimene eestlane, kes korvpalli meistriliigas debüteerinud põhiturniiri asemel play-off'is. Vaatamata 19 eluaastale on Saadil rääkida rohkem kui mõnel karjääri lõpetaval kogenud veteranil ja Õhtulehe taskuhääling "Viies veerandaeg" oli selle jaoks suurepärane paik.Alustuseks rääkisime Saadiga päevakajalisest ehk Eesti meistrivõistluste veerandfinaalseeriast Keila Coolbeti vastu ning Peep Pahvi skandaalist. Seejärel vaatasime tagasi Saadi korvpallitee algusaegadele ning läksimegi sujuvalt Sunrise'i akadeemia juttudele.Tuleb välja, et Saadi on Eestis ilmselt üks parimaid inimesi, kes oskab lihtsale korvpallisõbrale selgeks teha, mida need nn prep-schoolid ehk ettevalmistuskoolid endast kujutavad ja milline on täpselt USA kossusüsteem? Lisaks rääkisime loomulikult ka NCAA uskumatutest palkadest.Ta on kahe aastaga saanud uskumatu kogemuste pagasi ning mänginud esimese eestlasena ka järgmise LeBron Jamesi ehk Cooper Flaggi vastu. Lisaks on ta end proovile pannud ka endast 30 sentimeetrit pikema ehk 2.36 pika Olivier Roux vastu. Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatasime, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Kajupank võttis kaasa võrkpallis kasutatavad põlvekaitsmed, sest kuni Covidi ajani teenis ta korraga kaht jumalat. Muidugi ei pääsenud me üle ega ümber ka tema ikoonilistest prillidest, millest loobumine võis kahandada tema NIL-väärtust.
Indrek Kajupank mängis mullu esiliigas, aga otsustas sel hooajal naasta Rapla Utilitase ridadesse. Oma värvikirevast karjäärist ja teekonnast korvpallis käis ta rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“.Saate esimeses pooles ei saanud me üle ega ümber päevakajalisest ehk mida arvab kogenud Rapla ääremängija sellest, et Optibet liigas pääsesid veerandfinaali kuus Läti ja vaid kaks Eesti klubi. Teiste seas jäi napilt play-off'i ukse taha ka Rapla.Seejärel rääkis Kajupank pikemalt oma teekonnast. Millised olid Tiit Soku surmalaagrid Triobet/Dalkias? Kuidas oli Kalev/Cramos mängida koos John Linehani, Nate Foxi ja Bamba Falliga? Mis moodi Aivar Kuusmaa tema karjääri justkui ära lõikas? Kuidas sai temast Rapla legend?Kajupank tunnistas, et tema elu tähtsaimad mängud olid Eesti koondises ja ta oli väga pettunud, kui jäi 2015. aastal napilt EM-koondisest välja.Kajupank rääkis lisaks ka Eesti Mereakadeemia õpingutest ning treeneritööst.Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Kajupank võttis kaasa 2023. aasta Saarte mängude särgi, kus ta Saaremaa koosseisus korvpallis võidutses.
Keila Coolbeti tagamängija Margus Pahv on vastu võtnud kindla otsuse pürgida profikorvpallurina nii kõrgele kui võimalik. Varuvariandina on tal alati võimalus spordist taanduda ning jätkata tippfotograafina. Kõigest korvpalli ja fotograafiaga seonduvast käis Pahv rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.Mõistagi polnud Pahviga vesteldes võimalik üle ega ümber saada Keila meeskonna 13mängulisest kaotusteseeriast, millele nad proovivad reedel kohtumises Viimsi vastu punkti panna.Vaatasime tagasi ajale, kuidas Margus isa Peebu käe all noorte seas tippu suunas liikus ja vanade kamraadidega koos esiliigast meistriliigasse tõusis. Noore poisina sai ta esimese meistriliiga karastuse aga TLÜ/Kalevis Martin Müürsepa juhtimisel, kus sai näha profispordi tormilisemat poolt, sest meeskonnast käis hooaja jooksul läbi kahekohaline arv leegionäre.Kui saates on Pahv, siis tuli rääkida ka Keila korvpallitülist ja isa käe all treenimisest.Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Pahv tegi rekordi, kui otsustas endaga kaasa võtta lausa kaks eset: TLÜ/Kalevi mängijasärgi ning oma esimese fotovesti 2019. aasta Rootsi rallilt!
Eesti korvpallikoondislane Artur Konontšuk käis Õhtulehe saates „Viies veerandaeg“, kus ta rääkis lähemalt vaimse poole olulisest korvpallis.Tänavu Saksamaa kõrgliigas Oldenburgis suurepärast mängu näidanud Konontšuk meenutas alustuseks enda esiletõusu BC Kalev/Cramos ja enese väljaostmist mõne tuhande euro eest. Seejärel sõlmis ta lepingu Hispaania kõrgliigaklubi Granadaga, kuhu läks tagantjärele targana vale suhtumisega.Kui Konontšuk lootis, et talle antakse sisseelamiseks teatud aeg, siis reaalsuses hakkas karm olelusvõitlus pihta juba esimesel päeval. Nii ei saanudki ta Hispaanias korralikult jalgu alla ja lõi aasta eest käed Oldenburgiga.Konontšuk rääkis, kuidas ta on viimastel kuudel võtnud fookusesse enda vaimse poole. Ta tõdes, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire tõttu kipub tal fookus kiirelt kaduma ja nii proovib ta sellega teadlikult tegeleda. 24aastane korvpallur tutvustas erinevaid viise, mis teda aitavad ja rääkis lähemalt ka koostööst mindset coachiga. „Mul on keskendumisega probleeme. Kui treener seletab mingit harjutust – loodan, et Heiko [Rannula] seda ei kuule –, siis alguses suudan 10 sekundit kuulata ja kaasa mõelda, aga siis võib mõte rändama minna. Järsku käib vile ja peab hakkama harjutusega pihta, aga ma ei teagi, millest treener täpselt rääkis,“ seletas Konontšuk ja tunnistas, et tal oli kooli ajal ka raamatute lugemisele raske keskenduda. Nii oligi 12 aasta jooksul tema ainsaks läbi loetud raamatuks „Sipsik“, aga nüüd on ta enda vigu parandanud.
Kuusmaa rääkis Õhtulehele elust Aivar Kuusmaa pojana ja korvpalli juurde jõudmisest. Selgus, et ema soovil käis ta noore poisina paralleelselt kossutrennile ka rahvatantsus. Alguses läks ta rahvatantsu pika hambaga, aga tegelikult osutus see kõik päris ägedaks ja arendavaks kogemuseks! Juba 13aastase poisina otsustas Kuusmaa aga minna Itaaliasse mainekasse Stella Azzurra akadeemiasse iseseisva elu peale. „See polnud väga raske, sest esimene laager oli super. Muidugi ei teadnud ma lapsena, mis ees ootab ja arvasin, et laager läheb edasi,“ meenutas ta esimest kogemust laagris, kus lisaks kossule tegeleti ka parkuuriga. Muidugi ootas teda seal ees Eesti noormängijate klassika ehk tugevalt alla keskmise tingimused. „Elamine ei olnud just kõige parem. Ma magasin akna kõrval ja seal kasvasid ämblikuvõrgud. Toit oli esimesed kolm aastat väga halb, kokk ikka ei osanud üldse süüa teha,“ meenutas Kuusmaa. Pärast nelja ja poolt aastat Itaalias naasis Kuusmaa 2022. aasta kevadel Eestisse. Esialgu oli ta kuu aega Pärnu Sadama meeskonnas, kes ta ka enda mängijana välja kuulutas. Platsile ta seal kunagi ei pääsenudki. Miks, räägib Kuusmaa juba lähemalt. Seejärel võtame kokku perioodi Tartus ja vaatame otsa ajale Viimsis. Kuusmaa töö käib selle nimel, et lähiaastatel uuesti välismaale pääseda. Suure trumbina on tal taskus Itaalia pass. Lisaks räägib Kuusmaa veel Aleksander Oliver Hindist, Stefan Vaaksist, Valdo Lipsust, elust Viimsi Spas ja muusikast. Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Itaalias kõvasti medaleid kokku ajanud Kuusmaa võttis kaasa riigi U15 meistritiitli embleemi ja rääkis sellega seonduvaid lugusid.
loading
Comments