Vastuvoolu

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kaheksandas episoodis on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) fookus lühiraja-hooajal. Nimelt toimus oktoobris ju MK-sari ehk kolmest etapist koosnenud võistlustuur Põhja-Ameerikas, kus Eneli Jefimova võitis ühe esikoha ning Ralf Tribuntsov startis üheksal distantsil ning jõudis alati finaali! Lühirajahooaja kulminatsiooniks on detsembris Poolas toimuv EM, kust Eesti loodab medaleid. «Eneli osas olen päris positiivselt meelestatud, et ta EMil medali võtab. Ta on ikkagi tiitlikaitsja, kel on eelmisest EMist ka hõbemedal taskus,» meenutas Zirk 2023. aasta lühiraja EMi, kus Jefimova võitis 100 meetri distantsil kuld- ja poole lühemal võistlusmaal hõbemedali. Ent medalimõtteid võib mõlgutada ka Tribuntsov, leiavad «Vastuvoolu» saatejuhid. «Kõige tähtsam, et Ralf peab ise olema ülesannete kõrgusel. Kõige suurem aga on, kas venelased Kliment Kolesnikov ja Miron Lifintsev ujuvad EMil või mitte,» selgitas Aavik. Reeglina Venemaa sportlased Poolas peetavatel jõuproovidel starti pole pääsenud. «Sarnaselt minule saab ka Ralfi puhul määravaks see, et kes EMile kohale tulevad. Need, kes tulevad, on kindlasti heas vormis. Need, kes ei ole, ei tulegi,» märgib Zirk ja lisas teema lõpetuseks, et Eesti medalisaak Lublinis võib kujuneda rõõmustavalt suureks: «Neli medalit oleks unelm, aga kolm on reaalne.» Saate neljandas osas arutavad saatejuhid Eesti ujumise peamiste probleemide üle. Näiteks kui pannakse kaalukausile 50-meetriste basseinide puudus ja puudulikud füüsilise ettevalmistuse kavad, on Zirk ja Aavik ühel meelel, et suurem probleem on teisena nimetatu. Laiema avalikkuse jaoks võib säärane seisukoht olla üllatav, sest aastaid on ju üleval olnud narratiiv, et Eesti ujumise suurim probleem on korraliku olümpiabasseini puudumine ja olemasolevate 50 meetri ujulate ebasobivus saavutusspordile orienteeritud treeninguteks, mis on keerulised, kui «treener peab töö käigus basseini ääres tammuvaid spaa-turiste WCsse juhatama». «Suurim probleem on, et tahetakse hästi kiiresti teha spetsiifilisi harjutusi, mis muudavad näiteks 50 meetri sprindis kiiremaks,» ütles Aavik. «Füüsiline ettevalmistus on minu meelest Eesti ujumise üks suuremaid murekohti. Kui käin noortele oma harjutusi ette näitamas, siis treenerid küsivad: miks sa nii hästi ei veni kui Kregor? Aga miks ta peaks? Ma olen ju 10 aastat iga päev neid harjutusi teinud, et niimoodi venida,» sõnas Zirk. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» seitsmendas episoodis on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) külaliseks USAs õppiv ujuja Lars Sebastian Antoniak. 20aastane Antoniak on rinnuliujuja, kes jõudnud juunioride EMil finaali ja saavutanud juunioride MMil 9. koha. 2024. aasta lõpus jäi tal kõigest 0,01 sekundit puudu, et kvalifitseeruda täiskasvanute lühiraja MMile. Kohe seejärel siirduski ta Kalifornias asuvasse Berkeley ülikooli, kus ühendab sportimise ja õppimise. «Unistasin keskkonnast, kus on võimalik treenida nii, et mingeid segavaid faktoreid pole. Ja ümber on inimesed, kes suruvad mind iga päev parem olema. Akadeemilise poole pealt unistasin kohast, kus saan olla ümbritsetud targematest inimestest, et neilt õppida. Kõik need punktid said Kalifornias pika puuga täidetud,» räägib Antoniak taskuhäälingus. Berkeley ülikooli ujumistiimi tase on kõrge. Sinna kuuluvad mitmed maailma absoluutsesse tippu kuuluvad sportlased. «Tiimi taset vaadates olin ma ju selgelt tagumises otsas. Eeldasin pilke, et sellest vennast pole ju mingit kasu, aga kõige üllatavam oligi, kui avasülili mind vastu võeti. Tundsin end kohe nagu kodus.» Et ameeriklased ja põhja-eurooplased on mõttelaadilt ja käitumismustrilt erinevad, pole vast eriline uudis. Antoniak toob esile, et eriti kipub see väljenduma pingelistes olukordades. Näiteks siis, kui käimas mõni eriti raske treening. «Eestis on nii, et kui trennis on raske, siis kipume endasse tõmbuma, vaikseks jääma ja oma mõtetega rääkima. USAs on nii, et kui kellelgi raske hakkab, siis ta ju teab, et ka teistel on raske ning basseinis läheb tohutuks lärmiks. Kõik hakkavad teineteist utsitama, et davai, kaks veel! See on väga lahe!» Kustumatu mälestuse jätsid Antoniakile eelmise hooaja NCAA meistrivõistlused, kuhu ta küll ei kvalifitseerunud, aga pealtvaatajana oma tiimikaaslasetele kaasa elas. Berkeley ülikooli ujumistiimi fännid on tuntud oma eripärase riietuse poolest - nimelt kantakse karukostüüme, millega tribüünil laiast massist eristutakse. Antoniak tunneb, et esimene poolaasta Berkeley ülikoolis on teda igatpidi arendanud. «Tunnen end enesekindlamalt. Usun, et võin saavutada enamat, kui varem arvasin. Mul on tekkinud siht, kuhu jõuda soovin. Ja sihiga kaasneb plaan. Õpin veel oskust, et eksimise järel peab olema suva ja tuleb uuesti proovida veendumuses, et järgmine kord läheb hästi,» räägib Antoniak. «Vastuvoolu» seitsmendas episoodis räägib Antoniak ka elust 40 000 tudengit mahutavas üliõpilaslinnakus ning kodunt eluteele ja USAsse kaasa antud väärtustest, mis aitavad teda edasi nii spordis kui ka õpingutes. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kuuendas episoodis on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) külaliseks kaks aastat järjest Eesti aasta treeneriks valitud Henry Hein. Heina kauaaegne hoolealune Eneli Jefimova alustas pärast juuli lõpus Singapuris toimunud MMi uut peatükki, kui siirdus õppima ja harjutama USAsse. Heina ja Jefimova viimane ühine võistlus soovitud tulemust ei toonud, sest 6. koht ja eriti just aeg ootustele ei vastanud. «Paratamatu, et mingil hetkel pidi mingi tagasilöök tulema. Parem nüüd kui kolme aasta pärast Los Angelese olümpial,» võttis Hein kokku Jefimova esitused tänavusel MMil. Hein on endiselt veendunud, et Jefimova jaoks pole naiste rinnuliujumise võimatu ükski eesmärk: «Olen kogu aeg öelnud, et olümpiakuld on Eneli jaoks võimalik ja maailmarekord on tehtav. Tahan uskuda ja loota, et kui Eneli kunagi karjääri lõpetab, siis on ta maailmarekordi korra kätte saanud ning olümpiamedal on talle kaela pandud. Siis saan rahuliku südamega magama minna,» sõnas Hein. Hein alustab sügisel ringreisi mööda maailma, et end täiendada ja tutvuda erinevate treenerite metoodikaga. Samas ujumise oskusteave on asi, mida hoitaks üpris kiivalt enda teada. Igal poole ligi ei pääse. «Pikas plaanis tahaks külastada Bob Bowmani (endine Michael Phelpsi ja praegune Leon Marchandi treener - toim) ja näha teda töötamas. Pariisi olümpialt on mul temaga kokkupuude olemas, aga seal sain tema käest rohkem sõimata,» meenutab Hein. «Hiljem tuli ta vabandama, et reageeris üle. Olukord juhtus soojendusbasseinis, mis oli juba päris tühi. Meie olime stardirajal ja Eneli pukil. Teisest otsast nägime, et Leon [Marchand] tegi mingit rinnuliotsa, aga basseini keskel lõpetas ja hakkas rahulikult seina ujuma. Eneli tegi stardihüppe üle Marchandi. Selle peale jooksis Bob meie juurde. Sõimas veidi mind ja veidi Enelit ja ütles «do not do it ever again»​ (ära enam kunagi nii tee - toim). Järgmisel päeval ta vabandas ja ütles, et pinged olid laes ning kartis, et Eneli hüppab Leon'ile pähe ja olümpia on sellega tehtud. Bobiga vestlenud ma seega olen!» rääkis Hein. «Vastuvoolu» kuuendas episoodis käsitleb paneel ka Eesti ujumise olukorda laiemalt ehk põhjuseid, miks on nii Jefimova kui ka Zirk süsteemivälised sportlased.

Ujumis-podcast'i «Vastuvoolu» viiendas episoodis on Priit Aavik (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirk (Pariisi olümpia 7. koha mees) võtnud põhjalikult ette Singapuris toimunud MMi. Augustikuisest saatest saab ülevaate kuue eestlase esinemisele MMil, põnevatest duellidest maailma tippudes vahel, MMi superstaaridest, üllatajatest, kaotajatest, aga ka kellest või millest sai MMi kõige kõigem.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» neljandas episoodis on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) külaliseks 16aastane ujuja Maari Randväli. Täna juunioride Euroopa meistrivõistlustel startinud Randvälja ootab õige pea ees suur elumuutus, sest ta siirdub elama, õppima ja treenima Inglismaale. Täpsemalt Cornwalli poolsaarel Tavistockis asuvas Mount Kelly kolledžis. «Mõte minna välismaale tuli mu emalt pärast eelmisel suvel toimunud juunioride EMi. Ta nägi, kui raske oli mul püsida motiveeritud ja teha üksinda trenni, kui kõik teised on suvepuhkusel. Kuna Audentes pole mulle kunagi liiga kutsuv olnud, hakkasime vaatame välismaale. Ja pilti jäigi Inglismaa,» selgitab Randväli. Saatejuht Zirk on teismelisena teinud läbi sama teekonna, sest tema õppis keskkoolis Inglismaal Plymouthis. Randväli märkis, et lisaks Mount Kellyle käis ta tutvumas ka Plymouthi kolledžiga, ent eelistus kuulus siiski esimesele. «Kohapealne atmosfäär oli Eestist väga erinev ja tekitas mõnusa tunde. Õpilaste linnak nägi välja nagu Sigatüüka kool (Harry Potteri raamatutest ja filmidest tuntud paik - toim), mis pani mõtlema, et seal koolis tõesti väga tahaksin käia,» sõnab Randväli ja möönab, et on olnud suur Potteri fänn. 16-aastasena välismaale siirdumine on ujuja jaoks niikuinii julge otsus, sest noorena uude keskkonda minek on ikkagi katsumus. Zirk tegi ja Randväli teeb selle sammu olukorras, kus justkui otsest sportlikku sundi pole, sest tulemused on ju seni kenasti paranenud. «Treeningkeskkond ja konkurents on teemad. Oluline, et sportlast ümbritsevad inimesed toetaksid seda plaani. Kuna mina olen all-in mõtteviisiga, siis mõtlesin, et kaotada pole midagi. Ja nii ma läksin,» meenutab Zirk. Saates käsitletakse ka Randvälja jõudmist ujumise juurde, proovitakse jõudu meeleolukas mälumängus ning sunnitakse noor ujujat tegema põhimõttelis valikuid. Näiteks kas pärast võistlust pakub paremat kosutust pitsa või hamburger? Ujumis-podcast «Vastuvoolu» ilmub iga kuu esimesel kuupäeval. Autoriteks Priit Aavik ja Kregor Zirk.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kolmandas episoodis lahkavad Priit Aavik (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirk (Pariisi olümpia 7. koha mees) tänavu kevadel (jälle) ridamisi Eesti rekordeid püstitanud Eneli Jefimova edu tagamaid. Kui sõnastada väga lühidalt, jaotuvad Jefimova edu saladused kolmeks suureks alateemaks. Esiteks pööraselt kiire, tugev ja efektiivne (võib-olla isegi maailma kõige efektiivsem!) jalalöök. «Kui tipptasemel rinnuliujumine lihtsustatult tükkideks jagada, on neid tükke kolme: jalalöök, kätetõmme ja ajastus. Eneli salarelv on algusest peale olnud kiire jalalöök. Ajavahemik jalalöögi algusest selle lõpuni on Enelil väga lühike,» selgitab Aavik. Teiseks jalalöögi ja kätetõmbe täpne ajastus, mida ta on saanud timmida tänu jalalöögi võimsusele. «Kätetõmme teoorias tundub väga lihtne, aga tipptasemel ei ole see Soome turisti konn. Esmalt tuleb vesi välja lükata, siis tagasi tõmbesse sisse tuua ja lõpuks sirutada,» räägib Aavik. Timmitud tõmbega omakorda on seotud tempo, sest tippujumises on sportlasel täpselt paika pandud, mitu tõmmet ta võistlusolukorras ühe basseinipikkusega teeb, kusjuures see arv võib distantsi käigus erineda. «See ongi tippujumise iva - mitte liiga kiiresti sahmida!» rõhutab Zirk. Kolmandaks kõva võistlusnärv, mida Jefimova senine karjäär ilmekalt tõestab, sest pea igal olulisel võistlusel on Sillamäelt pärit ujuja saavutanud kas väga hea aja või kõrge koha. Päris sageli ka mõlemad korraga. «Pinge on privileeg. Kui tunnet enne starti pinget, siis on see võistlus sportlase jaoks oluline. Eneli on nende olukordadega fantastiliselt hakkama saanud. Juba noores eas. Ta pääses ju 14-aastaselt Tokyo olümpial poolfinaali ja ujus oma tulemuse välja,» meenutas Zirk. Saate teises pooles võtavad Aavik ja Zirk ette seitse ujumisega seotud müüti ning panevad paika, kas need vastavad tõele täielikult, osaliselt või üldse mitte. Müütideks on: Enne ujumist ei tohi süüa Võistlustrikoo muudab ujuja kiiremaks Kõik ujujad pissivad basseini Ujumine on igav spordiala Kiiremini ujumiseks tuleb liigutada käsi ja jalgu kiiremini Ujujad raseerivad, et olla vees kiiremad Osates ujuda ei ole võimalik uppuda Ujumis-podcast «Vastuvoolu» ilmub iga kuu esimesel kuupäeval.

Ujumispodcasti "Vastuvoolu" teises osas on Kregor Zirgil (Pariisi olümpia 7. koha mees) ja Priit Aavikul (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) külas Eesti 90ndate parim ujuja Indrek Sei. Kui saade lühidalt kokku võtta, siis räägib Sei kõik ära. Kui võtta saade kokku veidi pikemalt, siis muidugi puudutakse kõiki Sydney olümpia eel, ajal ja järel juhtunut. Millisest olümpiavõitjast Sei Austraalias enne mängude algust endalegi ootamatult jagu sai? Mis täpselt juhtus nende kahe katki läinud trikooga? Mis tundega võtab Sei seda äpardust veerand sajandit saatnud nalju? Aga lisaks Sydney olümpiale ja sellele eelnenud Helsingi EMile, kus Sei sai 50 m vabaujumises 5. ja sama pikal liblikadistantsil 7. koha, meenutatakse Sei teekonda tippujumise juurde, mille juurde kuulus ka Nõukogude Liidu noortekoondis oma eripäradega. "Iga päev saime 17 tabletti. Kogusin need kõik kokku. Ma ei julgenud ühtegi võtta. See oli minu jaoks täiesti uus asi. Ma olen niikuinii väga halb igasuguste medikamentide võtja, aga hirm või kartus oli nii suur, et ei võtnud. Keegi ei vaadanud kõrvalt, et võtad," meenutab Sei. Lisaks meenutustele ja ajastute võrdlemisele lähevad kahe peale 156 Eesti rekordit ujunud Sei ja Zirk teineteisega vastamisi meeleolukas mälumämngus. Samuti pannakse Sei proovile mängus "vasta ühe sõnaga". Ujumispodcast "Vastuvoolu" ilmub iga kuu esimesel kuupäeval.

Postimehes alustab ujumispodcast «Vastuvoolu», mis rõhutab: püsige lainel! Saade ise teeb seda läbi suurepäraste saatejuhtide, sest mikrofoni ees on Pariisi olümpia 7. koha omanik Kregor Zirk ning Eesti juhtiv ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik Priit Aavik. Mõlema mehe ellu on ujumine pöördumatult sisse kodeeritud ning just seda pühendumust «Vastuvoolu» eetrist kuulebki. Ujumispodcast hakkab ilmuma kord kuus. Esimeses saates valisid Zirk ja Aavik välja ning sättisid edetabelisse Eesti ujumise kümme kõige säravamat hetke. «Kui hakkasime Kregoriga tabelit kokku panema, jäi esmalt näppu 25 saavutust, mis oli üllatav, sest poleks uskunud, et Eesti ujumismaastikul on läbi aegade juhtunud nii palju säravaid saavutusi,» märgib Aavik. «Eks Eestis ole ujumisega tegeletud üle 100 aasta. Selle aja jooksul juhtub palju,» täheldab Zirk omalt poolt Lisaks Eesti ujujate medalivõitudele ja finaalikohtadele mahub edetabelisse ka tähtis debüüt ja taristu-läbimurre.