Claim OwnershipKriitiline intsident. Riigi IT podcast | Geenius.ee
Subscribed: 33Played: 489
Subscribe
© All rights reserved
Description
Podcast riigi IT teemadel, saatejuht on Geeniuse ajakirjanik Ronald Liive.
83 Episodes
Reverse
Euroopas on puudu sadu tuhandeid küberturvalisuse eksperte ning see tühimik ei näita kahanemise märke. Samal ajal on valdkond tugevalt kaldu meeste poole, jättes suure osa potentsiaalsest talendist kasutamata. Tänases saates räägib riigi infosüsteemi ameti (RIA) ekspert-koordinaator Tiina Pau rahvusvahelisest suvelaagrist CyberWizards, mis on ellu kutsutud just selleks, et tuua 13–16-aastased tüdrukud kübermaailma juurde.Saates avame laagri tagamaid ning räägime sellest, miks on oluline alustada just selles vanuses, kui noored teevad esimesi olulisi karjäärivalikuid. Pau selgitab, kuidas laagris õpetatakse tüdrukutele eetilist ehk nii-öelda valge mütsi häkkimist ning miks on rahvusvaheline suhtlus ja inglise keele praktika kübervaldkonnas ellujäämiseks hädavajalik. Saame teada, kuidas tüdrukud Kehtnas toimuvas laagris tehisaru turvalisust testivad ning mida kujutab endast adrenaliinirohke Capture the Flag võistlus.Saates tuleb juttu:Miks on Euroopas puudu kuni pool miljonit kübervaldkonna spetsialisti?Kuidas murda müüti, et küberturvalisus on vaid "poiste rida"?Kuidas laager CyberWizards tüdrukutele seda maailma avab ja milline on rahvusvaheline huvi?Mis on eetiine häkkimine ja kuidas tüdrukuid selleks ette valmistatakse?Milline roll on laagris tehisarul ja praktilistel küberülesannetel?Praktiline info: millal algab registreerimine ja kes on sinna oodatud.Saatejuht on Ronald Liive.Kriitiline intsident 2026
Riigi infosüsteemi amet (RIA) võttis pea kuu aega tagasi kasutusele turvalisema autentimislahenduse Smart-ID+. Sellega jõudis RIA ette pankadest, mis on igapäevaselt jännis petturitega, kes on kasutanud inimeste nõrkusi ära. Tänases saates selgitab RIA elektroonilise identiteedi osakonna tootejuht Helen Raamat avameelselt, miks veebruaris juurutatud Smart-ID uus autentimisvoog tekitas ootamatuid tõrkeid riigiäpi kasutajatele ning miks "live"-keskkonnas ilmnevad mured on vahel digiriigi arengu paratamatu osa.Lisaks avas saate teises pooles RIA digikukru valdkonnajuht Margit Aus kaarte Euroopa ühtse digitaalse identiteedi tuleviku osas, selgitades, miks ei piisa meile vaid tehnoloogiahiidude suletud lahendustest ja kuidas uus kukru-süsteem hakkab asendama seniseid harjumuspäraseid vahendeid.Saates tuleb juttu:Miks ei kukkunud Smart-ID+ kasutuselevõtt RIA-l hästi välja?Miks ei saa Smart-ID+ siiani kasutada DigiDoc-i äpis?Millistes e-teenustest on tänu RIA muudatusele Smart-ID+ kasutusel?Kui kaugel digikukkur on?Millal jõuab juhiluba digitaalselt telefoni?Miks on digikukkur oluline ning mis väärtust see eestlastele pakub?Saatejuht on Ronald Liive.Kriitiline intsident 2026
Nagu päriselu värskelt tõendas peab enamik eestlasi välisministeeriumi veebilehte reisitargalt.vm.ee tüütuks veebileheks, mis ei paku erilist kasu. Kuid nagu viimased nädalad on näidanud on Reisi Targalt vältimatu abivahend olukorras, kui taevas täitub rakettidega, õhuruum suletakse ja kodutee kaob tundidega.Tänases saates räägib välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Margus Särglepp sellest, kuidas Lähis-Ida kriisi ajal hätta sattunud kaasmaalasi ööpäevaringselt abistas. Särglepp rääkis otse, mis toimus välisministeeriumi operatiivstaabi suletud uste taga siis, kui rahulikust puhkusest sai globaalne kriis. Saates tuli välja, et kui enne Lähis-Ida kriisi algust oli Reisi Targalt veebi kaudu oma reisi pannud kirja vaid 50 inimest, siis kriisi puhkesed plahvatas registreerujate arv üle 1300. Kiirelt lõi ministeerium WhatsAppi grupi, kus hakati informatsiooni operatiivselt jagama.Saates tuleb juttu:Kuidas välisministeerium on ära lahendanud Reisi Targalt andmekaitselised küsimused.Ministeerium hoiustab reisijate andmeid viis aastat.Välisministeerium kutsub inimesi üles kasutama Reisi Targalt ka Euroopas reisides.Potentsiaalne tulevikuvisioon Eesti riigiäpiga.Kuidas Lähis-Ida kriisi haldas vaid 20 inimest.Saatejuht on Ronald Liive.
Kujutage ette olukorda, kus riigi olulisemates andmekeskustes vaibub ventilaatorite mühin ja kustuvad kõik tuled. See ei ole pelk küberrünnaku stsenaarium, vaid reaalne tehnoloogiline risk, milleks valmisolekut Riigi IT Keskus (RIT) hiljutisel suurõppusel "Pilvepõnts" testiti.Tänases saates avame riigi IT-süsteemide vastupidavuse tagamaid. Külas on RIT-i õppuste koordinaator Teele Sihtmäe ja peaarhitekt Martin Rajur, kes selgitavad, miks oli seekord vaja minna kaugemale paberil planeerimisest ja lülitada riigi andmekeskus füüsiliselt välja.Räägime õppetundidest, tehnilistest "luksatustest" ja sellest, miks on inimestevaheline kommunikatsioon kriisihetkel sageli keerulisem väljakutse kui serverite käivitamine.Saates tuleb juttu:Miks otsustati riigi peamine andmekeskus koos riistvaraga täielikult välja lülitada ja mis tunne on oodata süsteemide taaskäivitumist?Kuidas harjutati spetsialistide ümberlülitumist igapäevatöölt kriisirollidesse ning miks on oluline "kriisifooni" loomine juba kuu aega enne õppust.Millised õppetunnid saadi liigsest infomürast vestluskanalites ja kuidas modereerida teabevahetust nii, et oluline info kaduma ei läheks.Kuidas toimis teenuste ümberlülitamine varuandmekeskusesse ja millised on plaanid juhuks, kui teenuseid on vaja hakata hoidma väljaspool Eesti piire.Pilk järgmisele suurõppusele "Ilves 2026" – kuidas valmistub Eesti riik üha keerukamateks hübriidkriisideks.Saatejuht on Ronald Liive.
Kui varem tunti pangapetturid ära konarliku keelekasutuse ja ebausutavate skeemide järgi, siis tehisaru ajastul on ründed muutunud nii detailseks, et ohvriks võib langeda ka kõige tähelepanelikum inimene.Swedbanki pettuste tõkestamise ja ennetamise valdkonnajuht Julia Plamus rääkis saates "Kriitiline intsident", et täna ei ole pettuse ohvriks langemine enam kinni ohvri teadmistest, vaid oskuslikult manipuleeritud hetkeemotsioonist ja veatust tehnoloogiast, mis suudab jäljendada nii pangaametnikke kui ka lähedaste hääli.Saates avati tausta, millist lakkamatut kassi-hiire mängu peavad pangad kurjategijatega. Selgus, et Swedbanki spetsiaalne 10-liikmeline meeskond suudab täna ära hoida ligi kaks kolmandikku pettusekatsetest, kuid ülejäänud juhtudel jäävad kliendid kahjuks kaotajaks. Saatest selgus veel seegi, et kuigi me oleme harjunud välkmaksete sekundi murdosa vältava kiirusega, kaaluvad pangad turvalisuse huvides maksetele teadliku viivituse lisamist.Saates veel:Kuidas tehisaru abil luuakse veatuid häälkloone ja usutavaid pettusskeemeMiks on just Smart-ID ründajate jaoks täna kõige ihaldusväärsem sihtmärkKui kaugel on Swedbank Smart-ID+ kasutuselevõtuga ja mis seda täna takistabKuidas toimib panga "viivituse" strateegia ja miks on kiirus petturi parim sõberPraktilised nõuanded: mida teha, kui saad "pangast" kahtlase kõne ja sind survestatakse koode sisestamaSaatejuht on Ronald Liive.
Kui teatud ametite puhul räägitakse, et peagi tuleb tehisaru ning võtab selle töö inimestelt ära, siis riigikogus on seda omal nahal juba tuntud. Aastaid tagasi võeti Eesti parlamendis kasutusele tehisaru Hans, riigikogu haldusdirektor Ahto Saks rääkis saates "Kriitiline intsident", et selle tulemusena läks neli töötajat pensionile.Saates avati ka tausta, kuidas tehisaru on imbunud riigikogu töötajate ning poliitikute igapäevatöösse. Riigikogu sisevõrgus on käivitatud privaatne portaal tehisaru.riigikogu.ee. Saatest selgus veel seegi, et riigikogu on poliitikute tarbeks arendanud valmis uue kaugistungite süsteem, kuid seda pole veel kasutusele võetud.Saates veel:Kuidas on tänu tehisarule muutunud istungite protokollimineMilliseid tehisaru võimalusi riigikogu liikmetele pakutakseKuidas riigikogulasi koolitatakse tehisarule prompte kirjutamaSaame teada, mis peitub veebiaadressi tehisaru.riigikogu.ee tagaKas AI oleks suutnud hasartmängumaksu näpuviga vältidaSaatejuht on Ronald Liive.
Selles episoodis räägime värskelt käivitunud sündmusteenusest, mis pakub tuge peredele just sel raskel hetkel, kui lapsel diagnoositakse püsiv terviseprobleem või erivajadus. Saatekülaliseks on sotsiaalkindlustusameti tooteomanik Aika Kaukver.Saates selgub, kuidas tehnoloogia ja andmevahetus aitavad tagada, et ükski murega pere ei jääks üksi. Uue lahenduse abil liigub info diagnoosi saanud lapsest automaatselt tervisesüsteemist sotsiaalhoolekandesse. See tähendab, et riik ei jää ootama lapsevanema pöördumist, vaid kohaliku omavalitsuse spetsialist võtab ise perega ühendust, et pakkuda vajalikku tuge ja nõustamist.Saates avati ka tausta, kes on need lapsed, keda uus teenus puudutab. Esialgu on fookuses kuus rasket diagnoosigruppi (sh vaimne alaareng, vähidiagnoosid, Downi sündroom ja teatud harvikhaigused), kus abivajadus on kõige kriitilisem. Olulise teemana käsitleti ka privaatsust ja delikaatseid andmeid. Sotsiaaltöötajani jõuab teade abivajadusest, kuid mitte konkreetne diagnoosi info, säilitades nii pere privaatsuse.Saates veel:Kuidas 10 päeva jooksul peab abi pereni jõudma.Miks ei tasu karta ametniku kõnet ja kuidas see toetab lapse heaolu.Kuidas on seotud tervise infosüsteem, STAR ja SKAIS.Puude taotlemine kahe klikiga ehk kuidas uus süsteem muudab bürokraatia lapsevanema jaoks märkamatuks.Milline saab olema lapsevanema personaalne "töölaud" riigiportaalis eesti.ee.Saatejuht on Ronald Liive.
"Kriitiline intsident" võttis sel korral luubi alla hiljuti välja tulnud uue ID-kaardi, mille taga seisab kolme asutuse tihe koostöö. Saatekülalisteks olid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus identiteediteenuste osakonna tooteomanik Barbara Hein, riigi infosüsteemi ameti eID turvaarhitekt Tõnis Reimo ning politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo ekspert Karoline Põder.Saates selgub, mis muutus uue ID-kaardi (hankega) ja kas 2017. aasta turvanõrkustest on õpitud. Saime teada, et uue kaardi puhul on juba ennetavalt loodud ja testitud kauguuendamise lahendus, mis peaks tagama öösel rahuliku une nii ametnikele kui ka kasutajatele.Saates avati ka tausta partnerite valiku osas. Kui varem hangiti täisteenust, siis seekord viidi läbi kaks eraldi hanget: üks dokumendiplankidele ja isikustamisele ning teine sertifitseerimisele. Uueks kaarditootjaks on Thales Finland ning sertifitseerimisteenust pakub Belgia ettevõte Zetes, kel on nüüdseks loodud ka kohalik haru.Saatejuht on Ronald Liive.
"Kriitiline intsident" avas värskes osas koos siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest rahvastikuregistri tootejuhi Peeter Mäekeri abiga kaarte riigi ühe olulisima andmekogu tuleviku osas.Saatejuht Ronald Liive uuris külalistelt, milliseid uuendusi on rahvastikuregistris oodata. Saatest saab teada, et digitaalselt lahutamine on osutunud sedavõrd populaarseks, et pooled lahutajatest valivad selle kasuks. Riik on pilgu suunatud juba järgmisele suurele verstapostile, täisdigitaalsele abielule.Kõige päevakajalisem uudis puudutab aga tuhandeid eestlasi, kes jagavad oma elu Eesti ja Soome vahel. Juba 2. detsembril käivitub kahe riigi vahel automaatne rändeandmete vahetus. See lõpetab olukorra, kus inimesed on nii-öelda nupukalt registreerinud end mõlemasse riiki korraga, et saada osa mõlema riigi hüvedest või vältida makse (nt automaks).Saatejuht on Ronald Liive.
Juba pikemat aega kirjutab meedia järjekordsetest kelmidest ja pettustest, olgu nad tervisekassa või pankade nimel levivad skeemid. Kurjategijad on seeläbi röövinud eestlastelt röögatuna tunduvaid rahasummasid. "Kriitiline intsident" keskendub sel korrale eraettevõtte SK ID Solutions loodud autentimislahendusele Smart-ID, mis on saanud endale uue versiooni Smart-ID+Stuudios on külas SK teenuseomanik Natalja Vasnevskaja, kes tõi välja, et uus versioon on teenusepakkujatele kättesaadav juba alates juuni lõpust. Kasutajate jaoks on peamiseks muudatuseks see, et isikukoodi sisestamise ja kontrollkoodide võrdlemine on möödanik. Vasnevskaja kinnitusel muudab see autentimise turvalisemaks ja mugavamaks.Saatejuht on Ronald Liive.
Eesti riigil on uus digiarengu asekantsler ehk riigi IT-juht Lauri Luht. Tema kanda on vastutus, kuidas Eesti digiriik püsib maailmas tipus, samal ajal tagades turvalisuse, hukukindluse ja innovatsiooni. Viimased kaks aastat töötas Luht Ukrainas ning toonud sealt kaasa nii kogemusi kui ka mõtteid, kuidas ka Eesti digiriiki järgmisele tasemele liikuda.Seekordses “Kriitilises intsidendis” uurime, millised on Luhti prioriteedid, kuidas Eesti peaks tehisaru kasutama ning miks me peame väärtustama omaenda digiriigi edulugu.Luht selgitab, miks on keskne juhtimine ja pilvetehnoloogiate kasutamine möödapääsmatu, kuidas lahendada taakvara probleemid ning millised sammud on vaja astuda, et Eesti digiriik oleks tulevikus samaaegselt nii turvaline kui ka innovaatiline.
Droonid ei ole enam ammu vaid mänguasjad. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutab neid igapäevaselt nii kadunud inimeste otsingul, suurürituste turvalisuse tagamisel kui ka liiklusõnnetuste lahendamisel. Suuremate avariide puhul saab droon sündmuskoha kiiresti kaardistada ja vajalikud fotod teha, et menetlusmaterjal oleks olemas ja liiklus saaks kiiremini taastuda.Seekordses “Kriitilises intsidendis” räägib politsei- ja piirivalveameti kaugseiregrupi juht Kert Kotkas, kuidas droonid PPA igapäevatööd toetavad, millised nõuded ja vastutused nende kasutamisega kaasnevad ning miks tuleb droonindust käsitleda sama tõsiselt kui lennundust.Kotkas selgitab, miks PPA rõhub eelkõige teadlikkuse tõstmisele, kuidas toimib koostöö transpordiameti ja kaitseväega ning milliseid tehnilisi lahendusi on vaja, et tagada turvaline õhuruum nii tavakasutajatele kui ka ametkondadele.Juttu tuleb ka ründedroonidest. Kotkas selgitab, kuidas PPA roll piirdub eelkõige tuvastamise ja partnerite toetamisega, samas kui otsustav tegutsemine jääb kaitseväe pädevusse.Saatejuht on Ronald Liive.
Eestis on käimas põhjalik hädaabinumbri 112 uuendus, mis muudab abi kutsumise senisest palju mitmekesisemaks. Lisaks tavapärasele telefonikõnele saab tulevikus kasutada SMS-e, reaalajas tekstivestlust ja videokõnesid. Muudatuste taga on nii inimeste ootused kui ka Euroopa Liidu nõuded, mis seavad sihiks ligipääsetava ja tehnoloogianeutraalse teenuse kõigile, sealhulgas neile, kes ei näe, ei kuule või ei saa rääkida.Seekordses “Kriitilises intsidendis” arutame, kuidas 112 teenus muutub, milliseid lahendusi on plaanis katsetada ja miks on Eesti siin Euroopa eesliinil. Stuudios on siseministeeriumi nõunik Rein Olesk ja CGI Eesti avaliku sektori ärijuht Liisa Abel.Külalised selgitavad, kuidas tagatakse uute lahenduste töökindlus, millist rolli mängivad Apple ja Google videokõnede toomisel ning miks noored eelistavad abi küsida pigem sõnumi teel kui helistades. Juttu tuleb ka sellest, millist tuge võiks tulevikus pakkuda tehisaru ning millised andmekaitseküsimused uue lahenduse juures vältimatult tõusetuvad.Saatejuht on Ronald Liive.
Tuhanded Eesti ettevõtted ja asutused peavad lähiaastatel hakkama järgima uuendatud küberturvalisuse seadust (KüTS). Muudatuste taga on Euroopa Liidu NIS2 direktiiv, mis toob kaasa uued kohustused, karmimad järelevalvemeetmed ja võimaliku trahviriski mis ulatub mitme miljoni euroni.Seekordses “Kriitilises intsidendis” võtame KüTSi muudatused üksipulgi lahti: milliseid ettevõtteid see puudutab, milliseid samme tuleb astuda ja kuidas on riik plaaninud järelevalvet korraldada. Saates on külas justiits- ja digiministeeriumi küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, sama ministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ning riigi infosüsteemi ameti järelevalve osakonna juht Ilmar Toom.Saatejuht on Ronald Liive.
Eesti kõige noorem riigi IT-maja, riigi IT-keskus (RIT), on tegutsenud juba pea neli aastat ning nende käe all on valmimas uus riigipilv. Kuidas see erineb avalikest pilveteenustest, milliseid teenuseid pakub RIT lisaks pilvele ning miks on nende hallata ka kümnete tuhandete riigitöötajate arvutitöökoht? Just nendele küsimustele annab vastuse seekordne “Kriitiline intsident”.Saates on külas RIT-i juht Ergo Tars, kes räägib lähemalt, kuidas tagatakse kriisiaegne töökindlus ja milliseid riske kaalutakse, kui riigiasutused kasutavad avalike pilveteenuseid nagu näiteks Amazoni või Microsofti pilveteenuseid.RIT on viimastel aastatel pidanud üha tõsisemalt arvestama olukordadega, kus tavapärane andmeside võib rivist välja langeda. Seepärast on loodud nii-öelda kriisikohvrilahendus, mis võimaldab vajadusel kasutada alternatiivseid sidekanaleid, sealhulgas satelliitsidet.Ergo Tarsi sõnul on katsetatud stsenaariume, kus kaablid on läbi lõigatud ja tavapärane internet ei tööta.Saatejuht on Ronald Liive.
Seekordses osas võtame luubi alla riikliku postkasti, mille ümber keerles 2023. aastal kõva kriitika. Nimeliste meilide sulgemisega ei saadetud hingusele tervet riiklikku postkasti. Nüüd on valmis saanud uus riiklik postkast 2.0, mis lubab ära teha palju rohkem.Saatekülaliseks on riigi infosüsteemi ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk, kes räägib ausalt, miks alias-aadressid suleti, milliseid turvariske see ära hoidis ja kas kodanikud üldse midagi kaotasid. Uurime, kui palju raha maksumaksja sellega kokku hoidis, miks teated endiselt eri kanalitesse hajuvad ja kas automaksust või kiiruskaamerast saadud trahv jõuab inimese postkasti õigel ajal.Kui palju inimesi päriselt riiklikku postkasti kasutab;Kui paljud asutused on uue postkasti kasutusele võtnud;Kuidas hakkab kirjade edasisuunamine riigiäppi toimima;Mida kujutab endast makselink riiklikus postkastis;Postkastil on uus tehniline arhitektuur. Kirjade sisu ei hoia enam RIA, vaid iga asutus talletab need enda andmebaasis;Kirjade avamist riik ei jälgi. Isegi kui lugesid kirja Gmailis läbi, jääb see eesti.ee postkastis “lugemata”.Saatejuht on Ronald Liive.
Sel nädalal keskendub „Kriitiline intsident“ tõeliselt kriitilisele teemale – ohuteavitusele. Kui kriis on käes, loeb iga sekund. Aga kuidas tagada, et info jõuaks inimesteni ka siis, kui telefon on hääletu, mobiililevi puudub, tavalist FM-raadiot ei ole või üle linna huilgav sireen ei kostu kaugele?Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas andis detailse ülevaate eelmisel nädalal testitud maailmas ainulaadsest taskusireeni süsteemist. Räägime sellest, kuidas töötab 5G broadcast-tehnoloogia, miks testis osales vaid valitud hulk inimesi, ning miks teavitused jõudsid isegi Soomes asuvate telefonideni.Saates veel:Milliseid seadmeid uus süsteem juba toetab;Mis rolli mängivad tootjad ja operaatorid;Kuidas eri teavituskihid (SMS, äpid, raadio, taskusireen) omavahel seotud on;Kuidas 5G broadcast-tehnoloogia töötab;Kuidas käib koostöö teiste riikidega;Kuidas Euroopa satelliitsüsteem Galileo võimaldab tulevikus edastada ohuteavitusi otse nutitelefonidesse.Saatejuht on Ronald Liive.
Värskes “Kriitilise intsidendi” osas räägime sellest, mida tähendab vibe-koodimine ehk AI abil koodi kirjutamine. Arutame selle üle, kas tehisaru suudab juba täna aidata ehitada päris äppe või riiklikke e-teenuseid. Kui palju on selles päriselt potentsiaali ja kui palju niisama kära?Stuudios on külas riigi infosüsteemi ameti tehisintellekti ja innovatsiooni talituse juhataja Markko Liutkevičius, kelle käe all arendatakse Bürokratti ja testitakse, kuidas AI saab avalikus sektoris päriselt kasulik olla. Uurime, kui kaugel on Eesti sellest, et AI kirjutaks koodi, testiks ise ja paneks teenused tööle.Saates veel:Miks Bürokratti veel Eesti.ee äpist ei leiaMilliseid piiranguid seab andmekaitse ja seadusandlusKuidas RIA AI-lahendusi arendab ja milleks neid üldse kasutatakseMarkko doktoritööst ja selle seosest AI ning tööturugaSaatejuht on Ronald Liive.
“Kriitiline intsident” on pausilt tagasi! Vahepeal on vaikinud mikrofonid ja pausile jäänud arutelud, aga digiriik ei ole seisma jäänud – pigem vastupidi. Nüüd on taas aeg küsida neid küsimusi, mida teised ehk ei küsi, ja kuulata vastuseid neilt, kes süsteemide sees tegelikult töötavad.Sel korral vastab “Kriitiline intsident” küsimusele, kas mobiiliga hääletamine on valmis päris valimisteks. Aastaid arendatud lahendus jõudis hiljuti esimese avaliku testimiseni ning saates räägime, kuidas see läks, millised probleemid välja tulid ja kui kaugel me tegelikult oleme sellest, et telefoniga hääletamisest saaks Eestis uus normaalsus.Stuudios on m-hääletuse arendamise ja käivitamise eest vastutavad riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juht Alo Einla ja valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Nendega räägime m-hääletuse testist, tagasisidest, ligipääsetavusest, turvalisusest ja ka poliitilistest ning praktilistest otsustest, mis veel ees seisavad.Selgub, milliseid küsimusi tekitas kontrollrakenduse kasutamine, ja miks Androidi puhul tuleb rakendust alla laadida justkui kahtlasel moel. Samuti tuleb juttu sellest, millal ja kas m-hääletus võiks jõuda kohalikele valimistele, miks Smart-ID esialgu tõrkus ning milline on Eesti valmisolek kriitilise massi teenindamiseks, kui kõik tahavad korraga m-hääletada.Saatejuht on Ronald Liive.
Aasta viimases “Kriitilises intsidendis” räägime koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juhi Ott Velsbergiga sellest, miks ei ole siiani saanud reaalsuseks väide, et eestlased peavad riigile esitama andmeid vaid ühe korra. Nii nagu on Eesti riigiametid rahvusvahelises turunduses aastakümneid väitnud, et meil on tervet riiki kattev Wi-Fi, on räägitud ka sellest, et Eestis kehtib andmete ühekordse esitamise (once only) printsiip. Reaalsus on aja see, et kuigi inimene võib oma andmeid e-rahvastikuregistris uuendada ei liigu see sealt edasi näiteks politsei- ja piirivalveametisse ning enne uut dokumenti tellides küsitakse üle, kas andmed on endised. Sama kehtib väga paljude muude riiklike e-teenuste kohta. Velsberg selgitab saates, kuidas on selline olukord tekkinud ning kas on ka lootust, et e-Eesti areneb selliseks nagu on turunduslikes materjalides lubatud.Saatejuht on Ronald Liive.
Comments
Download from Google Play
Download from App Store
United States