DiscoverÁvvir
Ávvir
Claim Ownership

Ávvir

Author: Ávvir, Avvir

Subscribed: 11Played: 131
Share

Description

Ávvir Podcast, Avvir Podcast

89 Episodes
Reverse
Novealla man Teija Kaartokallio lea čállán.
Mikkos Ellen Anne, dahje Ellen Anne Buljo Stabursvik, muitala goalmmát luŋkkás Ávvira juovlakaleandaris, makkár mánnávuođamuittut sus leat čorgema, juovlastáluid ja basiid birra.
Mikkos Ellen Anne, Ellen Anne Buljo Stabursvik, muittaša logát luŋkkás Ávvira juovlakaleandaris, iežas mánnávuođamuittuid juovllaid birra ja muitala earret eará movt sii mánnán vihke báhpagárdimiid mielde.
Mikkos Ellen Anne, Ellen Anne Buljo Stabursvik, muittaša čiežanuppelogát luŋkkás Ávvira juovlakaleandaris, iežas mánnávuođamuittuid juovllaid birra. Goalmmát ja maŋemus oasis muitala Ellen Anne makkár herskuid ja biepmuid sii borre juovllaid áigge, dalle ovdal go Norgga spiinnebiergoárbevierru Guovdageaidnui ollii, ja makkár ávvudeamit lávejedje lágiduvvot márkanis.
Dát fearánat ránnjážiid birra leat dáhpáhuvvan ovtta gilážis, na soaitá vaikke Jergolis, Mázes, Sirpmás dahje Gáivuonas, gii dan diehtá. Ránnjážiin leat goit, nugo ránnjážiin lávejit ge, olu somás ja muhtun eai nu somás dáhpáhusa. Ráhkesvuohta, birgejupmi ja balahahkesvuohta dagahit olu bárttiid giliolbmuide. Gula vuosttaš oasi bajimusas.
Dát fearánat ránnjážiid birra leat dáhpáhuvvan ovtta gilážis, na soaitá vaikke Jergolis, Mázes, Sirpmás dahje Gáivuonas, gii dan diehtá. Ránnjážiin leat goit, nugo ránnjážiin lávejit ge, olu somás ja muhtun eai nu somás dáhpáhusa. Ráhkesvuohta, birgejupmi ja balahahkesvuohta dagahit olu bárttiid giliolbmuide.
Morten dat ii dihtto buđehiiguin maid Kirste lea su sádden oastit. Kirste vuordá málesruittuin maid gille. Ii son dieđe ahte isitávdnasis dat gal dál leat eará plánat.
Morten nahkehastá suoli biktasiiddis sehkkii ja časká plána mo báhtui galgá beassat «bealkinmašiinnas».
Dát fearánat ránnjážiid birra leat dáhpáhuvvan ovtta gilážis, na soaitá vaikke Jergolis, Mázes, Sirpmás dahje Gáivuonas, gii dan diehtá. Ránnjážiin leat goit, nugo ránnjážiin lávejit ge, olu somás ja muhtun eai nu somás dáhpáhusa. Ráhkesvuohta, birgejupmi ja balahahkesvuohta dagahit olu bárttiid giliolbmuide.
Irgeávnnas gal beasai báhtui – ja nu og diehtit dán gilis leat álo čalmmit mat oidnet ja dulkojit maid oidnet. Ii mannan ge guhkesáigi ovdal ránnjááhkut leigga Kirstte dálu tráhppa alde skoalkkuheame olgouksii
Dál gal lea Morten fas ruovttus eatni suffá alde velohallamin. Muhto ii eadni ge bállet su ráfis. Vuosttaš ija maŋŋel go báhtarii gal lei Morten náđđahan áittis. Na sihkarvuođa dihte, jus dette Kirste vuolgá ohcat su. Muhto dál, moadde beaivvi maŋŋel gal juo ráfálaččat velohalai suffá alde.
Kirste lea lossajurdagiid siste dál go irgi lea báhtaran. Lihkus boahtá Anne, mánnávuođaustit gii olu jagiid lea gávpogis lea orron, guossái. Ja ovdal go gáfegievdni lea guorranan, lea nieida bidjan plána. Gávpotnieida Ánne gal máhttá ja diehtá olu maid gilinieiddat eai dieđe. Son dat gal diehtá masa Morten lea ožžohallan go lea báhtaran. Ja buot buoremus – son dat gal diehtá maid Kirste dál sáhttá dahkat. Dát kaleanddarráidu lea vuosttaš geardde sáddejuvvon juovlamánu 2016.
Kirste lea časkán plána – ja dan ii leat jurddašan ovttage diktit bilidit. Leat olu barggut maid galgá oanehis áiggis ollet doaimmahit.
De čuvggodii viimmat soagŋobeaivi. Morten ja eadni leaba ráfálaččat čohkkádeame go gullo biila vuojisteame dálu birra, ii dušše oktii, muhto golmma geardde.
Sogŋostallamiin ii mannan nu mo Kirste lei jurddašan. Su viellja gii ii láve nu olu jietnadit gal lea maid hárbman dál. Muhto, gal Kirste fuobmá gii dat lea bilidan visot. Na mannji dieđusge lea guržohan gielistemiin visot.
Dál go Kirste lea fas okto, de geahččala Firkkal-reaŋga «buđehtalaš» sániiguin vuoitit Kirstte váimmu. Ná mo son dat ges manná?
Kirste «oaidná» feara maid ránnjááhku gohpus ja dat dagaha ihán moivvi go ránnjááhkku gas olle ruoktot isidis lusa. Muhto, Kirste jurddašallá ahte soađis ja ráhkisvuođas lea buot lohpi.
Kirste lea dagahan veaháš moivvi ránnjádállui. Ieš lea olggobealde váccašeamen go oaidná ránnjááhku spoahkkaleame tuvragirjji beavdái: – Gal dás leat duođaštusat, juohke beaivvi dieinna háippe rivgooahpaheddjiin doppe vázzán!
Firkkal-reaŋga lea gávdnan vuogas barggu olbmásis Mortenii: – Dát bargu lea dego sivdniduvvon dutnje, itgo oainne mii čuožžu aviissas: modealla galgá nagodit čohkkát dahje veallát muhtun diimmuid. In dieđe ovttage gii dasa lea nu buorre go don!
loading
Comments 
loading