Deltakutse

Jätk esimesele hingamispuudulikkuse osale ning nüüd oleme jõudnud meie patsiendiga EMOsse. Endiselt on meie eesmärk toetada meie hingamispuudulikkuses patsienti ning arutada teemadel, kuidas hapnik õhust organismi rändab, kuidas ta seal oma "konkurendi" - süsihappegaasiga "kes aias" mängib ning kuidas raskes seisus patsienti invasiivne ventilatsioon aitab. Mis on obstruktiivne ning restriktiivne hingamismehhaanika häire ning kuidas me saame selle alusel juhtida meie invasiivset ventilatsiooni? Nendele ning paljudele teistele küsimustele vastavad dr Severin Puss ning dr Ott Maasikas - kaks oma ala eksperti, kes suudavad põneva hingamismehhaanika maailma teha kaasahaaravaks ja huvitavaks.

Mis juhtub, kui lukustada kolmeks tunniks stuudiosse Eesti kaks tipptegijat hingamispuudulikkuse ja mehhaanilise ventilatsiooni alal? Tulemuseks on kaks ägedat podcasti osa, mille esimest osa saad kuulata juba praegu! Külas on dr Severin Puss ja dr Ott Maasikas – kaks oma ala eksperti, kes suudavad keerulise teema teha arusaadavaks ja kaasahaaravaks. Selles osas muudame hingamispuudulikkuse teema lihtsamaks ja lisame sekka meeldejäävaid võrdlusi – näiteks muutub stuudioruum ootamatult alveooliks. Kuula meid ja saa teada: kuidas erinevaid hingamispuudulikkuse tüüpe eristatakse; kas ja millal on KOK-i haigetele lisahapnik kasulik ning miks võib tekkida hüperkapniline kooma; mis on rasvumisega seotud hüpoventilatsiooni sündroom; ning kas CPAP on tõesti lahendus kõigile? Tule kuulama ja sukeldu hingamise maailma!

ABCDE-algoritm on kõikidele tervishoiutöötajatele hästi teada ning just selle algoritmi esimesele tähele keskendume selles Deltakutse osas: A ehk airways ehk eesti keeles hingamisteed. Kuidas me tagame vabad hingamisteed? Kuidas me tagame piisava gaasivahetuse, kui patsient ise enam ei hinga? Millised on anestesioloogi soovitused, et meie intubatsioon kulgeks võimalikult ohutult ja edukalt? Kas me üldse peame intubeerima? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastavad selles Deltakutse osas: Villem Nigu - TÜ Kliinikumi vanemarst-õppejõud anestesioloogia ja intensiivravi erialal Ants-Hendrik Parik - TÜ Kliinikumi arst-õppejõud anestesioloogia ja intensiivravi erialal Podcastis mainitud artiklid: Ig Nobeli laureaat: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35590139/ https://academic.oup.com/bja/article/115/6/827/241440 Head kuulamist ning jagage ka oma arvamust! See podcast ja kõik sellega seotud meediavormid, sealhulgas konspektid, animatsioonid, graafika ja videod, on Deltakutse omand. Meil oleks väga hea meel, kui jagaksite meie sisu, kuid palume vaid, et viitaksite allikale. Kõik viited patsientidele või juhtumitele on väljamõeldud ning seetõttu on igasugune sarnasus reaalsete juhtumitega juhuslik. See materjal on mõeldud hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel ning seda ei tohiks kasutada meditsiinilise nõu saamise asemel.

Seekordne episood on tõeliselt eriline - see on Deltakutse ajaloo esimene avalik salvestus ning esimene videosalvestus. Ühel suvisel sügisõhtul kogunes üle 80 inimese Plantariumi hubasesse taimepoodi, et koos minna vastu kutsele, mis tõstab pulssi ka kogenud kiirabitöötajal: D17 ehk sünnitus. Deltakutse oli välja tulnud oma tavapärastest stuudioruumidest ja kõik koos saime juba seda põnevat juhtumit lahendama asuda. Selleks, et meil oleks natuke kindlam kutsusime oma superbrigaadi ka kolm oma eriala eksperti: Helen Reim (TÜ Kliinikumi arst-õppejõud sünnitusabi ja günekoloogia erialal) Kristiina Paju (arst-resident sünnitusabi ja günekoloogia erialal) Kirke Oberst (TÜ Kliinikumi ämmaemand ja endine Tartu Kiirabi õde-brigaadijuht) Tule kuula (või esimest korda vaata) meid, kuidas me seda juhtumit lahendame. Meil on nüüd Deltakutse kodulehel üleval ka sünnituse konspekt, mida on hea podcasti kuulamise kõrvale lugeda: https://deltakutse.ee/sunnitus

Sa sõidad kutsele ja andmevaaturit avades märkad, et patsiendile on välja kirjutatud nii palju ravimeid, et need isegi ei mahu ühele lehele - kas ravimid ise võivad olla patsiendi kaebuste põhjusteks ja kuidas sellises olukorras orienteeruda?  Sa tahad teha patsiendile metoklopramiidi aga siis Sulle meenub, et see pikendab mingit intervalli EKG’l - mis see on ja kas see on ka kliiniliselt oluline? Mis on parim valuravi ja kas neerupuudulikkuse korral NSAIDi tegemine viib alati ravivea teateni? Aga paratsetamool ja maksapuudulikkus? Nendel põnevatel teemadel arutame Deltakutse uues episoodis, kus võtame fookuseks ravimite koostoimed. Sellel olulisel teemal aitavad meil orienteeruda:  Dr Jana Lass - TÜ Kliinikumi kliiniline proviisor ja Tartu Ülikooli kliinilise farmaatsia kaasprofessor Dr Triinu Keskpaik -  TÜ Kliinikumi arst-õppejõud erakorralise meditsiini erialal ja Tartu Ülikooli erakorralise meditsiini residentuuri üldjuhendaja.  Me oleme valmis meisterdanud ka suurepärase konspekti, mida saab podcasti kuulamise kõrvale lugeda ja mille abil on võimalik hiljem kiiresti infot leida. Seda saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/ravimitekoostoimed

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) alusel sureb maailmas üle 700 000 inimese aastas suitsiidi tagajärjel. Siin tuleb arvesse võtta, et seejuures on suitsiidikatseid märkimisväärselt rohkem - Ameerika Ühendriikide statistika alusel on enam kui 30 suitsiidikatset ühe surmaga lõppeva suitsiidi kohta, mis näitab, kui aktuaalne antud teema on. 15-29-aastaste noorte seas on surm suitsiidi tõttu neljas surma põhjus. Eelnevat arvesse võttes on suitsiid tõsine rahvatervise probleem, kuid seejuures rõhutame, et suitsiide saab ennetada. Uuringud on näidanud, et paljud enesetapu teinud inimesed on sellele eelnenud kuul käinud tervishoiutöötaja jutul. Sellepärast on tervishoiutöötajatel enesetapuriskis patsientide tuvastamisel, hindamisel ja toetamisel tähtis osa. Sellel olulisel teemal on meil seekord stuudios rääkimas: Ove Liis Mahhov - psühhiaatria arst-resident, vaimse tervise eestkõneleja Tanel Lepik - erakorralise meditsiini arst, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Me oleme teinud ka antud teemal konspekti, kus on võimalik täpsemalt lugeda, kuidas suitsiidikatse läbi teinud või kõrge suitsiidiriskiga patsienti aidata: https://deltakutse.ee/suitsiidikatse Kust saada abi? Kiirabi: 112 (24h) Lasteabi: 116111 (24h) Ohvriabi: 116006 (24h) Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07) Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (eesti, vene, inglise keel): 116 123 (nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10-24 ning hingehoidjad kell 16-24) Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h) Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)

Kuidas päästa patsiendi naeratus? Traumaatilised hambavigastused moodustavad märkimisväärse osa kehavigastustest. Maailmas on traumaatiliste hambavigastuste levimus jäävhammaskonnas 15,2%, piimahammaskonnas 22,7%, seega kiirabisituatsioonis on tõenäosus antud probleemiga kokku puutuda üpris kõrge. Traumaatiline hambavigastus on aegkriitiline seisund, kus on oluline kiire ja õige käitumine ning kiirabietapis saame potentsiaalselt päästa patsiendi hamba ja naeratuse. Seega hambatrauma saab olla samuti deltakutse. Sellest põnevast teemast on meil seekord stuudios rääkimas kaks saatekülalist: Anna Firsova, hambaarst, rahvusvahelise  hambatrauma assotsiatsiooni liige Marjo Sinijärv, hambaravi eriarst Tartu Ülikooli Kliinikumis, Tartu Ülikooli nooremlektor Deltakutse veebilehel on meil üleval antud teemal ka konspekt. Seal on ka pildid, mis on heaks abiliseks teemaga tutvumisel. Ideaalne võimalus podcasti kuulamise ajal või peale seda teemaga lähemalt tutvuda: ⁠www.deltakutse.ee/hambatraumad⁠ Sõidame koos deltakutsele!

Me oleme rääkinud läbipõlemisest ja kui suur mure on see tervishoius. Me oleme rääkinud, kuidas Safety II on uus ja võimas patsiendiohutuse mudel, mis võimaldab meil üles ehitada kaasavamat, tervemat ja tugevamat tervishoidu. Kuidas me selleni jõuame ja mis oleks järgmised praktilised sammud? Ühe lahendusena on väljapakutud kliinilist debriifi. Mis see on? Kuidas seda läbi viia ja kuidas see meie tervishoidu parandab? Nendele küsimustele saad vastuse juba meie uues Deltakutse osas. Mul on suur rõõm stuudios võõrustada Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõudu anestesioloogia erialal Kerli Vijarit. Lisaks sellele on Kerli lastereanimobiiliarst Tartu Kiirabis, eestseisuse esimees Tartu Arstide Liidus ja ka juhatuse liige Eesti Anestesioloogide Seltsis. Kerli on Kliinikumis tegelenud viimastel aastastel simulatsioonide läbiviimisega ja tema koolitusi iseloomustab alati osalejate tugev soov mitte ära minna. Podcasti vältel arutame, miks kliiniline debriif on oluline osa tiimitöö parandamisel ja inimeste toetamisel. Kindlasti vaadake ka meie kodulehte, kus on üleval kliinilise debriifi põnev konspekt: www.deltakutse.ee/debriifing Take home messages: Kliinilise debriifingu peamine eesmärk on parandada tiimitööd ja leida süsteemi tasemel üles kohad, mis vajavad parandamist. Kliinilise debriifingu korral on ülioluline luua ohutu ja turvaline keskkond, kus kõik tunneksid end hästi ning kus ei tohi esineda indiviidi tasemel süüdistamist. Kliinilise debriifingu läbiviimisel järgida konkreetset struktuuri ja panna paika reeglid, et asi kulgeks kiirelt ja efektiivselt.

Sa oled sattunud suurõnnetuse keskele aga viimasest MIMMSi koolitusest on juba mõnda aega möödas. Mis oli täpselt sündmuskoha ja vastutava meediku vahe? Mida ma peaksin tegema esimesena ja mis on head nipid, millega teha kogu suurõnnetuse lahendamine sujuvamaks? Mis on uute Tartu Kiirabi välijuhtide roll? Nendest põnevatest teemadest räägime koos Tartu Kiirabi välijuhi Deivi Abeliga. Saatejuht dr Karl Oliver Tomson. Selleks, et teha suurõnnetuse lahendamine natuke lihtsamaks, tegime valmis ka Deltakutse veebilehel kompaktse lühiülevaate antud teemal. See on kättesaadav sellel lingil: https://deltakutse.ee/suuronnetus Take home messages: Korralik sidepidamine üksuste vahel ja sees on kriitilise tähtsusega suurõnnetuse edukaks juhtimiseks ja lahendamiseks. Suurõnnetuse olukorras esmase triažeerimise ajal ravi ei teostata - ravi jääb CSCATTT mnemoonikus teise T ehk treatmenti alla. Suurõnnetusel tee lähedalt koostööd Häirekeskuse, Pääste, Politsei ning välijuhiga - ära karda küsida abi. Head kuulamist ja lugemist!

Miks on vingugaas meie organismile nii ohtlik? Millal me peame vingugaasi mürgistust kahtlustama ja kuidas me saame meie patsiente kõige paremini aidata? Nendele küsimustele vastab uues "Deltakutse infosüstis" alati särav erakorralise meditsiini arst Anneli Kampus. Tulge uut osa kuulama ja saage targemaks, kuidas sellele salakavalale mürgistusele vastu seista! Meie veebilehel on taaskord üleval ka tore kirjalik ülevaade: www.deltakutse.ee/vingugaas Nii tore, et olete meiega, deltakutsikad! Vilkuritega deltakutsele!

Kui me tavaliselt oleme sündmuskohale reageerinud kiirabiautoga, siis seekord on meil ainulaadne võimalus lennata oma patsiendi juurde! Meil on Deltakutse stuudios külas anestesioloog Severin Puss, kes töötab arstina Põhja-Eesti Regionaalhaigla I intensiivravi osakonnas ja PERHi reanimobiili peal. Koos Severiniga lahendame me tõeliselt keerulist päästeoperatsiooni, mis vajab lisaks meie meditsiinilistele teadmistele ka Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga abi. Nagu tavaliselt, siis võtame teid kõiki kiirabikutsele kaasa. Tule kuula ja saa teada: Kes teenindavad Eestis meditsiinilende? Millistes olukordades kasutatakse Eestis helikopterit patsiendi transpordil ja kuidas see välja näeb? Tutvustame lähemalt kolme faktorit lennumeditsiinis, mis patsiendi füsioloogiat mõjutavad: hüpobaarne hüpoksia, gaaside ruumala muutused ja vibratsioon. Lahendame ühte meditsiinilist juhtumit tõeliselt väljakutsuvates tingimustes. Lisaks podcastile oleme teinud ka mugava konspekti, et Sa oleksid valmis, kui Sa meedikuna pead helikopteri pardale astuma. www.deltakutse.ee/meditsiinikopter Tule meditsiinikopteri pardale!

See "Deltakutse" episood on erinev. Seekord pühendame me terve episoodi meile: tervishoiutöötajale. Me teeme igapäev fantastilist tööd, saame aidata nii palju inimesi ja meie töö tähenduslikkuses ei tohiks kahelda keegi. Ometi tunnevad nii paljud meist perspektiivitust, kurnatust ja läbipõlemist. Inspireerituna Priit Tohveri suurepärasest artiklist "Lahkumisintervjuu", arutame me, miks läbipõlemine tekib ja mida me saame kõik selle vältimiseks teha. Saatekülaliseks on meil fantastiline psühhiaatria arst-resident ja vaimse tervise eestkõneleja Ove Liis Mahhov. Tule kuula ja mõtleme, kuidas saame luua paremat keskkonda meie kõigi jaoks: nii kolleegide kui ka patsientide jaoks. Me oleme teinud läbipõlemisest kokkuvõtliku konspekti, mis on kättesaadav meie veebilehel: www.deltakutse.ee/labipolemine Arutame aktiivselt sel teemal kõik koos ja muudame Eesti tervishoiusüsteemi paremaks.

Mul on suur rõõm tutvustada meie podcasti täiesti uut formaati: deltakutse infosüst. Selle eesmärk on võtta üks põnev ja huvitav meditsiiniline teema ja teha see selgeks vähem kui 20 minutiga. Esimeses infosüstis keskendume deliiriumile - räägime selle sündroomi paljudest erinevatest avaldumisvormidest, nende põhjustest ja lõpuks ka ravist. Head kuulamist! Me tegime deliiriumi teemal väga hea konspekti, mis on kättesaadav meie veebilehel: www.deltakutse.ee/deliirium Saates on meil külas erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm. Saatejuht Karl Oliver Tomson. Take home message: Brigaadi ohutus on esmatähtis! Deliiriumis patsiente tuleb uurida somaatiliselt. Alkoholi kuritarvitajal võib samuti esineda mittevõõrutusdeliirium. Mittevõõrutusdeliirumi ravis vältida bensodiasepiine ning keskenduda põhihaiguse ravile.  Eakate patsientide ravis alustada poole väiksemast doosist. Psühhotroopsete ravimite manustamisel on oluline patsienti monitoorida, kuna oht on rütmihäireteks, südameseiskuseks.

Suur rõõm on saates tervitada erakorralise meditsiini arsti Sander Poksi, kellega koos lahendame tõeliselt deltakutse väärilist juhtumit: noarünnakut. Nii nagu tavaliselt võtame ka seekord teid kõiki kiirabikutsele kaasa. Saatejuht Karl Oliver Tomson. Take home message: 1. Brigaadi ohutus on esmatähtis. 2. Eluohtliku traumaga patsient võib esialgu tunduda (ekslikult) heas üldseisundis - oluline tegutseda kiiresti ja käituda algoritmi alusel, vajadusel rakendada scoop and run strateegiat. 3. Traumaatilise südameseiskuse käsitlus põhineb algoritmil HOTT, mille fookuseks on kõrvaldatavad põhjused. Klassikalise südameseiskuse põhivõtted (adrenaliin, defibrillatsioon, kaudne südamemassaaž) ei oma siin tähtsust. 4. Kaasa abi varakult: kiirabis reanimobiil ja välijuht, EMO ja haiglas kogenum kolleeg ja kirurg. Paiknedes traumakeskusest kaugel äsja tekkinud südameseiskusega patsiendiga, on mõistlik pöörduda lähimasse haiglasse patsiendi stabiliseerimiseks. Selle teema kohta oleme loonud ka põhjalikuma konspekti, mida saab juba lugeda meie kodulehelt: www.deltakutse.ee/noahaav

Kolmandas osas keskendume teemale, millega võivad kokku puutuda kõik inimesed: elustamine. See on olukord, kus me kõik võime olla kangelased - vahet pole, kas Sa oled meedik või mitte. Sinu käed päästavad elu! Selleks, et meie tegevus oleks kooskõlas kõige viimaste soovitustega, on meil saates külas anestesioloog-intensiivraviarst dr Martin Padar. Koos arutame sellistel teemadel nagu: Mis on elustamise juures kõige olulisemad asjad, millele keskenduda? Ideaalne brigaadi asetus elustamise korral? Uued defibrillatsiooni strateegiad: vector change defibrillation ja dual sequential defibrillation - millal nende peale mõelda? Amiodaroon vs lidokaiin? Millal teha magneesiumit, soodat või hoopis kaltsiumi? ECPR - mis olukordades tuleks sellele variandile mõelda? Hüppa kiirabiauto peale ja tule meiega kiirabikutsele kaasa! Saatejuht on dr Karl Oliver Tomson.

See podcasti osa keskendub ühele eluohtlikule patoloogiale, mis põhjustab rindkerevalu: aordi dissektsioonile. Kuidas eristada seda viiest teisest eluohtlikust patoloogiast, mis samuti avaldub valuga rindkeres? Mis on selle haiguse taust ja kuidas saame sellist patsienti kiirabietapis kõige paremini aidata? Mis haigused tõstavad aordi dissektsiooni tekkeriski? Kas sellel haigusel esineb ka atüüpilisi sümptomeid? Milline on selle haiguse EMO käsitlus ja mis uuringud on kõige olulisemad? Kellele helistada: kas kardiokirurgile või hoopis veresoontekirurgile? Nendest kõikidest põnevatest teemadest räägime südamekirurg Jaagup Truusaluga. Tule meiega kiirabikutsele kaasa! Saatejuht Karl Oliver Tomson.

Tartu Kiirabi uhiuus taskuhääling, mis keskendub esimeses osas imikutele ja väiksetele lastele, kellel on febriilne palavik. Millised on punased lipud ja mida iga erakorralise meditsiini töötaja teadma peaks? Kiirabikutsele tuleb kaasa Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteintensiivravi vanemarst-õppejõud dr Helgi Padari. Tule koos meiega ja saa vastused küsimustele: Febriilne palavik - mis on selle kõige levinumad põhjused lastel ja millal peaks kiirabitöötaja mures olema? Mis on pediaatriline kolmnurk ja miks on see väga hea vahend laste esmaseks hindamiseks? Mida tähendab ingliskeelne mõiste invasive bacterial infections - mis sinna alla kuuluvad ja millal me neid kahtlustame? Purpura fulminans: kui kõige ägedam meningokokk septitseemia tunnus. Kas on erinevaid kalkulaatoreid ja veebilahendusi, mis aitavad meid igapäevatöös?