ENNtsüklopeedia

„ENNtsüklopeedia“ hakkab tulevikus senisest rohkem tutvustama meile lähedaste riikide ja rahvaste ajalugu, ennekõike aga nende kultuurisaavutusi. Kui vähegi objektiivselt hinnata teame isegi oma lähinaabrite elust, olust ja saavutustest märkimisväärselt vähe. Paar poliitikut, mõni sportlane ja ongi üldjoontes kõik. Esimene sedalaadi saade on Lätimaa kahest uhkusest – nende eepose kokku kirjutanud Andrejs Pumpursist ning heliloojast, keda veel üsna hästi mäletame. Raimonds Paulsi elu ja karjäär on aga palju huvitavamad, kui mõned ta laulud, mida miljonid peast teadsid ja kaasa laulsid.

Seekord on "ENNtsüklopeedia" keskmes kaks Tom Jonesi. Neist esimene jõudis lugejateni aastal 1749 Henry Fieldingi menuromaani nimitegelasena. Pea kaks ja pool sajandit hiljem valis Walesist pärit noor laulumees omale artistinimeks Tom Jones, mis tundus ta oma nimest löövam. Nii sai Thomas John Woodwardist Tom Jones. Enn Eesmaa meenutab oma saates nii raamatut „Tom Jones“, kui selle autorit ning kõigi aegade üht võimekamat popartisti Tom Jones, kes mõned aastad tagasi andis kontserdi ka Tallinnas.

Seekordse teabetunni keskmes on barokkmuusika suurkuju Georg Friedrich Händel. Ta sündis Saksamaal, elas ja töötas aastaid Itaalias, legendiks aga sai Londonis. Johann Sebastian Bach on kahtlusteta kuulsam, ent Händeli mõõtmatult avar looming on tunduvalt mitmekesisem. Ta kirjutas oratooriume, kantaate, kontserte, sonaate, orkestrisüite ning koguni 40 ooperit. Tema teoseid on korduvalt ka Eestis ette kantud. Osa Händeli loomepärandist koos Enn Eesmaa kommentaaridega on kuuldavad "ENNtsüklopeedia" selle nädala saates.

Sedakorda keskendub "ENNtsüklopeedia" Carl Robert Jakobsoni elule ja tegevusele. Ta oli esimene, kes eesti põllumeestele andis teadusel põhinevaid soovitusi, seltside koosolekuid aga kasutas kutsehariduslike teadmiste jagamiseks. Oma kirjatöödes käsitles ta olulisi ühiskondlikke teemasid, mis rahval aitasid teha valikuid, mille suund oli iseseisev, vaba Eesti. Jakobson elas vaid nelikümmend aastat, teha jõudis ta õnneks palju. Osa sellest meenutab Enn Eesmaa sel laupäeval oma saates.

Seekordse saate fookuses on tšehhide suurmehed kirjanik Karel Čapek ja levilaulja Karel Gott. Esimesena robotitest kirjutanud Čapeki teoseid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. "ENNtsüklopeedia" kuuldetunnis esitavad kirjaniku tekste Salme Reek ja Aarne Üksküla. Karel Gott oli aastaid Tšehhimaa suursaadik levimuusikas. Tihti esines ta Saksamaal, kuid paaril korral ka USA-s. Oma riigi esilauljaks kuulutati ta üle neljakümne korra! Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates poolt tosinat Karel Goti rahvusvahelist hitti.

Seekordne teabetund keskendub James Bondi vaimse isa Ian Flemingi loomingule ja elule, mis oli tunduvalt põnevam, kui paljud verevaesed seiklusfilmid. Agent 007 ilmus lugejate ette esimest korda raamatus „Casino Royale“ ning Sean Connery kehastuses ekraanile aastal 1962 filmis „Doktor No“. Tänaseni on James Bondi rollis nähtud seitset näitlejat, kuuldavasti otsitakse praegu kaheksandat. Bondi filmidele pole kunagi omistatud põhikategooriate Oscareid. Paarile laulule aga küll. Enn Eesmaa saates kuulete lisaks neile veel mitut kuulsat Bondi - laulu maailmastaaride esituses.

"ENNtsüklopeedia" keskendub ka sel laupäeval Johann Wolfgang von Goethe elu ja loomingu meenutamisele. Eesti näitlejate esituses kuulete katkendeid ta kuulsaimast teosest „Faust“ ning „Wilhelm Meisteri“ romaanidest. Enn Eesmaa räägib ka suurkirjaniku teadussaavutustest, mida on kiitnud isegi Charles Darwin ning Albert Einstein. Ta ise hindas eriti kõrgelt oma raamatut „Värviõpetusest“. Saate muusikavalikus kõlavad oopused, mis loodud Goethe tekstide põhjal või ajendatuina nendest.

Kahel järgmisel laupäeval keskendub „ENNtsüklopeedia“ maailmakirjanduse suurkuju Johann Wolfgang von Goethe elule ja anderikkale loomingule. Noor Goethe sai kuulsaks kirjanikuks pärast ta kiriromaani „Noore Wertheri kannatused“ ilmumist. See traagiliselt lõppev teos tõi üllatuslikult kaasa enesetappude laine, sest paljud noored tahtsid elust lahkuda just nii nagu nende iidol romaani lehekülgedel. Goethe õppis juristiks, isegi töötas sel alal, kuid ometi eelistas turvalisele elule ebakindlat kirjanikutööd, mille edu ei suuda keegi ette tagada. Enn Eesmaa saates kõlab muusika, mis loodud Goethe teoste põhjal. Teabetund läheb eetrisse sel laupäeval kohe pärast kolmeseid uudiseid.

Selle nädala teabetunnis keskendub „ENNtsüklopeedia“ kahele muusika suurkujule, kes äsja tähistasid juubeleid. Arnold Schönbergi sünnist möödus 150, Maurice Jarre sündis üsna täpselt sajandi eest. Lisaks komponeerimisele oli Schönberg tunnustatud muusikateoreetik ja õppejõud, paljude oma laulude tekstide autor. Talle on omistatud koguni patenditunnistus ühe leiutise eest. Maurice Jarre kirjutas palju filmimuusikat. Aastate jooksul võitis ta koguni kolm Oscari preemiat. Kahe kuulsa helilooja loomingut ning nende elusaatust meenutab Enn Eesmaa.

Seekordne ENNtsüklopeedia teabetund meenutab kõigi aegade üht kuulsamat filosoofi, kes esimesena võttis terminina kasutusele mõiste filosoofia. Aristoteles oli Platoni õpilane ning samas ka tema suurim kritiseerija. Aristotelese õpilaste hulka kuulus Alexandros Kolmas, keda ajalugu mäletab Aleksander Suurena. Enn Eesmaa annab ülevaate Aristotelese elust ning tema mõtteloomingust, mida tänaseni kõrgelt hinnatakse. Saate muusikaosas kõlavad Vana – Kreeka helindid.

Džässilauljate hulgas on aastate jooksul olnud palju suuri talente. Kõik teavad Ella Fitzgeraldi nime ning ta imelisi solistivõimeid. Seekordne "ENNtsüklopeedia" teabetund meenutab kolme ta tipptasemel kolleegi. Dinah Washintoni sünnist möödus äsja terve sajand. Viiekümnendatel kutsuti teda naislauljate kuningannaks rütmi ja bluusimuusika kategoorias. Nii on juhtunud, et peamised džässistaarid on olnud mustanahalised muusikud. Kuid reegleil on erandeid. Enn Eesmaa räägib oma saates ka Peggy Leest ja Diana Krallist ning mängib nende laule ja lugusid. Diana Krall on tänagi veel tegus, plaadistab ning annab kontserte.

ENNtsüklopeedia seekordne saade on „Kolme musketäri“ ja „Kameeliadaami“ vaimsetest isadest, kel oli ühine nimi Alexandre Dumas. Nende loomingut kiidavad lugejad kriitikutest rohkem. Isa – Dumas on tänase päevani kõige loetum prantsuse kirjanik. Tema poja „Kameeliadaamist“ on mitmed heliloojad kirjutanud suurepäraseid oopereid. Neist ülim on siiski Giuseppe Verdi „Traviata“. Enn Eesmaa saates kuulete kommentaare suurkirjanike elust, katkendeid nende teostest ning muusikat, mis seegi kord teabetunni põhiteemadega otseselt seotud.

Seekordse kuuldetunni keskmes on legendaarne Jimi Hendix – ületamatu muusik ja särav isiksus, kes nelja aastaga suutis rohkem, kui enamus ta kolleege ja konkurente aastakümnete jooksul. Paljude küsitluste ning asjatundjate hinnangul on Jimi Hendix korduvalt kuulutatud kõigi aegade parimaks kitarristiks, kes oli ka tasemel helilooja ning laulja. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele Hendrixi värvika ning keerulise elusaatuse kohta kuulete saates laule ja lugusid, mida juba ammu popmuusika klassikaks peetakse.

Sel laupäeval keskendub ENNtsüklopeedia popmuusika suurkuju Mark Knopfleri elule ja loomingule. Enamiku oma noorpõlvelugudest on ta kirjutanud ansamblile „Dire Straits“, paljude arvates läinud sajandi parimale popgrupile. Äsja 75. aastaseks saanud Knopfler on tänaseni heas loomevormis, tal on sooloplaate juba rohkem, kui ansambli aegseid. Enn Eesmaa meenutab Knopfleri filmimuusikat ning ta edukat produtsenditööd maailmakuulsate solistide Tina Turneri ja Bob Dylaniga. Saates kõlavad juubilari kuulsamate lugude kõrval ka vähemtuntud, kuid ometi tipptasemel laulud ja lood.

Ernest Hemingway kuulub nende maailmakuulsate kirjanike hulka, kelle raamatuid isegi veel täna üsna palju loetakse. Neist nii mõnigi on saanud veenvate ekraniseeringute aluseks, mis mainele üksnes kasuks tuleb. Hemingway saatus ja looming on jõulised ning täis eredaid sündmusi. See autor teadis, millest ja kellele ta oma raamatuid kirjutas. Enn Eesmaa meenutab sõnas ja muusikas Ernest Hemingway elu ja loomingut, mis paljudele teistele loojatele olnud innustuseks ja eeskujuks. ENNtsüklopeedia teabeseeria jätkub nagu ikka, laupäeviti pärast Pariisi olümpiamängude lõppu.

Seekordne saade on Franz Schuberti elust ja loomingust. Ühe ta kuulsama oopuse – laulutsükli „Ilus möldrineiu“ sünnist sai äsja 200 aastat. Schuberti geeniust ei tundnud omal ajal ära enamus kriitikuist. Isegi Goethe ei taibanud seda, kuigi Schubert lõi ta luuletustele 57 suurepärast lauluteost. Tema kaks geniaalset laulutsüklit on aga loodud Wilhelm Mülleri tekstidele. Kuuldavasti esitati paari laulu „Talvisest teekonnast“ aastal 1873 Lydia Koidula pulmapeol. Ülekohtuselt vähe elanud Franz Schuberti looming on ulatuslik. Pelgalt lavateoseid kuulub selle helivaramu hulka 18. Tõsi, paljud neist jäid lõpetamata, peaaegu ükski neist polnud omal ajal menukas. Kogu ülejäänud looming on juba ammu klassikaks saanud. Schuberti suurust on mitmeti kiidetud. Ferenc Liszti arvates oli Franz Schubert suurim poeet heliloojate seas.

6\. juulil tähistab oma kaheksakümnendat sünnipäeva muusikalimaailma särav täht - helilooja Claude – Michel Schönberg. Tasemelt ja saavutusilt saab temaga võistelda vaid Andrew Lloyd Webber, kuid Schönbergi „Hüljatud“ on tänaseni kõigist kõige menukam muusikal ajaloos. Enn Eesmaa meenutab oma saates, et lauljana alustanud Schönberg on lisaks „Hüljatuile“ kirjutanud veel mõnegi tippmuusikali, paar balletti ning muid oopusi. Libretist Alain Boublil on pea kõigi Schönbergi lavateoste kaasautor. ENNtsüklopeedia teabetunnis saate muuhulgas vastuse küsimusele – Mis on ühist muusikalil „Miss Saigon“ ja Puccini ooperil „Madame Butterfly“?

Seekordse teabetunni peategelase Astrid Anna Emilia Ericssoni raamatud ja nende tegelased on meist paljude lapsepõlvelemmikud. Loomulikult teame seda erakordset kirjanikku peaasjalikult Pipi Pikksuka, Ronja, Kalle Blomkvisti ning kõigi lemmiku katuse - Karlssoni vaimse ema Astrid Lindgrenina. Enn Eesmaa meenutab lisaks Lindgreni raamatutele ka nende autori elu, millest arusaadavalt on vähem räägitud. Saates kõlavad katkendid Astrid Lindgreni raamatuist Salme Reegi, Nele – Liis Vaiksoo ja Jüri Järveti esituses. ENNtsüklopeedia annab teile ka vastuse küsimusele – mis on lisaks rahvusele ühist Astrid Lindgrenil ja ABBA-l?

Sel laupäeval kuulete piisavalt palju kitarrimuusikat ning lugusid kuulsustest, kes seda kaunikõlalist pilli mänginud on. Neist ühe – Chet Atkinsi sünnist möödub kohepea sada aastat. Kitarri eellast kitaarat sõrmitseti tänase Iraani aladel juba siis, kui Jeesus Kristus oli alles väike poiss. Enn Eesmaa muusikavalik sisaldab kitarrile loodud klassikalist, džässi – ning popmuusikat. Esinejate hulgas on Francisco Torrega, Django Reinhardt, Chet Atkins, George Harrison ja Jimy Hendrix, kes peamiselt mängisid Fenderi, Gibsoni ja Zemaitise kitarridel.

Seekordne teabetund on maailmakuulsast iiri kirjanikust James Joyce’st ja ta raamatuist. Teda peetakse üheks tänapäeva inglise keelset kirjandust kõige rohkem mõjutanud autoriks. Teistesse keeltesse on Joyce’i teoseid suhteliselt vähe tõlgitud. Põhjuseks autori omapäraselt rafineeritud keelekasutus, mis paljudelt inglasteltki nõuab tavalisest suuremat keskendumist. Eesti tõlkekirjandusse on Paul – Eerik Rummo äsja andnud olulise panuse. Ta eestindas James Joyce’i suurromaani „Ulysses“. Enn Eesmaa saates kõlavad lisaks James Joyce’i elu ja loomingut tutvustavatele kommentaaridele ka kirjaniku tekstidele kirjutatud laulud.