DiscoverTähenduse teejuhid
Tähenduse teejuhid
Claim Ownership

Tähenduse teejuhid

Author: Edmund Burke'i Selts

Subscribed: 99Played: 3,947
Share

Description

Edmund Burke’i Selts on kodanikeühendus, mille liikmed peavad oluliseks lääne tsivilisatsiooni alusväärtusi – üksikisiku vabadust ja vastutust, turumajandust ning riigivõimule seatud konstitutsioonilisi piiranguid. Seltsi liikmed astuvad vastu ohule, mida kujutavad endast nii poliitilise spektri vasak- kui paremtiivalt pärit totalitaarsed ideoloogiad. Oma seisukohtade tutvustamiseks ja selgitamiseks annab selts välja oma raamatusarja, korraldab loenguid ja kasutab muid haritud avalikkuseni jõudmise vahendeid.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

226 Episodes
Reverse
"Mida teha, kui on keha?" küsis Albert Trapeež [1] juba mitu aastakümmet tagasi. Kuivõrd vastus on jätkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni [2] presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda Aleksander Eeri Lauprmaa [3] käest, kes on tänane teine saatekülaline.Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://youtu.be/IXWYsoBiJWY?si=0vtLq...[2] https://www.kehapsuhhoteraapia.ee[3] https://www.youtube.com/live/CMnHd5gi... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"Langus, allakäik, praak ei vääri iseenesest hukkamõistmist: ta on elu, elu kasvu paratamatu tagajärg. Dekadentsinähtus on sama vajalik kui elu mistahes tõus ja edasiliikumine: teda minema pühkida pole võimalik. Vastupidi mõistlik on talle jätta tema osa...Kõigi sotsialistlike sotsialistlike süstemaatikute häbiks arvavad nad, et võib leiduda tingimusi, ühiskondlikke kombinatsioone, mille puhul enam ei kasvaks pahe, haigus, kuritegu, prostitutsioon, häda... Aga see tähendab elu hukkamõistmist... Nooreks jäämine ei ole ühiskonna võimuses. Juba oma jõulisimas seisundis peab temas tekkima prahti ja laguaineid. Mida energilisemalt ja julgemalt ta edeneb, seda rikkalikum saab olema tema ebaõnn, väärareng, seda lähemal on tema allakäik... Vanadust ei likvideerita institutsioonide abil. Haigust samuti mitte. Ka mitte pahet," kirjutab Friedrich Nietzsche dekadentsi mõistest.Dekadentsist ja Nietzschest me Leo Luksi [2] ja Jaanus Soovälja [3] salvestatud jutuajamises rääkisimegi.Head uudistamist!H.——————————————— [1] https://youtu.be/j2keXGdINog?si=KqWsS...[2] https://youtu.be/PgIsergEth8?si=gtkvj...[3] https://youtu.be/Huy1y4yjY54?si=7v-mQ... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"Lavastuse „Lõpp“ loomise protsessis kohtusid tegijad nendega, kes on seotud elu viimasel veerel olemisega, omamoodi sillaehitajatega: hingehoidjate, pühakirja ja rahvapärimuse tundjatega. Soovisime leida vastust küsimusele: „Kuidas oleks kõige õigem ära minna?” või pedagoogiliselt öeldes: „Kuidas õppida surema?”Millised võiksid olla tänapäevased üleminekurituaalid sinna, millest keegi midagi ei tea ja kust pole eal tagasi tuldud? Kas peaksime alati vaatama vananemisele ja siit ilmast lahkumisele just pessimisminoodiga või saab suremises näha ka suurt ja surematut – ülemlaulu elule?"Seisab lugeda Vanemuise veebilehel [1].Tänases saates räägime "Lõpu" lavastaja Marta Aliide Jakovski [2] ja surmateadlase Karl Käsnapuuga [3] sellest, kuidas oleks kõige õigem lõpp-peatusesse sammuda.Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/l...[2] https://www.youtube.com/live/4J94kKVn...[3] https://www.youtube.com/live/9PID2xL8... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Veebruari algul Tartus Siim Lille ja Jaanus Sooväljaga salvestatud vestluses tuli jutuks Friedrich Nietzsche lapsepõlv ja noorusaastad.Kahjuks juhtus meil salvestuse käigus väike äpardus, mistõttu kolmandik jutust läks kaduma ja kolmandik on kaunis kehva heliga.Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"Kolm kõige rohkem sõltuvust tekitavat ainet [vähem ohtlikumast kõige ohtlikuma suunas, H.] on heroiin, süsivesikud ja kuupalk," on öelnud Nassim Taleb [1]. "Nüüdisaegse läänemaailma kõige iseloomulikum tunnusjoon on kõikvõimalike sõltuvuste vohamine," lisab talle hollandi idealistlik filosoof Bernardo Kastrup [2]. "Ma nimetan sõltuvust rumalaks sõbraks, kes aitas mind omal viisil raskest ajast läbi, kuid kes ei suuda õppida ja ei saa aru, et tema abi teeb mulle juba ammu kahju," sekundeerib kahele eelmainitule kanada tervendaja Gabor Mate.Need kolm mõtet ongi meie tänase jutuajamise tõukelaud. Juttu tuleb sõltuvusest, depressioonist, päevauudistest ja kuupalgast.Peatse kohtumiseni!H.———————————[1] https://www.apollo.ee/prokrustese-san...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7940791...[3]    • Dr. Gabor Maté on Trauma, Addiction, ...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Tänase saate lähtekohaks on šveitsi maalikunstniku Arnold Böcklini surematu teos "Surnute saar". Eks vaatame, kuhu see maal meie jutu kannab.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Friedrich Nietzsche loomingut raamistab Wagneri-usku astumine ja sellest ärapööramine, kirjutab Jaan Undusk oma järelsõnas äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud Nietzsche kahele Wagneri-teemalisele kirjatükile "Wagneri juhtum" ja "Nietzsche contra Wagner".Tähenduse teejuhtide 220. vestlusringis tulevad eelnimetatud trükise taustal jutuks Friedrich Nietzsche ja Richard Wagneri vastuoksuslikud suhted.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Kevadhooaja avasaates räägime filosoofiast Tammsaare ja meie endi eludes. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"Võtsin selle romaani esmakordselt kätte peaaegu kakskümmend aastat tagasi. Olen romaani uuesti lugenud palju kordi ja praegu valmistan seda ette filmistsenaariumiks [1]. See on andnud mulle teatud liiki toitu, mida olen leidnud vaid väga vähestes kunstiteostes," kirjutab Martin Scorsese Endo Shusaku raamatust "Vaikus" [2].Täna räägime "Vaikusest" Kaie [3] ning Lea [4] ja Matthew Edminsteridega [4].Peatse kuulmiseni!H.——————————————[1]    • Silence Official Trailer (2016) - Par...  [2] https://www.apollo.ee/vaikus-62320543...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7545464...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7860266... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Tähenduse teejuhtide 32. number [1] rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "Õnnelik lapsepõlv" [2].Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail.Peatse kuulmiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796419... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Tähenduse teejuhtide 37. numbri [1] märksõna oli "hirm". Nagu ikka kirjutasid seitse autorit etteantud teemal seitse korda seitse tuhat tähemärki. "Mina sain selle õppetunni jões, aga samasugune kontrolli kaotamise hirm võib tabada meist igaüht tööl, peol või mistahes kohas, ükskõik millises elusituatsioonis. Ehk siis ongi tark korraks mõelda valikute peale: kas lased hirmul end hirmutada või plaksutad käsi ja naerad selle üle nagu väike Pala saare tüdruk koos Williga. Või nagu Huxley kenasti selle kokku võtab: „Hetk hiljem ühines lind nendega valju deemonliku naeruga, mis täitis välu ja kajas puude vahel, nii et universum paistis end määratu eksistentsiaalse nalja üle lõhki naervat"," kirjutas Kaie Metsla oma leheloos "Naer hirmu üle" [2].Tänases vestlusringis jätkame kunstnike Vano Allsalu [3] ja Jaan Toomikuga samal teemal.Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7899519...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7899160...[3] https://www.youtube.com/live/SRADxah9... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne.""Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne.""Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"Teaduspõhine inimene muutub fundamentalistiks hetkel, kui väidab, et teab tõde, samuti nagu fundamentalistist usklik. Siiski peaks ju teaduse vundamendiks olema mitteteadmine ja see, et kõik on ümberlükatav, ka see, mida me täna teame," kirjutas oma arvustuses Von Krahli teatri etendusele "Fundamentalist" Kaja Kann (Edasi, 15.12.21) [1]."Fundamentalistid on inimesed, kes vajavad ühel või teisel põhjusel täit kindlust. Usufundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad, teadusfundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad. Mõned kõige sõjakamad ateistid on põhimõtteliselt teadusfundamentalistid. Ülejäänud inimesed on aga peaaegu kõik mingil määral agnostikud," sekundeerib talle klipis "Lõppude lõpuks oleme kõik agnostikud" [2] Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud raamatu "Uus eluteadus" tollane ajakirja Nature peatoimetaja teadusfundamentalist John Maddox tuleriidale tahtis saata [3].Tähenduse teejuhtide 214. vestlusringis vestlesime lavastaja Marta Aliide Jakovski ja näitleja Erki Lauriga "Fundamentalistist" ja fundamentalismist.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://edasi.org/106742/teatriarvust...[2] https://youtu.be/Ad0Kkbpjjy4?si=BfSNW...[3] https://youtu.be/-ZGj6XgJ3C4?si=BdX0o... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus.Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas [1] "Õhtumaa vaimu passiooni" [2] sissejuhatuses.Richard Tarnase ja tema raamatu mõju mulle on raske ülehinnata. Esimest korda sattus see mulle pihku 2019. aasta kevadel. Sama aasta sügisel ja järgneva aasta kevadel andis see selgroo mu kahele "Oluliste raamatute" sarja kuuluvale kursusele EBS-is – "Vormiv vastasseis" [3] oli pühendatud Henri Bergsoni [4] "Loovale evolutsioonile" ja "Romantiline reaktsioon" [5] Johann Wolfgang Goethe [6] "Faustile".2021. aasta kevadel oli mul tänuväärne võimalus Tarnase endaga vestelda. Meie intervjuu "Kõik hingab koos" [7] ilmus Tähenduse teejuhtide 9. numbris ning see andis pealkirja ka meie sel suvel ilmunud kogumikule [8], mis võtab ühtede kaante vahele kokku lehe kahel esimesel hooajal ilmunud intervjuud. Sama aasta sügisel pidas Richard Tarnas külalisloengu EBS-i kursusel "Hinge kood" [9]. Umbes sel ajal salvestasime Siim Lille ja Mihkel Kunnusega "Õhtumaa vaimu passioonile" pühendatud vestlusringi "Monoliitse mõtlemise miinused" [10].Sel suvel ilmus "Õhtumaa vaimu passioon" Tanel Perni [11] suurepärases tõlkes ka eesti keeles. Septembri lõpus rääkisime Tarnase raamatust Kuku Raadios Marek Strandbergiga [12]. Kuivõrd tänases vestluses osaleb Mareki kõrval luterlik pastor Arne Hiob, siis on mul plaan keskenduda eelkõige reformatsiooni rollile õhtumaa vaimu evolutsioonis. "Reformatsiooni ainukordne paradoks seisneb selle olemuslikus ambivalentsuses, kuna see kujutas endast ühtaegu konservatiivset usulist reaktsiooni ja radikaalset libertaarset revolutsiooni," kirjutab Richard Tarnas.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list...[2] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...[3] https://youtu.be/U1fxxC0H5TA?si=UFelW...[4] https://youtu.be/ZSxFv2fb9GQ?si=VzC64...[5] https://youtu.be/C-3hMuebUrw?si=1Lv8F...[6] https://www.youtube.com/live/f_x4TEba...[7] https://teejuhid.postimees.ee/7253438... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Saksofon on keerulise saatusega pill, mis on olnud korduvalt põlu all. Nõukogude Liidus peeti seda kapitalismi hääletoruks, natslikul Saksamaal arvati, et sellega kõlbab mängida üksnes Ameerika džunglimuusikat.Kumbki meie tänastest külalistest ei ole küll elukutseline saksimängija, nii et sellest käänuka saatusega instrumendist tuleb jutt peaasjalikult nõukogude džässi kontekstis, mis ongi Tähenduse teejuhtide 211. vestlusringi teema.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"Sellel planeedil ei ole pagu enne, kui ei teostu Sorokini unistus, et me jõuame uude ideatsionaalsesse faasi," ütles vestluse lõpufaasis (113. minut) Henn Käärik [1]. "Nagu ütles üks prantsuse filosoof, kelle nimi mulle praegu meelde ei tule, 21. sajand saab olema spirituaalne või see jääb meie viimaseks," sõnas Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" autor Kyriacos Markides [2].Nagu ma 199. vestlusringi "Meie ajastu kriis" [3] saatesõnas juba kirjutasin, jõudsin ma vene päritoluga USA sotsioloogi Pitirim Sorokinini tänu Markidesele. Võrreldes juuni keskpaigaga, kui me Hennu ja Karmoga Sorokinist esimest korda rääkisime, on üleminekuperioodi öö "luupainajad, hirmutavad varjud ja ahastamapanevad õudused" paraku suuremaks kasvanud. Ukraina sõjatandrile on lisandunud Lähis-Ida ja me oleme täiemõõdulisele tuumakonfliktile jälle sammukese lähemale nihkunud.Kui nädal enne jaanipäeva salvestatud saates tõi meid kokku Sorokini 2017. aastal eesti keeles ilmunud teos "Meie ajastu kriis" [4], kus ta tuleb välja oma kolme tõesüsteemi (ideatsionaalne, idealistlik ja meeleline) teooriaga, siis seekordse jutuajamise lükkas käima Walter Lundeniga kahasse kirjutatud "Power and Morality" [5]. See 1959. aastal ilmunud raamat kujutab endast Hennu sõnul "kõige räigemat süüdistust kõikvõimalike ajalooliste oligarhiate vastu", millest meil – nii jäi mulle sellest saatest kõrva – pole lootustki pääseda. Organisatsiooni on vaja ja seal, kus on organisatsioon, on peagi ka oligarhia.Seetõttu ei vist tõesti muud üle kui teha panus uuele ideatsionaalsele faasile. Hästi otsides võib siin leida julgustavaid märkegi. "Ma kirjutasin oma raamatu 2017. aastal, sealt alates on palju muutunud," ütles Tähenduse teejuhtide 35. numbrile antud intervjuus [6] USA psühholoog Dean Radin. "Üha enam moodi läinud teadvuseuuringud on seadnud materialistliku maailmavaate järjest suurema kahtluse alla. Lisaks puhtakujulisele idealismile otsitakse alternatiive ka panpsühhismist ja kaheaspektilisest monismist. Need ideed on tulnud peavoolu ja nendest saab nüüd rääkida, ilma et sust kohe naerualune tehtaks. See on olnud suur ja kiire muutus." Jääb üle loota, et me ennast enne õhku ei lase [7].Jaksu ja rõõmsat meelt!H.—————————————————[1] https://www.apollo.ee/klassikaline-ja...[2]    • Kyriacos Markides "The Mountain of Si...  [3]    • 199. Karmo Kroos ja Henn Käärik, "Mei...  [4] https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kri... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "Apolloni ja Dionysose vahel" [1]; 148. "Friedrich, Jordan ja moirad" [2] ja 165. "Süvapsühholoogia ristiisa" [3]. Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill.Täna räägime Nietzschest Hasso Krulli [4] ja Ahto Lobjakaga [5]. Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja" [6]: "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast."Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1]    • 131. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  [2]    • 148. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  [3]    • 165. Mihkel Kunnus, Siim Lill, Jaanus...  [4]    • 57. Jaak Johanson ja Hasso Krull, "Me...  [5] https://www.youtube.com/live/rwvL76SU...[6] https://www.antikvariaat.eu/friido-to... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ [1] avasaates arutleb USA religiooniloolane Huston Smith [2] selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs [3] esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest.13. oktoobril Tartus Laur Järve [4] ja Teet Toomega [5] india mütoloogiast, religioonist ja filosoofiast – nii palju kui neid üksteisest eristada saab – lähtus vähemalt osaliselt sellest Huston Smithi mõttekäigust. Saate pealkiri pärineb Aldous Huxley intervjuust "Speaking Personally II" [6]: "Vaatame kasvõi neid vapustavaid sümboleid, mis on loodud Indias. Meil ei ole tantsivale Šivale laiahaardelisuselt ligilähedastki sümbolit."Head uudistamist!H.———————————[1]    • The World's Religions by Huston Smith...  [2]    • Huston Smith  [3] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...[4]    • 119. Laur Järv ja Urmas Nagel, "Vaiku...  [5]    • 58. Märt Läänemets ja Teet Toome, "Vi...  [6]    • Aldous Huxley - Speaking Personally I...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"Näis, et see olukord ei lõpe kunagi. Mul oli sõrmeluu murtud ja ma ei saanud arsti juurde minna, lootsin, et see kasvab ise kinni, sõrm valutas, ma ei saanud enam trenni minna ja mul oli rohkem aega ja olin alateadlikult oodanud puhkust, ent pinged olid üleval. Intentsiivse ja sügava õnne valem oli mulle kättesaamatu ja ma valmistasin tundma meeleheidet, metsikut laastavat tüdimust ja lootusetust. Kartsin, et piirangud ei kao kunagi ja keegi ei jaksa neile enam varsti vastu hakata," kirjutab Piret Bristol oma koroonaaega kajastavas romaanis "Pärast meie aega" [1].Pireti [2] ja tema kirjastaja Leo Luksiga salvestatud vestluse peamisteks märksõnadeks olid koroona [3] ja apokalüpsis [4]. Nende kahe katusteema all tulid jutuks veel Pireti varasemad teosed "Sõud" [5] ja "Lilled Vabakal" [6], afektiivne poliitika, tõejärgne ajastu, Michel Foucault [7] ja Aldous Huxley [8].Jutuajamise lõpus uurisin stuudiokülaliste arvamust esoteerikast.Head uudistamist!H.———————————————————[1] https://www.apollo.ee/parast-meie-aeg...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631128...[3]    • Piljardinurk  [4] https://www.youtube.com/live/r7TdrQOF...[5] https://www.apollo.ee/soud.html[6] https://www.vanaraamat.ee/Piret_Brist...[7]    • 54. Peeter Espak ja Mihkel Kunnus, "L...  [8]    • Aldous Huxley   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
loading
Comments 
Download from Google Play
Download from App Store