DiscoverEesti lugu
Eesti lugu
Claim Ownership

Eesti lugu

Author: (Vikerraadio)

Subscribed: 329Played: 6,275
Share

Description

"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm.Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena esmaspäeviti kell 23.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
631 Episodes
Reverse
Kuidas Jaan Krossi tetraloogia "Kolme katku vahel" ilmumise ajal 1970. aastatel vastu võeti, millal ilmusid esimesed retsensioonid, mida arvasid teineteisest ajaloolased ja ajalooromaanikirjanik Jaan Kross?
Professor Jüri Kivimäe: "Jaan Kross nimetas, et ta on Russowi biograaf ja ta mõtles seda tõsiselt. Ma arvan, et ta ei mõelnud seda mitte ainult kirjanikuna, vaid ka ajaloolasena."
Kolonelleitnant Eero Kinnunen: "Riik võiks neid (Nõukogude Liidu-Afganistani sõja veterane) tunnistada. Ega palju pole vaja. Et oleks olemas."
Sulevi ja Salme küla eestlased tähistasid mullu augustis oma külade 135. sünnipäeva (foto Arnold Rutto erakogu). Missugune oli elu Abhaasia eesti külades siis, kui Eesti sai iseseisvaks ja pidas sõda vabaduse eest?
2.02.1920. aastast oli eestlastel võõrsil Tartu rahulepingu järgi aega 1 aasta kodakondustaotluse esitamiseks. Kellele ja millal said oma taotluse esitada Abhaasia eestlased? Kas Abhaasia eestlastel on õigus sünnijärgsele kodakondsusele?
Tallinna Linaarhiivi juhataja Küllo Arjakas (pildil) räägib teises saates Nõukogude Liidu-Afganistani sõjast, mis juhtus sõja esimestel päevadel, kui Nõukogude Liidu 40. armee tungis Afganistani pealinna Kabuli.
40 aastat tagasi detsembri lõpupäevadel 1979. aastal tungis Nõukogude Liidu 40. armee Afganistani. Selles sõjas sõdis üle pooleteisetuhande Nõukogude Eestist ajateenistusse võetud noort meest.
Jõuluaja lõppemisest ja lõpetamisest räägib Kirjandusmuuseumi folklorist, "Eesti rahvakalendri" koostaja" Mall Hiiemäe.
Kuidas on see nii juhtunud, et kõige kardetumast punasest kärbseseenest on saanud kaunistus pühadekaartidel, aedades, busspeatustes, lastemänguplatsidel?
Eesti lugu. Kratitegu

Eesti lugu. Kratitegu

2019-12-2547:57

"Heal lapsel mitu nime", teab vanarahvas öelda. Kratt, pisuhänd, varavedaja, tulihänd, lendva, tulik, tulehaga, tulekera, puuk, hännamees...
Teises saates Eesti spordi sajast aastast on juttu spordielust Nõukogude okupatsiooni ajal.
Eesti I spordikongressil 100 aastat tagasi 1919. a novembris otsustati asutada Eesti Spordiliit ja Eesti Olümpiakomitee ning saata võistkond 1920.a. olümpiamängudele Antverpenis.
Eesti lugu. Lohja aare

Eesti lugu. Lohja aare

2019-12-0742:56

Soome talupoeg põgenes 15. sajandil Lohja kihelkonnast Tallinna, kaasas suur mererannalt leitud hõbeaare. Kui sagedasti tuli keskajal selliseid juhtumeid ette, et Soomest Eestisse või Eestist Soome seaduse täitmise eest põgeneti?
"Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli esimese saja immatrikuleerunud tudengi hulgas domineerisid eestlased ja esimese saja hulgas oli 49 naist - 46 eestlannat ja 1 sakslanna, 1 poolatar ja 1 juuditar," räägib TÜ Eesti ajaloo lektor Janet Laidla.
Eesti Ajakirjanike Liit on 1919. a asutatud ajakirjanike kutseorganisatsioon, kuhu kuuluvad nii kirjutavad kui ka raadio- ja teleajakirjanikud.
Ajaloolane Urmas Selirand: "Hiiumaal on olnud suur strateegiline tähtsus mõlema suure sõja ajal, eesmäk oli muuta vaenlase sissetungimine Soome lahte võimalikult ebamugavaks või isegi võimatuks."
Ajaloolane Urmas Selirand Hiiumaa Militaarmuuseumis muuseumi kogu kohta: "Kõik on metsast ja mere äärest ja hiidlase aiast ja aidast kokku toodud."
Hiiumaa Muuseumi teadur Kauri Kiivramees (foto Hiiumaa Muuseum): "Kui Kärdla kalevivabrikut poleks olnud, siis ei oleks Kärdla tõenäoliselt linn, sest koos vabrikuga tuli Kärdlasse linlik elulaad. Enne kalevivabrikut oli Kärdla rootslaste küla."
Hiiu mereajaloo uurijad Endel Lepisto (paremal) ja elupõline laevakapten Olev Heilo (keskel) klubist Pühalepa Vanamehed räägivad Hiiumaa - sarja 3. saates Hiiu kuulsatest meresõitjatest, laevakaptenitest, laevaehitusmeistritest ja kolhoosist Hiiu Kalur.
600. saade on Hiiumaast ja hiidlaste loost.
loading
Comments 
loading
Download from Google Play
Download from App Store