Rakvere ajaloolane Uno Trumm: "Rakvere on oma kirjameeste poolest ilmselt väga tuntud, Karl Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald on Rakvere poisid – mõlemad siin koolis käinud. Ilmselt võiks kõigil tulla silmade ette Kristjan Raua kuulus teos "Viru vanne", kus kaks tuntud tegelast, Faehlmann ja Kreutzwald koos Johann Jakob Nocksiga, vandusid Rakvere Vallimäel usinasti Eesti asja ajada."
Ajaloolane Uno Trumm: "1882. aasta jõulude eel pandi Rakveres tööle esimene eesti raamatute laenuraamatukogu, eestikeelne biblioteek, nagu teda nimetati."
Mart Kuldkepp: "See, mis toimub tõlgendustes ja kogu selle loo retseptsioonis, on palju huvitavam, ajaloolised faktid selle teema juures on kokkuvõttes ebaolulisem. Väravate küsimus on oluline, aga need väravad füüsilise objektina ei ole olulised – see on Ristikivi novelli moraal."
Professor Mart Kuldkepp: "Sigtuna hävitamise lugu põimitakse 19. sajandi teisel poolel Eesti rahvuslikku ajalookäsitlusse. Seda anti siis enam või vähem tõsimeeli edasi kui vanade eestlaste muistset kangelastegu, mis andis tunnistust nende kõrgelt arenenud võitlus- ja organiseerimisvõimest juba enne muistset vabadusvõitlust."
Ajaloolane Jaan Bärenson: "Venemaa ristiusustamise aastapäeva tähistamine 1988. aastal andis õigeusu kirikule mitmeid võimalusi ja selle egiidi all said ka teised kirikud võimaluse piibli trükkimiseks ja levitamiseks." Jaan Bärensoni sõnul andis see ka Eesti "seltsimeestele" julgust ja algas avanemine kontrolli all.
Ajaloolane Jaan Bärenson: "Avalikust ruumist, st raamatukogudest ja koolidest, piibel hävitati või pandi erifondi; raamatupoodidel ei olnud enam õigust usukirjandust müüa."
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Aastad 2003–2013 on aeg, kui eesti kirjanduses tõuseb mälestuslik proosa. 2013–2023 on väga selgelt netiajastu."
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Aastatel 1993–2002 oli reaalsus ikkagi see, et teeme, mis me tahame, aga suure osa sellest, mis kirjandus on või saab olla, määrab ikkagi raha. Minu arvates suur osa kirjanikest ei suutnudki sellega kohaneda."
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Tegelikult juhtub väga harva, et tuleb peale üks põlvkond, mis on tohutu võimas. Siurulased! Ja siis tuli 1940. aastate põlvkond: Paul-Eerik, Kaplinski, Runnel, Viivi Luik, sabalülina Jüri Üdi. Niisuguseid võimsaid plahvatusi juhtub harva ja seda plahvatust sa enam kinni ei pea!"
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Kui tähtis oli Looming iseenesest, näitab ju see, et niipea kui Vene võim tagasi tuli, niipea kui Nigol Andresen, kõige suurem kaabakas minu arvates tolles seltskonnas üleüldse, jõudis kohale, nii teatas ta kohe, et Looming tuleb uuesti käima panna ja otskohe!"
Kulka-uurija Jüri Uljas: "Kultuurkapital on näidanud, et ta on meile sobilik, vajalik ja hästitoimiv asutus, Kulka oskab väga hästi inimeste tehatahtmise seostada saadavate toetustega."
Professor Janika Päll: "Pedagoogilis-filoloogilise seminari vilistlasi jõudis Ukrainasse, Poola, Lätti ja Kuramaale. Just tänu sellele seminarile võib Morgensterni pidada ka eesti humanitaaria rajajaks, sest selles seminaris õppis ka eesti soost, mitte ainult baltisaksa noori. Tema õpilaseks oli näiteks F.J. Wiedemann, tema kursusi kuulas Kristjan Jaak Peterson."
Kultuuriloolane Enn Lillemets: "Ma soovitaksin, kui tulete Raadi kalmistule, siis leidke üles need olulised inimesed ja nende hauakohad, keda me täna ei nimetanud."
Kultuuriloolane Enn Lillemets: " Johannes Voldemar Veski. Väike öökull hauasamba otsas Anton Starkopfi vormitud. Öökullist on saanud tarkuse sümbol. Huvitav, kas siis tarkus avaldub ainult öösiti? Mismoodi selle asjaga on – paneb ju mõtlema!"
Kultuuriloolane Enn Lillemets: "Kalmistul on nii tore liikuda, siin läheb kõik segi ja siis pane kõik ise kokku! Ja muidugi tekivad siis võrratud seosed, mis mujal ei teki!"
Kurgja perenaine Inge Sipelga: "Sakala-toa mööbel on muuseumisse toodud Viljandist Sakala toimetusest; see on see laud, mille taga Jakobson töötas, mille taga tal tulid head mõtted ja kirjasulg veeres."
Kurgja perenaine Inge Sipelga: "See maja ei ole traditsiooniline talumehe elamine. Algul plaanis Carl Robert teha põllutöökooli, hiljem tuua teisele korrusele Sakala toimetuse ja, et oleks ka hea sõpru-sugulasi vastu võtta. Maja joonised ja plaanid tegi ta ise."
Tõlkija Antoine Chalvin: "Ma hindan väga Kreutzwaldi kirjanikuannet. See lugu on tõesti hästi üles ehitatud ja läbi mõeldud. See, kuidas tekst on kirjutatud, see on nii peenelt tehtud." Antoine Chalvin lisab, et Kreutzwaldi eepos on palju terviklikum ja huvitavam kui "Kalevala".
Lapselaps Anu Saluäär: "See et meieni on jõudnud autentne üleskirjutus just täpselt nendest päevadest, see on üks kõige parem ajalooõpik, mis üldse saab olla!"
Näituse "Se Ramat Om…" koostaja Ave Pill: "Need esimesed mehed olid ärkamisaegsed mehed ja nendel oli just see missioonitunne. Seni ei olnud ju teada, mis üldse on eesti keeles ilmunud, see kõik tuli kokku korjata ja teada saada."