Ekspert eetris

Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli vanemteadur Martin Klesment 2024. aasta detsembris ilmunud raamatu „Sündimust mõjutavad tegurid“ teemadel. Raamat koondab viimase paarikümne aasta teadusuuringute tulemusi ja selgitab, kuidas erinevad tegurid – majandus, töö- ja pereelu tasakaal, eluasemepoliitika ning sotsiaalsed väärtushinnangud – kujundavad inimeste otsuseid laste saamise osas.Vestluses võetakse fookusesse raamatus ilmunud artikleid ja teadustulemusi, et mõista, miks sündimus Eestis langeb hoolimata heldetest toetustest ja milliseid lahendusi võiks riiklik poliitika pakkuda. Kas sisseränne võiks asendada sündimust? Millised takistused seisavad perede ees, kes soovivad rohkem lapsi, kuid ei suuda seda ellu viia?Lisaks arutletakse, kas lastesaamise otsused on puhtalt isiklikud või kujundavad neid ühiskondlikud normid ja majanduslikud tingimused. Kasvava rahvastikuprobleemi taustal otsitakse vastuseid küsimusele, kas ja kuidas saaks riik sündimust suurendada. Samuti kerkib esile küsimus, kas peaks rohkem rääkima inimese elukaare kulgemisest.Raamatust lähemalt siin:https://www.tlu.ee/pood/home/436-sundimust-mojutavad-tegurid.htmlSaatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ selgitab Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg, kuidas ühiskonnas levivad hirmud uute tehnoloogiate ees ja miks neid sageli esitatakse ekslikult kui ühiskonna suurimaid ohte. Läbi ajaloo on igat uut kommunikatsioonitehnoloogiat ja meediavormi – olgu selleks raamatud, raadio, televisioon või sotsiaalmeedia – peetud noorte ja ühiskonna jaoks ohtlikuks. Need hirmud on sageli olnud aga alusetud ja ülepaisutatud.Vestluses käsitletakse moraalipaanika ja tehnoloogiapaanika mõistet ning selgitatakse, kuidas paanikad tekivad ja toimivad. Kuidas sarnanevad praegused ärevused nutiseadmete või TikToki kasutamise ümber kunagiste hirmudega telefoni, Walkmani või televiisori vaatamise ees?Saates arutletakse ka andmetõlgenduste üle, mis võimendavad tehnoloogiavastaseid hirme ning küsime, kas enamik inimesi on ikka nutiseadmetest sõltuvuses ja kas sotsiaalmeedia ja digitehnoloogia kasutamine on ikka suur oht vaimsele heaolule? Saade aitab kriitiliselt mõtestada tehnoloogia ja ühiskonna ning inimese vahelisi suhteid ja kutsub vältima lihtsustatud mustvalgeid hinnanguid. Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor Tiina Tambaum, kuidas vanemaealised saaksid ühiskonnaelus aktiivsemalt osaleda. Kas töö-, kogukonna- ja poliitikaelus kaasalöömine on nende jaoks piisavalt kättesaadav? Millised lahendused aitavad neil oma oskusi ja teadmisi paremini rakendada? Saates arutletakse, kuidas Eestis vanemaealiste võimalusi toetatakse ning mida tehakse ära, et neil oleks suurem roll ja enesekindlus igapäevaelus.Saates räägitakse ka easõbralikest organisatsioonidest – mida saavad tööandjad teha, et pakkuda vanematele töötajatele paremaid tingimusi ja milliseid samme on juba astutud. Lisaks vaadeldakse lähemalt kogukonnatööd, mis mängib suurt rolli vanemaealiste sotsiaalses kaasamises. Eestis on pikaajaline kultuuritöö traditsioon, kuid kuidas saab kogukonnatööd muuta isikupõhisemaks ja tulemuslikumaks? Kogukonnatöö ABCD-mudel võib pakkuda uusi lahendusi, mis aitab vanemaealiste kaasamist Eesti ühiskonnas parandada. Saade annab ülevaate hetkeolukorrast, tulevikusuundadest ja praktilistest lahendustest, mis aitavad vanemaealiste kaasamist Eesti ühiskonnas parandada.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates „Ekspert eetris“ räägivad Tallinna Ülikooli nooremteadurid Stella Täht-Vaik ja Rainer Mere, kuidas kogukond saab toetada vaimset heaolu ja ennetada vaimse tervise kriise. Vaimse tervise kriis on kujunenud üheks olulisemaks väljakutseks tänapäeva ühiskonnas.Suur osa elanikkonnast kogeb elus vaimse tervise raskusi, kuid tugivõrgustike ja ressursside puudus võib süvendada nende mõju. Kriisi leevendamiseks on vajalikud kogukondlikud sekkumised, varajane märkamine ja toetavad programmid, mis mitte ainult ei tegele probleemide tagajärgedega, vaid aitavad edendada ka vaimset heaolu ja vähendada stigmat ühiskonnas.Vestluses arutletakse, kuidas kogukondi mõtestada ja millised on nende rollid sekkumisel. Samuti tutvustatakse 4-astmelist sekkumismudelit, mis aitab suunata vaimse tervise edendamise tegevusi. Lisaks räägitakse pikemalt uuest projektist „Depressioonivaba Tallinn“, mis keskendub koolituste ja ürituste korraldamisele kogukondades vaimse heaolu toetamiseks. Eestlaste hoiakud ja arvamused vaimse tervise probleemide suhtes näitavad "Depressioonivaba Tallinna" uuringu kohaselt murettekitavat alahindamist, kuna ligikaudu 40% inimestest usub, et depressioonist on võimalik lihtsalt tahtejõu abil vabaneda. See viitab tõsiasjale, et vaimse tervise probleemide tõsidust ei võeta sageli piisavalt tõsiselt ning ühiskonnas on endiselt vajadus teadlikkuse ja hariduse järele, et muuta arusaamu ja vähendada sellega seotud stigmat. Saade kutsub mõtlema, kuidas igaüks meist saab panustada vaimse tervise edendamisse ja luua toetavaid kogukondi.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Oleme jõudnud teelahkmele, kus tehisintellekti ja masintõlke areng on kiire, samas kui inimtõlgi panuse väärtus püsib kriitilise küsimusena. Kas masintõlke areng vähendab inimeste rolli või loob hoopis uusi võimalusi keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks? Monticelli selgitab, kuidas masintõlge mõjutab meie keelt, kultuuri ja ühiskonda. Samuti arutletakse, millist kirjandust Eestis tõlgitakse, milline on tõlkekirjanduse hetkeseis ning kuidas masintõlge võiks tulevikus avardada väiksemate keelte kirjanduse nähtavust. Saates vaadeldakse tõlke ajaloolist rolli Eesti kultuuri ja keele arengus, tuues esile, kuidas tõlkijad on sillutanud teed kirjanduste ja kultuuride vahelisele dialoogile ning ideede vahetusele. Lisaks tutvustab professor Monticelli Eesti esimest tõlkekirjanduse digivõrgustikku – tööriista, mis aitab kaardistada tõlkijate ja autorite vahelisi seoseid ning süvendada arusaamist tõlke olulisusest. Saade kutsub mõtlema, miks tõlkimine on tänapäeval tähtsam kui kunagi varem ja kuidas tõlkeajalugu võib aidata luua tulevikku, kus tehnoloogia ja inimloovus käivad käsikäes. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates „Ekspert eetris“ heidab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik valgust sotsiaalse ettevõtluse olemusele ja selle olulisusele tänapäeva ühiskonnas. Mis eristab sotsiaalset ettevõtet tavalisest ettevõttest? Milliseid probleeme need ettevõtted lahendavad ja kuidas riik ning ühiskond nende arengut toetavad? Arutelu keskendub sotsiaalse ettevõtluse hetkeseisule Eestis ja selle võrdlusele teiste Euroopa riikidega. Uurime, millised strateegiad võiksid aidata sotsiaalse innovatsiooni algatusi paremini edendada ja milliseid õppetunde saame võtta rahvusvahelistest näidetest, näiteks Suurbritanniast. Lepik toob esile sotsiaalsete ettevõtete suurimad väljakutsed ning pakub praktilisi lahendusi nende ületamiseks. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli vilistlane ja Kliimaministeeriumi LIFE IP BuildEST projektijuht Lauri Suu renoveerimise vajaduse ja selle tegeliku mõju üle. Milline on renoveerimise roll parema elukeskkonna tagamisel ja kas seda võib pidada ainult "rohemüüdiks" või reaalseks vajaduseks? Suu tutvustab ambitsioonikat renoveerimisprojekti, mille eesmärk on muuta Eesti kortermajad energiasäästlikumaks ja kestlikumaks. Vestlus keskendub renoveerimise sotsiaalmajanduslikele teguritele, nagu hirm suurte kulutuste ees ja suurenevad mugavusnõudmised (rõdud, kaldteed, laadimispunktid). Lisaks küsime, kas eramajade puhul on suur ehitusprojekt ikka vajalik või eelistatakse endiselt "isa ja poja tiimi" lahendust, eriti kõrgete kuludega suurlinnade ümbruses. Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ uurib Tallinna Ülikooli vanemteadur ja folklorist Marju Kõivupuu Eesti traditsiooniliste pühade püsimajäämise väljakutseid tänapäeva ühiskonnas. Vestlus keskendub hingedeajale ja sellele, kuidas vanad pühad nagu kadripäev ja mardipäev jäävad tihti modernsete pühade varju. Kas Halloween tõrjub välja meie rahvakalendri pühad ja kas need taanduvad lihtsalt ostlemise ja tootmise perioodiks? Marju selgitab, milles seisneb meie traditsioonide unikaalsus ja kuidas need võiksid toetada ka taaskasutust ja jätkusuutlikkust. Samuti arutletakse, kuidas traditsioonilised pühadetoidud ja rituaalid võiksid linnaelus ellu jääda – näiteks, kas suurlinnade restoranides võiksid olla rohkem esindatud meie pühadetoidud. Kõivupuu toob esile UNESCO ja Folkloorinõukogu jõupingutused traditsioonide jäädvustamisel ja selgitab, miks pühade tähistamine algab meist igaühest endist. Saates arutatakse, kuidas noortele traditsioone edasi anda viisil, mis on nende jaoks köitev ja arusaadav. Marju Kõivupuu pälvis hiljuti ka Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerija II preemia oma teadust populariseerivate artiklite eest. Vestlust juhib Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli sotsioloogia vilistlane ja President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla ennetuse juht Hannaliisa Uusma, miks on oluline vaadata naistevastase vägivalla teemat nii individuaalses kui ühiskondlikus plaanis. Lisaks arutatakse kõrvalseisjate rolli lähisuhtevägivalla juhtumites – milline on nende vastutus ja kuidas saavad nad toetada ohvrite õiguste ja turvalisuse eest seismist. Kõrvalseisjate aktiivne roll ja vastutus lähisuhtevägivalla juhtumites on oluline, sest igal inimesel on võimalus aidata tugevdada ohvrite kaitset ja muuta ühiskonda turvalisemaks. Lähisuhtevägivald on Eestis tõsine probleem, mille all kannatavad mitmed ohvrid, eriti just naised ja lapsed. Vägivald võib esineda füüsilise, vaimse, seksuaalse või majandusliku kontrollina. Uusma tutvustab ka Kersti Kaljulaidi Fondi rolli ning tegevusi lähisuhtevägivalla ennetusel. Vestlust juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik. Kui näed, et keegi on sattunud lähisuhtevägivalda või oled ise selles, siis vaata lisainfot Sotsiaalkindlustusameti lehelt.

Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli vanemteadur Karin Dean piiritletud maailma üle ja uurib, miks piiritlemine tänapäeval üha suuremat rolli mängib. Digiajastu ning poliitiliste ja ühiskondlike muutuste taustal on piiritlemine ja eraldamine saanud uued mõõtmed, puudutades nii füüsilisi piire kui ka virtuaalset ruumi. Dean selgitab, kuidas piiritlemine avaldub mitmel tasandil – alates rahvusvahelistest piiridest ja põgenikelaagritest kuni digimaailma piirideni. Vestluses käsitletakse ka uute piiride tekkimist ja nende mõju globaalsele ühiskonnale, näiteks “nutimüür” Hiina ja Kagu-Aasia riikide vahel ning Covid-19 pandeemia ajal kehtestatud reisipiirangud. Mida tähendab see muutuv ja piiritletud maailm tuleviku jaoks, ning millistele suundadele peaksime erilist tähelepanu pöörama? Vestlust juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ uurib Tallinna Ülikooli kultuurilise mitmekesisuse professor Airi-Alina Allaste, kuidas digitaalsed võimalused on kodanikuks olemist muutnud. Eesti, kui „esimene digitaalne riik“, pakub kodanikele ulatuslike e-teenuseid. Aga kes on digitaalne kodanik ja kuidas mõjutavad sotsiaalmeedia ja e-platvormid noorte osalust ühiskondlikes küsimustes? Saates selgitatakse, kuidas digitaalne kodakondsus võib tähendada erinevaid osaluse vorme ja miks Eesti noori huvitavad eriti just sotsiaalse õigluse teemad. Kuuleme ka seda, milliseid võimalikke riske aktivism võib kaasa tuua ning kuidas digitaalsed platvormid toetavad noorte häälte kuuldavaks tegemist. Airi-Alina Allaste astub üles ka 15. novembril kolmandat korda toimuval uudishimu päeval Tallinna Ülikoolis. Inspireerivaid lühiloenguid täis päev on mõeldud koolinoortele uute teadmiste saamiseks, küsimiseks ja uurimiseks ning see kantakse üle ka veebis. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates „Ekspert eetris“ on fookuses nullkulu eluviis. Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor Triinu Jesmin räägib nullkulu eluviisist ning jagab oma isiklikku teekonda säästlikuma elu poole. Üha enam inimesi seisab silmitsi prügi ja jäätmete kasvava probleemiga, mis koormab keskkonda, ning otsib lahendusi, kuidas seda mõju vähendada. Üks võimalik tee on nullkulu eluviis, mida Triinu Jesmin ka ise järgib. Saates uurime, milline näeb välja tema igapäevaelu nullkulu põhimõtete järgi, millised väljakutsed selle eluviisiga kaasnevad ja kuidas neist üle saada. Arutame ka, millised säästlikud trendid võivad hoopis kahju teha ja milliseid materjale peaks vältima. Lisaks jagab Jesmin oma mõtteid mikroplasti uuringute tulemustest ja annab praktilisi nõuandeid neile, kes soovivad astuda samme keskkonnasõbralikuma tarbimise poole. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates "Ekspert eetris" on külas Tallinna Ülikooli teadur Martin Küttim, kes arutleb majandustegevusega mõjude üle loodusele ja ökosüsteemidele. Saade keskendub küsimusele: kuidas leida tasakaal majandustegevusega arengu ja looduse säilitamise vahel. Arutletakse, millised on kõige levinumad keskkonnamõjud, millega ettevõtted silmitsi seisavad, ja kuidas ringmajanduse populariseerimine on mõjutanud looduse hoidmist. Lisaks käsitletakse, mida igaüks meist saaks tarbijana teha, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Tallinna Ülikooli vestlussaates “Ekspert eetris” on fookuses õpetajad ning nende väärtuslik aeg. Külas on TLÜ haridusjuhtimise professor Eve Eisenschmidt. Õpetaja vajab aega, et ta saaks oma teadmisi uuendada, mõtiskleda, teha koostööd kolleegidega. Objektiivselt on inimestel 24 tundi ööpäevas, ideaalis 8 tundi tööaega, aga kas seda kasutatakse ära mõistlikult ja vastutustundlikult? Tundub, et kaugeltki mitte. Õpetajal ei ole ammu enam aega, et süveneda. Aja kasutamine on nii organisatsiooni kultuuri küsimus - kuidas väärtustatakse inimeste aega, seda kasvõi koosolekutel, aga ka poliitiline küsimus - milliseid valikuid tehakse õppekava kujundamisel, õppeprotsessi kujundamisel jne. Kas õpetajate jaoks luuakse teadlikult kasulikku aega, et uusi praktikaid õppida ja katsetada? Kas seda peetakse oluliseks? Saates mõtiskletakse teemal, kuidas on võimalik koolis töökorraldust muuta, et õpetajatel tekiks aega juurde. 18. oktoobril toimub hariduskonverents „Õpetaja aeg“, mis on pühendatud Tallinna Ülikooli õpetajahariduse 105. aastapäevale. Konverentsil arutletakse, kuidas inspireerida õpetajaid ja koolijuhte leidma viise õpetajate energia ja tööaja mõistlikuks planeerimiseks ning suunata jõud kõige olulisemale – koostöisele õpilaste arengu toetamisele. Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

Tallinna Ülikooli vestlussaates “Ekspert eetris” on vaimse tervise päevale (10. oktoober) mõeldes fookuses läbipõlemine, selle äratundmine ja sellega toimetulek. Külas on TLÜ õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava. Saates on arutletakse, miks inimesed tihti töötavad rohkem kui vaja ning kuidas ebapiisavuse tunne ja soov tunda end väärtustatuna võivad viia liigse pingutuseni. Aava selgitab, kuidas ületöötamine mõjutab negatiivselt nii loovust kui ka töövõimet, ning toob välja tulevikuorganisatsioonide lahendusi, nagu magamisnurgad, venitamispostid, võimlemismatid. Lisaks uurime, kuidas organisatsioonikultuuri ja juhtide ootused soodustavad ületöötamist, premeerides ebatervislikku käitumist ja luues töötajates pideva suurema panustamise survet. Aava käsitleb ka lahkumisvestluse olulisust kui tööriista, mis aitab parandada töökeskkonda ja ennetada läbipõlemist. Saade pakub praktilisi nõuandeid, kuidas luua toetavat töökultuuri, kus töötajad ei kulu liiga kiiresti ja saavad end tõeliselt väärtuslikuna tunda. Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

Tallinna Ülikooli vestlussaates “Ekspert eetris” on arutluse all tippjuhid ning sooline ebavõrdsus. Külas on Praxise analüütik ja Tallinna Ülikooli lektor Maarja Tinn. Praxise uuring „Tippjuhiks saamise teed: mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks“ analüüsib, kuidas Eestis saavad mehed ja naised tippjuhtideks ning millised on soolised erinevused nende teekondades. Uuringust selgub, et meestel on tihti lihtsam juhiks saada, sageli juhuse kaudu ja ilma ametlike konkurssideta, samas kui naised peavad läbima keerulisema ja mitmeastmelise kandideerimisprotsessi. Naisjuhtidele esitatakse sageli kõrgemaid ootusi, sh koduste kohustuste täitmisel, mis muudab nende töö- ja eraelu ühildamise keerulisemaks. Uuring rõhutab, et naised peavad oma juhtimisoskusi ja pädevust pidevalt tõestama, samas kui meestel sellist survet ei ole. Naiste võimalused tippjuhtideks saada on rohkem seotud ametlike konkursside ja mentorite toetusega, mehed saavad tugineda oma sotsiaalsetele võrgustikele ja juhusele. Lisaks tõi uuring esile, et naised peavad sageli tegelema soospetsiifiliste stereotüüpide ja kahtlustega oma pädevuse osas, mis meessoost juhtidel tavaliselt puuduvad. Praxise loodud tippjuhtide uuringust selgub, et mehed juhtuvad juhiks ja naised juhivad end juhiks. Saates on arutelu all, milline mõju võib tuleviku juhtide kujundamisel olla õpetajatel ja kaasõpilastel. Uuringust ilmnes tõsiasi, et haridus on eeldus naisjuhtidele, aga boonus meesjuhtidele. Saates tuuakse välja näiteid nii sellest kui ka sotsiaalsete võrgustike olulisusest. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates on luubi all teadlaste meedias ja sotsiaalmeedias nähtavaks saamine ning sellega seotud väljakutsed. Kuidas jõuavad teadlased avalikkuse ette ja millised ootused on eri osapooltel – ühiskond, meedia ja teadlased ise – teadlaste suhtes? Teadlased peavad tihti leidma tasakaalu teadusliku täpsuse ja arusaadavuse vahel.

Saates käsitletakse küsimusi, nagu kuidas riigid kasutavad siseriiklikult ja rahvusvaheliselt mõjutustegevust ning millist rolli mängib desinformatsioon. Arutelu hõlmab ka Venemaa propagandat, sotsiaalmeedia mõju ja mõjutamise tööriistu ning desinformatsiooni mõju ühiskonnale ja avalikule arvamusele. Lisaks uuritakse, kuidas mõjutamiskampaaniaid ära tunda ja nende eest end kaitsta.

Tehisaru mõju inimõigustele

Õppuri autonoomia – haridusdebati järgmine kuum kartul