Tänase taskuhäälingu külaline Kreet Maurer tegi mõned aastad tagasi midagi sellist, mida palju ihkavad, aga kardavad. Kannapöörde oma karjääris. Tartu Ülikooli õigusteaduste magistrikraad ja väga head töökohad personalijuhtimise valdkonnas polnud see, millega Maurer saanuks päriselt kinnitada oma lapsele, et ta püüdleb oma unistuste poole. "Mõistsin, et minu kohus emana on lapsele näidata eeskuju," ütleb ta. Ja just selleteemaline vestlus lapsega andis talle julguse, et teha sisseastumiskatsed EKA-sse. Ja õppida moodi.
Vabatahtlik Kolumbias, vahetustudeng Prantsusmaal, podcasti-tegija ja ajakirjanik - tänase taskuhäälingu külalise Siiri Liiva teekond võib näida ootamatu, aga tagantjärele siiski väga loogiline. Selles osas kuidas Erasmus tema teekonnale kaasa on aidanud.
Selle taskuhäälingu külalised on möödunud aasta Euroopa parimate haridusprojektide tegijad. Nimelt, stuudios on koos saatejuht Sabina Sägiga Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Priit Auväärt ning Tallinna Suitsupääsupesa õpetaja Marilyn Palla. Mõlema haridusasutuse Erasmus+ projekte pärjati sügisel Euroopa Innovaatilise Õpetamise Auhinna ehk EITA-ga.
Külas on Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur ning endine erasmuslane Mari-Liis Korkus. Saatejuht Sabina Sägi arutleb temaga selle üle, kas noortekeel on vigane või innovaatiline? Kas välismaal elamine või inglise keele imbumine igapäeva keelekasutusse on oht eesti keelele? Või muudab see keelt hoopis elujõulisemaks?
Seekordse taskuhäälingu külalised on naistearstid ja Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessorid Kai Part ja Made Laanpere. Saatejuht Sabina Sägi vestleb nendega kaasamisest ja võrdsuseset seoses seksuaaltervisega.
Selle saate külaline on Skeleton Technologies turundusjuht Jussi Pikarainen. Ta on õppinud rahvusvahelist äri Vaasa Polütehnikumis. See oli tema jaoks esialgu lihtne valik, sest ka ta õde õppis seal. Et Pikkarainen tahtis ka reisida ning arendada oma inglise keelt, käis ta Erasmuse toel ka Ühendkuningriigis õppimas. "Läksime Saint Patricku päeval Dublinisse, see oli üsna hullumeelne. Külastasime ka Edinburghi, mis oli samuti mõnus," meenutab ta. "Tol ajal olin suur Manchester Unitedi fänn ja käisin ka seal mitmeid kordi, sellest on väga elavad mäletsued."
Seekordses taskuhäälingus jagab enda mälestusi ja kogemusi Tallinna Tehnikakõrgkooli Erasmus+ koordinaator Liisa Konsap. Tema käis Erasmusega Gran Canarial, kui veel Tartu Ülikoolis hispaania keelt õppis. Tol ajal ehk aastatel 2002-2003 oli see palju vähem levinud, ent kuna saar oli talle juba nagu teine kodu, sest ta oli seal varemgi mitu korda käinud, tundus otsus just sinna minna ka väga loogiline. Konsap toob välja, et see aeg oli väga kasulik just keeleõppe seisukohast. "Paari nädalaga hakkasin ladusalt rääkima," märgib ta.
Kroonilise rahutuse ja uudishimu pisiku all kannatav Maia Klaassen ravib sümptomeid reisimise ja meediaõpingutega. Õigupoolest, tema vaatluste põhjal on kõik ajakirjanduse või kommunikatsiooniga seotud inimesed keskmisest ekstravertsem punt, keda iseloomustab isu infot lahti harutada. Ja seda siis ka teistega jagada. "Mulle väga meeldivad heureka-hetked," selgitab ta. Sestap on Klaassen ennast sidunud ka Tartu Ülikooliga, nüüd juba doktorantuuris.
Victoria Tääkeri jaoks polnud Erasmuse õpingud Madridis esimene kord välismaal elada. Modellitööd tehes oli ta seda juba omajagu kogenud. Tema sõnul see sageli käibki nii, et kui oled juba korra pikemalt võõrsil viibinud, tahad kindlasti millalgi jälle minna. Veel on ta käinud näiteks Hiinas praktikal ja vabatahtlikuna Ugandas.
Kas start-up'indust saab ülikoolis selgeks õppida või tuleb selleks siiski ise käed ja raha mängu panna? Seekordses episoodis avab enda teekonda Randy Padar.
Seekordse taskuhäälingu osas on külas haruldaselt eduka Erasmuse projekti taga olnud muutuste juhtimise ekspert Kadi Kenk ning hariduse- ja programmijuht Kadri Kalle Teeme ära sihtasutusest. Teeme Ära ei olnud koolitusorganisatsioon, kuid kasutas just Erasmuse rahastust selleks, et koolitusorganisatsiooniks saada. Külalised arutlevad ka, kas ja mida nad teeks nüüd teisiti ning jagavad soovitusi teistele organisatsioonidele, mis Erasmuse võimalusi kasutada soovivad. Juttu tuleb ka sellest, milleks sihtasutus Erasmust edaspidi kasutada tahaks.
Selle taskuhäälingu osa külaline on Minni Tang, kelle töö on süvatehnoloogiate tööprotsesside juhtimine. Lõpetanud on ta aga hoopis Eesti Kunstiakadeemia, kus õppis muinsuskaitset ja arhitektuuri konserveerimist. Taskuhäälingu osas räägib Tang sellestki, kuidas jõudis muinsuskaitse juurest idufirmade maailma.
Lauri Lugna on mees, kes on juba lapsest peale ettevõtlik - ta täitis klassivanema rolli juba algkoolis, hiljem alustas ja juhtis ta Tallinna Reaalkoolis koolilehe väljaandmist ja oli ka õpilasomavalitsuse president. Tema käsi oli mängus ka kesklinnakoolide ühenduse G5 loomisel. Tänasel päeval on ta Utilitas Tallinn ja Utilitas Eesti juhatuse liige ja vastutab hanke- ja haldusvaldkonna eest. Et teada saada, millised on Lugna mõtted avaliku ja erasektori võludest-valudest, ühistranspordist ja ebamugavatest olukordadest, kuula taskuhäälingut!
TalTechi ettevõtluskeskuse juht Kaisa Hanseni sõnul on tema praegune töö mitmeti selle tulem, et ta aastal 2016 läks Saksamaale Kieli Erasmuse programmiga õppima.
Reigo Ahven on ilmselt pea igale eestlasele tuttav, olgu see siis muusiku, ettevõtja, õpetaja või kalamehena. Kuidas ta aga Erasmusega seotud on ja millist rolli see tema elus mängib, saad teada Erasmuse taskuhäälingust!
Karl-Erik Kotka sõnul aitas vahetusaasta Saksamaal viia teda sinna, kust praegu oma elus on: ta juhib oma enda loodud taaskasutatud moekaupade müügiplatvormi Yaga.
Kas teadsid, et Koplis tegutsesid aiandid juba keskajal ja 14. sajandi Tallinna roosiaia roosid kasvatati just seal? Koplist, Pärnust, Viljandist, Šotimaast, Soomest ja paljust muust põnevast räägib kultuurikorraldaja ja endine erasmuslane Hannele Känd.
Kui uurida Tartu Kunstikooli rahvusvahelise koostöö koordinaatorilt Ave Leegilt ja õpirände koordinaatorilt Anneli Tartolt, millega Tartu Kunstikool tegeleb, on vastuseks kujundajate õpetamine - kujundatud saavad nii ruumid, inimesed, logod ja viidad kui ka 3D-maailm. Erasmusega on koolil kokkupuude juba 2004. aastast ja koostegemise kogemusi on saadud näiteks Islandilt, Berliinist ja Veneetsiast. Saatejuht on Sabina Sägi.
Miks peaks üks kool üldse Erasmuse projekti tegema? Kui palju see õpetajate töökoormust suurendab ja kas kaasa peaks võetama ainult hea õppeedukusega noored? Sellest ja paljust muust räägib täna Pärnu Ühisgümnaasiumi projektijuht Liis Raal-Bilal.
Milliseid muresid ja rõõme on Erasmus+ endaga kaasa toonud selle eestvedajatele ning mis koht on sellel ühiskonnas aastal 2022? Sellel ja teistel teemadel arutlevad Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri praegused ning endised juhid Rait Toompere, Reet Kost ja Anne Hütt.