Iga naine on lugu

Ingrid Kaoküla on ämmaemand, kes on pühendanud oma karjääri naiste tervise edendamisele ja loomulikust sünnitusest teavitamisele. Ta õppis Tallinna Tervishoiukõrgkoolis ämmaemandate tasemeõppes. Seda ametit peab ta alates 1987. aastast, alustades maal perearstikeskuses ehk Raasiku maa-ambulatooriumis, siis tulid Keila Haigla sünnitusosakond, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Fertilitase Erahaigla. Ingrid on Eesti Perinatoloogia Seltsi liige, Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse liige ja olnud ühingu asepresident kahel valimisperioodil, SIET-i (Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu) ja Sünnitoetajate ühenduse asutajaliige. Üle 15 aasta oli ta ka Ämmaemandate ühingu veebilehe projektijuht. Oma teadmisi ja kogemusi on ta jaganud õpetaja-lektorina Diakoonia koolis, Krautmanni massaazikoolis, Tallinna tervishoiu kõrgkoolis, Doulade koolituse õpetajana. Alates 1995. aastast on Ingrid ämmaemandana kodusünnitusi vastu võtnud, teades, et ämmaemand toob koju kaasa 21. sajandi sünnitusabi vahendid, oskused ja teadmised. Alates 2000. aastast tegutses ta aktiivselt kodusünnituse legaliseerimise nimel. Ta on osalenud ämmaemandusalase seadusloome protsessis, olnud konsultandiks ja tehniliseks toimetajaks mitme raamatu väljaandmise juures, näiteks Lara Brideni „Paremate päevade käsiraamat“ ja Ina May Gaskini menuk „Loomuliku sünnituse teejuht“. Nüüd töötab ta Soomes Seinäjoki haigla naisteosakonnas.Ingrid on kolme poja ema ja üheksa lapselapse vanaema, kes armastab tegeleda perega, olla metsas ja looduses ning usub, et naised jäävad kogu eluks oma sünnituskogemust mäletama ja et lapsed tulevad siia ilma meid kasvatama.Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb ämmaemand Ingrid Kaokülaga juttu Eesti iibest, noorte maailmalõpu meeleoludest, tulevikubeebidest ja viljatusest, lapseootusest ja sünnitusest ja imetamisest, usaldusest oma keha ja elu vastu ning paljust muust huvitavast.

Evelin Võigemast on näitleja. Ta on lõpetanud Tallinna Lastemuusikakooli klaveri erialal ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu. Ta töötab Linnateatris, aga on mänginud külalisnäitlejana ka Estonias, Vanemuises, Vaba Laval, Von Krahlis ja Kinoteatris, Vanalinnastuudios, Nukuteatris. Evelini näitlejameisterlikkust oleme lisaks arvukatele teatrietendustele saanud nautida ka paljudes filmides, näiteks „Stiilipidu“, „Deemonid“, „Supilinna Salaselts“, “Minu näoga onu”, “Keti lõpp”, „Tagurpidi torn“ ning mitmetes telesarjades: „Õnne 13“, „Tuulepealne maa“, „Pank“, “Mis juhtus Otto Mülleriga”, “Elu võimalikkusest maal“, „Papsid“, „ALO“ jt. Ta on dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animatsioonifilmides, millest tuntuimad on Lotte ja Elastiknaine “Imelistes”.Evelin Võigemasti näitlejatööd on tunnustatud arvukate auhindadega: mitmed erinevad näitlejapreemiad, publikupreemiad, Kultuurkapitali preemiad, Eesti Teatriliidu auhind, Kroonika Aasta meelelahutaja tiitel, kolleegipreemiad, Eesti Filmi- ja Teleauhind jpt.Evelin on kahe lapse ema ning õnnelikus suhtes, ta armastab liikuda ja olla laval ning naudib aplausi.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Evelin Võigemastiga juttu näitlemisest teatris ja filmis ning kodumaise publiku käitumisest, rolli loomisest ja andekusest, kultuuri väärtustamisest, polariseerumisest ja ühisosa leidmise vajalikkusest, empaatiast ja päris elust, kaunist küpsemisest ja paljust muust huvitavast.

Mari-Liis Rüütsalu on Ekspress Grupi juhatuse esimees. Ta on õppinud majandust ja täiendanud end jooksvalt meedia, avalike suhete ja juhtimise vallas. Mari-Liis alustas oma tõsisemat karjääri Estravelis, kus ta töötas kokku pea 15 aastat. Alustades projektijuhi ametist ning lõpetades juhtides turunduse- ja tootevaldkonda. Siis suundus ta täiesti pea ees meediasse. Esmalt puhtalt online-uudisteportaali Delfi tegevjuhina. Seejärel liitis ta kaks ettevõtetet – toonase Eesti Ajalehed ja Delfi, millest sai kokku Ekspress Meedia. 2017. aastal sai Mari-Liis kutse asuda juhtima Ekspress Gruppi, kus ta on nüüdseks töötanud seitse aastat. Peamiseks tööks on meediakontserni kasvustrateegia loomine, laienemine ja olemasolevate ettevõtete valitsemine. Selle aja jooksul on läbitud erinevaid aegu, ettevõtteid konsolideerides, neid müües ja ostes. Peamiseks strateegiaks on olnud meedia ja ajakirjanduse digitaliseerimine, milles Eesti on kindlasti üks maailma tublimaid.Mari-Liis on kahe poja ema ja oma abikaasaga on koos oldud juba 25 aastat. Tema suureks kireks on (rahva)sport: ta armastab joosta, suusatada, jõutrenni teha ja golfi toksida. Vabal ajal meeldib Mari-Liisile kokata, reisida ja vandele asjadele uus ja elus elu luua.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu tippjuhi töökogemusest ja muutuvast meediamaastikust, ajakirjandusest kui pidepunktist ja sõnavabadusest, väärtusbaasist elus ja töös, kokkamisest ja sportimisest ning oskusest olla rahul enda ja eluga.

Helena Väljaste on psühholoog ja teadveloleku õpetaja. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis psühholoogiat ning lisaerialana avalikke suhteid ja imagoloogiat. Helenat kütkestab hea vaimse vormi ja suurepäraste nõustamisoskuste valdkond. Ta on oma väljaõpet täiendanud mitmetel mindfulnessi ehk teadveloleku, enesesõbralikkuse, motiveeriva intervjueerimise, kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia ja paljudel teistel  vaimse tervisega seotud koolitustel. Täna pakub ta oma 15-aastaseid kogemusi teadveloleku ja (enese)hoolivuse praktikate rakendamisest konsultatsioonidel ja retriitidel, koolitab riigiasutusi ja ettevõtteid ning juhendab erinevaid kursuseid. Olles sertifitseeritud teadveloleku õpetaja täiendab ta end selles vallas pidevalt ning panustab aktiivselt selle populariseerimisse ja kvaliteeti Eestis. Ta on Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu Assotsiatsiooni (EMITA) asutajaliige ning MTÜ Vaikuseminutid liige.Helena on kahe lapse ema ning õnnelikus suhtes ning naudib pikki jalutuskäike, meelerahu praktikaid, joogat ning oma psühholoogitöös suure huvi ja uudishimuga inimeseks olemise uurimist.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu teadvelolekust ja tähelepanust ning sellest tulenevast enesejuhtimisvõimekusest, mõtetest ja emotsioonidest, enesesõbralikkusest ja suhtest iseendaga, sotsiaalmeediast ja nutiseadmetest, lastest ja noortest ning vaimse tervise kriisist ja sisemisest hügieenist ning paljust muust ärksameelsest.

Tiina Lokk-Tramberg on Pimedate Ööde Filmifestivali direktor, Eesti filmindustegelane ja -õppejõud. Ta õppis Moskvas Rahvusvahelises Filmiinstituudis filmiteooriat ja -kriitikat. Filmimaailmas on ta töötanud paljudel ametikohtadel, alustades filmilevi- ja reklaamifirmast Meedium, seejärel Tallinnfilmi stuudios käsikirjatoimetaja ja kunstinõukogu aseesimehena, ta on olnud peatoimetaja filmiajakirjadele Multimedia ning Pilt ja Sõna, loonud filmilettevõtted FilmiMAX ja Marvofilm, tema peetud ametipostide sekka kuuluvad ka hankejuht ja -konsultant, filmikriitik, režissöör, käsikirjadoktor, nõustaja ja palju muud. Pimedate Ööde Filmifestival startis 1997. aastal Tiina Loki initsiatiivil ning ta on olnud 28 aastat PÖFFi festivali direktor, programmijuht ja juhatuse liige. Alates 2014. aastast kuulub PÖFF A-kategooria festivalide hulka (nagu näiteks Veneetsia, Cannes’i ja Berliini filmifestivalid). Oma teadmisi filmivaldkonnast jagas ta veerand sajandit ka õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Eesti Kunstiakadeemias ning Balti Filmi- ja Meediakoolis – viimases valiti ta 2012. aastal filmikunsti professoriks ning ta oli BFMi algaastatel üks filmikunsti õppekava aluste väljatöötajatest. Alates 1992. aastast on ta olnud Berliini ja Cannes’i rahvusvaheliste filmifestivalide erikorrespondent, ta on ka Euroopa Filmiakadeemia liige. Tema tööd filmivaldkonna edendamisel on tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Välisministeeriumi kultuuripreemiaga, Eesti Kultuurkapitali preemiaga, 2020. aastal riikliku kultuuri aastapreemiaga ning Postimehe kultuuriveduri auhinnaga. Aastatel 2012–2015 oli ta XII Riigikogu liige. Ta on kahe tütre ema ja õnnelik vanaema ning naudib võimalusel vaba aega perega ja oma maakodus.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu filmimaailmast ja kultuuri ellujäämisest, A-klassi festivali tähendusest Eesti riigile ja kultuuridiplomaatiast, läbipõlemisest ja usaldusest, meeskondade juhtimisest ja inimsuhetest, lastest ja tervisest ning südamelutikatest ja paljust muust huvitavast.

Anni Arro on kokaraamatute autor ja kokk. Ta alustas oma kokandusalast teekonda Itaaliast Iesi linnast, kus õppis Slow Food Cooking School’is itaalia köögi põhitõdesid. Tema sulest on ilmunud üheksa kokaraamatut: „Saiad, pirukad, suupisted“, „Haapsalu kohvikuid ja retsepte“, kaks osa sarjast „Sepamaa talu köök“, „Itaalias, Pelgurannas ja Sepamaal“, „Toidupäevik“, „Parimad palad“, lastele „Roosamanna ja banaanismuuti ehl lapsepõlvetoidud siis ja praegu“ ning viimati 2023. aastal „​Läbi Lillede. Vanaemast inspireeritud retseptid“. Anni on osalenud kodumaise kohvikukultuuri arendamises: Haapsalus asuv Müüriääre kohvik on saanud temalt abi kontseptsiooni ja kujunduse osas, Haapsalus oli ka Epp Maria Galerii kohvik, Tallinnast mäletame tema loodud poulaarseid kohvikuid Kukeke ja Komeet. Ta on osalenud ka Bocuse d'Or Eesti 2023 maitsežüriis. Televaatajale on Anni Arro tuttav kokandussaatest „Meie annid“ ja „Terevisiooni“ kokandusnurgast.Anni on abielus ja kahe lapse ema ning jagab oma aega maakodu ja Tallinna kodu vahel. Pealinnas on tal oma Stuudioköök, kus ta korraldab õhtusööke ja kooskokkamisi, et oma loodud toiduelamusi teistega jagada. Kõige hingelähedasemaks kokandusalaseks väljundiks on tema jaoks siiski jäänud kokaraamatute kirjutamine ning oma aias Sepamaa talus Pärnumaal köögiviljade kasvatamine ning nendega kokkamine. Anni usub, et hea toit ühendab inimesi, teeb rõõmsaks ja ilusaks.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ jagab Anni Arro oma mõtteid toidukultuurist ja kokkamisest, söögist ja kvaliteetsest toorainest, juttu tuleb ka lastest ja nende kasvatamisest, kodust ja pereelust, näpud mullas aiamaal toimetamisest, armastusest ja elu põhiväärtustest ning paljust muust huvitavast.

Birgit Kermes on koolitaja ja kommunikatsioonijuht. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja  kommunikatsiooni osakonnas avalikkussuhete ja teabekorralduse erialal. Koolitajana, treenerina ja konsultandina on ta töötanud alates ülikooli kolmandast kursusest, on andnud kommunikatsioonikoolitusi, konsulteerinud erakliente, lahendanud kriise või treeninud inimesi selgelt oma sõnumeid edastama. Samuti on ta tegutsenud kommunikatsiooniõppejõuna erinevates õppeasutustes. Ta on ka coach, superviisor, neurolingvistilise programmeerimise meistertreener ning täiendanud end väga paljudes muudes teemades.Ta on kommunikatsioonijuhtimist ja turundustööd ning meeskondade vedamist teinud nii avalikus sektoris (EAS, Päästeamet, Põha-Eesti Verekeskus) kui ka erasektoris (rahvusvaheline kaubandus, Eesti Pandipakend). Birgiti jaoks on alati oluline olnud ka keskkonnateadlikkus ja loodushoid: ta oli aastal 2008 Teeme Ära põhituumikus logisikaplaani juht, aastal 2018 Suure maailmakoristuspäeva Let’s Do It World põhitiimis action-tiimide liider, vabatahtlike eestvedaja ja staabijuht. Seejärel panustas ta üle kahe aasta Rohetiigri koostööplatvormi arendamisse, kus oli üksikisiku strateegilise suuna eestvedaja. Ühiskondlikusse töösse on ta investeerinud ligi 15 aastat oma elust palgatöö kõrvalt või vahel ka põhitööna. Huumoril on Birgiti elus oluline roll: koos Point Productions tiimiga on ta kirjutanud stand-up tekste Tõnis Niinemetsale, Kristjan Lüüsile, Jan Uuspõllule, Ott Sepale ja paljude teiste esinemiste jaoks. Ta on EFTA auhindadega pärjatud teleseriaali „ALO“ esimesel hooajal platsil olnud produtsendina ja olnud ka seriaali idee õhku viskajaks. Äsja tuli ta välja oma haridusliku meelelahutusetteastega „Dead End Talk“, mis räägib kuidas me igapäevaselt teeme oma parima, kuid sellele vaatamata satume mingil hetkel tupikusse. Ta on kahe lapse ema ning naudib pidevat enesetäiendmist, lugemist ja õppimist, inimestega tegelemist.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu tupikutest väljatulemisest ja julgelt oma teed käimisest, hirmude ületamisest, kommunikatsioonist ja tänapäevasest juhtimisest, kaosemomendist loomisest ja probleemide lahendamisest, Eesti riigi uue narratiivi otsingutest, huumori olulisusest, neurolingvistilisest programmeerimisest, loodusest ja paljust muust huvitavast.

Katariina Unt on näitleja, kes on oma loomingulist annet väljendanud ka läbi lavastamise ja tantsu. Ta õppis Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris ning töötas Tallinna Linnateatris ja VAT Teatris ning vabakutselise näitlejana mujalgi. Ta on mänginud paljudes filmides, näiteks „Jüri Rumm“, „Somnambuul“, „Libahundi needus“, „Püha Tõnu kiusamine“, „Kirjad Inglile“, „Idioot“, „Polaarpoiss“, „November“ ja mitmed teised teosed ning äsjalinastunud mängufilmis „Emalõvi“, televaatajad teavad teda seriaalidest „Kired“ ja „Süvahavva“, ta on dubleerinud ka laste- ja animafilme. Katariina Undi näitlejameisterlikkust on tunnustatud selliste auhindadega nagu Voldemar Panso preemia, Suure Vankri auhind, Naisnäitleja auhind, Ants Lauteri nimeline auhind, Eesti Kutuurkapitali aastapreemia, Hea Teatri auhind, Helmi Tohvelmani nimeline auhind, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestusmedal. Teatrilavadel on ta mänginud kümnete klassikaliste ja moodsate meistrite loomingus ning loonud ikoonilisi rolle, mille kaudu ta on teatripublikule meelde jäänud ja hinge pugenud. Tosin aastat on ta õpetanud näitlejatööd – algul Lavakas, viimased seitse aastat on ta töötanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias etenduskunstide osakonna näitleja eriala vastutava õppejõuna. Ta on tütre ema ning õnnelikus abielus.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu näitlemisest, lavastamisest ja filmikunstist, aga ka noortest ja murdeeast ning nendega seonduvatest rasketest teemadest, eneseanalüüsist ja tasakaalust, maailmade loomisest ja koodi muutmisest, sisemisest loomingulisest kodust ja näitlejaks olemise uurimisest ning paljust muustki.

Kertu Moppel on lavastaja, näitleja, stsenarist. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis maalikunsti ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Näitleja ja lavastajana on ta töötanud Rakvere Teatris ja Draamateatris, lavastanud on ta ka Von Krahli Teatris, Tartu Uues Teatris ja Vaba Laval. Tema tööd on tunnustatud Ants Lauteri nimelise auhinna ja Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga. Näitlejana on ta televaatajatele tuttav seriaalist „Padjaklubi“, teatrisõpradele Rakvere Teatrist, Ugalat, Von Krahlist ja mujaltki. Stsenaristina on ta kirjutanud seriaali „Naised vormis“ ja “Homme põgeneme”, mitmeid Tõnis Niinemetsa stand-up komöödia showsid ja töötab mitme käsil oleva projekti kallal. Ta on tütre ema ning leiab, et oluline on toetada kummalisi ja teistmoodi teatrinägemusi.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Kertu Moppeliga juttu kultuurist, kunstist ja teatrist, näitlemisest ja lavastamisest, tühistamiskultuurist ja kapitalismist, nalja tegemisest ja huumorist ning paljust muustki.

Epp Kärsin on koolitaja, kelle peamiseks teemavaldkonnaks on teadlik seksuaalsus, intiimsus, naudingud, seksuaaltervis ja inimsuhted. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis kehakultuuri, kust on saanud ettevalmistuse seksuaalsuse alustele, anatoomiale ning füsioloogiale. Aastaid töötas ta treenerina ja tantsuõpetajana ning on tegelenud ka ülekaalus inimestega. Täiendanud on ta end Holistika Instituudis, Hiina meditsiini valdkonnas ning läbinud erinevaid tantrateraapia koolitusi ja töötubasid. Tantra sõna ta ise ei ise kasuta, sest selle tähendus on paljude jaoks rikutud. Ta ei tööta terapeudina, vaid on kogemuskoolitaja ja jagab inimestega oma isiklikku praktilist kogemust. Tema koolitustel on viimase kümne aasta jooksul käinud üle 42 000 inimese.Aastal 2023 kirjutas ta koos Mihkel Rauaga raamatu „Ennast raiskame võõrastes voodites“, tal on oma vestlusõhtu paaridele ning koostöös Apolloga loengusari noortele „Seksist ilma häbita!“. Ta on tütre ema ning armastab rattasporti, tantsida, kõiki kehaliselt aktiivseid tegevusi, muusikat, raamatuid, elu ja inimesi. Epp usub, et armastus päästab maailma.Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb Epp Kärsiniga juttu tema maailmast ja unistuste elu loomisest, seksuaalenergia väest, kallistamisest ja suudlemisest, unenägemisest, elutervest enesearmastusest, meediast ja teiste arvamustest, ühiskonnast ja armastusest.

Eva Luigas on aiandusajakirjanik ja ajakirja Maakodu tegevtoimetaja. Ta on töötanud ka ajakirjades Kodukiri, TervisPluss, Eesti Naine, teinud saateid Vikerraadios ja Eesti Televisioonis, olnud ajakirja Aed peatoimetaja ning tema aiatarkusi kuuleb podcastist „Eva Luigase kõnetraat“.Eva on õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis näitejuhtimist, Tallina Kõrgemas Majanduskoolis rahvusvahelist ärijuhtimist, Räpina Aianduskoolis maastikuehitust, Tallinna Ehituskoolis mööbli restaureerimist. Ta on varasemalt töötanud administreerimise, müügi ja turunduse valdkondades Nukuteatri ja Draamateatri, Õllesummeri ja PÖFFi korraldustiimides.Seejärel vahetas ta valdkonda ning keskendus ta peamiselt aiandusele ja meediale. Ta on end täiendanud Inglismaal Osborne House’is ja töötanud ka Hansaplantis. Eva on kirjutanud neli aiaraamatut ja andnud välja kaks aiakalendrit „Minu Aiapäevik“. Ta on kahe poja ema ning naudib ka vanaemaks olemist, oskab hästi õmmelda ja mööblit restaureerida, naudib käsitsi tegemise oskust ja ise ilu loomist.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks aiandusele ja loodusele juttu ka süvenemisest ja meisterlikkusest, õppimisest ja loomingust, planeerimisest ja loobumisest, meediast ja lugude jutustamisest, enda isikupärase stiili leidmisest, perest ja kodust ning muust huvitavast.

Ingrid Lukas on muusik, laulja ja lugudekirjutaja, muusikaterapeut, hääleuurija, helimüstik. Alates kümnendast eluaastast on ta elanud Šveitsis. Muusikat on ta õppinud Zürichi Kunstide Ülikoolis, Berliini Kunstiülikooli magistrantuuris omandas ta muusikaterapeudi eriala ning on end täiendanud New Yorgis.Muusikaterapeuditööd tegi ta Šveitsi taastusravikliinikus, peamiselt psühhosomaatiliste probleemide ja trauma läbi elanud inimestega. Tema enda noorpõlve kogemus selektiivsest mutismist ehk valikulisest tummusest, mis tuleneb suutmatusest end väljendada. See pani teda sügavalt süvenema emotsionaalsesse ja füüsilisesse stressi teemadesse, mida tema kogemusel on võimalik tervendada läbi muusika. Tema muusikalise väljenduse kogukonnaks on Ingrid Lukas Band, mis on andnud kontserte Euroopas ja Ameerikas. Tänaseks on tal ilmunud viis albumit, neist viimane „Elumeloodia“. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks muusikale ja muusikateraapiale juttu ka oma hääle leidmisest, küpsemisest ja oma elumeloodiast, sisekõnest, emotsioonidest ja vabanemisest, Eestist ja Šveitsist, juurtest ja esivanematest, ja seda kõike nii sõnas kui ka muusikas.

Kris Lemsalu on kunstnik. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias keraamikat, täiendas end Taani Disainikoolis ja Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Tema loomingut on esitletud näitustel Eestis, Austrias, Ameerikas, Mehhikos, Ühendkuningriidis, Tšehhis, Taanis, Saksamaal, Itaalias, Soomes, Rumeenias ja mujalgi ning tema teoseid on mitmes muuseumi-ja erakogus. 2019. aastal esindas ta Eestit 58. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljonis. Tema esindajateks rahvusvahelisel kunstiturul on Temnikova & Kasela Galerii. Kris Lemsalu tööd on tunnustatud Noore kultuuritegelase preemia, Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemiaga. Ta on teinud koostööd paljude kunstnikega, teiste seas näiteks maalikunstnik Tiit Pääsuke, muusik Kyp Malone, tekstiilikunstnik Johanna Ulfsak, skulptor Edith Karlson jt. Oma loomingus kasutab ta materjalina peamiselt portselani, karusnahka, villa, silikooni, leidobjekte, muusikat, videot ning ka perfomance’it. Kris Lemsalu loomingut iseloomustab tähelepanu koloriidi- ja pinnaefektidele, huvi arhetüüpsete ja sümboolsete motiivide vastu, irooniline ja refleksiivne suhe oma vahenditesse, lavastuslikkus ja absurdimaiguline huumor. Nomaadliku eluviisiga kunstnik elab ja töötab Eestis, New Yorgis, Viinis, vahel ka Mehhikos ja Jaapanis ning mujalgi.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb kunstnik Kris Lemsaluga juttu veel tema nomaadlikust eluviisist ja elust mitmetes eri maades, isikupärasest stiilist ja kuidas oma riietes kodus olla, sotsiaalmeediast kui põrgutulest, NYCi Jungi raamatukogust ja Veneetsia biennaalist, väravate loomisest ja muustki.

Tiina Saar-Veelmaa on psühholoog ja tööõnne uurija, kes on 23 aastat pühendunud teemale kas ja kuidas oma karjääris ehk rahuldustpakkuvas eneseteostuses leida rõõmu. Psühholoogiat õppis ta Audentese Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnast pärineb tema magistrikraad ning ta on end täiendanud väga paljudes psühholoogiaga seotud valdkondades ja teemades, alates Soomes õpitud Meisner tehnikas näitlejaõppest kuni psühhodraama, perekonstellatsioonide ja superviisorluseni. Tema koolituste peateemadeks on lisaks tööõnnele ka muudatuste juhtimine, arenguvestlused, töötajate värbamine ja motiveerimine, heaolu ja vaimne tervis, klienditeekonna loomine, X, Y, Z ja Alfageneratsiooni erinevused ja ootused elule ning palju muudki. Tiina on ka Eesti Kunstiakadeemia külalislektor, ajakirja Edasi kaasautor, ta on kirjutanud seitse raamatut, viimati ilmus tema sulest luulekogu „Kas ma ütlesin moonid“. Kolme tütre ema hobideks on kirjutamine ja lugemine, loodus ja aiandus ja permakultuur, kaasaegne kunst, näitlemine, väärtfilmid, jazztants ja pilates. Ta on startup-i HappyMe asutaja ja tegevjuht. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu tööõnnest ja karjäärist, läbipõlemisest, ülemaailmsest FOMO-st ja võrdlemismajandusest ning rattas elamisest, erinevatest generatsioonidest ja tänapäeva töökultuurist, tundekasvatusest ja noortest ning muust huvitavast.

Olga Temnikova on galerist, kes koos partneri ja abikaasa Indrek Kaselaga asutas 2010. aastal Temnikova & Kasela galerii. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini ja maali, on lapsena võitnud üle-eestilisi kunstikonkursse. Peale ülikooli töötas ta mõnda aega disainerina. Sellest hetkest, kui galerist Piia Ausman kutsus teda ArtDepoosse tööle, tundis Olga, et galeristi amet on just see, mis teda vaimustab. Temast sai kirglik Eesti nüüdiskunsti rahvusvahelisele areenile viija, kes ehitas nullist üles terve valdkonna. Tema tööd ja panust kodumaise kunstielu edendamisel on tunnustatud näiteks noore kultuuritegelase eripreemia ja Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Postimehe Kultuuriveduri auhinnaga. Temnikova & Kasela Galerii on Eesti kunstnikke viinud rahvusvahelistele biennaalidele ja messidele, nende tiiva alla kuuluvad: Edith Karlson, Flo Kasearu, Inga Meldere, Jaan Toomik, Jaanus Samma, Kaarel Kurismaa, Kaido Ole, Katja Novitskova, Kris Lemsalu, Krista Mölder, Merike Estna, Mikko Hintz, Oleg Frolov, Olga Chernysheva, Sigrid Viir, Tommy Cash, Tony Schmale.Lasnamäelt pärit Olga on kahe lapse ema, teda võlub tervislik ja keskkonnateadlik eluviis, ta on põhjalik, süsteemse mõtlemise ja terava mõistuse ning sooja südamega, kirglik oma valdkonna edendaja.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu kunstist ja kultuurist mitme nurga alt, galeristitööst, rahvusvahelistest kunstiturgudest, ka venelastest ja Venemaast, suhetest ja emadusest, teadlikkusest ja arengust.

Liisa Vurma on disainistrateeg ja arengunõustaja, kes on viimased 17 aastat elanud Austraalias. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, aga asus seejärel tööle disainerina ja töötas agentuurides Kolm Karu, Royal Service, Identity.27-aastaselt kolis ta Melbourne’i, kus tegi Swinburne’i Tehnikaülikoolis disaini ja kommunikatsiooni alal magistrikraadi. Ta töötas kümme aastat disaini ja tootedisaini tiimide juhina, tegeles ka startup’ide ja nõustamisega ning edendas edukalt sealset teenusedisaini valdkonda, kuni jäi emaduspuhkusele. Ta on kahe poja ema. Liisa on kirglik tervislike töökeskkondade looja: teda huvitab vaimne ja füüsiline tervis, isiklik ja töine areng – kõik see viis teda teenusedisaini kõrval ka coaching’u õpinguteni. Väikelaste kõrvalt tegeles ta ka ettevõtlusega, luues naisettevõtjatele professionaalset arengut toetava keskkonna Nudge.me. Täna on ta keskendunud Cairnmillal Instituudis psühhoteraapia magistriõpingutele.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ räägib Liisa Vurma lisaks emadusele ja kärgperendusele ka teenusedisainist ja disainmõtlemisest, psühholoogiaõpingutest ja inimloomuse olemuse uurimisest, elust Austraalias ja austraallaste mõttemaailmast ja suhtlemisviisist ning muust huvitavast.

Maarja Merivoo-Parro on ajaloolane ja ajakirjanik, kes uurib ja kajastab kultuuri ja meedia puutepunkte ning naudib lugudeloomise kunsti. Raadiokuulajad teavad teda Raadio 2 ja Vikerraadio eetrist (ta on teinud raadiosaateid ka Lätis ja Ameerikas), ETV vaatajad saadetest „Uudishimu tippkeskus“ ja „Nova“, lugejad teadusuudisteportaali Novaator veergudelt. Suure keelehuvilisena on õppinud ligi kahtekümmet keelt.Akadeemilises töös on ta pühendunud Ulgu-Eesti teemade uurimisele. Ajalugu õppis ta Tallinna Ülikoolis ning on end täiendanud ka Šotimaal, Ameerikas, Lätis, Soomes. Doktorikraad pärineb tal Tallinna Ülikoolist ja järeldoktor Jyväskyla Ülikoolist, kus ta ka praegu teadust teeb, uurides Marie Curie granti toel Soome-Eesti sõprussuhteid iseseisvumisaja algul.Ta on olnud Vabamu ja Tallinna Linnamuuseumi näituste kuraator ning on praegu üks kuraatoritest Kanadas Torontos 2028. aastal avatava väliseesti muuseumi VEMU loomisprotsessis. Tema professionaalsust on tunnustatud Michael G. Karni ja Fulbrighti ning mitmete teiste stipendiumitega, ta on saanud Eesti Teadusagentuurilt riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tunnusmärgi. Äsja ilmus temalt „AjalooLASTE õpik 5. klassile“, varasemalt on ilmunud „Eestlased Ameerikates“ ja „Maarja varia“.Maarja on tegelenud ka perfomance-kunsti, moderntantsu ja muusikaga nii instrumentalisti kui ka vokalistina, kutsunud ellu Bändisärgipäeva, laulja-lugudekirjutajana on ta tuntud kui Aprillo.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu veel ajaloost ja haridusest, Eestist ja Soomest, keeleõppest ja teineteisemõistmisest, sisemisest motivatsioonist, meediast ja raadiost ja telest ning paljust muust huvitavast.

Virge Naeris tegeleb pärast kergejõustiku tippsportlase karjääri lõpetamist peamiselt psühholoogilise nõustamisega ja idamaiste praktikate õpetamisegaAastatel 1986-2002 teenis ta Eesti meistrivõistlustelt 43 medalit, ta on olnud 46 korda Eesti koondises, on kahekümnekordne Eesti Meister, teda on valitud viis korda Eesti parimaks naiskergejõustiklaseks, parandanud Eesti rekordeid nii kolmikhüppes kui ka seitsmevõistluses. Ta on osalenud maailmameistrivõistlustel, saavutas sise-EM võistlustel 1995. aastal 5. koha ja olümpiamängudel 1996. aastal Atlantas sai ta kolmikhüppes 14. koha. Tallinna Pedagoogikaülikoolis kehakultuuri teaduskonna lõpetamise järel süvenes Virge Naeris Professionaalse Psühholoogia Erakoolis ja Audentese Ülikoolis psühholoogiaõpingutesse ning tegeleb tänaseni nõustamisega. Mõnda aega töötas ta ka õpetajana Rocca al Mare koolis ning Niitvälja Golfiklubis.Üheks tema tegevusvaldkonnaks on idamaised praktikad: ta on õppinud joogat, shindod, qigongi, hiina meditsiini ning õpetab ida tervisetarkustel ja praktikatel baseeruvat liikumist ja eluviisi Bliss Teraapiakeskuses ning erinevates Tervise Alkeemia retriitidel. Ta on pikaaegses õnnelikus suhtes ja kahe poja ema ning naudib elu kooskõlas loodusega.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks spordile ja liikumisele juttu veel oma keha kuulamisest, ida tervisepraktikatest ja hiina meditsiinist, tasakaalust ja oma hinge teel olemisest, naisena küpsemisest ja huumorimeele olulisusest.

Mari Kalkun on laulja ja laulukirjutaja, helilooja ja muusik, pärimusekandja. Tema muusikas sulavad kokku pärimus ning kaasaegne helikeel ja elutunnetus, minevik ja olevik. Meeldejäävad meloodiad ja ruumilised helimaastikud on inspireeritud eesti luulest ja loodusest, regilaulust ja elust enesest. Ta on kasutanud muusika loomisel kandleid, akordioni, kitarri, klaverit, elektroonikat, kuid eeskätt tunneb laulja ära tema vägeva ja nüansirikka hääle järgi.Mari Kalkunil on cum laude magistrikraad pärimusmuusika laulu erialalt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekavast, aasta õppis ta ning andis ka oma magistrikontserdi Soomes Sibeliuse Akadeemias.Karismaatilise ja vahetu olekuga lauljana ning omanäolise käekirjaga loojana on ta oma soolokontsertidega pälvinud rohkelt rahvusvahelise meedia tähelepanu. Ta on esinenud enamikes Euroopa riikides, Ameerikas, Kanadas, Uus-Meremaal, Austraalias, Lõuna-Koreas ja Jaapanis ning esindanud Eestit ka mainekal maailmamuusikafestivalil WOMEX. Ta on teinud kaastööd Klassikaraadiole ja BBC-le, löönud kaasa arvukates rahvusvahelistes muusikaprojektides ja teinud koostööd nimekate maailmamuusikutega. Tal on oma plaadifirma Aigu Om Records ning ta korraldab Võrumaal festivali Aigu Om!. Ta on tütre ema ning elab oma esivanemate talus.

Eva Palm on Live Nation Estonia peapromootor, kes on kontserdikorralduses tegutsenud juba veerand sajandit ning tegeleb peamiselt maailmanimede Baltikumi toomisega.Peale ajalooõpinguid Tartu Ülikoolis elas ta mõned aastad Ameerikas ning kodumaale naastes töötas tosin aastat reisikorralduses Estravelis ja Hermann Reisides/Kaleva Travelis.Olles olnud kontserdikorralduses tegev 25 aastat – algul BDG-s ja nüüd Live Nationis – on ta töötanud enamustel live-show loomise jaoks vajalikel ametipostidel ning korraldanud näiteks selliste superstaaride kontserte nagu näiteks The Weeknd, Depeche Mode, Madonna, Rammstein, Metallica, Bon Jovi, Guns’n’Roses, Robbie Williams, Lady Gaga, Red Hot Chilli Peppers, Elton John ja paljud teised.Eva on kahe tütre ema ning lisaks reisimisele on tema suureks kireks on sisekujundus ja kunst, ta on end täiendanud EKA kursuselt ja tal on kaunis keraamikakogu ning  palju erilisi taieseid maailmarännakutelt. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks muusikateemadele juttu ka Eestist kui perifeeriast, staariks olemisest, lastest ning nendega seotud keerulistest väljakutsetest, aardeotsingutest kunstirindel ning naiseks olemise ägedatest aspektidest.