Iga naine on lugu

Katariina Unt on näitleja, kes on oma loomingulist annet väljendanud ka läbi lavastamise ja tantsu. Ta õppis Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris ning töötas Tallinna Linnateatris ja VAT Teatris ning vabakutselise näitlejana mujalgi. Ta on mänginud paljudes filmides, näiteks „Jüri Rumm“, „Somnambuul“, „Libahundi needus“, „Püha Tõnu kiusamine“, „Kirjad Inglile“, „Idioot“, „Polaarpoiss“, „November“ ja mitmed teised teosed ning äsjalinastunud mängufilmis „Emalõvi“, televaatajad teavad teda seriaalidest „Kired“ ja „Süvahavva“, ta on dubleerinud ka laste- ja animafilme. Katariina Undi näitlejameisterlikkust on tunnustatud selliste auhindadega nagu Voldemar Panso preemia, Suure Vankri auhind, Naisnäitleja auhind, Ants Lauteri nimeline auhind, Eesti Kutuurkapitali aastapreemia, Hea Teatri auhind, Helmi Tohvelmani nimeline auhind, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestusmedal. Teatrilavadel on ta mänginud kümnete klassikaliste ja moodsate meistrite loomingus ning loonud ikoonilisi rolle, mille kaudu ta on teatripublikule meelde jäänud ja hinge pugenud. Tosin aastat on ta õpetanud näitlejatööd – algul Lavakas, viimased seitse aastat on ta töötanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias etenduskunstide osakonna näitleja eriala vastutava õppejõuna. Ta on tütre ema ning õnnelikus abielus.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu näitlemisest, lavastamisest ja filmikunstist, aga ka noortest ja murdeeast ning nendega seonduvatest rasketest teemadest, eneseanalüüsist ja tasakaalust, maailmade loomisest ja koodi muutmisest, sisemisest loomingulisest kodust ja näitlejaks olemise uurimisest ning paljust muustki.

Kertu Moppel on lavastaja, näitleja, stsenarist. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis maalikunsti ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Näitleja ja lavastajana on ta töötanud Rakvere Teatris ja Draamateatris, lavastanud on ta ka Von Krahli Teatris, Tartu Uues Teatris ja Vaba Laval. Tema tööd on tunnustatud Ants Lauteri nimelise auhinna ja Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga. Näitlejana on ta televaatajatele tuttav seriaalist „Padjaklubi“, teatrisõpradele Rakvere Teatrist, Ugalat, Von Krahlist ja mujaltki. Stsenaristina on ta kirjutanud seriaali „Naised vormis“ ja “Homme põgeneme”, mitmeid Tõnis Niinemetsa stand-up komöödia showsid ja töötab mitme käsil oleva projekti kallal. Ta on tütre ema ning leiab, et oluline on toetada kummalisi ja teistmoodi teatrinägemusi.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Kertu Moppeliga juttu kultuurist, kunstist ja teatrist, näitlemisest ja lavastamisest, tühistamiskultuurist ja kapitalismist, nalja tegemisest ja huumorist ning paljust muustki.

Epp Kärsin on koolitaja, kelle peamiseks teemavaldkonnaks on teadlik seksuaalsus, intiimsus, naudingud, seksuaaltervis ja inimsuhted. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis kehakultuuri, kust on saanud ettevalmistuse seksuaalsuse alustele, anatoomiale ning füsioloogiale. Aastaid töötas ta treenerina ja tantsuõpetajana ning on tegelenud ka ülekaalus inimestega. Täiendanud on ta end Holistika Instituudis, Hiina meditsiini valdkonnas ning läbinud erinevaid tantrateraapia koolitusi ja töötubasid. Tantra sõna ta ise ei ise kasuta, sest selle tähendus on paljude jaoks rikutud. Ta ei tööta terapeudina, vaid on kogemuskoolitaja ja jagab inimestega oma isiklikku praktilist kogemust. Tema koolitustel on viimase kümne aasta jooksul käinud üle 42 000 inimese.Aastal 2023 kirjutas ta koos Mihkel Rauaga raamatu „Ennast raiskame võõrastes voodites“, tal on oma vestlusõhtu paaridele ning koostöös Apolloga loengusari noortele „Seksist ilma häbita!“. Ta on tütre ema ning armastab rattasporti, tantsida, kõiki kehaliselt aktiivseid tegevusi, muusikat, raamatuid, elu ja inimesi. Epp usub, et armastus päästab maailma.Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb Epp Kärsiniga juttu tema maailmast ja unistuste elu loomisest, seksuaalenergia väest, kallistamisest ja suudlemisest, unenägemisest, elutervest enesearmastusest, meediast ja teiste arvamustest, ühiskonnast ja armastusest.

Eva Luigas on aiandusajakirjanik ja ajakirja Maakodu tegevtoimetaja. Ta on töötanud ka ajakirjades Kodukiri, TervisPluss, Eesti Naine, teinud saateid Vikerraadios ja Eesti Televisioonis, olnud ajakirja Aed peatoimetaja ning tema aiatarkusi kuuleb podcastist „Eva Luigase kõnetraat“.Eva on õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis näitejuhtimist, Tallina Kõrgemas Majanduskoolis rahvusvahelist ärijuhtimist, Räpina Aianduskoolis maastikuehitust, Tallinna Ehituskoolis mööbli restaureerimist. Ta on varasemalt töötanud administreerimise, müügi ja turunduse valdkondades Nukuteatri ja Draamateatri, Õllesummeri ja PÖFFi korraldustiimides.Seejärel vahetas ta valdkonda ning keskendus ta peamiselt aiandusele ja meediale. Ta on end täiendanud Inglismaal Osborne House’is ja töötanud ka Hansaplantis. Eva on kirjutanud neli aiaraamatut ja andnud välja kaks aiakalendrit „Minu Aiapäevik“. Ta on kahe poja ema ning naudib ka vanaemaks olemist, oskab hästi õmmelda ja mööblit restaureerida, naudib käsitsi tegemise oskust ja ise ilu loomist.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks aiandusele ja loodusele juttu ka süvenemisest ja meisterlikkusest, õppimisest ja loomingust, planeerimisest ja loobumisest, meediast ja lugude jutustamisest, enda isikupärase stiili leidmisest, perest ja kodust ning muust huvitavast.

Ingrid Lukas on muusik, laulja ja lugudekirjutaja, muusikaterapeut, hääleuurija, helimüstik. Alates kümnendast eluaastast on ta elanud Šveitsis. Muusikat on ta õppinud Zürichi Kunstide Ülikoolis, Berliini Kunstiülikooli magistrantuuris omandas ta muusikaterapeudi eriala ning on end täiendanud New Yorgis.Muusikaterapeuditööd tegi ta Šveitsi taastusravikliinikus, peamiselt psühhosomaatiliste probleemide ja trauma läbi elanud inimestega. Tema enda noorpõlve kogemus selektiivsest mutismist ehk valikulisest tummusest, mis tuleneb suutmatusest end väljendada. See pani teda sügavalt süvenema emotsionaalsesse ja füüsilisesse stressi teemadesse, mida tema kogemusel on võimalik tervendada läbi muusika. Tema muusikalise väljenduse kogukonnaks on Ingrid Lukas Band, mis on andnud kontserte Euroopas ja Ameerikas. Tänaseks on tal ilmunud viis albumit, neist viimane „Elumeloodia“. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks muusikale ja muusikateraapiale juttu ka oma hääle leidmisest, küpsemisest ja oma elumeloodiast, sisekõnest, emotsioonidest ja vabanemisest, Eestist ja Šveitsist, juurtest ja esivanematest, ja seda kõike nii sõnas kui ka muusikas.

Kris Lemsalu on kunstnik. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias keraamikat, täiendas end Taani Disainikoolis ja Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Tema loomingut on esitletud näitustel Eestis, Austrias, Ameerikas, Mehhikos, Ühendkuningriidis, Tšehhis, Taanis, Saksamaal, Itaalias, Soomes, Rumeenias ja mujalgi ning tema teoseid on mitmes muuseumi-ja erakogus. 2019. aastal esindas ta Eestit 58. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljonis. Tema esindajateks rahvusvahelisel kunstiturul on Temnikova & Kasela Galerii. Kris Lemsalu tööd on tunnustatud Noore kultuuritegelase preemia, Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemiaga. Ta on teinud koostööd paljude kunstnikega, teiste seas näiteks maalikunstnik Tiit Pääsuke, muusik Kyp Malone, tekstiilikunstnik Johanna Ulfsak, skulptor Edith Karlson jt. Oma loomingus kasutab ta materjalina peamiselt portselani, karusnahka, villa, silikooni, leidobjekte, muusikat, videot ning ka perfomance’it. Kris Lemsalu loomingut iseloomustab tähelepanu koloriidi- ja pinnaefektidele, huvi arhetüüpsete ja sümboolsete motiivide vastu, irooniline ja refleksiivne suhe oma vahenditesse, lavastuslikkus ja absurdimaiguline huumor. Nomaadliku eluviisiga kunstnik elab ja töötab Eestis, New Yorgis, Viinis, vahel ka Mehhikos ja Jaapanis ning mujalgi.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb kunstnik Kris Lemsaluga juttu veel tema nomaadlikust eluviisist ja elust mitmetes eri maades, isikupärasest stiilist ja kuidas oma riietes kodus olla, sotsiaalmeediast kui põrgutulest, NYCi Jungi raamatukogust ja Veneetsia biennaalist, väravate loomisest ja muustki.

Tiina Saar-Veelmaa on psühholoog ja tööõnne uurija, kes on 23 aastat pühendunud teemale kas ja kuidas oma karjääris ehk rahuldustpakkuvas eneseteostuses leida rõõmu. Psühholoogiat õppis ta Audentese Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnast pärineb tema magistrikraad ning ta on end täiendanud väga paljudes psühholoogiaga seotud valdkondades ja teemades, alates Soomes õpitud Meisner tehnikas näitlejaõppest kuni psühhodraama, perekonstellatsioonide ja superviisorluseni. Tema koolituste peateemadeks on lisaks tööõnnele ka muudatuste juhtimine, arenguvestlused, töötajate värbamine ja motiveerimine, heaolu ja vaimne tervis, klienditeekonna loomine, X, Y, Z ja Alfageneratsiooni erinevused ja ootused elule ning palju muudki. Tiina on ka Eesti Kunstiakadeemia külalislektor, ajakirja Edasi kaasautor, ta on kirjutanud seitse raamatut, viimati ilmus tema sulest luulekogu „Kas ma ütlesin moonid“. Kolme tütre ema hobideks on kirjutamine ja lugemine, loodus ja aiandus ja permakultuur, kaasaegne kunst, näitlemine, väärtfilmid, jazztants ja pilates. Ta on startup-i HappyMe asutaja ja tegevjuht. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu tööõnnest ja karjäärist, läbipõlemisest, ülemaailmsest FOMO-st ja võrdlemismajandusest ning rattas elamisest, erinevatest generatsioonidest ja tänapäeva töökultuurist, tundekasvatusest ja noortest ning muust huvitavast.

Olga Temnikova on galerist, kes koos partneri ja abikaasa Indrek Kaselaga asutas 2010. aastal Temnikova & Kasela galerii. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini ja maali, on lapsena võitnud üle-eestilisi kunstikonkursse. Peale ülikooli töötas ta mõnda aega disainerina. Sellest hetkest, kui galerist Piia Ausman kutsus teda ArtDepoosse tööle, tundis Olga, et galeristi amet on just see, mis teda vaimustab. Temast sai kirglik Eesti nüüdiskunsti rahvusvahelisele areenile viija, kes ehitas nullist üles terve valdkonna. Tema tööd ja panust kodumaise kunstielu edendamisel on tunnustatud näiteks noore kultuuritegelase eripreemia ja Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Postimehe Kultuuriveduri auhinnaga. Temnikova & Kasela Galerii on Eesti kunstnikke viinud rahvusvahelistele biennaalidele ja messidele, nende tiiva alla kuuluvad: Edith Karlson, Flo Kasearu, Inga Meldere, Jaan Toomik, Jaanus Samma, Kaarel Kurismaa, Kaido Ole, Katja Novitskova, Kris Lemsalu, Krista Mölder, Merike Estna, Mikko Hintz, Oleg Frolov, Olga Chernysheva, Sigrid Viir, Tommy Cash, Tony Schmale.Lasnamäelt pärit Olga on kahe lapse ema, teda võlub tervislik ja keskkonnateadlik eluviis, ta on põhjalik, süsteemse mõtlemise ja terava mõistuse ning sooja südamega, kirglik oma valdkonna edendaja.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu kunstist ja kultuurist mitme nurga alt, galeristitööst, rahvusvahelistest kunstiturgudest, ka venelastest ja Venemaast, suhetest ja emadusest, teadlikkusest ja arengust.

Liisa Vurma on disainistrateeg ja arengunõustaja, kes on viimased 17 aastat elanud Austraalias. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, aga asus seejärel tööle disainerina ja töötas agentuurides Kolm Karu, Royal Service, Identity.27-aastaselt kolis ta Melbourne’i, kus tegi Swinburne’i Tehnikaülikoolis disaini ja kommunikatsiooni alal magistrikraadi. Ta töötas kümme aastat disaini ja tootedisaini tiimide juhina, tegeles ka startup’ide ja nõustamisega ning edendas edukalt sealset teenusedisaini valdkonda, kuni jäi emaduspuhkusele. Ta on kahe poja ema. Liisa on kirglik tervislike töökeskkondade looja: teda huvitab vaimne ja füüsiline tervis, isiklik ja töine areng – kõik see viis teda teenusedisaini kõrval ka coaching’u õpinguteni. Väikelaste kõrvalt tegeles ta ka ettevõtlusega, luues naisettevõtjatele professionaalset arengut toetava keskkonna Nudge.me. Täna on ta keskendunud Cairnmillal Instituudis psühhoteraapia magistriõpingutele.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ räägib Liisa Vurma lisaks emadusele ja kärgperendusele ka teenusedisainist ja disainmõtlemisest, psühholoogiaõpingutest ja inimloomuse olemuse uurimisest, elust Austraalias ja austraallaste mõttemaailmast ja suhtlemisviisist ning muust huvitavast.

Maarja Merivoo-Parro on ajaloolane ja ajakirjanik, kes uurib ja kajastab kultuuri ja meedia puutepunkte ning naudib lugudeloomise kunsti. Raadiokuulajad teavad teda Raadio 2 ja Vikerraadio eetrist (ta on teinud raadiosaateid ka Lätis ja Ameerikas), ETV vaatajad saadetest „Uudishimu tippkeskus“ ja „Nova“, lugejad teadusuudisteportaali Novaator veergudelt. Suure keelehuvilisena on õppinud ligi kahtekümmet keelt.Akadeemilises töös on ta pühendunud Ulgu-Eesti teemade uurimisele. Ajalugu õppis ta Tallinna Ülikoolis ning on end täiendanud ka Šotimaal, Ameerikas, Lätis, Soomes. Doktorikraad pärineb tal Tallinna Ülikoolist ja järeldoktor Jyväskyla Ülikoolist, kus ta ka praegu teadust teeb, uurides Marie Curie granti toel Soome-Eesti sõprussuhteid iseseisvumisaja algul.Ta on olnud Vabamu ja Tallinna Linnamuuseumi näituste kuraator ning on praegu üks kuraatoritest Kanadas Torontos 2028. aastal avatava väliseesti muuseumi VEMU loomisprotsessis. Tema professionaalsust on tunnustatud Michael G. Karni ja Fulbrighti ning mitmete teiste stipendiumitega, ta on saanud Eesti Teadusagentuurilt riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tunnusmärgi. Äsja ilmus temalt „AjalooLASTE õpik 5. klassile“, varasemalt on ilmunud „Eestlased Ameerikates“ ja „Maarja varia“.Maarja on tegelenud ka perfomance-kunsti, moderntantsu ja muusikaga nii instrumentalisti kui ka vokalistina, kutsunud ellu Bändisärgipäeva, laulja-lugudekirjutajana on ta tuntud kui Aprillo.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu veel ajaloost ja haridusest, Eestist ja Soomest, keeleõppest ja teineteisemõistmisest, sisemisest motivatsioonist, meediast ja raadiost ja telest ning paljust muust huvitavast.

Virge Naeris tegeleb pärast kergejõustiku tippsportlase karjääri lõpetamist peamiselt psühholoogilise nõustamisega ja idamaiste praktikate õpetamisegaAastatel 1986-2002 teenis ta Eesti meistrivõistlustelt 43 medalit, ta on olnud 46 korda Eesti koondises, on kahekümnekordne Eesti Meister, teda on valitud viis korda Eesti parimaks naiskergejõustiklaseks, parandanud Eesti rekordeid nii kolmikhüppes kui ka seitsmevõistluses. Ta on osalenud maailmameistrivõistlustel, saavutas sise-EM võistlustel 1995. aastal 5. koha ja olümpiamängudel 1996. aastal Atlantas sai ta kolmikhüppes 14. koha. Tallinna Pedagoogikaülikoolis kehakultuuri teaduskonna lõpetamise järel süvenes Virge Naeris Professionaalse Psühholoogia Erakoolis ja Audentese Ülikoolis psühholoogiaõpingutesse ning tegeleb tänaseni nõustamisega. Mõnda aega töötas ta ka õpetajana Rocca al Mare koolis ning Niitvälja Golfiklubis.Üheks tema tegevusvaldkonnaks on idamaised praktikad: ta on õppinud joogat, shindod, qigongi, hiina meditsiini ning õpetab ida tervisetarkustel ja praktikatel baseeruvat liikumist ja eluviisi Bliss Teraapiakeskuses ning erinevates Tervise Alkeemia retriitidel. Ta on pikaaegses õnnelikus suhtes ja kahe poja ema ning naudib elu kooskõlas loodusega.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks spordile ja liikumisele juttu veel oma keha kuulamisest, ida tervisepraktikatest ja hiina meditsiinist, tasakaalust ja oma hinge teel olemisest, naisena küpsemisest ja huumorimeele olulisusest.

Mari Kalkun on laulja ja laulukirjutaja, helilooja ja muusik, pärimusekandja. Tema muusikas sulavad kokku pärimus ning kaasaegne helikeel ja elutunnetus, minevik ja olevik. Meeldejäävad meloodiad ja ruumilised helimaastikud on inspireeritud eesti luulest ja loodusest, regilaulust ja elust enesest. Ta on kasutanud muusika loomisel kandleid, akordioni, kitarri, klaverit, elektroonikat, kuid eeskätt tunneb laulja ära tema vägeva ja nüansirikka hääle järgi.Mari Kalkunil on cum laude magistrikraad pärimusmuusika laulu erialalt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekavast, aasta õppis ta ning andis ka oma magistrikontserdi Soomes Sibeliuse Akadeemias.Karismaatilise ja vahetu olekuga lauljana ning omanäolise käekirjaga loojana on ta oma soolokontsertidega pälvinud rohkelt rahvusvahelise meedia tähelepanu. Ta on esinenud enamikes Euroopa riikides, Ameerikas, Kanadas, Uus-Meremaal, Austraalias, Lõuna-Koreas ja Jaapanis ning esindanud Eestit ka mainekal maailmamuusikafestivalil WOMEX. Ta on teinud kaastööd Klassikaraadiole ja BBC-le, löönud kaasa arvukates rahvusvahelistes muusikaprojektides ja teinud koostööd nimekate maailmamuusikutega. Tal on oma plaadifirma Aigu Om Records ning ta korraldab Võrumaal festivali Aigu Om!. Ta on tütre ema ning elab oma esivanemate talus.

Eva Palm on Live Nation Estonia peapromootor, kes on kontserdikorralduses tegutsenud juba veerand sajandit ning tegeleb peamiselt maailmanimede Baltikumi toomisega.Peale ajalooõpinguid Tartu Ülikoolis elas ta mõned aastad Ameerikas ning kodumaale naastes töötas tosin aastat reisikorralduses Estravelis ja Hermann Reisides/Kaleva Travelis.Olles olnud kontserdikorralduses tegev 25 aastat – algul BDG-s ja nüüd Live Nationis – on ta töötanud enamustel live-show loomise jaoks vajalikel ametipostidel ning korraldanud näiteks selliste superstaaride kontserte nagu näiteks The Weeknd, Depeche Mode, Madonna, Rammstein, Metallica, Bon Jovi, Guns’n’Roses, Robbie Williams, Lady Gaga, Red Hot Chilli Peppers, Elton John ja paljud teised.Eva on kahe tütre ema ning lisaks reisimisele on tema suureks kireks on sisekujundus ja kunst, ta on end täiendanud EKA kursuselt ja tal on kaunis keraamikakogu ning  palju erilisi taieseid maailmarännakutelt. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks muusikateemadele juttu ka Eestist kui perifeeriast, staariks olemisest, lastest ning nendega seotud keerulistest väljakutsetest, aardeotsingutest kunstirindel ning naiseks olemise ägedatest aspektidest.

Karin Madisson on vandeadvokaat, kes on advokaadibüroos Sorainen töötanud 28 aastat ning on seal ka partner. Ta on olnud pikka aega Eesti Advokatuuri Äriõiguskomisjoni juht, mille eest ta pälvis ka 2015. aastal aasta advokaadi tiitli,  Justiitsministeeriumi Ühinguõiguse revisjoni komisjoni liige, Makejõuetuse revisjoni töörühma liige jne. Ta on kaasjuht ühinguõiguse, ühinemiste ja ülevõtmiste ning tööõiguse tiimis ning toetab tööstuse, erakliendi varahalduse, kaitsevaldkonna ja ESG sektorite tööd. Karin on ettevõtluse usku: ta on olnud äriühingute juures ärinõustaja ja kuulunud ka nõukogudesse ning peab perega Lõuna-Eestis, Rõuges butiikhotelli Ööbikuoru Villa ja restorani Andreas. Ta on kahe lapse ema.Aastal 2022 liitus ta Kaitseliiduga ja tänaseks on talle omistatud kaprali auaste.Ta kuulub Eesti Advokatuuri, Rahvusvahelisse Advokaatide Assotsiatsiooni, Euroopa Tööõiguse Advokaatide Assotsiatsiooni, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni, on olnud pikka aega Gustav Adolfi Gümnaasiumi vanematekogu ja hoolekogu liige ning panustab ka oma kodukohta läbi Virtsu Vilistlaste MT juhtimise. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu maailma muutmisest ja generatsioonide vahelistest eripäradest, tänapäeva noortest, rahatarkusest ja investeerimisest, suhetest ja suhtlemisest, iseendaks olemise julgusest.

Maris Kõrvits on kauaaegne raadiotegija, kes on töötanud raadiojaamades Power Hit Radio, Raadio 2 ning juhib nüüd koos Rauno Märksiga Retro FMi hommikuprogrammi, mille eest pälvilisid mullu ka Aasta Raadiohääled auhinna. Marist on tunnustatud ka Eesti Vaegkuuljate Liidu poolt Selgelt Kõneleja ja Rahva lemmiku auhinnaga. Ta on juhtinud ka mitmeid telesaateid, aga oma loomingulise elu kireks peab raadiot.Lisaks raadiotööle peab Maris oluliseks ka enesetäiendust, ta on õppinud näiteks õmblemist, fotograafiat, massaaži, meigikunsti, vene ja soome keelt, astroloogiat, kondiitrioskusi ning naudib maaelu ja remonditegemist, ta saab kõigega hakkama.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu raadiost ja meediast, privaatsusest ja sotsiaalmeediast, õppimisest ja õpetamisest, lastele eeskujuks olemisest ja arukuse olulisusest, elu lihtsuse võlust ning pisut ka Genkast.

Kerstin Kessu Raidma on reklaamiekspert. Kunstnike peres kasvanuna õppis ta EKAs nahakunsti, aga peale ülikooli lõppu suundus reklaamivaldkonda. Ta on töötanud reklaamiagentuurides Indigo Bates, Taevas ning alates Tabasco loomisest on ta olnud sealne art director ja nüüd ka loovjuht. Ligi kahekümneaastase reklaamitegija karjääri jooksul on teda ja ta tiimi loomingut tunnustatud paarisaja erineva reklaamiauhinnaga meilt ja mujalt. Esimese eestlasena osaleb ta tänavu maineka reklaamifestivali Cannes Lions välireklaami žüriis. Ta on ka sotsiaalmeedia aktivist, kelle loodud on menukad facebooki grupid: Maha Tallinna TV – raha lasteaedadele, Naised teavad, Art Department, Tramaivõikuihalbdisain/reklaam!.Kessu on kahe lapse ema ja isikupärase stiiliga värvikas karakter, kelle eluviisi üheks märksõnaks on rokenroll. Ta oli ka kunagise ettevõtmise Heviaeroobika algataja ja eestvedaja, on töötanud stilistina ja kunstnikuna filmis „Soovide puu“. Lisaks reklaamiagentuuri tööle õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias reklaami ja brändingut. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu reklaamindusest mitme nurga alt, huumorist ja sotsiaalsest vastutusest, suunamudimisest ja persoonibrändidest ja sotsiaalmeediast, tulevikuvisioonidest aga ka Barbiest ja Pakendikeskusest.

Agnes Kajander on iluekspert ja -ajakirjanik ning ettevõtja. Tallinna Ülikoolist omandas ta eelkoolipedagoogika ja -psühholoogia magistrikraadi, lisaerialana tervisekasvatuse ja lapsepsühholoogia. Peale ülikooli sukeldus ta ilumaailma ja meediavaldkonda: ta töötas mõned aastad Inglismaal ilu- ja tervisenõustajana, seejärel naases kodumaale ja asus toimetama ajakirjanduses. Ta on olnud ajakirjade Trend, Marie Claire, Anne & Stiil ilutoimetaja, Sensa tegevtoimetaja ning on nüüd Eesti Naise ilutoimetaja. Tema sulest on ilmunud ilu-, tervise- ja heaoluteemaline raamat noortele „Tüdruk, sina oled ilus“. Ta on loonud ettevõtte Muhulife, mis on välja andnud pere omavahelist suhtlust toetavad vestluskaardid „Pere õhtulaua vestluskaardid“. Agnes on kahe poja ema ning tema huvideringi kuuluvad veel psühholoogia, toitumine, tervis, jooga, aiandus, kirjandus, kunst.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks noorusekultusele ja vananemishirmule juttu ka nahast ja sellega teadlikult tegelemisest, no nonsense ehk jamavabast elustiilist, meigitrendidest ja nahahooldusinnovatsioonist, enesearmastusest ja naise rituaalidest.Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!

Pille Petersoo on toiduhuviline sotsioloog ja retseptikogu Nami-Nami.ee perenaine. Sotsioloogia bakalaureusekraad pärineb tal Tartu Ülikoolist, magistrikraadi ja doktorikraadi omandas ta Edinburghi Ülikoolist Šotimaal, sealsamas tegi ta ka kaks järeldoktorit. Akadeemilist karjääri edendab ta Tallinna Ülikoolis, kus on sotsioloogia õppejõud. Tema uurimisteemade seas on nii rahvuslik identiteet kui ka toidukultuur.Ta on kolme lapse ema ning kogukondlikult aktiivne: tema eestvedamisel on asutatud MTÜ Viimsi Mõttesport, ta veab küpsete daamide kokandusringi Hõbekulp, on Viimsi vallavolikogu liige, Viimsi SDE osakonna juht. Pille on ka ajakirja Kodu ja Aed köögitoimetaja. Menukas kokandusportaal Nami-Nami.ee on tegutsenud 26. aastat ning mullu vaadati seal erinevaid retsepte üle 12 miljoni korra.Ajakirja Eesti Naine saates „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks kulinaarkultuurile juttu ka toidutrendidest, laste köögihuvilisteks kasvatamisest, üleilmastumisest ja rahvusriikidest, kogukondlikust aktiivsusest ja muustki.Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!

Tiina Tauraite on eesti näitleja ja ettevõtja. Näitlejaks õppis ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XVIII lennus ning töötas peale seda pikalt Von Krahli Teatris. Ta on mänginud mitmetes telesarjades („Kodu keset linna“, „Elu keset linna“, „Pank“, „Kes tappis Otto Mülleri?“) ja filmides („Sügisball“, „Püha Tõnu kiusamine“, „Kirjad Inglile“, „Luuraja ja luuletaja“, „Sandra saab tööd“, „Nähtamatu võitlus“, „Biwa järve 8 nägu“ jt). Oma nauditava ja professionaalse näitlejatöö eest on Tiina Tauraite pälvinud mitmeid tunnustusi, näiteks Suure Vankri Auhinna, Eesti Teatriliidu sõnalavastuse žürii eriauhinna ja naiskõrvalosatäitja auhinnad, Tartu draamafestivali auhinna, Ants Lauteri nimelise auhinna. Viimased kaks aastat on ta olnud ka üks Lavaka õppejõududest. Koos elukaaslase Erki Lauriga kasvatavad nad kahte poega ning tegelevad ettevõtlusega, et väärindada kodumaiseid mustsõstraid, tšillipipraid ja teisi tooraineid Tiina Tauraite kaubamärgi all hõrkudeks liköörideks, pipraviinadeks, mahladeks, siirupiteks. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu lisaks näitlemisele ja teatrile ka huumorist ja heietamisest, ajaplaneerimisest ja veidrast elukorraldusest, tänapäeva noortest ja unistamisest ning meie ajastuga hakkama saamisest.Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!

Liis Raag on ämmaemand ja Eesti Ämmaemandate Ühingu president. Ta ise nimetab end „teise ringi ämmaemandaks“, sest enne selle ameti omandamist Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppis ta Tartu Ülikoolis sotsioloogiat ja töötas seejärel Välisministeeriumis ning hiljem konsultatsioonifirmas Fontes. Lisaks erialaühingu juhtimisele on tema põhitöö sünnitusabis ja raseduse kulgu jälgiva ämmaemandana. Liis Raag on kolme lapse ema, tema hobideks on loodus ja loomad.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu rasedusest, sünnitamisest ja emadusest, muu hulgas ka douladest ehk sünnitoetajatest, kuidas naised võiksid sünnitada nagu kuningannad, millised on sünnitamise tulevikusuunad, kõikvõimalike nõudmiste kasvamise mõjust vaimsele tervisele ning sellest, mida lapsed oma emalt enim vajavad.Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!