Kas olulisem on sissehingamine või väljahingamine? Tobe küsimus, eks! Sest üks ilma teiseta ei saa, nad käivad koos, paaris. Täpselt sama vale on küsimus, kas hoolivus on parem kui nõudlikkus. Nad on polaarsused ja mõlemat on vaja, eesmärk on tasakaal.
Distantsiteema-jätkuepisoodis vaatleme, kuidas saab organisatsioonis liigse läheduse kõrvaltoimeks olla liigne kaugus ning kuidas armuafäärid selle teemaga haakuvad. Ning mis vormi võtab distants, kui emotsiooni intensiivsus enam jõukohane pole.
Paradoksaalselt saab distants olla reaktsiooniks nii liigsele lähedusele kui liigsele kaugusele. Pealtnäha rahuliku suhte allhoovustesse süvenedes võib avastada, et üks või mõlemad osapooled on lõpetanud oma mõtete ja tunnete omavahelise jagamise. Füüsiliselt ollakse kohal, aga emotsionaalselt distantsil.
Konflikti-teemalise seeria viimane osa, kus uurime meie reaktsioonimustreid konfliktis. Ei ole pääsu tõdemusest, et tihti satume konflikti enda eelarvamuslikkuse pärast ning välja on raske tulla meie reaktsiooni pärast. Suure tõenäosusega teeme ajalugu, rääkides juhtimisteemalises podcastis (lepitus)seksist. Ja teismelistest tuleb ka juttu. Elari mainitud konflikti lahendamise stiilide mudeli saad alla laadida siit: https://killumets.ee/episood-14
Konflikti peidetud dimensioonid: võim & kontroll, usaldus & lähedus, austus & tunnustus.
Konflikt ei ole hea ega halb. Ta lihtsalt on. Ometi, konflikti tajutakse sageli intenviise ja “pahana”. Ilmselt juba aimate, et päritoluperel ning seal toimunud sotsialiseerumisprotsessil on selles oma roll.
Üllatav süsteemne roll, mis on esindatud igas peres, suguseltsis, meeskonnas ja ettevõttes. Roll, mille kandjad saavad põhjendamatult palju kriitikat, sest jällegi on tegu lihtsalt tangoga. Ei ole neil sümptomikandjatel viga midagi.
Jätkame sellega, kuidas kiindumissuhe minu vanematega vanuses 1-3 mõjutab minu toimimist juhina, järgijana, kolleegina, lapsevanemana, partnerina, sõbrana, õpilasena, õpetajana, inimesena. Lae kiindumusstiilide mudel alla siit: https://killumets.ee/episood10/
Kuidas minu kiindumissuhe minu vanematega vanuses 1-3 mõjutab minu toimimist juhina, järgijana, kolleegina, lapsevanemana, partnerina, sõbrana, õpilasena, õpetajana, inimesena.
Inimesed kasutavad erinevaid rohkem ja vähem efektiivseid strateegiaid sisemise ärevuse maandamiseks. Selles episoodis avame nende tagamaid veidi lähemalt.
Räägime nähtusest, mis seda tingib ja ka sellest, miks see osaliselt on inimeseks olemise paratamatu osa.
Vaatame sulandumise teemasid veel põhjalikumalt. Muuhulgas saad teada, mis ühist on meeskonnal ja teismelisel, kelle jauramise taltsutamist juht või lapsevanem tellib eksperdilt. Mainitud töölehe saad alla laadida siit: killumets.ee/episood6
Reelika hinnangul on suisa 90% teraapiakabinetti tulevatest inimestest sulandunud. Elar väidab, et meeskondades on sulandumine samuti 90% pingete allikas.
Mida teha, kui oleme toonud kolmanda või läinud kolmandaks suhtekolmnurka? Kuidas end mõõdukalt hästi juhtida kolmnurkades?
Miks me toome kolmanda inimese (või tegevuse, meelemürgi) enda jaoks pingelistesse olukordadesse? Ja “me” ei ole siin keelevääratus - suhtekolmnurkade kasutamine on igasse inimesse nii sügavalt juurdunud, et küsimus ei ole “kas ma satun kolmnurka”, vaid “kui kiiresti ma aru saan, et olen sinna sattunud”..
Kust üle- ja alafunktsioneerimine alguse saavad? Kas tegemist on isiksuseomadusega või õpitud käitumisega? Ja mis kõige tähtsam, millised on need esimesed sammud, kui on soov neid dünaamikaid muutma hakata? Välja lubatud enesereflektsiooni küsimused saad alla laadida siit: https://killumets.ee/episood2/
Tere tulemast kuulama Juhtimistango esimest episoodi! Juhtimistrendid tulevad ja lähevad. See, kuidas inimesed koos toimivad, ehk inimkäitumise vundament on samasugune igal pool. Juttu tuleb sellest, mis selle vundamendi moodustab.