Keelehääling

Mis häält sina viimati tegid, kui oma kallimat kallistasid? Või kas oled mõelnud, kas kasutad sõnu „jah“ ja „mhmh“ ikka täpselt samamoodi? Seekordses saates räägime, milline tähendus on suulises suhtluses kõigel sellel, mida me enamasti isegi tähele ei pane. Taskuhäälingus on külas Linköpingi Ülikooli professor Leelo Keevallik ja Tartu Ülikooli nooremteadur Piret Upser. Piret räägib suhtlusprobleemidest hädaabikõnedes ning Leelo selgitab, kuidas tantsuõpetaja häälitsuste abil õpilasi juhendab ja millist häält me kallistades teeme. Selle saatega läheb „Keelehääling“ pisikesele suvepuhkusele ja on uute põnevate teemadega tagasi juba sügisel. Soovime kõigile meele(- ja keele)olukat suve! Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.

Kui hiidlane ja seto omal ajal kokku said, siis tõenäoliselt ei saanud nad üksteisest aru, sest nende räägitavad keeled olid nii erinevad. Seekordses saates räägimegi Eesti murretest ja nende eripäradest. Vaatame ka seda, millistest keeltest on eesti keelde jõudnud näiteks sõnad „köök“ ja „plika“, ning uurime, kas ka eesti keelest on kuhugi sõnu laenatud. Saates on külas Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafid Iris Metsmägi ja Mari Kendla. Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.

Kes meist poleks kunagi õppinud, et ütlema peab „pärast kella kuut“, mitte „peale kella kuut“. Ent kui emakeelne kõneleja peab siiski loomulikuks öelda „peale kella kuut“, siis kas saame öelda, et ta ei räägi oma emakeelt õigesti? Selle küsimuse üle arutas aastal 2009 ka Emakeele Seltsi keeletoimkond ja leidis, et kirjakeeleski peaks pidama sobivaks varianti „peale kella kuut“. Seekordses saates räägime selliste tähenduseristuste taustast ja sellest, miks emakeelsed kõnelejad siiski keele suhtes ebakindlust tunnevad. Külas on EKI nooremteadur-keelekorraldaja ja Tartu Ülikooli doktorant Lydia Risberg ning Tartu Ülikooli doktorant-nooremteadur Kristel Algvere. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Aasta esimestel kuudel on eesti viipekeel olnud tähelepanu keskmes rohkem kui korra: arendama hakati viipekeelerobotit, kõigi südamed võitis särava Jegori tõlge Eesti euroloost ja 1. märtsil tähistati eesti viipekeele päeva. Seekord räägimegi eesti viipekeelest, viipekeeletõlgi tööst ja nende teemadega seonduvatest keerukohtadest. Teeme selgeks ka selle, kuidas erineb eesti viipekeel nii eesti keelest kui ka viibeldud eesti keelest. Saate videot vaadates õnnestub huvilistel ehk mõni viibegi selgeks õppida. Külas on Eesti Keele Instituudi eesti viipekeele koordinaator Raili Loit ja Regina Paabo, kes on Eesti viipekeeletõlkide kutsesüsteemi rajaja, tõlgikoolitaja, viipekeele õpetaja ja õppematerjalide autor. Vestluse tõlgib eesti viipekeelde Getter Kreen. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Ikka ja jälle tuntakse muret selle pärast, et noored eestlased kasutavad liiga palju inglise keelt. Seekordsed külalised oskavad öelda, kuidas, millal ja kui palju eesti noored emakeelt inglise keelega põimivad. Kui suurt mõju see võõrkeel meie noortele avaldanud on – kas tegelikult on põhjust muretseda? Ja kas vanemate põlvkondade keelekasutus on ikka täielikult inglise mõjust vaba? Saates paotavad noortekeele maailma ust Tallinna Ülikooli teadur Helin Kask ja Tartu Ülikooli doktorant Mari-Liis Korkus. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Kas sina oled kunagi EKI-st keelenõu küsinud? Taskuhäälingu 13. saates uurime, mis teemadega keelenõuandjate poole enim pöördutakse ja millal on nõuandetelefon kõige punasem. Põgusalt vaatame ka e-etteütluse telgitagustesse. Ühlasi tuleb juttu keelenõu tulevikust: kas ja mil määral saaks keelenõu anda robot? Heidame pilgu ka keelenõustajate rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärk on jagada kogemusi ja luua ühtne kvaliteedistandard. Selle tulemusena saaks keelenõu küsija nii Eestis kui ka mujal veenduda, et saab kindla kvaliteediga vastuse, mis on ammendav, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud. Saates on külas EKI vanemkeelekorraldaja Maire Raadik ja tänapäeva eesti keele osakonna juht Sirli Zupping. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Teinekord tundub, et iga raadiost kõlav lugu kannab eelmisega sama sõnumit ning lüürika on tervikus tagaplaanile jäänud. Sel korral on saates külas aga kaks noort muusikut, kes seavad loomingus sisukad eestikeelsed sõnad kui mitte esikohale, siis pjedestaalile igatahes: muusik Eik ja ansambli Lonitseera eestvedaja Kaisa Kuslapuu. Eik ja Kaisa – kel mõlemal ilmus äsja ka album – jagavad mõtteid, mis loo kirjutamisega kaasas käivad, ning räägivad eestlastest, kelle looming neid inspireerib. Saade annab ühtlasi võimaluse mõtiskleda selle üle, mis üldse sütitab lapses soovi ja julguse hakata oma mõtteid luuleks või laulutekstiks vorpima. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Sel korral keskendume Keeleameti tööväljale ja ühes sellega muidugi ka keeleoskuse teemadele. On siis Keeleamet tõepoolest kuri keelepolitsei? Uurime, milliseid kaebusi Keeleametile esitatakse ja kuidas amet neile reageerib – juttu tuleb nii õpetajatest, teenindajatest kui ka taksojuhtidest. Millistest suunistest on Eesti muukeelsele elanikkonnale päriselt kasu? Mida peaks riik tegema, et asjad oleksid paremini? Saates räägib Keeleameti tööst peadirektor Ilmar Tomusk. Temaga diskuteerib oma kogemuse põhjal endine Narva linnapea Katri Raik, kes nüüd on Tartu Ülikooli esindaja Ida-Virumaal. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Seekord räägime, kuidas õpetada – nii muu emakeelega lastele eesti keelt kui ka eestikeelsetele lastele muud keelt. Ühtlasi tuleb jutuks mullu avatud Vabaduse Kool, kus õpivad Ukraina sõjapõgenike lapsed. Arutleme, millised on keeleõpetaja töö võtmekohad. Kuidas kõige paremini õpilasi kaasata ja neile olemas olla? Kust ise abi ja tuge leida? Saates on külas Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu aseesimees Kati Bakradze-Pank ning Vabaduse Kooli õppedirektor ja eesti keele õpetaja Olga Selištševa. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Uus hooaeg! Tarkusekuu puhul kutsusime külla kaks noort, kellest said hiljuti keeleteaduse doktorid. Kas ämmal võivad olla rohud, 𝙠𝙚𝙡𝙡𝙚𝙜𝙖 ta kopsu parandab? Selle küsimuse vastust teab EKI leksikograaf-nooremteadur 𝗛𝗮𝗻𝗻𝗮 𝗣𝗼𝗼𝗸. Hanna teenis doktorikraadi Tartu Ülikoolist ja uuris asesõnade varieerumist eesti murretes. Meie teine külaline aga oskab öelda seda, mis meid naerma paneb. Kas naerame ametlikus vestluses kuidagi teisiti kui näiteks sõbraga rääkides? Sellele teemale heidab valgust 𝗔𝗻𝗱𝗿𝗮 𝗔𝗻𝗻𝘂𝗸𝗮-𝗟𝗼𝗶𝗸. Muide: saadet külastas Andra veel Tartu Ülikooli doktorandina, aga nüüdseks võime tallegi väitekirja eduka kaitsmise puhul õnne soovida! Uuendusena on saate lõpus nüüd plokk „Kõva sõna“ – palume igal saatekülalisel kaasa võtta toreda eestikeelse sõna, mis on tema arvates ühel või teisel põhjusel eriline. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Hooaja viimases „Keelehäälingus“ räägime tunnetest. Stereotüübi järgi on eestlased kinnised inimesed, kes oma hingeelust kergekäeliselt ei räägi ja kiidusõnu ei pillu. Kuid on see ikka nii? Milliseid tundesõnu eestlane tunneb ja kuidas kaaslast tunnustab? Sellest räägib saate esimeses pooles EKI vanemteadur ja raamatu „Eesti tunded. Sõnaportreed“ autor Ene Vainik. Saate teises pooles tuleb jutuks see, kuidas kirjutamine aitab mõtteselguseni jõuda. Mis on biblio- ehk kirjandusteraapia? Kuidas saab lugedes ja kirjutades iseend paremini tundma õppida? Külas on kirjanik ja biblioterapeut Berit Kaschan. Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Sel korral on teemaks sõnavara. Saate esimeses pooles võetakse jutuks see, kuidas mõjuvad lapse keelearengule kasvukeskkond ning vanemate sõnavara ja haridus. Mida teha, et lapsest kujuneks rikkaliku sõnavaraga inimene? Kas on üldse võimalik, et üks inimene teab kõiki eesti keele sõnu? Arutlevad TLÜ doktor ja lastekeele uurija Andra Kütt ning EKI direktor Arvi Tavast. Teine plokk on pühendatud sellele, kuidas kool sõnavara arengut mõjutab. Kuidas õpetada noori emakeeletundides mitte pelgalt komasid panema, vaid ka arutlema ja maailma mõtestama? Külas on Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi eesti keele õpetaja Maris Vaher. Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus, ja kuulda uut küsimust, millega ajusid ragistada. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Pea igaüks meist tunneb vähemalt ühte Jüri Tamme või Kati Saart. Aga kui palju on neid, kes teavad inimest perenimega Puutükk või Tuhakott? Saate esimeses pooles on külas EKI leksikograaf-nooremteadur Fred Puss ja Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Teemaks tulevad nii ees- kui ka perenimed. Kuidas ja milliseid perenimesid eestlastele pandi? Kas Elon Muski lapsele nimeks pandud X Æ A-12 läheks ka Eestis eesnimena läbi? Saate teises pooles räägib EKI juhtivkeelekorraldaja ja nimeuurija Peeter Päll kohanimedest. Kas on mingi seaduspära, miks minnakse Iisakule, aga Illukasse? Kuidas võiksime hääldada Ukraina kohanimesid – kas Lugansk või Luhansk? Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus, ja kuulda uut küsimust, millega ajusid ragistada. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Kui juturobot ChatGPT võib valmis sepistada eestikeelse anekdoodi või luuletuse, siis mida kõike me keeletehnoloogia toel veel teha saaksime? Nendest võimalustest seekord räägimegi. Saate esimeses pooles arutame koos EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskuse juhi Kadri Varega, kuidas keeletehnoloogia aitab meil juba praegu siinsamas Eestis elu paremaks ja lihtsamaks muuta. Saate teises pooles on külas inimesed, kelle masinad nendega puhtas eesti keeles räägivad: EKI vanemteadur Liisi Piits ja Tartu Ülikooli kliinikumi lasteneuroloog Anneli Kolk. Jutuks tulevad robottolmuimeja Lumivalguke ja kliinikumis lapsi rõõmustav robot Pepper. Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus, ja kuulda uut küsimust, millega ajusid ragistada. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Seekordses „Keelehäälingus“ keskendume tänapäevastele sõnastikele ja emakeeleõppele. Kuidas üks sõna sõnastikku jõuab ja mis päeval kasutatakse Sõnaveebi enim? Teemaks tuleb ka järgmine ÕS: kuidas see erineb eelmisest ja kuidas passib kokku Sõnaveebiga? Vestlevad EKI juhtivleksikograaf Margit Langemets ja tootejuht Marja Vaba. Teine osa on pühendatud emakeeleõppele. Kas noorus ikka on hukas, nagu kiputakse ütlema? Millised on tänapäeva emakeeleõpetaja töö keerukohad ja mis aitaks neid probleeme lahendada? Arutlevad Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee ning EKI direktor Arvi Tavast. Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus, ja kuulda uut küsimust, millega ajusid ragistada. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Kolmandas episoodis võtame vaatluse alla avaliku ruumi keelekasutuse: meedia- ja turundusmaailma. Saate esimeses pooles vahetavad mõtteid ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Martin Laine. Kas ajakirjanik on tekste kirjutades protokollija, kirjanik, tõlkija või hoopis advokaat? Kuidas peaks kajastama tundlikke teemasid nagu sõda ja millised sõnad või metafoorid võivad ajakirjaniku kohtupinki saata? Saate teises pooles arutleme selle üle, millist rolli mängib keel turunduses ja kommunikatsioonis. Miks armastavad noored Vansi ketse ja miks on meil kõigil ikka veel meeles valimisloosung „Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka“? Eesti keelest kui maailma kõige ilusamast „tootest“ räägib EKI turundusjuht Gerly Tuisk, mõtteid ja tähelepanekuid jagab pika kogemusega turundaja Madis Ots, loovagentuuri Salama üks rajajaid. Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus, ja kuulda uut küsimust, millega ajusid ragistada. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

„Asutus avaldab kahetsust käesoleva asjade käigu üle, kuid antud juhul puudus asutusel muu valik, kuivõrd asutusel on vaja tagada lepinguga tellitud tööde nõuetekohast jätkuvat teostamist piiratud ajaressursi sees …“ – kui kaugele Sina jõudsid, enne kui silme eest hakkas kirjuks minema? Kuidas saaks seda mõtet selgemini väljendada? Seekord räägimegi selgest keelest. Saate esimeses plokis on teemaks avalikud sõnumid ning ameti- ja õiguskeel. Mida peavad juristid ja ametnikud tekste koostades silmas pidama ja kas näiteks iga õigusakt peakski olema igaühele arusaadav? Sel teemal vestlevad Margit Juhkam justiitsministeeriumist ja EKI direktor Arvi Tavast. Saate teine pool on pühendatud selge sõnumi võistlusele. Külas on võistluse korraldaja Katre Kasemets ja ajakirjanik Daniel Vaarik, kes juhib väljaannet Levila, mis pälvis tänavu selge sõnumi edendaja auhinna. Saate lõpus saab teada, mis oli eelmise saate kuulajaküsimuse õige vastus, ja kuulda uut küsimust, millega ajusid ragistada. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Kes meist ei teaks vanasõna „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea“. Teadlased on seisukohal, et ka teist keelt on kõige lihtsam omandada lapsena. Tänases saates vestleme aga inimestega, kes on eesti keele selgeks õppinud „Juhanitena“ – täiskasvanueas. Külas on lauljatar Tanja Mihhailova-Saar, kes tundis vajadust eesti keel selgeks saada kõrgkooli minnes, ja Tartu Ülikooli doktorant Imar Koutchoukali, kes alustas eesti keele õppimist veidi enne seda, kui mõni aasta tagasi välismaalt siia kolis. Saate teises pooles võtame appi spetsialistid ja uurime neilt, kuidas õppida: kust alustada ning mis tööriistad meil selleks tänapäeval varnast võtta on. Oma teadmisi ja nippe jagavad Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena lektor Maarika Teral ning Eesti Keele Instituudi vanemarvutileksikograaf Kristina Koppel. Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.