Muuseumimelu

Muuseumimelu on taas Tartus. Sel korral salvestame saate ERMis, aga juttu teeme hoopis Tartu kultuuripealinna raames kolmes Lõuna-Eesti muuseumis külastajaid rõõmustavast ühisnäitusest “Peedist pesumasin”. Näitusi avavad Madle Uibo Tartu Linnamuuseumist, Ilze Salnaja-Värv Eesti Põllumajandusmuuseumist ning Paavo Kroon Eesti Maanteemuuseumist.

Selles episoodis võtame kokku Baltikumi esimese iga-aastase XR (laiendatud reaalsuse) arendajate konverentsi, mis toimus Tallinna vanalinnas. Räägime inspiratsioonist, mida üritus pakkus, ning tutvustame põnevaid tehnoloogiaid ja projekte, mis võiksid tulevikus leida rakendust ka muuseumimaailmas. Konverentsi sai kuulda Jeremy Daltonit (PwC), kes rääkis virtuaalreaalsuse ajaloost ja potentsiaalist, Petri Rajahalmet (FOV Ventures), kes tutvustas innovaatilisi lahendusi liitreaalsuse tehnoloogiates, mis võivad muuta muuseumivitriinid interaktiivseteks, suurest kunstiröövist Helsingis ja palju muud. Samuti haarasime sabast kinni kohalikelt XR-ekspertidelt Märt Lumelt ja Rein Zobelilt, kes selgitasid, kuidas virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogiad saavad rikastada muuseumikogemust, pakkudes uusi ja põnevaid viise näituste kureerimiseks ja esitamiseks. Lingid Visit Atopia | atopia.space Hexa - Where 3DCommerce Clicks Distance Technologies - Pioneering the world’s first true glasses-free XR solution | Distance 7Sense Estonian Virtual and Augmented Reality Association | EEVR Virtual Reality for Schools - Futuclass Education Maru VR

Seekordses episoodis uurime, kuidas teater ja muuseum saavad koostöös luua unikaalseid ja puudutavaid elamusi. Vestleme Miksteatri lavastaja Kaido Ranniku ning Teatri- ja Muusikamuuseumi teaduri Annely Kaldojaga. Räägime rännaklavastusest "Mu meel unus mägede taha", mis viis vaatajad maailma kogema läbi vaegnägijate perspektiivi, kasutades spetsiaalseid prille nägemisvõime vähendamiseks või kaotamiseks. Arutleme, kuidas selline kogemus avardab meie arusaama ligipääsetavusest, kasvatab empaatiat ja innustab unistama. Lisaks käsitleme teatri ja muuseumi koostöö võimalusi ning seda, kuidas meeltega mängimine võib rikastada nii haridust kui ka kultuurielamusi. Kuula episoodi ja saa teada: Kuidas sündis idee luua lavastus vaegnägijatele ja nägemispuudega inimeste kogemuse tutvustamiseks. Milliseid väljakutseid esitas keskaegse torniga muuseumihoone sellise lavastuse läbiviimisel. Kuidas teater ja muuseum saavad koos pakkuda elamusinnovatsiooni ning avardada külastajate maailmapilti. Liitu meiega selles põnevas vestluses ja avasta, kuidas unistused saavad reaalsuseks ning miks on oluline rääkida ligipääsetavusest ja empaatiast.

Tere tulemast Koplisse! Muuseumimelu podcast viib teid seekord maagilise realismi radadele. Selle episoodi erikülaliseks on Kalamaja muuseumi näituse "Kopli maagiline realism" kuraator Hannele Känd, kes avab Kopli kandi varjatud lugusid ja viib meid eksklusiivsele jalutuskäigule mööda Kopli nurgataguseid. Ühesõnaga avastame piirkonda, mis on inspireerinud Kalamaja muuseumi uusimat näitust.

Taskuhääling ratastel? Täiesti võimalik, proovisime järgi! Muuseumimelu nautis päikselist sügisilma ja läks oma viiendas osas külla Eesti Vabaõhumuuseumisse. Tutvusime sel kevadel avatud Karjalapse seiklusrajaga, kus linnalapsed saavad olla nagu maalapsed. Jalgrattal võttis meid vastu ja viis tuurile muuseumi juht ja Karjalapse raja üks autoreid Tanel Veeremaa.

Sel korral läheme Muuseumimeluga külla Otepää lähistel Neerutis asuvasse tehnoloogia- ja kunstitallu Maajaam, kus on viimaseid nädalaid avatud tehnoloogilise kunsti vabaõhunäitus “Metsikud bitid”. Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv näitus on Muuseumimelu tiimi üks ägedamaid elamusi sellest suvest ja nii uurimegi Maajaama ühelt eestvedajalt, kunstnik Timo Tootsilt, mis kunsti-, tehnoloogia- ja loodushuvilisi Lõuna-Eesti kuplite vahel kolme kilomeetrisel kunstirajal ootab ning mis see Maajaam üleüldse on.

24. augustil tähistab Ukraina iseseisvuspäeva. Muuseumimelu kolmandas taskuhäälingus teeme ka meie sel puhul põike Ukrainasse, kuhu viib meid ekspert mäluasutuste kriisi ja riskihindamise alal, Linda Lainvoo, kes hiljuti käis Kiievis koolitamas sealseid pärandieksperte, sõjaväelasi ning prokuröre. Linda jagab meiega koolituse fookuse – kuidas pärandit sõjaolukorras paremini kaitsta ning kuidas tegutseda, et kahjustused saaksid õigesti dokumenteeritud, jõudmaks ühel päeval sõjakuritegudena tribunali ette – kõrval ka sissevaadet olukorrale Ukraina mälumaastikel. Kuuleme tänavu Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel Kenneth Hudsoni auhinnaga pärjatud Maidani muuseumi juhi Ihor Poshyvailo algatusest dokumenteerida Ukraina pärandit, Eesti muuseumide veebivärava MUIS olulisusest võimalikele kriisidele vastu minnes ning eestikeelsest pealkirjast Ukraina Ajaloomuuseumis Kiievis.  Kui tahad omalt poolt Ukraina kultuuripärandi säilimisse panustada, siis ICOM Eesti on algatanud Ihor Poshyvailo eest veetava MTÜ HERI (Heritage Emergency Response Initiative) toetuseks rahakogumiskampaania. Andmed annetuse tegemiseks allpool. 💙💛 Slava Ukraini! Saaja: Mittetulundusühing ICOM Eesti RahvuskomiteePank: SwedbankArveldusarve number: EE042200221024104091 Märksõna: Abi Ukrainasse

Miks peaks püsinäituse loomisel olema kaasatud lastepsühholoog? Muuseumimelu teises episoodis lähme külla Tallinnas Kadriorus asuvasse Lastemuuseumi Miiamilla. Aasta kestnud uuendustööde järel tänavu jaanuaris taas uksed avanud muuseum on võitnud kiirelt noorte külastajate südamed ja seda suisa nii sügavalt, et külastajakogemuse kvaliteedi tagamiseks saab muuseumisse minna vaid aega ette broneerides. Muuseumimelu tiimi teada pole sellist menu enne Eestis ette tulnud, nii et uurimegi, mis selle taga on. Uue püsinäituse “Laste maailmaruumid” saamise lugu, sh lastepsühholoogi kaasamise põhjuseid jutustavad filiaali juht ja kuraator Jane Meresmaa-Roos ning kaaskuraator Sireli Uusmaa.

Sander Olo ja Sander Jürisson võtsid mikrofonid ja sõitsid esimeseks episoodiks 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna Tartusse, kus juuli alguses avati Tartu linnamuuseumis püsi/ajutine/punknäitus „Meie Tartu” ehk näitus tartlastest ja Tartu linnaosadest.

Paari lausega, mida me tulevikus tegema hakkame.