Claim OwnershipNaine ajas
Subscribed: 35Played: 359
Subscribe
© Eesti Rahvusringhääling
Description
Sel hooajal kannab Vikerraadio saatesari "Naine ajas" alapealkirja "Naine poliitikas". Hooaja teemaks on naine poliitilise ladviku tipus, vahetult riigitüüril ja rahvusvahelises suhtluses. Sarja autor on Milvi Martina Piir.
Sel hooajal kannab "Naine ajas" elust endast inspireeritud alapealkirja "Naine poliitikas". Hooaja teemaks on naine poliitilise ladviku kõrgeimas tipus, vahetult riigitüüril ja rahvusvahelises suhtluses.
Avalikkuses tegutsev naine on läbi aegade mõttetarku ärevusse ajanud ning sundinud kirjutama pakse köited, kus argumentideks kõlbab kõik, bioloogiast üleloomulike jõududeni. Alles 20. sajandi mõttevoolud on pakkunud võimu ja soo vahekorrale värskeid ümbertõlgendusi ning asunud lõdvendama üldlevinud mõttekrampe. "Naine ajas" kasutab seda raskelt kätte võidetud vabadust, et võtta istet ajaloo võimukate naiste seas ning püüda aimata, kuidas nad mõtestaksid oma poliitilisi elusid tänapäeva moodsate teooriate valguses. Nende panust ja osalust valitsemistöös, poliitilise agenda teostamisel ning riigiideoloogiate elluviijatena pole võimalik ignoreerida. Ilma selleta jääks kogu maailmapoliitika sisuliselt mõistetamatuks.
Sarja autor on Milvi Martina Piir.
* * * *
Saatesarja "Naine ajas" esimesel hooajal tõi ajaloolane Milvi Martina Piir kuulajateni lugusid inspireerivatest naistest Euroopa ajaloos. Kuulajate ette astusid aadli- ja kodanlasenaised, haritud ja harimatud, jõukad ja vaesed, tuntud ja tunnustamatud naised. Kõik nad ületasid oma ajastu kirjutamata arusaamu ning lõid endale muljetavaldavad elud.
Teisel hooajal rääkis sari Euroopa muinasjuttude ajaloolisest "algusest". Populaarsed lood Lumivalgekesest, Tuhkatriinust, Okasroosikesest, peretütrest ja võõrastütrest, kurjast kuningannast, printsessidest, nõidadest ja haldjatest pole tekkinud tühjale kohale. Paljudel juhtudel on nende algallikaks ajaloos tegelikult elanud inimesed ja reaalselt toimunud sündmused. "Naine ajas" kolmas hooaeg on eetris alates 30. juunist 2021 kolmapäeviti kell 14.05 ja kordusena pühapäeviti kell 15.05.
Sel hooajal kannab "Naine ajas" elust endast inspireeritud alapealkirja "Naine poliitikas". Hooaja teemaks on naine poliitilise ladviku kõrgeimas tipus, vahetult riigitüüril ja rahvusvahelises suhtluses.
Avalikkuses tegutsev naine on läbi aegade mõttetarku ärevusse ajanud ning sundinud kirjutama pakse köited, kus argumentideks kõlbab kõik, bioloogiast üleloomulike jõududeni. Alles 20. sajandi mõttevoolud on pakkunud võimu ja soo vahekorrale värskeid ümbertõlgendusi ning asunud lõdvendama üldlevinud mõttekrampe. "Naine ajas" kasutab seda raskelt kätte võidetud vabadust, et võtta istet ajaloo võimukate naiste seas ning püüda aimata, kuidas nad mõtestaksid oma poliitilisi elusid tänapäeva moodsate teooriate valguses. Nende panust ja osalust valitsemistöös, poliitilise agenda teostamisel ning riigiideoloogiate elluviijatena pole võimalik ignoreerida. Ilma selleta jääks kogu maailmapoliitika sisuliselt mõistetamatuks.
Sarja autor on Milvi Martina Piir.
* * * *
Saatesarja "Naine ajas" esimesel hooajal tõi ajaloolane Milvi Martina Piir kuulajateni lugusid inspireerivatest naistest Euroopa ajaloos. Kuulajate ette astusid aadli- ja kodanlasenaised, haritud ja harimatud, jõukad ja vaesed, tuntud ja tunnustamatud naised. Kõik nad ületasid oma ajastu kirjutamata arusaamu ning lõid endale muljetavaldavad elud.
Teisel hooajal rääkis sari Euroopa muinasjuttude ajaloolisest "algusest". Populaarsed lood Lumivalgekesest, Tuhkatriinust, Okasroosikesest, peretütrest ja võõrastütrest, kurjast kuningannast, printsessidest, nõidadest ja haldjatest pole tekkinud tühjale kohale. Paljudel juhtudel on nende algallikaks ajaloos tegelikult elanud inimesed ja reaalselt toimunud sündmused. "Naine ajas" kolmas hooaeg on eetris alates 30. juunist 2021 kolmapäeviti kell 14.05 ja kordusena pühapäeviti kell 15.05.
38 Episodes
Reverse
Staarile kohaselt lahkub "Naine ajas" poliitikast oma karjääri kõrgpunktis, kus valida tuleb mitte enam reaalsuste, vaid visioonide vahel. Igal võimul on oma pehme kõhualune, mis annab vihjeid soohierarhiate õgvendamiseks ja lubab visandada unistuse tulevikust, kus "naiselik" ja "suurepärane" on sünonüümid.
Idee naisest kui riigikodanikust, kes omab ja kasutab poliitilisi õigusi, tundus isegi Prantsuse revolutsionääride jaoks liiga radikaalne. Veel aastal 1984 jagasid sama arvamust peaaegu pooled Liechtensteini vürstiriigi meessoost alamad. Nende kahe sündmuse vahele jääb Euroopa naiste pikk teekond täisväärtuslikuks kodanikuks saamisel.
Pidupäevakõnede raudvarasse kuuluvad pühalikud väited stiilis "Eesti naine on alati seisnud eesti mehe kõrval". See kõrgelennuline mõttetera ei pruugi olla nii ilmsüütu kui esmapilgul paistab.
Sõda kui poliitilise võimu vägivaldseim väljund puudutab naisi väga mitmekesisel moel. Mitte alati pole nad ainult ohvrid ja kannatajad.
Küsimus, kuidas ühildada professionaalset karjääri, perekondlikke nõudmisi ja isiklikku elu, vaevas valitsevaid kuningannasid samamoodi nagu tänapäeva töötavaid naisi.
Ajaloos on kulunud palju tinti põhjendamaks, miks naine ei saa mingil juhul tõusta riigi etteotsa.
1Keskaja kirjameeste jaoks eksisteeris ainult üks naine, kelle autoriteeti ei vaidlustatud – neitsi Maarja, taevakuninganna. Kuid maiste valitsejannade võimu ja trooniõiguse suhtes leiti alati vastuväiteid ja otsiti viise, kuidas "vältida seda looduse värda ja hälvet inimeste seas, milleks on naise käsuõigus ja valitsus".
Enamik poliitilisi ideoloogiaid on sooküsimuse suhtes lootusetult balansist väljas. Mõnikord tehakse sellest suur number täiesti tühja koha pealt. Siis jälle eiratakse seal, kus see vajaks tõsist tähelepanu. Just võimu ja poliitika kontekstis käivad soopimedus ja soopaanika lahutamatult koos nagu siiami kaksikud.
"Naine ajas" siirdub poliitikasse. Uue hooaja esimene saade seab kõva kahtluse alla arusaama, nagu läheks sugu korda vaid magamistoas või manitsuskõnesid pidavatele komblusvalvuritele. Tegelikult läbib soolisus punase niidina kõiki ühiskondlikke suhteid. Eriti silmatorkavalt on see kohal seal, kus aetakse avalikku asja, võideldakse võimu pärast ning tehakse ajalugu ja poliitikat.
Muinasjutu lõppedes saab igaüks õiglase tasu ja asub oma väljateenitud kohale. Tõeliselt õnneliku lõpu huvides on viimane saade tegelaste päralt, kelleta ei saa läbi ei muinasjutu- ega päriselu kangelannad.
Muinasjututegelane lahkub kodukülast, et minna vastu oma saatusele. Ees seisab pikk teekond: ta peab läbima seitse maad ning ületama seitse mäge ja merd. Kui juba minna laia maailma õnne otsima, siis tuleb kasuks geograafia tundmine.
Seekordne "Naine ajas" satub halba seltskonda, sõlmib kahtlaseid tutvusi ja on tunnistajaks hämaratele tegudele.
Populaarsete muinasjuttude kesksed tegelased on printsessid ja haldjad. Need ennenägematult ilusad, õilsad ja vooruslikud kangelannad on ühtlasi "hea naise" etaloniks.
Muinasjuttude keskne intriig on alati seotud inimsuhetega - ühiseluga, kogukonnaliikmetega, perekonnas toimuvate oluliste sündmustega.
Noor kena krahvipreili Margarethe kasvab üles Hesseni mägedes, maagiotsijate ja kaevurite keskel. Võõrasema survel saadetakse neiu kodulossist kaugesse õukonda, kus ta kohtub printsiga.
Muinasjutt kui kirjandusžanr sünnib 17. sajandi lõpul prantsuse salongikultuuri rüpes. Haritud aristokraatlikud daamid kogunevad, et vestelda kirjandusest, tunnetest ning meeste ja naiste vahelistest suhetest.
Lisaks sellele, et naised seiklevad muinasjuttudes tegelastena, nad ka analüüsivad ja koguni kritiseerivad neid. Muu hulgas toovad päevavalgele naisi tasalülitava mütoloogia muinasjuttudes ja korraldavad Punamütsikesele põhjaliku stiilimuutuse.
Muinasjutu klassikalised avasõnad "Elas kord ..." osutavad vägevatele kuningatele, kurjadele nõidadele, ilusatele printsessidele, kes elavad ja tegutsevad "ammusel ajal" ja "kaugel maal". Me ei tunne nende pereliikmeid, iseloomu, püüdlusi ja andeid, välimust ega nime.
Emadepäeva puhul uurib "Naine ajas" emaduse lähiajalugu.
"Naine ajas" tähistab naistepäeva omal moel, sidudes kokku kaugemat minevikku, lähiajalugu, pisut moodsa aja pulseerimisi ja pisut meeliturgutavat idealismi.
Comments
Top Podcasts
The Best New Comedy Podcast Right Now – June 2024The Best News Podcast Right Now – June 2024The Best New Business Podcast Right Now – June 2024The Best New Sports Podcast Right Now – June 2024The Best New True Crime Podcast Right Now – June 2024The Best New Joe Rogan Experience Podcast Right Now – June 20The Best New Dan Bongino Show Podcast Right Now – June 20The Best New Mark Levin Podcast – June 2024
Download from Google Play
Download from App Store
United States