Nais Foon Diling

Nais foon diling We hääwe törsdi, di 11de önj e mistmoune Nüüdjfål Eefter en ütfål mårling gungt e nüüdjfålnumer 112 nü wider. Dåt diiljden da regjonååle politii-liidjstäänge ma. Awfoorie wus e nüüdjfålönjslus uner 112 önj hiilj Slaswik-Holstiin ütfeelen. Am e grün as nuch nintre bekånd. Corona Ministerpräsident Daniel Günther wal diling tuhuupe ma sünhäidsminister Garg än finansministerin Heinold am e aktuäle pandemiilååge önj Slaswik-Holstiin spreege. Iirjörsne wus e önjtål foon naiinfeksjoone ma 611 fåle ärj amhuuch schin, e loonswid insidäns lait nü bai 82,2 fåle aw 100.000 inboogere. Saandi luupe da aktuäle räigle üt, bit heertu jült önj sline rööminge 3G. Sailboon Di boonferkiir eefter Sal stalt åltens wi en probleem for pendlere än tuuriste deer. En bekand sailboonunernaamen wal nü et ailönj Sal ouer en sailboon ma e fååstewål ferbine, sü dåt huum intwasche ma en säsellift twasche Muasem än fååstewål jant än jurt räise koon. Luupe schal e lift ma gräine struum. Iir et süwid weese koon, schal ouers nuch ma gemiinde, kris än lönj ferhooneld wårde, hätj et foon e firma. Wääder, wååder än moune Diling blaft et gra ma temperatuure bit süwat 11 grood bait wååder. E win wait frisch foont weesten, rin san we ai fermousem bit aw hu droope heer än deer di formadi. Mjarne blaft et äänlik. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 5 minuute for soowen än dan wi mjarne eeder am 15 minuute ouf soowen. E moune namt tu. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: dåt doof: Et doof as en schüü üt moolke än meel, wat huum for stoowede buune unti kantüfle brükt. Et doof. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

weensdi, di 10de önj e mistmoune, Corona E SPD loondäisfraksjoon wal, dåt for Slaswik-Holstiin önj e tukamst et modäl 2G, ålsü impfd unti ferhååld, jült. Bai grutere events sügoor 2G plus, dan schal huum likes nuch tästed weese. Dåt sää fraksjoonsforwüset Midyatli änjörsne. Har fraksjoon wal suk en insäken önj e loondäi inbränge. E placht fort dreegen foon en müsdök önjtfålt dan önj suk berike. Forbil schal et Hamborjer modäl weese. Midyatli smat e loonsregiiring for än hääw ål önj e septämber sü dänj, as wan e pandemii forbai as. Dåt wus ål jütid kortsachti, nü nuch deeraw tu bestönjen as ouers lachtsani, sü e SPD-wüset. Wüste önj e politiik Eentlik jeeft et önj Nordfraschlönj mör wüste as kjarls. Önj e komunaalpolitische greemie wårt dåt ouers ouerhood ai widerspäägeld. E nordfrasche krisdäi bestoont südänj tu mör as tou treede pårte üt kjarls. Dåt wan e fraksjoone foon SSW, Gräine, FDP än CDU anere än hääwe for di tukaamene krisdäi oueremjarne önj Garding en insäken stald. Deereefter schal ham e kris for en bundesprogram önjt tuhuupeårbe ma loonwüsterferbånd än loonkrisdäi bewiirwe, wat wüste motiwiire schal än årb önj lokaalpoltiische greemie ma unti bewiirw jam as bürgermäister unti loonrädj. Et jült as sääker, dåt et insäken än fraidi döörkamt. Wääder, wååder än moune Diling san we wi en graen harfstdäi fermousem ma riklik wulkne än rin di eeftermadi. Deer wait en kreeftien win foont söödweesten bai temperatuure bit 10 unti 11 grood bait wååder. Uk mjarne blaft et äänlik. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 1 minuut for seeks än dan wi mjarne eeder am 13 minuute ouf seeks. E moune namt tu. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: dålki: wan en mansche ham ai tu heelpen wiitj, dan as´r dålki...unti stoont dålki ambai. Heelplüüs köö huum ouers uk seede. Ouers bääder frasch as eeben „dålki“. Et douuurd as „dålke“ En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

hääwe törsdi, di 4de önj e mistmoune Jülgäis Jül kamt sani näre, än huum uk jarling sin geeste tu kraseene wi en göis unti ånert forseete wal, di schal diip önj e schruk länge. Huum suken föögel füünj wal, wat uk önj Nordfraschlönj aptäägen wörd, di schal en huugeren pris betååle as önj e leeste iirnge. Dåt beruchted e loonwitschapskåmer diling. Grün san da huugere prisinge for fouder än energii, deertu kaame mätje iinj e föögelsüük, wat et aptiien foon fäädersooken önjt gehiilj wat jöörer mååged hääwe. For en frisch göis schal huum aw e mårket twasche 14 än 19 Euro awt kg betååle, ånerte san wat bilier. Önjt gehiilj heet et atiien foon gäis än ånerte niinj grut wirtschaplik bedjüsing önj Nordfraschlönj. Corona Aw Sal jäif et wider en gruten forfål mat Corona-wiirus. 29 foon da süwat 100 årbesmååns än -wüste foont bekånd Sansibar san mat wiirus infitsiird, deerbai san åål önjstalde dööwelt impfd, stald di äiner Herbert Seckler iinjouert blees klåår. E bekånde krouf önj e Råntemer düüne wörd deeram jarst iinsjen slin. Änjörsne schönj åål maårbere en naien PCR täst mååge, et resultoot as nuch ai öfentlik. Wan e krouf wider ääm mååge koon, köö änjörsne nuch niimen seede. Wääder, wååder än moune Diling san we maning wulkne fermousem, e san schal ai mör sü oofting tu schüns weese as änjörsne. Uk wan e win bloot swåk foont nordååsten wait, kaame da temperatuure ai ouer oocht grood bait wååder. Mjarne schal et wi wat fründliker än uk wat wurmer wårde. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we tumadi am 26 minuute ouf iinj än dan wi nåchtling am fiiw minuute for tou. We hääwe naimoune. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: Di bütling: En mansche, wat bütefort toorp booget. Di bütling. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

täisdi, di 2de önj e mistmoune Winenergii Eefter möre driiche iirnge gungt et ma e winkreeft önj Slaswik-Holstiin sani wider apätj. Dåt diiljd et amwråålsministerium önj Kil änjörsne ma. Deereefter wörden jarling önj e jarste nüügen moune 49 naie winfiilje ma en lååsting foon önjt gehiilj 192 megawatt önj bedriw nümen. Önjt iir awfoorie wjarn et 37 önjlååge ma en lååsting foon 127 megawatt. Bit iinje septämber jäif et bütedåt 150 naie ferloowe fort apstalen foon winfiilje ma en lååsting foon önjt gehiilj 733 megawatt. E inwästisjoonssööme deerfor lait bai knååp 715 miljoone Euro, sü et ministerium. Deerbai wårt ouers ai ma inbetäägen, dåt iinjsprööke foon e bürgere nuch bit tut iinje foont iir inlångd wårde koone. Manerhäide Önj Hüsem kamt diling e Årbesfloose Mörspräkihäid foon e Kris Nordfraschlönj tuhuupe. Di floose ma politiikmanschne än fertreesere foon e manerhäide drååwet ham diling fort jarst tooch önj präsens eefter tou video-meetinge önj luup foont leest iir. E årbesfloose schal rütfine, wat e kris fort ouerlaawen foon e manerhäidespräke önj Nordfraschlönj düünj koon. Tubai Friisk gungt et deerbai südänji uk am Dånsch, Plåttjüsch än Sönderjysk. Da frasche wårde fertrin foon Christoph Schmidt foont Nordfriisk Instituut. Wääder, wååder än moune Uki diling san we en moien harfstdäi fermousem. Bloot di formadi schan deer nuch wulkne ouer e hamel tiinj, di eeftermadi san we sanschin fermousem bai temperatuure bit süwat 10 grood. E win wait frisch foont sööden. Mjarne wiset ham e hamel fort mååst gra, et schal ouers dröög bliwe. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we tumadi am 10 minuute for tweelwen än dan wi nåchtling am huulwe iinj. E moune namt ouf. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: düüsi: Wan dü de tu lung önj e kris am de seelew draist, dan wårst dü düüsi än dängelst bait luupen! Düüsi En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

moundi, di 1ste önj e mistmoune Fööglesüük E fööglesüük as wider önj Nordfraschlönj önjkiimen, jüst sü as leest iir. Ouerdåt e fåle nü önj e leeste deege dütlik tunümen hääwe, schölj e Kris Nordfraschlönj et apstålgebiit fergrutere. Åleweegens aw e ailönj än hålie, än aw en stripel foon ån kilometer foon e wååderkånt eefter banelönjs jüst sü as bai grutere struume än siie mötj niinj fäädersooken mör büte hülen wårde än schal önj e bousem bliwe, hätj et foon e kris. Huum wile föögle fant, mötj da ai berääre. Uk hüne än kåte schan möölikst ai önj kontakt ma föögle kaame. Corona Sunt diling töre nordfrasche schoulere önjt schölj niinj müsdöke mör dreege, wan´s aw e plåås sate. For e slaswik-holstiinsch bildungsministerin Karin Prien as dåt eeftert widerinfäären foon e präsensunerrucht di näiste wichtie trees tu en normaal schöljlaawen. Et jült ouers, dåt bai en infäksjoon önj en liirfloose e räst foon e floose 5 deege lung wi müsdök dreege än arken däi tästed wårde schal. Ouers blaft et bai e täststrategii än bai e maskeplacht aw e luupweege banefort schölj. Foon liirerferbånde köm tum diilj ärj kritiik, ouerdåt e ferlachteringe kaame, wilt åleweegens da insidänse gau önj e huuchde klåmere. Wääder, wååder än moune Diling san we eentlik en bili fründliken däi fermousem ma foole sanschin di eeftermadi. Bloot mårling jeeft et heer än deer nuch hu wulkne. E win pååset ouers ai tu e göljne harfst, di wait tum diilj stöörmsch foont söödweesten. Mjarne namt e win wi ouf, da temperatuure kaame ouers ai mör ouer 10 grood. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di formadi am 14 minuute for alwen än dan wi nåchtling am 25 minuute for madnåcht. E moune namt ouf. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: Di marmelstiinj: Marmelstiinj as e stiinj, weer jütid marmle foon mååged wörden san. Scheewplåte üt marmelstiinj wjarn bili modärn önj e sööwentier iirnge, jüst sü as eeschenbeekere än grute scheew iiljtjööge. Äiwendäis jeeft et jööre bååsedörnsche üt wite marmelstiinj. Di marmelstiinj. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

fraidi, di 29ste önj e stormmoune Foriining E Friisk Foriining heet en nai stjör. Änteene wus lasmootefersoomling önj Risem, weer di üülje formoon Bahne Bahnsen san oufschiis nüm än ai mör tu en nai åmtstid tu ferfäiging stöö. Knååp 10 iir stöö hi bai e spas foon e Foriining. As eefterfülier wörd änjörsne Ute Jessen üt Risem wääld. As stääfertreesene forwüset wäälden da lasmoote Marie Hahn, as tweede fertreeser Claas Riecken. Punghüüljer blaft Enken Schwilgin än as baisatere san ma deerbai Sybilla Nietsch, Keja Eck än Thede Boysen. Premiere Bait Nordfriisk Teooter as nü e lååsing rüt for e premiere foon E Krouf bai e Wiidou. Di 30ste nowämber koone jam e lasmoote foon e dreegerferiin Nordfriisk Teooter e.V. deeram froie än wees deerbai önjt Ecks kiino önj Naibel. Bloot lååside geestinge, sponsoore än e feriinslasmoote koone di film jarling nuch önjt kiino siinj, ouers schal et 2021 nuch niinj widere apfääringte jeewe. Fort jarst kwartaal 2022 wal et Nordfriisk Teooter ouers nuch hu termiine ma ünlike kiinos önj e regjoone möölik mååge. Wääder, wååder än moune Diling san we foole sanschin fermousem bai temperatuure bit 13 unti 14 grood. E win wait nuch frisch foont sööden. Mjarne än saandi schal et wi harfstlik wårde ma riklik wulkne än uk rin. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 25 minuute ouf oocht än dan wi mjarne eeder am 7 minuute for nüügen. E moune namt ouf. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: di baase: en batje, Kleinigkeit – Åle baase heelpe, sää e mag än pased önjt heef. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

weensdi, di 27ste önj e stormmoune Hüshüülj E hüshüüljplooning foon e loonsregiiring wiset for e näiste iirnge weegen e Corona-pandemii en miljaarde-hooling, dåt mååget finansministerin Monika Heinold dütlik. Deereefter breege for 2023 bit 2030 önjt gehiilj 3 miljaarde Euro. Eefter Heinolds forsliik beslüütj e loonsregiiring änjörsne e tukaamen finansplooning. Da tukaamene hüshüülje san en Herkules-apgoowe, sää Heinold. 2023 än 2024 breege åltens süwat 200 miljoone, 2025 süwat 300 miljoone än 2026 än 2027 åltens 400 miljoone Euro. 2028 bit 2030 schan et åltens süwat 500 miljoone Euro weese. E loonsregiiirng hoowet aw mör stjörinnaame. Schiitjboon E gemiinderädj foon Löönst wised ham ai luklik ma da ploone foon en priwooten inwästor än bedriw en schiitjboon önjt üülj Bundeswehr-depot. Di hoonler for wååbne wal deer en ööwings-schiitjboon inruchte for manschne üt hiilj Tjüschlönj, wat jam for en schiitjbewis bewiirwe än deeram schiitjen ööwe schan. E gemiindefertreesere san ouers trung for kaläis än tunaamene autoferkiir. Wan möölik, wal huum dåt projäkt deeram ferhanere, hätj et foon Bürgermäister Holger Jensen. Wääder, wååder än moune Uk diling san we wi en tüüpischen harfstdäi fermousem ma püstien unti stöörmschen söödweestenwin. E hamel blaft gra, ouers foole rin jeewe schal et ai. Da temperatuure kaame sü aw 13 grood bait wååder. Mjarne san we dan äntlik wi sanschin fermousem. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 19 minuute for soowen än dan wi mjarne eeder am 9 minuute for soowen. E moune namt ouf. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: dööbele: et smiten foon ån unti möre tjarlinge bai en spal håt aw frasch dööbele. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

moundi, di 25ste önj e stormmoune Lasmootefersoomling Än törsdi di 28ste lååsit e Friisk Foriining sin lasmoote tu e iirsfersoomling önjt Fraschlönj önj Risem. Aw e däisfüli stönje uk da woole for en nai stjör. Formoon Bahne Bahnsen stoont ai mör for en ouder åmtstid tu ferfäiging. As eefterfülierin wal e Risemerin Marie Hahn harn noome önj e ring smite. Jü as e doochter foon Jürgen Hahn, wat e Foriining seelew maning iir önjfjard heet. Uk aw e däisfüli stoont et anern foon e statuute. Deer schal et stjör latjer mååged wårde än e Foriining wal årbesfloose inruchte. SSW Christian Dirschauer as e naie loonsformoon foon e SSW än eefterfülier foon Flemming Meyer. Awt loonsmeeting önj Harrislee füng di loondäismoon 95 foon da 100 stime bai trii stime deeriinj än tou önjthüüljinge. Di üülje formoon Flemmin Meyer stöö eefter 16 iir bai e spas foon e dånsch-frasch manerhäidepartai ai mör for en nai åmtstid tu ferfäiging. Deerma heet e SSW en generasjoonswaksel mååged, weer oudere partaie masgunsti san, sää Meyer. Sü sate önjt nai loonsstjör bloot manschne twasche 20 än 40 sate. Wääder, wååder än moune Diling wiset ham e hamel for e mååst tid bedaked, di eeftermadi schal deer uk ma rin räägend wårde. Bai frischen bit püstien söödweestenwin kamt et termometer aw süwat 10 bit 11 grood. Uk mjarne blaft et wätj. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 19 minuute for seeks än dan wi mjarne eeder am 11 minuute for seeks. E moune namt ouf. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: fii: Wat fii as, dåt schal unergunge unti stärwe. Deer as et schaksool klåår aw unergung instald. Wat fii as, dåt as ai tu räädien. Fii. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

törsdi, di 21ste önj e stormmoune Hålilönj E Adler-reederai heet e säsång for e katamaraan eeftert huuchsiiailönj ferlångerd. Eentlik schölj e Adler Cat än mjarne fort leest tooch lüüssile. Ouers nü büt e reedrerai nuch iinj waag lunger jüheer iinjsist ferbining foon Nordfraschlönj eefter Hålilönj önj. Bis tu e 29ste oktoober koon huum nü nuch foon Oomram unti Sal diräkt eeftert ailönj kaame, di fåårploon as oufstimd ma ferbininge foon Doogebel, Feer, Pälweerm än Nordströnj. Aw Hålilönj heet huum dan fjoueränhuulew stüne tid, iir’t wi tubääg gungt. Önjtwåådern Di Dik- än Hoodsilferbånd Söödweestjarn-Bungsil woorschaut for da fülie foon e kliimaferanering fort önjtwåådern foon e mjarsch. Et wårt åltens swåårer än fou et wååder banediks eefter büte önj e Weestsii. Da sünåmde silschlustide naame åltens mör tu. Dåt san da tide, wan e pumpwärke niinj wååder rütpumpe koone, ouerdåt weegen stom än flödj et wååder bütendiks uk bai läichwååder tu huuch stoont. Et långt ai än bag for e äädergrün foon e kliimaferanering sünåmde kliimadike bai e weestsiikånt, sää e geschäftsfäärer foon e ferbånd, Thies Horn, iinjouert blees, följk schal uk nüsi liisinge fort önjtwåådern fine. Wääder, wååder än moune Wat püsti schal et diling weese, ma riklik rin än stöörmschen win foont nordweesten. Orkaanbööe as önj oudre jarne san we önj Nordfraschlönj ouers ai fermousem. Et termometer kamt aw süwat 10 bit 11 grood. Mjarne blaft et ünmeeklik. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 13 minuute for fjouer än dan wi nmjarne eeder am 1 minuut ouf fjouer. E moune namt ouf. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: flöödi: En sååge as flöödi, wan et ai stabiil as än ai lung hålt. Spalkrååm üt China as flöödi unti kluuse foon e discounter. Wan följk ham ai möite bait tuhuupe bagen foon irgentwat jeeft, dan as et resultoot uk wat flöödi mååged. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

moundi, di 18ste önj e stormmoune wüstekwoote Weegen tu lait wüste bai e CDU-spas fordit Slaswik-Holstiins bildingsminister Karin Prien en kwoote. E wörklikhäid wiset, dåt e CDU dåt probloeem ai suner kwoote liise koon, sää Prien iinjouer e Tagesspiegel änjörsne. Uk jü kånt niinj wüset, wat har nü for e partaiforsat bewiirwe wal, sü Prien. Önj e CDU as ouers en rucht wüstekwoote åltens ouflaanid wörden. Et argument, dåt et am lååsting gungt än ai amt slåcht, as wilems ålwri miinjd, ouers wilems bloot forschääwen, sää e CDU-wüset än wiset deeraw haane, dåt e CDU uk niinj probleem deerma heet än kultiwiir e regjonåålproports önj „riinkultuur“. Biir Et biir foon e Naiblinger Söödtuner Brauerai schal önj tukamst aw Sal braud wårde. Et latj famiiliunernaamen, wat foon Maik Neumann 2018 gründläid wörden wus, kfüng döör e Corona-tid finansjäle probleeme än schölj tacht mååge. Nü wal et unernaamen Sturmhaube önj Kåmp aw Sal e brauerai ma åål litsense, resäpte än ütrüsting kuupe än et biir aw Sal widere braue. Önj e tukamst wårt et Naiblinger biir uner e noome Sturmbräu ferkååft. Wääder, wååder än moune E hamel blaft diling bedaked än mårling schal huum uk ma hu droope rin räägne. Deer wait en frischen weesten unti söödweestenwin bai temperatuure bit süwat 13 grood bait wååder. Mjarne blaft et gra. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we tumadi am 16 minuute for tou än dan wi nåchtling am 19 minuute ouf tou. E moune namt tu. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: flaase: Flaase bedjüset, wat bait slåådern ferrädje...aw tjüsch as et „ausplaudern“. En mansche, wat hål flaaset unti flaasi as, di as en flaasepung. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

törsdi, di 14ste önj e stormmoune Ütgreewinge Archäolooge hääwe önj Tårstää önj Ångeln räste foon en üülj boogseeting üt e tid am 500 eefter Krast fünen. Deer leet ham en börestää ma möre ståke än en hiilj lunghüs eefterwise, diiljd et Archäoloogisch Loonsåmt änjörsne ma. Da feekmååns än -wüste dokumentiirden eeftert oufdreegen foon e boowere lååge mör as 800 fanste. Fort mååst hoonelt et ham deerbai am spööre foon puule. Tubai fünen´s ouers uk möre hoolinge önj e grün ma en apårti huuch mångde puteskjarde. Uk grünstiine, wåchte än en büüdjspiker wörden bärjen. Dike E loonsregiiring wal uk näist iir da dike bai e Weestsii ferstääwie. Aktuäl schan süwat 74 km dik ferhuugerd wårde, hätj et foont amwråålsministerium. Da dike schan tu sünåmde kliimadike ütbaged wårde, wat uk et forütsäid önjsteegen foon e siispäägel üthüülje schan. Jarling wörden fort dikestääwien süwat 61 miljoone Euro ütdänj. En fiirng pårt foon hiilj Slaswik-Holstiin lait önj mjarsch unti läige gebiite bai e küst, wat bai flödj uner wååder lade köön. 350.000 manschne laawe deer. Wääder, wååder än moune Diling blaft et bedaked än uk ma rinflååge schal räägend wårde. Bai püstien weestenwin kamt et termomeeter aw 12 unti 13 grood bait wååder. Mjarne schal et en lait fründliker wårde. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 17 minuute ouf nüügen än dan wi mjarne eeder am 12 minuute for tiin. E moune namt tu. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: Härm: Wan huum weegen en sååge måål as unti ham deeram sörje mååge schal, dan as en dåt en härmen sååge. Dåt gånse as dan en härmhäid – en ‚Ärgernis‘ – härm än härmhäid. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

täisdi, di 12de önj e stormmoune Corona Slaswik-Holstiins sünhäidsminister Heiner Garg hålt en ferlångern foon e 3G-räigel for sanful. Uk widerhaane än jüst nü önj e harfst än wunter brükt följk nuch mätje, sü dåt en kortfristi önjtfålen foon åål ferblaawene Corona-räigle nuch ai forsänj as, sää di FDP-minister änjörsne önj Kil. E aktuäle räigle luupe eentlik än saandi üt. E loonsregiiring behålt e Coronalååge besuners for e äädergrün foon e harfstfeerie än e ütwirkinge foon räisende gåns nau önjt uug, sü Garg. Aktuäl steege da tåle önjt lönj än uk önj Nordfraschlönj wi lacht önj. Harfsthuuchschölj E Friisk Foriining lååsit jarling wi foon e 14ste bit 17ste oktoober tu en harfsthuuchschölj, weer e frasche spräke önj e fokus stoont. Deer wårt frasch, fering, söl­ring, öömrang, fräisch unti weestfrasch snååked. Et harfsthuuchschölj fant stää önj Jarplund, weer da diiljnaamere önj äinkelt- unti dööweltdörnsche unerbroocht wårde. Et program bestoont üt ünlike årbesfloose, weer följk wat naies liire än spoos heewe koon. Uk en ütfluch, en kinoeen, en fordreeging än en musiikeen schan pårt foont program weese. Diiljnaamere mönje hål uk seelew wat tut program önjbiidje, håt et foon e Foriining. Weer nuch plååse fri san än hü huum as däisbesäk deerbai weese koon, fäit huum tu waasen bai e Foriining uner e numer 04671-6024154 Wääder, wååder än moune Diling san we önjt gehiilj en moien däi fermousem, et jeeft dütlik mör sanschin as wulkne. Likes koon et di eeftermadi uk tu korte flååge kaame. Da temperatuure kaame bloot nuch aw knååp ouer 19 grood bai frischen nordenwin. Mjarne schal et döörwüksen weese. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 7 minuute ouf soowen än dan wi mjarne eeder am 26 minuute ouf soowen. E moune namt tu. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: Dåt hoowel: Hoowel as söör moolke unti uk tjuk moolke. Hoowle as et tjuk wården foon moolke. Et hoowel än hoowle. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

fraidi, di 8de önj e stormmoune Interneet Möre hüshüülje önj Nordfraschlönj häin ärje probleeme ma jare interneet önj e leeste deege, jüst sü as önj hiilj Slaswik-Holstiin. Grün wus en probleem ma en server bai en gruten spriidjpunkt önj Hamborj. Jarst wörd en probleem weensdieen liised, änjörsne gäng et dan ouers wi lüüs. Nü seecht huum eefter liisinge, hü süwat önj e tukamst ferhanerd wårde koon, hätj et tubai oudere uk foon e Flansborjer Stääwärke. Mais Di böreferbånd räägent jarling bloot ma en madelmätji mais-beerid än badet da börgere am dülihäid bai ferkiirsbehaneringe döör grute beeridmåschiine. Da koule än drööge moune april än måi hääwe di mais önjt noordlik Nordfraschlönj ärj tuseet, hätj et foon e böreferbånd Söödtuner. Weer ouders önj Slaswik-Holstiin såch et önj e uurs duch wat bääder üt. Önj Söödtuner jäif et ouers tu lait rin än froost am nåchtem bit önj e april, beruchtet formoon Wolfgang Stapelfeldt iinjouert blees. Wääder, wååder än moune Diling san we en mänging üt sanschin än hu wulkne fermousem, önjt gehiilj bili fründlik südänji bai temperatuure bit 15 unti 16 grood. E win wait bloot swåk foont söödååsten. Et waagiinje blaft fründlik. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 20 minuute ouf fjouer än dan wi mjarne eeder am 14 minuute for fiiw. E moune namt tu. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: Di bält: En riime for bukslinge. Et koon uk en stripel wååder twasche tum biispel tou ailönje weese. Di bält. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

törsdi, di 7de önj e stormmoune Loonföljk Et Leeker Deli Kiino wiset di 18ste oktoober am e klook 7.00 di een en film am slaswik-holstiinsch loonföljkbewääging. Önj e rååme foon e ra „ruchte tendense önj e loonlike rüm“ schal di film „Stumpfe Sense – Scharfer Stahl, Bauern, Industrie und Nationalsozialismus“ wised wårde. Di film beschraft e slaswik-holstiinsch loonföljkbewääging tut iinje foon e 20er iirnge än wiset da uursååge for e radikalisiiring foon e böre. Rejii fjarden Quinka Stoehr, Kay Ilfrich än Jens Schmidt. Eefter e film koone frååge stald wårde. Di film as ål foon 1990, as ouers jüst önj Nordfraschlönj wi aktuäl, sunt et heer leest iir en eklat amt brüken foont loonföljksümbool bai böre protäste jäif. Guitar Heroes Et musiik-festival Guitar Heroes foon di Joldelunder bio-baker Gerd Lorenzen heet di German Blues Award füngen än jült deerma as beest blues-festival önj Tjüschlönj. Nominiird wjarn fiiw festivals, weer foon et nordfrasch event ma oufstånd et latjst wus, beruchted di organisatoor Lorenzen fort blees. Räägend ma e pris häi´r südänji ai. Et as e jarst üttiikning fort latj festival, wat uner blues-fans ouers lung ål nån gehiimtip mör as. Wääder, wååder än moune Diling san we foole sanschin fermousem, wulkne san er ai tu schüns. Bai swåken win üt söödlike ruchtinge kamt et termometer aw bit tu 14 unti 15 grood. Nåchtling fålt et termometer aw süwat 7 grood. Mjarne schal et döörwüksen weese ma mist unti dise di mjarn. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 21 minuute for fjouer än dan wi mjarne eeder am 7 minuute ouf fjouer. E moune namt tu. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: Di baistönjer: Wan en påår frait, dan brüke´s twäär baistönjere En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

weensdi, di 6de önj e stormmoune Bjarnekrunkhäid Åltens mör bjarne üt Nordfraschlönj schan we weegen e sünåmde RS-wiirus önjt krunkenhüs. Dåt as en ferkäilingswiirus, wat besuners for latje babe fåårlik weese koon än wat nü eefter e Coronapandemii wider mör tunamt. Ouerdåt et Klinikum Nordfraschlönj niinj spesjalisiird bjarne-klinik heet, schan da bjarne dan eefter Heide unti Flansborj. Biise hüsinge san ouers nü ful. Önj Flansborj lade 5 bjarne aw e intensiifstasjoon än deer wårde niinj naie bjarne mör apnümen. Toorpshüs Ämesbel-Hoorbel fäit en nai toorpsgemiinschapshüs önjt üülj schölj. Dåt beslüt nü e gemiinderädj eefter iirngelung ploonen. Füürweer, fästsool, feriinsdöörnsche än bjarnetün schan åål uner ån tååge, deerfor wårt et üülj schölj önj e Kleinkoogswäi tum diilj oufraawen än en naien kompläks baged. 4 miljoone Euro wal e gemiinde deerfor inwästiire. Uk en toorpslooden schal et toorp wider füünj. Wääder, wååder än moune Di formadi wiset ham diling bedaked, di eeftermadi schal et dan wat fründliker wårde. Da temperatuure kaame aw bloot nuch 13 grood bai frischen bit püstien söödenwin. Rine schal et ai. Mjarne san we foole sanschin fermousem. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 1 minuut for trii än dan wi nåchtling am 28 minuute ouf trii. We hääwe naimoune. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: Dåt moor unti dåt mort: En moor unti mort as en latj dirt, wat tu e hünediirte hiirt än besuners önj e wunter hål aw e looft booget. Deerma koon sün mort uk ordi kaläis mååge. Moore unti morte släipe uk hål uner e motooreklap bait auto än bite deer da kååble önjstööge. Dåt moor unti dåt mort. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

fraidi, di 1ste önj e stormmoune Wiirwing Feeriestroote as e Tjüsche Winstroote unti e Tjüsche Täälestroote looke arks iir maning tuuriste önj e regjoone. Jüdeer strategii wal nü uk e nai Tjüsch-Fasch-Niidj-Ruute njüte. Jü låpt foon Bremerhuuwen ouer Cuxhuuwen långs e Ääb bit eefter Cranz önjt Üülj Lönj. Foon deer gungt et aw e ouder kånt foon e Älb foon Hamborj-Blankensee ouer Brunsbüttel widere bit eefter St. Pider-Ording aw Ääderstää, Deerfor wörd en äin marketing- än ferkuupseelschap grünläid, weer tubai oudere da komuune hiire än uk e faschwirtschap. Handyneet Sunt deege häin O2-kunde önj Söödtuner knååp en brükboor ferbining fort telefoniiren än surfen. Grün wus gerüstårbe bai en bagning önj Naibel, weer e O2-siinjer aw e tååge stoont. Deeram schölj e lååsting foon e siinjer åltens di däi ouer foon kl. 7.00 di mjarn bit klook 5.00 di een dilschruuwed wårde. Sunt änjörsne as et årbe nü tu iinje än sunt diling schal et O2-neet trinam Naibel wi rucht luupe. Harfststorm Stormdiip Yogi heet önj Nordfraschlönj önjt gehiilj niinj grute schååse önjruchted. Dåt beruchted e kris änjörsne. E füürweer schölj 17 tunge rüt, fort mååst gäng et ouers bloot am tweege än buume aw e stroote. Wääder, wååder än moune Diling blaft et önjt gehiilj duch bili gra bai temperatuure bit 14 unti 15 än stöörmschen win foon söödern. Eeling schal deer uk ma rin räägend wårde. Et waagiinje blaft püsti än wätj. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 27 minuute for alwen än dan wi mjarne eeder am 10 minuute ouf alwen. E moune namt ouf. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: brüdelai: Wan en årbe tu gau än ai nau än gödj mååged wårt, dan as et brüdelai. Aw tjüsch säit följk „Pfusch“. Et dou-uurd deertu as „brüdle“. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

moundi, di 27te önj e harfstmoune Wool Uk Nordfraschlönj heet änjörsne for e bundesdäi wääld. E wool bediiljing önj woolkris 1 Nordfraschlönj än Nordtitmjarschen läi bai 77,2 %. Bai e jarststime wün e CDU wüset Astrid Damerow ma 30,4 % for SPD kandidoot Jens Peter Jensen ma 27,8 %. Bai e tweedstime såch et dan wat ouders üt. Heer wün e SPD ma 26,3 % for e CDU ma 24,6%. Da Gräine füngen 15,7 % for e FDP ma 12,7 %. E SSW, wat for jarst tooch sunt e 50er iirnge wi for e bundesdäi kandidiird heet, köm aw 6,6 % önj Woolkris 1. Di ferhoowede sat önj Berlin heet e manerhäidepartai füngen. Följkens begäären En sliiks vetorucht for gemiinde bait bagen foon winfiilje önjt loonspooningsrucht as ai oueriinjs ma e ferfooting. Di ruchtütsmit foon e „Inisjatiiwe fort döörseeten foon e bürgerwale bai e regjonåålplooning win“ ferstååt iinjt ruchtstootgebood än deerma iinj e loonsferfooting. Dåt ferkünid et loonsferfootingsrucht än fraidi önj Slaswik. E inisjatiiwe wal, dåt e loonsplooning niinj winparkfälje önj gemiinde ütwiset, weer gemiinderädj unti bürgerönjtschiise deeriinj stime. Wääder, wååder än moune Diling san we en moien däi fermousem ma foole sanschin. Wulkne jeeft et knååp än da temperatuure klåmere aw 20 grood bai frischen söödenwin. Mjarne schal et döörwüksen weese än e temperatuure käile wat ouf. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 19 minuute for soowen än dan wi mjarne eeder am 11 minuute for soowen. E moune namt ouf. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: büterwäis: gåns wat besuners, wat apårtis. En äin bedjüsing heet et bai bjarne: Wan en bjarn büterwäis as, dåt san da ålerne ai befraid. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

fraidi, di 24ste önj e harfstmoune Woolkåmpoufslus Saandi as bundesdäiswool, weer uk e SSW fort jarst tooch sunt e 50er iirnge wi önjtreest. E spaskandidootin for Nordfraschlönj, Sybilla Nitsch, lååsit waane än interäsiirde in tu harn woolkåmpoufslus önjt Deesblinger hotäl Landhafen. E woolkåmpoufslus ma kåfe än kååge begant mjarne än saneene am e klook 12 än gungt bit süwat klook 3.00 di eeftermadi. Uk for en latj bjarneprogram as deerbai sörid. E SSW as e partai for e dånsch än e frasch manerhäid. Uk e Friisk Foriining leet har politisch döör e SSW fertreese. Doonsen Et jeeft eai maning diskos önj Nordfraschlönj, önj Söödtuner as et bloot nuch et Töff önj Leek, wat sunt e ütbräkj foon e Covid-pandemii ouers slin as. Dåt schal ham nü saneene anere, dan mååget et Töff eefter ouderhuulew iir wi da dööre ääm. Et jült en sträng 3G-räigel, än deerma et partyföljk sääker doonse koon, san grute luftriinsch-önjlååge inbaged wörden. Awfoorie mååged snååk e rün döör e regjoon, dåt et Töff insulwänt as än goorai mör ääm mååget. Ålet pjåt, hätj et deertu foon äiner Sven Schulz önjt blees. Et konsäpt heet ha ouers en lait anerd. Sü äänlik as önjt Bräistinger Heizwerk schal et åål tou waage en mottoparty jeewe. Wääder, wååder än moune Diling blaft et for e mååst tid foon e däi bedaked, et gåns hiinj wääder foon änjörsne hääwe we ouers ouerstiinjen. E win wait uk diling nuch püsti foont weesten, ouers ai mör sü njööl as änjörsne. Önjt gehiilj blaft et dröög bai temperatuure bit 17 grood önj e mjarsch. Et waagiinje blaft gra än püsti, ouers önjt gehiilj dröög. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 12 minuute ouf fiiw än dan wi mjarne eeder am 27 minuute ouf fiiw. E moune namt ouf. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: di baase: en batje, Kleinigkeit – Åle baase heelpe, sää e mag än pased önjt heef. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de

moundi, di 20ste önj e foodermoune, Draiårbe Mååst en iir as et intwasche sunt, dåt en filmtiim önjt norden foon Söödtuner draid heet for e spalfilm E Krouf bai e Wiidou. Jütid schölj et draiårbe di 31ste oktoober unerbreegen wårde, ouerdåt di 1ste mistmoune di sünåmde woogebreeger-lockdown begand. En påår latje tseene breege nuch, hätj et foon di nordslaswiker Uffe Iwersen, ån foon e produsänte foon e frasch-nordslaswiksch koproduskjoon önj e fiiw spräke foon Nordfraschlönj än e Tuner Mjarsch. Ouf diling begant et draiårbe wi for hu deege. Filmd wårde schal önjt üülj pastoraat foon Runees, önj e Üülje Tjüsche Gränskrouf önj Rosenkråns än bai e Weestsii. Di film E Krouf bai e Wiidou schal nuch jarling di 30ste önj mistmoune sin tjüsch premiere önj Naibel hääwe. Boon-Ünluk Änjörsne eedermjarns köm et aw e boonferbining foon Naibel eefter Sal tu en truuri ünluk. En moon wörd bai Lungstuft foon e autosuch eefter Sal ouerkjard än köm tu düüse. Di suchkäärer heet nuch ferseecht än bräms, weerbai e such en schååse füng. Foon e fårgeeste kömen niimen tu schååse. Di such schölj ütenouder nümen än tubääg eefter Naibel slaawed wårde. Et årbe gäng lung ouer e formadi, südåt stünelung niinj tooche eefter Sal kjarden. Wääder, wååder än moune Diling san we en döörwüksenen hamel fermousem ma temperatuure bit 15 unti 16 grood bait wååder. E win wait bloot swåk foont ååsten, ma rin töre we ai räägne. Mjarne san we en bedakeden hamel fermousem, et blaft ouers dröög. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 10 minuute for trii än dan wi mjarne eeder am 22 minuute ouf trii. E moune namt tu. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: doowi: Wat benümen, en batje tubai ham seelew. Ik wård gåns doowi foon åål dåt kaläis! - doowi

täisdi, di 14ste önj e harfstmoune Hüsem Win Fort jarst tooch sunt ouderhuulew iir begant e energii-feekütstaling Husum Wind diling önj präsens. Deertu ferhoowe da organisatoore bit tu 10.000 besäkere. Süwat 350 ütstalere wan önj Hüsem jare produkte trinam winenergii än et teema gräine wååderstuf wise. Tut ääm måågen schan mårling tubai e formoon foon e Bundesferbånd Winenergii, Hermann Albers, uk ministerpräsident Daniel Günther än amwråålsminister Jan-Philipp Albrecht kaame. Stipe Bääder nüügen moune tu lääs as uler: Bai da frasche feriine san önj e leeste deege nü äntlik da bewalingsbeschiise for da bundesstipe for jarling önjkiimen. Deerma koon huum hoowe, dåt nü önj e luup foon e näiste waage uk et giilj bai da feriine önjkamt. Deerbai gungt et am projäktstipe for 2021 än deerma am giilj for forheewene, wat eentlik ål sunt januar luupe än südänji foon da feriine forfinansiird wårde schönj. Bloot da stipe foont lönj san bit nü önjkiimen, da mååge ouers bloot en latjen pårt foont giilj üt. Mat grünleeden foon e nai Friisk Stifting schölj eentlik sääkerstald wårde, dåt e stipe iir bai da feriine önjkaame. Önj e leeste iirnge kömen da ouers åltens lääser. Wääder, wååder än moune Diling san we wi en fründliken däi ma riklik sanschin fermousem. Et termometer kamt aw bit tu 20 grood. E win wait bloot swåk foont söödweesten. Mjarne san we en bedakeden hamel fermousem, än di mjarn koone deer uk hu droope rin dilkaame. Et wårt uk wat kouler. Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 17 minuute ouf oocht än dan wi mjarne eeder am fiirng for nüügen. E moune namt tu. Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling: di eege: Eege bedjüset sid unti kånt: „Dåt san früne foon mamens eege.“ Bai en knif bedjüset et e scharp kånt, wat skart...“Schneide“ aw tjüsch: „Dåtheer knif heet twäär eege“. Di eege. En tiinjst foon e Friisk Foriining www.friiske.de