Põllupäevik

Juured mullas, pilk tulevikku - Eestis kasvatatud: kas meie aiandus jääb ellu?  Baltic Agro 30-ndale tegevusaastale pühendatud vodcasti 5.osa fookuses on Eesti profiaiandus. Eestis kasvatatakse vaid 35% tarbitavast köögiviljast ja alla 5% puuviljadest ja marjadest. Miks peaks riik aiandussektori arengusse panustama, ja kas aiandustootjad suudavad tagada kvaliteetse, värske ja kodumaise toidu ka tulevikus.  Eesti aianduse teekond – kas kodumaine toit on jätkusuutlik?Eesti aiandussektor on silmitsi suurte väljakutsetega, kuid samas peitub selles valdkonnas ka erakordne kasvupotentsiaal. „Põllupäeviku“ erisaates sukeldume koos Eesti Aiandusliidu esindajaga sektori kitsaskohtadesse ja tulevikuväljavaadetesse.Aiandusse on tehtud märkimisväärseid investeeringuid, kuid ettevõtete tehniline baas on jätkuvalt nõrk, tootlikkus madal ja toormele antav lisandväärtus vähene. Tootmist piiravad hooajalisus, kõrge energiamahukus, karmistuvad nõuded, terav tööjõupuudus ning kahanev konkurentsivõime. Miks on meie aiandustootjate konkurentsivõime kriitilises seisus ja millist tuge ootab sektor riigilt?

Baltic Agro 30 juubeliaasta neljandas saates võtame luubi alla Eesti loomakasvatuse mured ja rõõmud. Kohalik Eesti loomakasvatussektor on läbinud viimase kolme aastakümne jooksul märkimisväärsed muutused. Piimatoodang on saavutanud rekordeid ning Eesti tõuaretus on jõudnud rahvusvahelisele tasemele.Millega Eesti loomakasvatajad täna rinda pistavad ja kas meie pisike turg neid tegelikult ka ära toidab, räägime Baltic Agro loomakasvatusvaldkonna juhi Tiina Meikari ja Eesti Tõuloomakasvatusseltsi juhi Tanel-Taavi Bulitkoga.Saate teises osas saab sõna Kusti Aavik, kellelt kuuleme, kuidas suhtuvad noored põllumajandussektoris töötamisse ning kas peame tulevikus täielikult robotitele toetuma. Lisainfo balticagro.ee/meist/30-aastat.

Tänavuse koristushooaja tolm on tasapisi hajumas, aga ladudes on veel palju vilja, millele tuleb leida sihtkoht, kas siis Eestis või kaugemal. Timo ja Martin võtavad Viljaröstis kokku möödunud hooaja suurimad väljakutsed: ootusi petnud saagid, kvaliteediprobleemid ja logistika pusled. Juttu tuleb ka muljetavaldavast Eesti sadamas laetud viimase kümne aasta suurimast viljalaevast, söödanisu ja odra hindade kõikumistest ning sellest, miks rapsi hind pendeldab. Kuula, mis seisus on viljaturg detsembri alguses ja kuidas keerulises olukorras võimalusi leida.

Järjekordses Baltic Agro 30 juubelisaates keskendume kahele omavahel tihedalt põimunud teemale – toidujulgeolekule ning meie oma kodumaise toidu tootmisele ning väärindamisele. Oma seisukohti väljendavad sel teemal Baltic Agro viljabörsiekspert Martin Maante, Toiduliidu juht Sirje Potisepp ja Eestimaise rapsiõli tootja Scanola müügidirektor Alo Süvari.

Juubelisaate teises osas vestlevad Jesper Parve ning Baltic Agro eksperdid Estelle ja Enn sügisese koduaia teemadel.Jutt on aia sügisesest hooldusest, millised on peamised väljakutsed ning milliseid praktilisi lahendusi pakuvad Baltic Agro spetsialistid.Kas teadsid, et just sügisväetamine võib olla kevadise õite- ja suvise saagirikkuse võti? Saates tuleb juttu nii ilu- kui tarbeaiast.Kuula-vaata ja saad teada, kuidas oma aial aidata uueks kevadeks valmis olla.Aiandusnõuandeid leiad: https://koduaed.balticagro.ee/

Põllupäeviku 80. osa on pühendatud Baltic Agro juubeliaastale. Põllupäeviku erisaadete "Baltic Agro 30" läbivaks teemaks on 30 aastat meisterlikkust põllumajanduses – lugusid, mõtteid ja olulisi mõtteid jagavad inimesed nii ettevõttest seest kui erinevatest valdkondadest. Hea kuulamine autosõidul või töötegemise saateks nii põllumajanduses tegutsejale kui huvilistele– jälgi ja kuula kaasa!Esimeses erisaates: Neeme Raua intervjuus Baltic Agro tegevjuhi Ants Puustaga avaneb põnev sissevaade Eesti põllumajanduse ja ettevõtte 30-aastasesse arenguteekonda.Juubelit tähistava Baltic Agro juht, kes on ettevõtet suunanud pea kolm kümnendit, räägib põllumajanduse arengust, suurimatest väljakutsetest ning tulevikuperspektiividest.Ettevõtte edukuse võtmeks peab Puusta usaldust. "Kogu äri on usalduse peal. Me oleme seda usaldust hoidnud 30 aastat ja oleme selle võitnud," võtab ta jutuajamise kokku.Baltic Agro 30-aastane teekond peegeldab Eesti põllumajanduse laiemaid arenguid – kolhooside lagunemisest efektiivsete suurtaludeni, lihtsast tehnikast digitaalsete lahendusteni, idaturult läänesuunalisele orientatsioonile. Ettevõte on kasvanud koos Eesti põllumajandusega, kohanedes muutuvate oludega ja pakkudes põllumeestele just neid lahendusi, mida konkreetne ajastu vajab. balticagro.ee/meist/30-aastat

Baltic Agro vastuvõtupunktidesse jõuab järjest enam meie tublide klientide viljakoormaid. Arutame, milline on saabunud vilja kvaliteet ning kuidas vastu võetud vilja on võimalik eksportida.Viljahinnad on drastiliselt langenud – käime läbi, miks see nii on ja kas on põhjuseid, mis võiksid hinnataset hakata parandama.

Koristushooaeg on täies hoos. Lõppevale ja algavale hooajale viskavad pilgu peale Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, teravilja- ja rapsiseemnete tootejuht Anu Ruut ning agronoom-nõustaja Annika Täkker.Uuritakse, kuidas saagikoristus Eestis kulgeb ning millised on esimesed tulemused nii saagikuse kui kvaliteedi osas. Arutletakse, mida tasub silmas pidada sügisese külviperioodi eel sordivalikut tehes ning milliseid põnevaid uusi sorte ja uudistooteid Baltic Agro oma valikusse on toonud.

2025 saagikoristus kogub vaikselt tuure ning esimesed koormad on jõudnud vastuvõttu. See on täpselt õige aeg, et üle vaadata, millised on Baltic Agro tugevused vilja vastuvõtmisel ja kokkuostul.Saates räägitakse lähemalt vastuvõtukohtadest, kuivatusteenusest, muutunud kvaliteeditingimustest ja otse loomulikult rahast. Vaadatakse otsa Eesti kasvupindade statistikale ning arutletakse, millist kogusaaki oodata võiks.

Viljaröstis on külas viljamaakler Dalius Keblikas ettevõttest Skovs Korn, kellel on põllumajandussektoris pikaaegne kogemus nii agronoomina, viljakauplejana ning nüüd maaklerina.Saates keskendume peamiselt nisu hinnaliikumistele ning toome selgust, miks tänane hind on just selline nagu see on. Viljakoristus Lõuna-Euroopas ja Mustas Meres kogub järjest enam tuure – arutleme, mis arengud on nendes piirkondades olnud. Vaatame üle, kui suurt saaki on oodata Baltikumis ning spekuleerime, milliseks võib kujuneda koristusaegne hinnasurve.

Raplamaa tubli põllumajandustootja Meelis Burmeister annab sisevaate oma tegemistesse. Aastatega järjest oma haaret laiendanud tootja tegutseb väga tasakaalukalt ja ratsionaalselt. Arutleme temaga viljamaailma viimaste uudiste teemadel. Kuidas Meelis riske hajutab, millest oma otsuste tegemisel lähtub ning mis nõu ta annab saatejuhtidele, kuula lähemalt värskest Viljaröstist.

Viljarösti esimene väliskülaline Per Villumsen on enda sõnul rapsituru „nohik“. Saates arutleme temaga globaalsetest rapsi kasvatamise ja tarbimise trendidest ning kõige olulisematest hinnamõjuritest, millel hetkel silm peal hoida. Puudutamata ei jää ka poliitika, millel on järjest suurem mõju põllumajandusele. Oli suur rõõm Peri meie saates võõrustada!

Vaatame, milliseid numbreid uue saagi kohta andis meile mai WASDE raport. Timo jagab muljeid Genfis toimunud GrainCOM konverentsist, mis on üks olulisemaid teenäitajaid viljakaubanduses.Arutleme, mis olid seekord konverentsi põhiteemad ning millistele hinnamõjuritele on tulevikus fookus kõige enam suunatud.

Põllupäevikus räägitakse maheviljeluse võimalustest, arengutest, headest kogemustest ja käesoleva aasta uudistest.Koos Baltic Agro tootejuhtide Sten-Erik Lepa ja Ene Kiudsoo ning arendusdirektor Margus Ameerikasega on stuudios Toomas Talinurm, maheviljeleja Raplamaalt Valgu-Velise kandist.Kuulda saab Toomase parimatest praktikatest, arengust ja plaanidest. Lisaks maheviljeluse lepingutest meil ja mujal, taimede toitumisest ning toodetest maheviljeluses.

Tariifide sõjast tingitud hinnamõjutused on taandumas ning fookust suunatakse järjest enam erinevate piirkondade ilmaoludele. Saates arutatakse, millised on hetkel 2025 saagi väljavaated ja kuidas on viljamüüke planeerinud saatekülaline Alo Vahtmäe Pae Farmerist.Alol on saatejuhtidele mitmeid põletavaid küsimusi.

Viljaturud on endiselt üsna volatiilsed ning õigete ja õigeaegsete otsuste langetamine on muutunud eriti oluliseks. Seekordses saates keskendume rohkem sellele, kuidas üks põllumajandustootja täna tegutseb ja milliseid strateegiad kasutab. Kas sügisel tehtud strateegiale on võimalik truuks jääda või tuleb teha korrektuure? Oma kogemusi jagab Jaanus Kiisk JK Otsa Talust.

Kasvatamaks kõrget kvaliteetset ja tulukat saaki, muutub üha olulisemaks täppisviljeluse reeglite järgimine. Üheks olulisemaks võtteks on sealjuures taimede tasakaalustatud toitumise tagamine, millele saab suurel määral kaasa aidata erinevate täiendväetamise võtetega.Oma kogemustest täiendväetamisel räägib viljelusvõistluste mitmekordne võitja ja Eesti saagirekordite omanik Erki Plamus, taimekasvataja Vigalast. Tema tehtut kommenteerivad ja täiendavad Ene Kiudsoo, täiendväetiste tootejuht, Helina Märtmann, agronoom-nõustaja ning Margus Ameerikas, arendusdirektor. Kuulda saab senistest Erki tehnoloogiatest, tehtud töödest, selle aasta eripäradest ning uutest plaanidest.

Kaubandussõda on toonud järjest suurema ebakindluse kõikidele turgudele ning ka viljaturud ei ole jäänud puutumata. Hinnakõikumised panevad küüsi närima ning õigete otsuste tegemine muutunud järjest keerulisemaks. Saates arutleme, miks nii on läinud ning kas leidub võimalikke positiivseid hinnamõjureid.

Saates räägitakse, mida ütles meile viimane WASDE raport ning mis suunda see hinnad liikuma pani. Arutletakse, mis on hetkel kõige enam mõjutamas teravilja ja rapsi hindasid ning millised on esmased uue saagi väljavaated. Teemasid aitab kommenteerida saate külaline Kristjan Rebane Laiuse POÜ-st.

Stuudios on arendusdirektor Margus Ameerikase ja taimekaitse tootejuht Angelika Kuuse kõrval Kristjan Kasearu Tammekalda OÜ-st. Jututeemaks kevadised taimekaitsetööd: mis võtta aluseks tõrjeplaanide tegemisel nii herbitsiidide, fungitsiidide kui kasvuregulaatorite valikul.