Claim OwnershipPõllupäevik
Subscribed: 1Played: 4
Subscribe
© Copyright Baltic Agro
Description
Baltic Agro Põllupäevik jagab Eesti taimekasvatuse kogemusi põllumeeste põldudelt. Kuula ja oled kursis, mis põllul toimub ja saad teada, kuidas teistel läheb ning võtta kogemused arvesse.
67 Episodes
Reverse
Eriväetiste tootejuht Ene Kiudsoo, arendusdirektor Margus Ameerikas ja külalisena Aare Viira Patermaa talust räägivad esmastest töödest varakevadistel põldudel.Juttu tuleb sellest:kuidas ja millega turgutada talivilju: pealtväetamised, pritsimised mikroelementide ja biostimulaatoritega jne;kuidas parandada oma muldade tervist ja kultuuride kasvutingimusi erinevate tehnoloogiate, toodete ja täiendava orgaanilise väetisega;kuidas aidata taimedel siduda õhust lämmastikku.Lisaks antakse ülevaade suviteraviljade seemnete ette valmistamisest ja kasvuaegsetest hooldustöödest.
Varakevadistest põllumajanduslikest teenustöödest, vedelsõnniku efektiivsuse suurendamisest ja maisist räägivad stuudios tootejuhid Jaak Reemann ja Kusti Aavik ning arendusdirektor Margus Ameerikas. Distantsilt osaleb Avo Samarüütel Tartumaalt firmast Männiku Piim.Tehakse ülevaade kevadistelt põldudelt, taliviljade olukorrast, ümberkülvide võimalustest ja vajadusest. Arutletakse, miks ja millal eelistada teenustöid. Millised tööd on populaarsemad ja kuidas põllumehed teenustööde pakkumisega rahule on jäänud?Samuti tuleb jutuks, kuidas preparaat Instinct suurendab vedelsõnniku efektiivsust ja vähendab lämmastiku kadusid. Põhjalikumalt puudutatakse maisiviljelust: alatest seemnetest, sordi valikust, külvist, vaheltharimisest kuni koristamise ja silo tallamiseni välja.
Eesti Taimekaitse Assotsiatsooni tegevjuht Evelin Hillep, Baltic Agro taimekaitse tootejuht Kiti Krebes ning Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas vestlevad taimekaitse teemadel. Milline on taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse staatus Euroopa Komisjonis? Kas 50% vähendamise eesmärk on jätkuvalt jõus? Millised on hetkel olulisemad diskussiooni teemad seoses taimekaitsevahenditega Euroopas? Kas ja millised muutused ootavad ees seoses glüfosaadi kasutamisega? Kui oluline on illegaalsete taimekaitsevahendite turg Europas ja Baltikumis ning millised ohud sellega seoses meid varitsevad? Neile küsimustele püüame koos vastuseid leida. Loomulikult ka tähelepanekud põldudelt ning soovitused esimesteks taimekaitsealasteks tegevusteks.
EMÜ mullateaduste professor Alar Astover ning Baltic Agro väetiste tootejuht Mihkel Salum ja arendusdirektor Margus Ameerikas vestlevad taimede toitumise teemal üle aastate. Milles seisnesid nõuka-aegne üleväetamine ning suured muutused iseseisvumise järgselt? Täpsemalt käsitletakse kriisiaastate 2009 ja 2023 arenguid, taimetoitainete tasakaalu, süsiniku bilanssi ja jalajälge ning prognoose tulevikuks. Antakse ka soovitusi väetiste efektiivsuse tõstmiseks, mullas süsiniku varu suurendamiseks ja esimesteks kevadtöödeks põldudel.
Seekordses podcastis on meil väga hea meel tervitada kõiki kuulajaid Põllupäeviku eriosaga! Teeme kokkuvõtte Yara & Baltic Agro väetiste emotsioonipanga kampaaniast ja kuulutame välja need õnnelikud, kes võitsid omale kohad kampaaniareisidele. Aitäh kõigile osalejatele ja õnnitleme võitjaid! Lisaks räägivad Baltic Agro põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum ja Yara Eesti tegevjuht Marek Linnutaja lähemalt, mis toimub väetiste turul. Miks hinnad langevad ja tõusevad, kuidas on siiani läinud väetiste müük? Mis või kes mõjutavad väetiste hindasid? Kas kevadel ähvardab Eesti põllumeest väetiste puudus? Head kuulamist!
Tänases osas on jututeemaks seemned. Sellest algab kõik ja tavaliselt on seemned esimene asi, mis talvel kevadkülviks paika pannakse. Täpsemalt räägime, kuidas on seis põldudel taliviljadega, kui palju peaks vaja olema teha ümberkülve? Kas seemet jätkub? Samuti vaatame üle, millised sordid olid parimad eelmise aasta viljelusvõistlusel ja millised uued taimekasvatustehnoloogiad toovad välja uute sortide parimad omadused. Saates on vestlusringis Eesti Seemneliidu tegevjuht Christel Mölder, Eesti Maaülikooli säästva taimekasvatuse professor Evelin Loit-Harro ja Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.
Mulla teema on järjest aktuaalsem, kuna kliima muutused ja atmosfääris süsiniku sisalduse tõus on seotud ka põllumajandusega. 5.detsembril oli rahvusvaheline mullapäev, mida tähistati temaatilise konverentsiga EMÜ-s. Seekordses Põllupäevikus kuulebki seal räägitust ja ka palju muud, näiteks: mida saab teha taimekasvataja, et siduda mullas enam süsinikku, milline on meie muldade seisund, kes on parimad mullasõbrad jne.Vestlusringis on Mullasõber 2023 Ants-Endel Sõrra Tartumaalt Kämara-Antsu talust, EMÜ mullateaduse professor Endla Reintam ja Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.
Kas tulukas taimekasvatus kliimamuutuste ja poliitika tõmbetuules on võimalik? Kuidas saadi rekordiline talinisu saak 12,8 t/ha räägivad Erki Plamus Vigalast, Aivar Treiberg Harjumaalt ning Margus Ameerikas, Baltic Agro arendusdirektor. Lisaks räägime päevakajalistest teemadest põllul, toome välja 2023. a taimekasvatushooaja eripärad Lääne- ja Põhja-Eestis, eelkõige tähelepanekud kevadsuvistest põudadest ja õppetunnid tulevikuks.
Taimekasvatushooaja 2023 kokkuvõtteid teevad seekordses podcastis Karl-Gustav Peterson Tartu lähedalt Kõivu Agro farmist, taimekasvatuse õppejõud Indrek Keres Eesti Maaülikoolist ja Margus Ameerikas Baltic Agrost.Mida oli meil õppida ekstreemselt kuivast kevadest ja mida on meie põllumehed teinud, et põuaperioodid vähem mõjuks? Kuidas kasvatas Karl Gustav oma viljelusvõistluse talinisu põllul ühe hooaja parima saagi ning kuidas majandavad tulukalt kliimamuutuste ja poliitika tõmbetuules teised Lõuna-Eesti põllumehed?
Üks paremaid abinõusid teraviljade talvekindluse parandamiseks on lehekaudne kaaliumiga pritsimine. Kaaliumil on mitmeid funktsioone, mis mõjutavad nii taime vastupanuvõimet temperatuuride kõikumisele, külmale kui haigustele. Kuna kaaliumi kättesaamine mullast võib olla raskendatud, siis lehekaudne väetamine 2-3 nädalat enne püsivate öökülmade saabumist kindlustab kaaliumivaru talveks.Kaaliumi kasutamist selgitab eriväetiste tootejuht Ene Kiudsoo.
Tänases podcastis anname ülevaate teravilja ja rapsi saagikusest ja kvaliteedist, mis Eesti põldudelt tänaseks on koristatud. Arutleme, kui suureks võib kujuneda käimasoleva viljahooaja kogusaak ning milline on olukord eksporditurgudel. Balti riigid tervikuna on muutunud oluliseks viljatootjaks – vaatame, kui suure saagi meie lõunanaabrid on koristanud ning kas Lätis sadanud hiidrahe tegi olulist kahju. Kuula, milline on hetkeolukord Musta mere vilja ekspordil ning kuhu on kadunud MATIF-i volatiilsus.
Herbitsiidi paagisegusse on soovitatav lisada tooteid, mis parandavad mulla omadusi ning soodustavad taimede kasvu ja arengut. Kui taimed tärkavad sügisel ühtlaselt ja kasvatavad sügavale ulatuva juurekava, siis on talvitumine edukam ning kevad-suviste heitlike ilmastikuoludega toimetulek parem.Juba tärganud ja veidi lehemassi kasvatanud taliteravilja taimed vajavad sügisel fosforit, kaaliumit, vaske ja mangaani.Sügisese täiendväetamise Põlluteate loeb ette eriväetiste tootejuht Ene Kiudsoo.
Kasvu reguleerimise eesmärgiks on hoida taimede kasvukuhik mullapinna lähedal ning sundida taime rohkem panustama juurestiku ja kasvukuhiku arengusse, mitte niivõrd lehemassi ning varre pikkuse kasvatamisse. Kasvuregulaatorite kasutamisel on ka taimiku kevadine taastumine kiirem.Soovitusi talirapsi sügiseseks kasvureguleerimiseks jagab agronoom-nõustaja Annika Täkker.
Varasemate aastate vaatlustulemustele tuginedes tuleks ka sellel aastal sügiskülve hoolega seirata. Põlluteates teeme ülevaate kahjuritest, kes põldudel sügiseti ringi toimetavad ja oma tegevusega ulatusliku kahju kaasa võivad tuua. Need on: maakirp, naeri-lehevaablase ebaröövik, suur-kapsaliblika röövik, rootsi kärbse vastne ja naksurlase vastne ehk traatuss.Kahjureid tutvustab taimekaitse tootejuht Kiti Krebes.Fotod leaid: balticagro.ee/talivilja-kahjurid-sugisel
Põllupäevikus arutame, kuidas vilja koristushooaeg on alanud ning anname nõuandeid, kuidas selle aasta kuivades kasvutingimustes saadud teadmisi rakendada järgmistel aastatel. Kogu põllule antud väetist ei ole taimed suutnud kasvuhooaja jooksul ära kasutada – anname nõu, kuidas on võimalik need toitained kinni püüda ning muuta järgnevatele kultuuridele kättesaadavaks. Vestlusringis on müügidirektor Martin Maante, heinaseemnete tootejuht Jaak Reemann ja arendusdirektor Margus Ameerikas.
Viljakoristus on mitmes paigas Eestis tuure kogumas ning esimesed viljakoormad on jõudmas vastuvõtukohtadesse. Oluliseks muutub, kuidas koristatud vili võimalikult hea hinnaga maha müüa, et põllule tehtud kulutused saaksid kaetud.Põllupäevikus jagavad viljaäri tootejuht Timo Sildvee ja müügidirektor Martin Maante viimaseid uudiseid globaalselt viljaturult – mis on peamised mõjurid ning miks on hinnad viimastel päevadel märgatavalt tõusnud. Vaadatakse üle Eesti 2023. a külvipinnad ning analüüsitakse, mis on muutunud ja milline võiks tulla kogusaak.
Kevad oli sellel aastal heitlik, öökülmad vaheldusid kõrgete päevaste temperatuuridega. Lisaks jäid tulemata külvide jaoks olulised sademed, mistõttu paljud kevadel rajatud rohumaad hukkusid. Eelmisel suvel rajatud rohumaad seevastu olid muutlikele ilmastikuoludele märgatavalt vastupidavamad. Selleks, et ei korduks sellekevadine vaatepilt, soovitame täna mõelda rohumaade suvisele rajamisele.Rohumaade rajamise Põlluteate loeb ette heinaseemnete tootejuht Jaak Reemann.
Vahekultuure kasvatatakse põhikultuuride kasvatamise vahel eesmärgiga parandada mullaviljakust, suruda alla umbrohtumust ning vähendada toitainete liikumist sügavamatesse mullakihtidesse, kus taim neid kätte ei saa. Vahekultuuride kasvatamine aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri ning -viljakust, parandada mulla niiskusrežiimi ning samuti soodustada kasulike mullaorganismide elutegevust.Põlluteate loeb ette heinaseemnete tootejuht Jaak Reemann.
Kaaliumil on taime elutegevuses tähtis roll täita. Kaalium tagab näiteks taimede parema vastupidavuse temperatuuride kõikumisele. Sügisel, nii külvieelselt kui ka järgselt, on ilmastik aastati olnud väga ettearvamatu: soojad ja kuivad tingimused vahelduvad liigniiskuse ja jahedate temperatuuridega. Lisaks on raske ennustada, millal esimesed öökülmad kimbutama hakkavad. Selleks, et põllukultuurid ebastabiilsetele ilmastikutingimustele võimalikult vastupidavad oleksid, tuleks juba seemne mulda jõudmisel tagada piisav kaaliumiga varustatus.Kaaliumi tähtsusest sügisel annab ülevaate põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum.
Puhtimisvahendite kasutamine on soodsaim, tõhusaim ning teatud haigustekitajate puhul ka ainus võimalus patogeenide leviku tõkestamiseks. Puhtimine aitab kaitsta taimi nii mullas esinevate kui ka seemne pinnal ja sees asetsevate haigustekitajate eest. Lisaks soodustavad paljud uuema põlvkonna puhtimisvahendid juurestiku arengut.Põlluteate loeb ette agronoom-nõustaja Annika Täkker.
Comments
Download from Google Play
Download from App Store
United States