Päevakord

Eelmisel suvel kui toonane EKRE liige Peeter Ernits teatas kandideerimisest partei juhiks Martin Helme vastu, kõlas „Päevakorras“ mitu ennustust. Ühe järgi ootab Ernitsat EKREst lahkumine kolm nädalat pärast üldkogu, teise järgi kulub selleks ehk pool aastat.Läks nii, et kulus isegi peaaegu aasta. Aga nüüd see juhtus, Ernits lahkus ja veelgi valjema kriitika saatel. Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja sõnul ei muuda see EKREs midagi, vanker läheb edasi nii nagu see seni on liikunud. „EKRE on pereäri, näpuotsaga antakse sõnaõigust ka mõnele teisele liikmele,“ ütles ta. „Üks ja teine partei juhtliige on küll öelnud, et eks Ernitsal oli ühes-teises asjas ju õigus ka.“Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ütles, et eristada tuleb kaht asja: Ernitsa kriitika sisu ning selle välja ütlemise ajastust ja ajendit. „Ernits kandideeris eelmisel suvel erakonna juhiks ja osa tema toonaseid etteheiteid on tal ka praegu. Aga kriitika ajastusel näib oma tagamõte, sest kas ta tõesti on pea aasta aega vaevelnud nende mõtetega, mis tema arvates kõik erakonnas valesti on?“ küsis Jaagant.Kuna Ernits on öelnud, et keegi võiks Helme kõrval veel esimeheks kandideerida, siis küllap on tal ka soosik, näiteks Jaak Madison, keda Ernitsa praegune kriitika võiks toetada.Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo sõnul on loomulik, et nüüd kerkib kriitika. „Enne ehk oligi toerdam erakonnas olla, mil oli tõusulaine. Kui valimised ei läinud nii nagu loodeti, tuleb mõelda, kas me arutame seda, kuidas me asju parandame,“ ütles Nikkolo.Tema arvates võiks Helmed endale natuke otsa vaadata, aga sisekaemust pole kuskilt välja paista, samuti tunnistamist, et kuskil tehti vigu. „On võetud suund, et kõik läks hästi, süüdi olid e-valimised. Küllap aga erakonnas on neid, kes mõtlevad, et olgu, tulemus polnud see, mida ootasime, teeme muutusi. Praegu ei paista, et selleks valmis oldaks, välja seda vähemalt ei räägita,“ leidis ta.

Sel nädalal tuli avalikuks, et Eesti suurettevõte Bolt on püüdnud Eesti majandusministeeriumi kaudu survestada muutma Bolti tegevust mõjutava EL-i direktiivi firmale soodsamaks.Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo arvates on igati õige, et Bolt tegutseb enda huvides - nii see asi peabki käima, sama teevad ka teised asutused ja ettevõtted. „Küsimus on, kas lobitöö registreerimata jätmine oli sihilik või lihtsalt väike lohakus. Kas asekantsler töötas kuidagi Bolti huvides? Ma ei näe tõendeid, et ta ise oleks väga aktiivselt sekkunud,“ ütles Nikkolo. „Ega Bolt pole ju andnud kellelegi raha, et siin on eelnõu mustand, viige see ellu.“Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja eristab Bolti juhtumis kolme aspekti: esiteks Bolti õigus ja isegi kohustus oma huvide eest seista, teiseks riigi võimekus Bolti huvisid arvestada laiemas kontekstis kui vaid ühe firma nägemus maailmast ning kolmandaks - kuidas Euroopa tahaks platvormitööd reguleerida.„Bolt on käitunud nii nagu ta peab käituma. Aga on vaks vahet, kas riik lihtsalt kuulab oma ettevõtjaid või teeb asju täpselt nii nagu ettevõte ütleb, sest riigil pole väga täpset arusaama, kuidas mingi valdkond toimib,“ ütles Riikoja. „Siin see, kuidas riigi poolt oli valmisolek külma kõhuga ühe ettevõtte huvisid esindada, on kurb.“Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant leidis, et uurim kahju selles juhtumis on löök usaldusväärsusele, et lobitöö on avalik ja kontaktidest ametnike ja ettevõtjate vahel jääb jälg maha. „Lobi on täiesti normaalne, aga kui kujuneb Eesti riigi seisukoht, siis ma tahaks näha, kes on selle kujunemisse panustanud, kuidas seda on tehtud ja kui palju selleks on raha kulutatud,“ ütles ta. „Kui ikka ja jälle juhtub, et kuskil pole mõnd kirjavahetust registreeritud, siis tekib aga küsimus, kus ja kui palju veel on lobitööd, mida pole avalikustatud.“

Obstruktsiooni kui tööriista ei tohiks opositsioonilt ära võtta, ükskõik, kui jaburalt seda ei kasutata. Saates veel: Tallinna võimuliit alustas rabinaga; Madis Kallas tahab koju; Repsi tõetund läheneb; Parmase järelevalve lõppes eikuskil; miks kohus Ekspressi valmimata loo keelas; mini-eluloterii.

Kas Vene kiriku keelamisel on mõtet? Kes Tallinna võimukõnelustel järgi annab? E-eksamite e-käkk, Eesti Energias tehakse audit, mida Konstantin Vassiljev valesti tegi, kärpejutud on tagasi.

Tallinna võimukõneluste edenemine. Riigikogu sai uue juhatuse. Magnumi andmed läksid jalutama. Majanduskasv on ümmargune 0. Mida teha Vene õigeusukirikuga Eestis? Operail müüdi maha ja ikka on paha.

Tallinna praeguse linnavõimu kukkumise üle arutlenud Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant ning Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidsid, et sotsid tegid julge sammu kui aitasid maha võtta senise linnapea Mihhail Kõlvarti. Uuest neljapealisest võimuliidust ei ole aga linnakodanikel just palju võita.Jaagant ütles saate alguses „läbirääkimismeeskondade“ asemel „kampaaniameeskonnad“ ja see sõnavääratus osutus kogemata päris täpseks. Riikoja sõnul on hetkel kõik nii lahtine kui olla saab. „See paralleel mulle meeldib, et koostatakse kampaaniameeskondi, sest eks töö käibki järgmise aasta kohalike volikogude valimiste nimel,“ tõdes ta. „Linnakodanikul sellest kõigeks küll mitte midagi võita ei ole.“Lehepuu nentis, et samas ei ole linlastel ka midagi kaotada. „Isamaa sõidab bravuurikalt, aga tõmbab üle. Neil pole vaja oma reitingu pärast tõmmelda. Kas neil tõesti on jõuõlga minna siitkaudu riigi koalitsiooni mõjutama?“ küsis ta.Kuna Isamaa on riigi vaatest ainus opositsioonierakond, kes läheb linnas koalitsiooni tegema, on Jaaganti arvates neil vaja end näidata ja kehtestada. „Sõnaväärtatusena ütlesin ennist „kampaaniameeskondi“, aga just selle kampaania jaoks on neil vaja võtta neist kõnelustest maksimum. Ja selle saavad nad siis kui need kõnelused kestavad võimalikult kaua,“ ennustas Jaagant, et kõnelused ei lõppe nii kiirelt kui tahaksid sotsid ja Reformierakond.

Kevade esimeses saates palju jooksvaid teemasid: Tallinna linnavõimule joostakse pärast Porto Franco otsust tormi; Kalle Laanet pistis jooksu justiitsministri kohalt; Vene kodanikud Eestis jooksid valima, kas keelata neil valimast Eestis? Kuhu jookseb regionaalminister Madis Kallas? Vanuse ülempiir autojuhilubadele? Boonusena: Greete eluloterii!

Täna Päevakorras: Taavi Rõivas annab ekspeaministritele eeskuju. Laanet vs Parmas – kes on tegelikult süüdi? Keskerakond tikub ikka Venemaa külje alla. Millal ületab Eesti 200 oma kasvuraskused? Järjejutt Riigikogus ehk kuluhüvitused aastal 2023. Reklaamiseadust muutes keeruliste asjadega ei tegeleta

Reformierakonna esimees ja peaminister Kaja Kallas ütles ALDE-le „ei“.„Mulle tundub, et selle otsuse ootus hoidis Kallase suhtes mingit kriitikat tagasi, et noh, vaatame, mis ta siis teeb,“ ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. „Üldiselt Kallase otsus väga palju ei muuda, Euroopa ametikohad jaotatakse kokkulepete alusel ja seal pole lõpuks tähtsust, kes on esikandidaat või mitte. Lõpuks võib Kallas ikkagi saada mingi konkreetse ametipakkumise.“Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja nõustus, et kriitika on seni paisu taga püsinud. „Kindlasti juhtub Kallasel see, et teda tabab erakonna sees senisest suurem kriitikalaine. Kuna paljud tajusid, et peaministrit ja erakonna esimeest on vaja vahetada, siis paljud kriitikud seal lootsid, et Kallas kasutab võimalust välja tagurdada,“ selgitas Riikoja. „Kriitika Kallase suhtes läheb suuremaks, iseasi, kui palju sellest avalikuks saab.“Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tunnustas Kallast, et too oma otsusega sellele õhus olnud küsimusele ja spekulatsioonidele punkti pani. „Mingi võbin ja ebakindlus on olnud tajutavalt õhus, et öelgu Kallas mis tahes, aga äkki ikka kuskil taustal mingid läbirääkimised käivad,“ ütles ta. „Et ta selle teema nüüd ära lõpetas ja see teema on maas, siis võib vaadata seda kui kohta, kust ka erakond saab uuesti edasi minna.“

Seekord päevakorras: Eesti 200s toimuv paistab tõsine eksistentsiaalne kriis. Narva haigla ja muud piirilinna imed. Veiko-Vello Palm lahkub kaitseväest. NATO riikide sõdurid Ukrainasse? Swedbanki rahapesu süüdistus kukkus ära. EV106 ehk (kirutud) kontsert ja kõned.

Täna Päevakorras:Kuidas käitus Anna Levandi ja kes selle selgeks peaks tegema?Kas ministri ja ajakirjaniku autode rüütamine on FSBlt alles algus?Kas Kaja Kallas saab Euroopas kõrge ametikoha?Miks Eesti Energia raha küsib ja eestlasi hirmutab?Miks Signe Riisalo jälle lapsi kiusab?Tallinnas tehti vist jälle tulemuslikult kunsti.

„Probleem on korruptsiooniohus,“ ütles Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Tema sõnul pole küsimus selles, kas personaalse riigi idee ja projekt laiemalt on hea asi, täiesti võib olla. Ka see pole küsimus, et ministeerium on võtnud oma visiooni aluseks Nortali materjalid.„Probleem on korruptsiooniohus. Eestil on vaja ettevõtet või ettevõtteid, kes seda projekti ellu viivad. Ja Nortal on üks vähestest, kellel oleks selline võimekus,“ ütles Riikoja. „Meil pole mingit teadmist, kas Nortal on seda projekti juba ette valmistanud, kui suur on tema konkurentsieelis juba teiste firmade ees kui peaks hakatama hankeid korraldama.“Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant tõdes, et poliitikute-ettevõtjate jaoks on kujunenud nokk kinni-saba lahti olukord. „Ühelt poolt tõesti, kui poliitikud midagi omast peast mõtlevad, mingit kriisi lahendavad, öeldakse igalt poolt, et aga spetsialistid ja ettevõtjad, miks te nendega ei räägi? Ja siis kui räägitakse, küsitakse kohe, et miks tegutsete ettevõtjate ärihuvide järgi,“ ütles ta.Greete Lehepuu Eesti Ekspressist leidis, et tekkinud olukorra nn süüdlane võib olla ministeerium, kus pole ehk olnud aega, suutlikkust või võimalust asju läbi mõelda.

Seekord päevakorrapunktides. Mölderi Isamaast lahkumine: noorliikme pärast partei võitlema ei hakka. Kaja Kallas ja Andrus Ansip tülitsevad avalikult. Piirkiiruse alandamine Tallinnas ajab meid korralikult tülli. Mis loom on personaalne riik, kust see tuleb ja kuhu ta läheb. Metropoliit Eugeni lahkus Eestist. Kaitseväe uueks juhiks võib saada Andrus Merilo. President jagab teenetemärke, meie kiituseid. Viimaks tagasi: Greete eluloterii!

Ratas käitus, kui õige mees. Kas streigist kaotasid õpetajad või Reformierakond, apteegireformi olematu kasu, riik ei edenda jätkuvalt taastuvenergeetikat.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant tõdes, et kokkulepet kriisi lahendamiseks ei ole, aga retoorikamuutus on toimunud „Nii haridusminister, kes osaliselt justkui on valitsuses ja osaliselt ei ole, on leidnud, et peaks reformima õpetajate palga- ja karjäärisüsteemi. Peaminister Kaja Kallas on leidnud nüüd, et peaks reformima õpetajate palga ja karjäärisüsteemi,“ ütles ta. Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidis, et kompromissi siiski ei paista. „Kui poliitikute juttu kuulata, siis kõige pentsikum on see, et kui haridustöötajate liit on tulnud vastu, tulnud palganõudmise osas allapoole kuni selleni, et saaks pikaajalise plaani paika, siis selle peale teatas peaminister, et ka pikas vaates pole midagi kokku leppida, kuna raha on vähe,“ ütles ta. „Järjest rohkem tekib tunne, et mängitakse selle peale, et õpetajad ei saa lõputult streikida, nende südametunnistus ei luba seda.“ Saateosaliste arvates peaksid õpetajad olema ka pikaajalise kokkuleppe osas ettevaatlikud, sest kui see sõlmitakse ja streik lõpeb, ei pruugi see kokkulepe mõnel järgmisel aastal enam pidada. „Ärgem unustagem, et õpetajate palga tõstmine 120%ni Eesti keskmisest palgast on ju ka pikaajaline kokkulepe, aga seda pole täitnud mitu valitsust järjest,“ meenutas Jaagant.

Sel korral päevakorras veel: Haridusminister püüdis käskkirjaga eelarveseadust muuta; miks Martin Herem ära läheb? kas ja kuidas rääkida sõjast ja sõjaohust? Suur tüli teatrite ja publikuga: matsid saalis? KAPO ja professor ja väidetav spioneerimine; Eesti Päevaleht sulgeb paberlehe

Kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avalikustas ise oma nn Balti riikide tuuri, lendas tõenäoliselt vastu taevast ka Eesti julgeolekuasutuste plaan, kuidas visiiti piisavalt kaua sajalas hoida. Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tõdes, et kogu turvaoperatsioon - iseenesest äärmiselt vajalik - distantseeris ürituse rahvast. „Meil on nii palju ukrainlasi Eestis, et kujutasin ette kogunemisi Vabaduse väljakule või Toompea lähedusse, kuhu aga vähegi saab, lipud lehvivad ja ollakse elevuses,“ sõnas ta ja tõdes, et nii siiski ei läinud. Hindrek Riikoja Maalehest lisas, et turvaoperatsiooni korraldajate sõnul tulenes kogu käsitlus ohuhinnangust. „Vilniuses pidas Zelenskõi avaliku kõne, kuhu Leedu president kutsus kõiki inimesi kohale tulema. Eestis sellist asja ei tehtud. Kas see siis tähendab, et Eestis oli ohuhinnangu järgi olukord kuidagi ohtlikum?“ „Minul ei ole ka muud järeldust teha, kui et siin oli mingi põhjus, mistõttu oli kogu korraldus teistsugune kui Leedus,“ ütles Urmas Jaagant Eesti Ekspressist. „Ma tean, et politsei ei saa seda kinnitada ega ümber lükata, alati jääb võimalus, et meie noored ja hakkajad politseijuhid tegid kõik mis võimalik ja natuke rohkem.“ „Päevakorras“ veel: Keskerakonna pooldumise jätkud ja mõjud; kas Eesti peaks ostma osaluse lätlaste Air Balticu lennufirmas? õpetajate streigipäev aina läheneb, aga vähemalt väliselt käib palavikuline kokkuleppe otsimine; kas märtsipommitamise aastapäeval tohib kabareed etendada? naiste hügieenitarbed koolidesse - lõpuks ometi.

Suurte külmade ajal murdub Keskerakonna küljest tuntud poliitikuid aina naks! ja naks! See tähendab, et Riigikogu saalis läheb põnevaks kolimiseks. Saates veel: Kallas vs. Ansip; president saatis seaduse riigikohtusse; tuumajaama tulekust; veebilehtede monitoorimisest

Vaidlustes sündinud tõde ehk Päevakorra 2023. aasta TIPP 12. Mis oli lõppeval aastal kõige olulisem nii oleviku kui tuleviku mõttes.

Võrklaeva avang ja valang tema pihta, Eesti ärihuvid Dubais ja Abu Dhabis, Jaan Toots tahab Narvale erandeid, kuidas müüa geene turvaliselt, kui kõik on haiged, siis kes maksab vaktsiini eest?