Inimesel on ainulaadne supervõime - võime ajas rännata. Oma mõtetes. Selle võimekuse peamine ülesanne on aidata õppida minevikust ning proovida ette kujutada tulevikku. Nii veedabki keskmine inimene ligi poole oma ärkveloleku ajast kas minevikus või tulevikus. Ent see supervõime toob kaasa ka mõned mitte väga toredad kaasnähud. Eelkõige siis kui inimene hakkab liiga sageli ja liiga sügavale minevikku vaatama. Kui süütuna tunduvast küsimusest "miks?" saab tundide või ka päevade pikkune vaevlemine, nõiaring, kust välja on üpris keeruline ennast mõelda. Minevikku on mõtet minna ainult nii kauaks ja sügavale, kui see aitab kaasa olevikus tehtavatele paremate otsustele. Ja elama peab ikka olevikus.
Me oleme seda juba proovinud. Edasi lükkamine. Süüdlase otsimine. Või siis lihtsalt enneaegselt tegevuse lõpetamine, olgu selleks projekt, muudatus töökorralduses või maratoni jooks. Need kõik võivad olla märgid nn shit quit'ist ehk nähtusest, kus pea annab alla enne kui tegelikult oleks põhjust või kui keha on täiega läbi. Meil lihtsalt kaob usk. Miks ja kuidas see juhtub, kuidas seda ära tunda ja mida teha, et seda ehk vähem juhtuks - sellest räägingi.
Võib-olla oled kuulnud jutte väikestest võitudest, väikestest sammudest, protsessi nautimisest. Tuleb välja, et see pole ainult kaunikõlaline jutt, vaid sellel on ka teaduslik põhi. 2011. aastal tegid Theresa Amabile ja ta kolleegid mahuka eksperimendi, mille järeldus oli selge: töö kontekstis tähendab motivatsioon sõnasõnalt "Väikesed võidud iga päev olulises ja tähenduslikus teemas". Sellest räägingi. Lisaks ka ainult tulemusele keskendumisest, sotsiaalsest surve näidata suuri võite ja muustki, mis seda väikeste võitude strateegiat ohustavad.
Inimesed tulevad tööle organisatsiooni pärast ja lahkuvad juhi pärast. See levinud ütelus kipub olema aga müüt, kui vaadata seda, mis päriselus toimub. Tuginedes uuringutele on inimeste lahkumine enamasti kombinatsioon negatiivsest foonist ja positiivsest õmbest ehk uuest võimalusest. Proovitakse minna eemale stressist, ülekoormusest, mõnikord ka kehvast juhtimisest. Ent kui uut võimalust, valgust tunneli otsas ei paista või ei juhtu midagi ootamatut ja äkilist, siis samas ollakse pigem valmis ka ülekoormust ja nõmedat juhti taluma - lahkumine vajab päästikut.
Kaasamine, koostöö, koos tegemine on populaarne, sellesse usutakse ja seda propageeritakse. Kas aga alati on mõistlik minna koos? Ehk uurisin, mida on teadusel öelda väidetavalt Aafrikast pärit vanasõna "Kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui kaugele, mine koos" esimese poole kohta. Ja tulemus on, et teatud tingimustel on üksi minemisel on selged ja nähtavad eelised. Veel enam, toon välja ka rida põhjuseid, miks kaasamine ja koos minemine võib takerduda.
Kui teha küsitlus, siis julgelt üle 90% inimestest on seda kogenud - kohtunud, koos töötanud, mõnikord ka koos elanud inimesega, kes viisakalt öeldes on raskesti talutav. Kellega koostööd teha ei saa ega õigupoolest tahagi. Ehkki võib öelda, et meie hinnangud on subjektiivsed ja ilu on vaataja silmades, on siiski olemas ka n.ö teaduslik kirjeldus inimesest, kellega on raske et mitte öelda võimatu koostööd teha. Vähe sellest, raskesti talutava inimese mõju ulatub kaugemale - terve meeskonna tulemuslikkus on 30-40% väiksem. Kes on raskesti talutav inimene ja mida temaga siis peale hakata?
Usaldus ei ole eesmärk, see on tulemusliku meeskonnatöö tagajärjel tekkiv nähtus, ütleb Amy Edmondson, Harvardi ülikooli professor ja ekspert koostöö teemal. Usaldust on kolme sorti, neist enim probleeme kipub tekkima nn emotsionaalse usaldusega ehk tundega, et mind (või sind) kasutatakse kurjasti ära. See kui inimene teeb ära selle, mida lubas ja on kompetentne mingis teemas, on ainult usalduse nähtavaim, sageli ka väiksem pool.
Me tegeleme oma ideede müümisega iga päev. Tööl, kodus, sõpradele ja ka võõrastele inimestele. Organisatsioonipsühholoogi Adam Granti väitel hakkame aga seda tehes sageli käituma kas jutlustaja, poliitiku või prokurörina. Ma tean, kuidas ajad käivad. Või las ma näitan sulle, miks mul on õigus. Või ma tõestan sulle faktidega, et mul on õigus. Paljudel juhtudel nii jutlustaja, poliitik kui ka prokurör aga ebaõnnestuvad. Miks? Sellest räägime.
"Jooksis lati alt läbi," öeldakse. Seda on juhtunud enamike inimestega. Kui inimene pingutab ja proovib kõvasti, aga tulemus tuleb alla tavapärase võimekuse. Selle nähtuse nimi on "lämbumine". Seekord räägin kolmest toredast teooriast, mis seletavad millal, miks ja kuidas meid see ebameeldiv nähtus tabab.
Inimesed küll igatsevad üksi olemist, ent selle hetke saabudes proovivad oma mõtetega üksi olemist vältida. Kuni selleni välja, et ollakse valmis endale mõõdukat elektrišokki andma. Ning see on viinud omamoodi paradoksini - vahendid igavuse, oma mõtetega üksi olemise vältimiseks on üha paremad, ent samas tunnevad inimesed end üha üksikumana. Kuni muutusteni isiksuse käitumistes - ekstravertsus ja koostöövalmidus on kahanemas. Miks?
Psühholoogilist turvatunnet peetakse üheks olulisimaks meeskonna tulemuslikkuse eeslduseks. Ent turvatunne ise saa olla eesmärk omaette - turvatunne on otsekui eeldus selleks, et meeskond saaks õppida ja seeläbi paremat tulemust teha. Kolm kõige kindlamat viisi turvatunde lõhkumiseks on aga hierarhia, "Kes on süüdi"? mäng ja teiste tagarääkimine.
Miks juhtub nii, et kui keegi käsib inimesel suitsetamine maha jätta, vähem tipsutada, tervislikumalt toituda või rohkem liikuda, siis inimese esimene instinkt on teha vastupidist? Miks tööl range kontroll ja rigiidsed reeglid vähendavad motivatsiooni ja miks ühiskondlikud piirangud võivad põhjustada proteste, isegi kui need on tehtud inimeste heaolu nimel? Selle nähtuse nimi on reaktsioonivastasus ja selle on inimese loomulik instinkt ja püüe taastada valiku vabadust ja kontrolli elu üle. Loe raamat Ajust, stressist ja perfektsionismist molutamise ja õnneni https://buy.stripe.com/00g7tX2jH3s2eSA8wwInstagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavereLinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/Koduleht: https://raimoulavere.comLiitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf
Kas inimesed päriselt ka õpivad vigadest, nii nagu enesejuhtimise juttudes räägitakse? Vastus on... et mitte nii väga. Täpsemini, õpivad, aga harva ja teatud tingimustel. Ning oluliselt enam õpitakse edu kogemusest kui vigadest. Sellest ja ühest kummalise võitu uskumusest, mis tegelikult takistab õppimist, räägimegi. Loe raamat Ajust, stressist ja perfektsionismist molutamise ja õnneni https://buy.stripe.com/00g7tX2jH3s2eSA8ww Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavereLinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/Koduleht: https://raimoulavere.comLiitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf
Üks isikuomadus või meetod või kontseptsioon võib lahendada pea kõik suuremad probleemid ühiskonnas, inimese elus või ka organisatsioonis. See uskumus on inimesi saatnud kogu ajaloo vältel ja kogu ajaloo vältel on see ka alati ekslikuks osutunud. Usk endasse, emotsionaalne intelligentsus, visadus ning palju muid teooriaid, mis tõstavad justkui ühe karakteristiku ülimuslikuks, on osutunud tüüpiliseks "üks suurus kõigile" tüüpi lahenduseks, millele on määratud hääbuda uue ja veel värskema moeteooria alla. Ent see ei takista inimesi uskumast ja otsimast. Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf
Lood on sageli mõjuvamad kui faktid, on üldlevinud teadmine. Ent miks see nii on? Inimese aju mõtleb lugudes, ta proovib teha keerulist lihtsaks ja informatsiooni lugudena esitamine on üks viis, kuidas seda teha. Igal heal lool on oma kindel struktuur, oma kindlad tegelased ja ka oma kindelsüzhee. Lugusid nii esitades käivituvad kuulaja-vaataja peas kindlad mehanismid, mille mõju võib olla nii suur, et hea loo nimel ollakse valmis ka .faktidest mööda vaatama. Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf
Vau-efekt ehk hämmastus on tunne, mis teeb inimesi avatumaks, sõbralikumaks ja ka hoolivamaks. Kui näeme ja kogeme midagi suurt ja võimast, siis inimesed tunnevad hämmastust. Hämmastus ehk vau-efekt on psühholoogias omaette nähtus ning seda kogemust ja tunnet on võimalik igaühel teadlikult esile kutsuda. Ja eelkõige on võimalik seda kogemust proovida mitte ära rikkuda. Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf
Me räägime palju tegevustest ja nähtustest, mis teevad meid edukamaks, targemaks, õnnelikumaks. Ja ometi on elu täis olukordi ja tegevusi, mis teevad meid lollimaks. Sõna otseses mõttes. Ehk on olemas reaalselt ja tõestatult olukorrad, kus meie intellentsus, kognitiivne võimekus teha otsuseid, luua seoseid kukub märgatavalt. Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf
Tagasiside on enamike inimeste jaoks negatiivse tähendusega, seda on mõõdetud ja selles pole kahtlust. Ent miks see nii on? Miks me võtame isiklikult, kui peaks õppima, miks me ignoreerime tagasisidet, isegi kui seal on midagi mõistlikku? Kuidas me tagasisidet vastu võtame on vähemalt sama oluline, kui mitte olulisemvsellest, kuidas tagasisidet anda. Kui keegi pole tagasisidet vastu, õigemini omaks võtmas, siis pole ka andmisel mõtet. Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf
Vastutus on sageli katalüsaator, mis paneb inimesi midagi tegema. Ja samas saab ka vastutuse taga ajamisega minna liiale. Ülim vastutus on moodne termin, mis on üle suure lombi militaarringkondadest ka jõudnud. Ning tundub oma lihtsuses ja selguses ülimalt ahvatlev - võtta vastutus kõige eest, mis sinu elus toimub. Ent ülimal vastutusel on ka pahupool, alates selle sobivusest tsiviilühiskonda kuni võimalike kahjulike mõjudeni inimese mentaalsele tervisele ja töömeeskondade toimimisele. Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf
Aja juhtimine ehk tegevuste planeerimine tulevikuks on mõistlik tegevus. Ent üllatuslikult on sellel tulemuse asemel suurem mõju inimese heaolu ja õnne tundele. Ja samas mõjuvad suur osa produktiivsuse ja efektiivsuse taga ajamise süsteeme sootuks vastupidiselt - niipea kui õpid ära üha kiiremini ja tulemuslikult meilidega toimetama, hakkab su postkasti veel rohkem e-kirju potsatama. Kas me oleme siis määratud lootusetult rähklema lõputus ajavaesuses? Nii hull vast asi siiski pole. Ehkki see pole lihtne, on siiski võimalik ka midagi ette võtta. Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf