Raudsaare dialoogid

Soome elama läinud eestlaste järeltulijatest saavad suure tõenäosusega soomlased. Rootsi elama läinud soomlased on rootsistunud. Kuid Saksamaale elama läinud türklastest ja süürlastest pole kõigist sugugi saanud sakslasi. Miks on see nii ning mida on meil sellest õppida, räägime psühholoogi ja emeriitprofessori Mati Heidmetsaga. Mati Heidmets on paljureisinud inimesena teinud tähelepanekuid, kes võiks meie juures koduneda ja kes mitte. Kuna oleme juba demograafilises kriisis, siis ei ole ilmselt küsimus selles, kas meie rahvaarv väheneb, vaid kui palju see väheneb - ja kes tulevad siia asemele. Ilmselt ei peaks me rahulduma seisukohaga, et kui eestlaste hulk kahaneb, siis las ta kahaneb ja sellest pole midagi hullu. Meie rahvuskehandil on vaja kriitilist massi, et koos püsida. Kes on aga eestlased? Mis moodustab eesti identiteedi või lausa eesti tsivilisatsiooni?

Kirjanik Maimu Berg hakkas ilukirjandust kirjutama alles 1980. aastate lõpus, kuid kohe väga võimsalt, kirjutades Kristjan Jaak Petersonist. Ta on käes hoidnud Petersoni päevikut ning rääkisisme, milline tunne see on. Veel kõnelesime mitmetest muudest kuulsustest, nagu Stalin ja Hitler, kes on käinud väidetavalt Eestis.

Orientalist Peeter Espak tunneb hästi Sumeri ja Mesopotaamia ajalugu. Sealse tsivilisatsiooni ootamatust tõusust ja sama ootamatust langusest on mõndagi õppida meil, eestlastel. Kas sumerid olid lödipüksid ja surid seetõttu välja? Peeter Espakil on selle kohta oma teooria. Paralleelid, mida on võimalik tõmmata, võivad olla isegi ootamatult mõjusad. Veel räägime saates nutikast spetsialiseerumisest, nagu see oli sumeritel ja nagu see on eurooplastel ning millist ohtu see meile võib kujutada. Ja muidugi sellest, miks pole mingil juhul vaja vabandada asjade eest, mida te ei ole teinud. Saade Peeter Espakiga jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 25. oktoobril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar. Varasemaid saateid «Raudsaare dialoogid» on võimalik järele vaadata Postimees TVs.

Urmas Nemvaltsi loomingut tunnevad kõik Postimehe lugejad, sest on ta ju Postimehe karikaturist juba üle kolmekümne aasta. Räägime saates, kuidas sünnivad Urmase karikatuurid ning kas ta peab sealjuures vaevlema suurtes loomevaevades, nagu humorist Herluf Bidstrupi koomiksis?

Mika Keränen on tuntud peamiselt kui lastekirjanik, kuid nüüd on tema sulest valminud raamat "Saunarahu". See räägib soomlastest ja saunadest, kuid jutustab ühtlasi 1970. aastatel sündinute lugu. Räägime saates, kas saunad Eestis ja Soomes erinevad millegi poolest? Mis on saunarahu? Ja miks on saun nõnda demokraatlik ja hea koht, kuid võiks olla ikkagi voolava vee ääres? Mika Keränen on elanud Eestis juba üle kolmekümne aasta. Kirjanikuks kujunes ta järk-järgult ning algul õppis ta siin hoopis teisi asju. Ometigi on temast kujunenud tuntud lastekirjanik, kelle keel on parem kui paljudel eestlastel.

Ivan Makarovil on palju tiitleid: muusik, publitsist, ajakirjanik ning ta on ka Postimehe 2019. aasta arvamusliider. Kuid eeskätt võib Ivan Makarovit nimetada heaks venelaseks: ta räägib suurepäraselt eesti keelt ning on igas mõttes Eesti patrioot. Ivan Makarov meenutab oma lapsepõlve. Räägime tema õpinguaastatest Moskvas, kui temast oleks peaaegu saanud rahvavaenlane ja kõik oleks võinud lõppeda üsna haprasti, kuid teda päästis halvimast teksti semantiline analüüs. Räägime Makaroviga veel sellest, kuidas ta teaduslikult kalu uuris ning kuidas tal õnnestus veel Nõukogude Liidus välja anda kaks heliplaati oma muusikaga. Kõneleme inimestest ja erinevatest aegadest; sellest, et igal ajal on olnud ikkagi ka häid inimesi. Neid on praegu ka Venemaal, aga enamik neist vaikivad. Miks on see nii?

Kirjanik ja sõjaajaloolane Jüri Kotšinev on Postimehe lugejale hästi tuntud mees, kuna juba neljandat aastat ilmub Postimehe veergudel iga nädal tema kommentaar, kus ta enamasti vaatleb Ukraina sõda läbi sõjaajaloo prisma. Saates lahkab Kotšinev ajaloolase pilguga Venemaa ja Ukraina komplitseeritud suhteid. Ühtlasi ennustame, kuna sõda võiks lõppeda ning mis saab edasi.

Peeter Laurits on eesti kunstnik, kelle looming seob fotograafia, loodusfilosoofia ja süvahoovustega kultuuris. 1990ndatel veetis ta mitmeid aastaid New Yorgis, kus tutvus kaasaegse kunsti uute suundade ja rahvusvahelise kunstimaailma dünaamikaga. Kuid ometigi elab Laurits tänapäeval Võrumaa looduse sügavikes ja tunneb hästi ürgeestluse allikaid.

Mille poolest erineb trinokkel monoklist või binoklist? Mihkel Kunnuse sõnul on Trinokkel midagi, mille abil vaadata tulevikku. Trinokkel hakkab lugejale pakkuma arutlusi, analüüse ja kogemuslugusid kasvu piirideni jõudnud maailmast. Postimehe tellijatele on Trinokkel täies mahus näha ka veebist: http://trinokkel.postimees.ee. Eestil on mõndagi õppida maailma kogemustest, kuid on maailmale ka üht-teist pakkuda. Räägime Mihkel Kunnusega, kuidas Trinokkel seda teeb; aga räägime ka peatoimetaja isikust, semiootikast ja Supilinnast Tartus. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Väikesest maakohast pärit Pille Lille tee suurtele ooperilavadele on väärt kunstilist filmi. Alguses õppis Lill muusikapedagoogiks, kuid saatuse pöörded tõid tema ellu ooperi ja viisid ta õppima Soome ning seejärel Londonisse, kus ta nägi maailmanimesid ja kuulis nende hääli. Pille Lille repertuaarist leiab maailmaklassika kullafondi kuuluvaid rolle. Paraku tabas Lille karjääri Eestis ootamatu tagasilöök, kuid tal õnnestus hakkama saada taas suure asjaga, luues omanimelise muusikute fondi, mis on andnud tuule tiibadesse paljudele noortele talentidele. Räägime sellest ning muidugi ooperist, mis pakub meie igapäevaellu suuri ja ülevaid tundeid.

Paljud tunnevad Roy Striderit kui endist Vennaskonna kitarristi, kuid lisaks muusikale ja hobustele on ta tegelenud pikalt Tiibeti teemadega ning on kohtunud palju kordi Dalai-laama ja teiste oluliste Tiibeti eksiilvalitsuste tegelastega. 1951. aastal Tiibeti okupeerinud Hiina RV on loonud seal moodsa tehnoloogia abil ulmelise jälgimisühiskonna. Räägime, kuidas see toimib ning kuidas Hiina üritab tiibetlasi assimileerida ning rahvusena kaotada. Kas tiibetlastel on veel lootust? Ühtlasi kõneleme Dalai-laama erakordsest isikust ning Roy Strider jutustab oma kohtumistest Tema Pühadusega.

Eesti iseseisvumine käis Läti ja Leeduga võrreldes väga teistmoodi, kinnitab veteranpoliitik Jüri Adams. Ta oli üks neist, kes asutas 20. augustil 1988. aastal Pilistveres ERSP, toona esimese alternatiivse erakonna kommunistlikule parteile terves Nõukogude Liidus.

Järgmise aasta suvel avab Eesti Mälu Instituut näituse Patarei merekindluses, mille eesmärk on meenutada okupatsioonivõimude inimsusvastaseid tegusid Eestis. Me peame mäletama ja rääkima neist maailmale, et niisugused asjad ei korduks. Ka 1940. aasta alguses elas Eesti rahulikku elu. Paraku järgnes kommunistlik terror, mis ei ole kadunud ajaloo prügikasti, vaid näeme sarnaseid sündmuseid Ukrainas. Eesti Mälu Instituut hoiab meid unustamast ja muutumast ohtlikult mugavaks. Kuidas, sellest räägime Meelis Maripuu ja Martin Andrelleriga uues «Raudsaare dialoogide» osas. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Mis saab NATOst? Milliseks kujuneb Eesti julgeolek praegu ja tulevikus? Kui palju on meil aega? Tõenäoliselt sõltub see kolmest asjaolust. Esiteks, milliseks kujuneb Ukraina sõja lõpp ning millist rahu me näeme? Teiseks, kui kiiresti suudab ennast mobiliseerida Euroopa? Ja kolmandaks, kas USAs toimub mingi sisepoliitiline muutus, mis lõpetab nende suundumuse isolatsionismi?

Ene-Margit Tiidu valis Postimees veebruaris aasta arvamusliidriks. Tiit, matemaatilise statistika emeriitprofessor on jätkuvalt heas vormis ning iga natukese aja tagant on tal midagi tähelepanuväärset kirjutada Eesti haldusjaotuse, demograafia, transpordi kohta - kui mainida vaid mõningaid teemasid. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Olav Ehala pälvis Eesti Vabariigi aastapäeval Valgetähe II klassi teenetemärgi ning põhjusega: tegemist on meie ühe andekama ja viljakama heliloojaga, kes on kirjutanud muusikat umbes 50 näidendile ja 60 filmile. Kuid alguses olid õpingud toonases Tallinna Muusikakoolis (hilisem Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool) ning klahvpillide mängimine ansamblis Kristallid aastail 1966-70. Seal sai Olav Ehala proovida ka esimest nõukogude superelektriorelit «Junost»​, millel oli omapärane saatus. Räägime Olav Ehalaga nii sellest kui sellestki, kuidas möödusid aastad Nõukogude Armees ning kuidas algas partnerlus Adolf Šapiroga, mis viis teda aastateks Lätti. Kõigest tuleb juttu uues «Raudsaare dialoogide» osas. Saade jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 1. veebruaril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Tunne-Väldo Kelami staaž Euroopa Parlamendi liikmena on Eesti poliitikute seas auväärseim, ta tegutses seal aastatel 2004-2019. Veel on ta jõudnud olla nii ERSP esimees kui Isamaaliidu esimees. Käesolevas saates räägime aga maailmaajaloos seninägematust saavutusest, mille sünni juures Kelam oli. Saatejuht on Mart Raudsaar.

Majandusteadlane ja poliitik Ivar Raig oli üks neid Eesti poliitikuid, kes valiti nii Ülemnõukogusse, Eesti Kongressi kui Riigikogusse ja kes tegutses ka NSVLi rahvasaadikute kongressi saadikuna ning hiljem Eesti põhiseaduse assamblees. NSVLi rahvasaadikute kongressil seisis tal koos Endel Lippmaa ja teiste mõttekaaslastega ees mastaapne ülesanne: tuua päevavalgele Molotov-Ribbentropi lepingu salaprotokollid ning need tühistada.

Arhitekt ja ühiskonnategelane Ignar Fjuk oli nimi, keda teadsid 37 aastat tagasi kõik, kes kuulasid igal reedel Eesti Raadiost nn. loomeliitude tundi. Paari aasta jooksul jõudis eetrisse üle 130 saate, enamik neist otsesaatena. Suurt osa pole neist paraku enam säilinud, mõned on siiski ERRi arhiivis veel alles. Loomeliitude kultuurin​õukogu, pikema nimetusega Eesti NSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu idee sündis Ignar Fjukil 1986. aasta detsembris ning see sündis 1987. aasta mais, kuhu kuulusid erinevad Eesti kultuuritegelased. Veidi vabamates perestroika oludes veel enne muinsuskaitseliikumist, ERSPd ja Rahvarinnet sündinud liikumise tähetunniks oli loomeliitude ühispleenum Toompeal 1. ja 2. aprillil 1988. Seal peetud kõnede, eriti teise päeva kõnede kohta võib öelda, et need vapustasid avameelsusega Eestit. Ajaloolane Sulev Vahtre ütles hiljem loomeliitude ühispleenumi kohta, et loomeliitude rahvas tegi ainult ühe vea - et nad tulid Toompealt alla. Räägimegi haritlaste ja loomeinimeste rollist Eesti vabadusliikumises Ignar Fjukiga «Raudsaare dialoogides». Saade jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 25. jaanuaril kell 11.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Kai Braueri isa Paul Maitla (1913-1945) on üks neist neljast eestlasest, kes on pälvinud ajaloos raudristi rüütliristi. Kai Brauer on kritiseerinud, et Eestis ei tehta piisavalt jäädvustamaks Sinimäe liinil punaarmeed paigal hoidnud sõjamehi, tänu kellele osutus võimalikuks kümnete tuhandete eestlaste põgenemine läände 1944. aastal.