Suusajutud

Järjekordses “Suusajuttude” podcastis rääkisime suusataja Mariel Merlii Pullesega . Hetke üks Eesti parimaid naissuusatajaid valmistub Trondheimi MMiks. Juttu tuleb sellest, kuidas Otepäält jõuda Alaska ülikooli, ühendada ülikool ja sporditegemine selliselt, et magistrikraad tehtud ja koht Trondheimi MMiks olemas.26-aastane USA-s Alaska Fairbanks ülikooli magistriõppes keskkonnajulgeolekut tudeerinud Pulles on tulnud kõrgetele kohtadele NCAA võistlustel ja USA-meistrivõistlustel, samuti on tal õnnestunud võita kahel korral (2021, 2022) Põhja suusaalade meistritiitel. Pulles osales ka 2022. aasta Pekingi olümpiamängudel.Muidugi räägime ka sporditeekonna alustamisest, esimestest treeneritest, perekonna panusest, võitudest ja raskustest sporditeel ja võimalikust kandideerimisest Otepää linnapeaks. Huvitavaid, sportlikke hetki mahub siia podcasti küllaga. Saadet juhib Margus Ader. Head kuulamist!

Podcastis „Suusajutud“ teeme jaanuari episoodis juttu lumelauakrossi olemusest ja trendidest ning sellest, kui kõrgele võiks pealtnäha ohtlikul ja ekstreemsel spordialal jõuda 17-aastane Mai Brit Teder. Stuudios on Mai Briti kodune juhendaja Magnar Freimuth.Kes ei tea, siis endine tippkahevõistleja, kahtedel olümpiamängudel osalenud Freimuth sattus lumelauakrossi radadele 2006. aastal. Sealt edasi käis ta kolmel MM-il ja teoreetiliselt oli õhus ka 2010. aasta Vancouveri olümpiale pääs. Sellest kõigest räägib ta saates üsna detailselt ja värvikalt, nagu Freimuthile kombeks. Koostöö Mai Brit Tederiga algas kolm talve tagasi ning toona paika pandud plaan on realiseerunud pea 100-protsendilise täpsusega. Tänaseks on Mai Britil täidetud maailma karika normatiiv, mis võimaldab peale saada kõige kõrgema taseme jõuproovidele. Tänavusel talvel on kavas võistelda juunioride ja täiskasvanute maailmameistrivõistlustel ning astuda samm lähemale 2026. aasta Milano&Cortina d'Ampazzo olümpiale. Mõne nädala pärast, veebruari keskpaigas sõidetakse tulevastel olümpiaradadel maailma karika etapp ja kui midagi ootamatut vahele ei tule, on nooruke eestlanna stardijoonel. Käib igapäevane töö suurte eesmärkide nimel.Magnar Freimuth selgitab jutuajamise käigus lahti ka lumelauakrossi olemuse. Kuidas on ala viimase 20 aasta jooksul arenenud ning kui laia kandepinna ja konkurentsiga on tegemist. Kahtlemata huvitav kuulamine, kes tahab taustast rohkem teada saada. Meie laiuskraadilt lumelauakrossis maailma tippu jõudmine oleks muidugi ime, aga me teame, et see on võimalik, võtame või Sildarude näite vigursuusatamisest.

Taskuhäälingu „Suusajutud“ 2024. aasta viimaseks külaliseks on mäesuusataja Tormis Laine. Noormehel vanust alles 24, aga tänaseks jõudnud tasemele, kuhu ükski teine Eesti mäesuusataja pole varem ligilähedalgi saanud. Tormis on suusamaailma kuninglikul alal MK-sarja TOP 30 sõitja.Ta on sihikindlalt selle eesmärgi poole liikunud 11. eluaastast peale, kui kolis perega elama Austriasse Tiroolidesse. Ikka seepärast, et saada maailmaklassi mäesuusatajaks. Seda lugu me sel korral vestluses ei puuduta, kuna see on ühes varasemas „Suusajuttude“ episoodis juba räägitud. Kes soovib räägitust osa saada, see otsib interneti avarustest saate ülesse.Seekord tegime enamjaolt juttu käesoleva aasta tegemistest. Mis peitub tulemuste ja numbrite taga? Hooaja eelsed Uus-Meremaa laagrid, hooaja sisesed kurnavad võistlusreisid Põhja-Ameerikasse, Global Racing Teami kuulumine ja spordipsühholoogi olulisus, võistlusnõlvade jääväljad, suuskade, klambrite ja saabaste lõputu seadistamine, kaustikud, kuhu on talletatud erinevate nõlvade osas ülioluline teadmine ja mida tähendab mäesuusatamises taktika valik. Huvitavaid teemasid sai palju ning Tormis ei olnud selgitustega kitsi. Kes soovib mäesuusatamise olemusest natuke rohkem aimu saada, soovitan soojalt. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Kuna talvine pööripäev on käega katsuda, siis sobib suurepärase täiendusena uudisvoogu podcasti „Suusajutud“ hooaja teine osa. Seekordseks külaliseks teist põlve suusamees Vahur Teppan, kes pärast aktiivset sportlasperioodi on tänaseks päevaks jõudnud treeneriameti ja mitme toreda suusaprojekti vedamiseni.Vahur on alles noor mees, vanust 39, ent kogemust kui palju. Kohati isegi sellist kogemust, mida Eestis rohkem polegi võtta. Näiteks Hiina suusakoondise juhendamine, mis on hoopis midagi muud, kui kusagil Euroopas vägesid juhatada. Tuleb minna aastasse 2017. Hiinlased otsisid Norra suusaliidu kaudu endale peatreenerit ja valituks osutus Björn Kristiansen, Vahuri endine sprinditreener Eesti koondise päevilt. Sealt tekkis võimalus Kristianseni abilisena asuda treenima Hiina koondist. Ukse ees olid Pyeongchangi olümpiamängud, aga pikem plaan oli mõistagi 2022. aasta Pekingi olümpia, kus oli vaja, ei vähem ega rohkem, kui tulla medalile! Viie aastaga nullist sajani. Miks mitte!? Vahur räägib avatud kaartidega, mida kõike ta hiinlaste juures läbi elas... kahtlemata rikastav kogemus – košmaar määretega, ebareaalne talendiprogramm, vallandamised ja tööle tagasi kutsumised, erakordsed suusakeskused ja -tunnelid, peale sunnitud treeningmeetodid ning palju muud esmapilgul arusaamatut.Teine värvikas periood Vahur Teppani elus on Alaskal Fairbanksi ülikoolis õppimine ja sportimine. See osutus tõeliseks treeningparadiisiks, kus üliõpilaslinnakus sai suusad alla panna ja koheselt treeningradadele suunduda. Eks sealgi juhtus igasugu huvitavaid lugusid. Teppan meenutab, kuidas ta ülikoolis treenides põtradega kokku puutus ja korra isegi suure looma eest põgenema pidi. „Hirm tuli ikka naha vahele kui tonnise kehakaaluga loom mind taga ajas,“ tõdeb Teppan muiates. USA üliõpilasmeistrivõistlustel õnnestus Vahuril mitmel korral sõita esikümnesse, mis ülikoolispordi mõistes on kõva sõna. Ülikoolides hinnatakse seda väga kõrgelt. Ja ühel aastal õnnestus osaleda ka USA meistrivõistlustel, kuna need toimusid ülikoolile lähedal asunud osariigis ning sealt sai väle Eesti suusamees sprindis koguni pronksise autasu. Samasse ajaperioodi jäävad ka osalemised maailma karika etappidel, kus heal päeval õnnestus sprindisõitudes jõuda veerandfinaali.Spordiga lõpparve tegi Vahur Teppan Eesti koondises olles sisuliselt päeva pealt. „Feeling kadus ära, ei näinud mõtet 20.-30. kohtade pärast päevast-päeva higi valada. Jõudsin tõdemuseni, et kõvade talentide vastu ma ei saa,“ mäletab Teppan selginemise hetke. Astus spordist kõrvale ja hakkas sõbra restoran-kohvikule elu sisse puhuma. Sisuliselt üleöö suusatajast kohvikupidajaks! Pisut hiljem sattus õnneks sülle ka suusabussi projekt, Tanel Ojaste kaudu, kes varem sellega ise tegeles, aga koondise treenerina enam tegeleda ei jõudnud. Nii leidis käesoleva saate peategelane uuesti tee suusaspordi juurde. Õnneks. Vestlust veab Ivar Jurtšenko, head kuulamist!

Podcasti „Suusajutud“ hooaja avasaade viib kuulajad Lõunakeskuse Suure Suusalaada melurikkasse atmosfääri. Saatekülaliseks on armastatud muusik Jalmar Vabarna, vestlust juhib Margus Ader.Vabarna jagab inspireerivaid lugusid oma lapsepõlvest, kus tema elu kujundasid kaks kirge – muusika ja suusaorienteerumine. Ta räägib, kuidas ta leidis tee oma hobideni ja millist rolli mängis seejuures tema perekond. Kuulajateni jõuavad meeldejäävad hetked, nagu isa ostetud GT jalgratas ja unustamatud treeninglaagrid Levil.Saates tõmbab Vabarna paralleele muusiku ja sportlase elu vahel, rõhutades eeskujuks olemise tähtsust ning puhkuse olulisust igapäevaelus. Lisaks paljastab ta üllatuslikult ka oma elu suurima vea!Kuula saadet, et osa saada inspireerivatest mõtetest ja lõbusatest lugudest!

Podcastis „Suusajutud“ avatakse sel korral rahvusvaheliste võistluste korraldamise tausta. Stuudios on külas Ago Markvardt, Vahur Leemets ja Kristjan Koll. Jutuajamist veab Ivar Jurtšenko.

Podcast „Suusajutud“ alustab kolmandat hooaega. Esimese episoodi jutud viivad kuulaja põhjasuusaalade suure muudatuse juurde – alates käesolevast hooajast on keelatud fluori sisaldavad määrded. 30 aastat on oldud hooldeboksides koos fluoriga, nüüd enam mitte. Mida see õigupoolest endaga kaasa toob või on juba toonud, kui keeruline muutuste protsess ikkagi olema saab? Küsimusi on palju ja häid vastuseid küsimustele ei pruugi tänasel päeval veel leiduda. Külalisena on stuudios Skiwax-i esindaja Thomas Kuus, kes räägib keerulise teema selgemaks ja arusaadavamaks. See ei puuduta ainult tippsporti, vaid kõiki tasemeid ja vanusegruppe – nii noori kui ka harrastajaid, kes osalevad näiteks erinevatel suusamaratonidel. Raha, keemikud, vett hülgavad ained, ausõna peal suuskade määrimine ja kontrolli puudumine, võistluste ning treeningute põhimõtteline erinevus, kartused ja hirmud. Sellest kõigest tuleb juttu, kes soovib kursis olla, see kuulab! Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcast „Suusajutud“ tõmbab talihooajale 2022-2023 joone alla. Külaliseks, juba varasemalt välja hõigatud, kahevõistluse MK-sarja üldarvestuse viies ja Planica maailmameistrivõistluste suure mäe võistluse neljas mees Kristjan Ilves. Saadet juhib Ivar Jurtšenko.

Lõppeva talispordihooaja eelviimase „Suusajuttude“ podcasti külaliseks on Eesti suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete alakomitee juht Rauno Loit. Räägime eelkõige kahevõistlusest, kõigest sellest, mis spordihuvilistele igapäevaselt selle ala juures silma ei jää.

Rõõmustame talispordihuvilisi käesoleva hooaja „Suusajuttude“ podcastiga number 12. Esimest korda sel hooajal teeme juttu suusahüpetest, külas on Eesti viimaste aastate edukaim suusalendur Artti Aigro.

Podcast „Suusajutud“ on sel korral läheneva Tallinna murdmaasuusatamise maailma karika etapi lainel. Räägime kõigest, mis sellega seondub. Külas on võistluste juhataja Robert Peets. Esmalt tuletame veel kord meelde, et sprindi MK-etapp leiab aset tuleva nädala teisipäeval, 21. märtsil, Lauluväljakul, algusega kell 17. Kohal on valdav enamus maailma tippudest, eesotsas norralase Johannes Hösflot Kläboga. Juba ette võib lubada, et sportlikus plaanis tuleb võistlus kompromissitu ja äge. Suusatamise taustaga Robert Peets räägib detailideni lahti, kuidas Tallinnasse MK-etapp ikkagi saadi. Rahvusvahelisel suusaliidul ehk FIS-il oli eestlastele selge nõudmine ja näiteks seetõttu Otepää võistluspaigana enam kõne alla ei tulnud. Tallinn sai MK-etapi korraldusõiguse teisel katsel, esimesel otsustamisel jäi mõni hääl puudu. Mis sai kaalukeeleks ja milline nõudmine FIS-il oli? Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcast „Suusajutud“ tervitab kõiki kuulajaid sel korral otse maailmameistrivõistluste paigast Planicast. Vestluse vedaja Ivar Jurtšenko on küll Tallinna stuudios, aga külaline, murdmaasuusataja Marko Kilp toimetab hetkel suurvõistluste miljöös. Kaks starti on isiklikus plaanis selja taga ja üks ootab veel ees. Räägime maailmameistrivõistluste startidest ja mitte ainult käesoleva MM-i valguses. 29-aastane Kilp võistleb maailmameistrivõistlustel viiendat korda, starte on kogunenud omajagu. Ühtlasi saab selgeks, et Kilp sihib kaugeima eesmärgina 2026. aasta taliolümpiamänge ning kui mitte varem, siis seal tuleb individuaalses plaanis välja sõita esikümne tulemus.

Podcastis „Suusajutud“ on sel talvel esimest korda jututeemaks mäesuusatamine. Igati sobilikult, kuna üsna värskelt sai Prantsusmaa Alpides, Courcheveli ja Meribeli suusakuurortides peetud mäesuusatamise maailmameistrivõistlused. Külaliseks on 18-aastane Laur Mägi, keda võiks praegusel hetkel pidada Eesti mäesuusatamise kolmandaks numbriks Tormis Laine ja Juhan Luige järel. Tormis ja Juhan võistlesid äsja maailmameistrivõistlustel, Laur on mõned aastad veel juunioride vanuseklassis. Ka tema käis MM-il, juunioride omal, jaanuaris Austrias, St. Antonis. Parimaks jäi slaalomi 32. koht. Startijaid oli 129, tulemuse sai kirja 44 võistlejat.

Podcasti „Suusajutud“ seekordses osas tuleb juttu ekssuusataja Kein Einastega, kes töötab Šveitsi laskesuusakoondise pealikuna. Kein on endine tippsportlane. Ta on esindanud Eestit Vancouveri olümpiamängudel 2010. aastal kui ka kahel korral maailmameistrivõistlustel Holmenkollenis 2011. aastal ja Val di Femmes 2013. aastal. Saatejuhiks on Margus Ader, kes rääkis Einastega Oberhofi MMil. Head kuulamist!

Podcast „Suusajutud“ on jõudnud käesoleva talve episoodini number seitse. Külaliseks mees, kes kuulus Eesti murdmaasuusatamise paremikku aastatel 2005 – 2011, võisteldes kahel olümpial ja neljadel maailmameistrivõistlustel. Oslo MM-iga sai sportlasteele joon alla tõmmatud ja uued väljakutsed võetud. Tänasel päeval on Kaspar Kokk edukas ärimees ning poliitik, Tartu linnavolikogu esimees. Teeb tervisesporti ja toetab vastavalt võimalustele erinevaid alasid – jalgrattasporti, tennist, korvpalli. Suusatamisse panustas aastatel 2015 – 2018 suusaliidu juhatuse liikmena, üritades pingsalt klaarida toonast teravat vastasseisu Team Haanjaga. Vestluses keskendume peamiselt Kaspar Koka sportlasteele ning meenutame erinevaid seiku. Saatesse mahtuvas SWIX-i plokis teeme Martti Himmaga juttu võistlussuuskade määrimisest ja hooldusest tervikuna. Eestimaa talvine laulupidu – Tartu suusamaraton – jõuab kätte õige pea, mis tähendab, et SWIX-i Baltikumi esindaja tarkuseterad tasub igal juhul kõrva taha panna. Head kuulamist!

Suusajuttudes on sel korral külas endine suusasprinter Peeter Kümmel, kes on osalenud kolmel olümpial, viiel korral maailmameistrivõistlustel ning tiirelnud kümme aastat FIS-i MK-sarjas. Tegemist on ainsa Eesti suusasprinteriga, kes on tiitlivõistlustel jõudnud sprindisõidu finaali. Milline on ja võiks olla lapsevanemate roll spordis? Millised eeskujud on lastele tema ema ja isa? Mis roll on spordimehe sirgumisel hoovispordil? Milline on treeneri osa sportlaseks kasvamisel? Milline on meie järelkasv suusatamises täna? Kuidas treenida teadlikult? Neil ja paljudel teistel teemadel arutlevad saatejuht Margus Ader ning olümpiasportlane Peeter Kümmel.

Podcastis „Suusajutud“ on sel korral külas 8-kordne olümpiamees Urmas Välbe. Kahel korral on ta olümpial käinud sportlasena ja seni kuuel korral hooldemehena. Meeletu kogemus, loendamatu hulk lugusid ja mälestusi. Murdmaasuusatajana jäid Välbe parimad aastad vahemikku 1989 – 1991. Sõitis end Liidu koondisesse välja, mis sest, et ees oli ulmeline plejaad olümpiavõitjaid ja maailmameistreid. Tänasel päeval panustab Urmas Välbe täiel rinnal tütre Viibeke ning poja Frederik Marteni sportimisse. Põhikohaga on mõlemad laskesuusatajad, ehkki vahel satutakse ka murdmaaradadele. Oma vanuseklassi värsked Eesti meistrid. Nüüdsest mahub meil saatesse ka nõuandeid ja soovitusi jagav SWIX-i plokk. Esimesel korral puudutame Martti Himmaga suuskade määrimise kõige lihtsamaid nippe. Head kuulamist!

Podcast „Suusajutud“ on taaskord kohal ja soovib kuulajatele kordaminekute rohket uut aastat! Saatesarja 2023. aasta esimene külaline on varasem olümpiasportlane ja juunioride maailmameistrivõistluste medalimees nii kahevõistluses kui ka suusahüpetes Kaarel Nurmsalu. Vestleme tunni jooksul enamjaolt Nurmsalu sportlasteest, aga mitte ainult. Puudutame ka üldisemaid teemasid, mis hüppamist ja kahevõistlust saadavad. Näiteks. Mida peab suusahüppaja lisaks hüppamisele veel väga hästi oskama? Kahte asja. Peab suutma näljasena ringi käia näoga, et tal on kõik hästi ning peab olema osav näputöös, kui suusahüppekombinesooni on vaja ei tea mitmes kord kohendada ja nõudmistega vastavusse viia.

Suusajuttude teise hooaja kolmandas saates tuleb juttu kummikutega kullakaevandusest, ujumise ABC ise õppimisest, mis viisid triatloni meistritiitliteni ja Euroopa karika etappideni, kuuli toimetamisest musta, esimese lasu kartusest, "elu parimast vormist", suuskadest, mida sai metallivati tükiga lihvitud, teatesõidu viimasest vahetusest, usust, mis ei pannud suuski libisema, pisaratest ja muidugi õnne faktorist. Lisaks kuuleb Valga lihatööstuse konservidest, mis katsid laua laagrites ning osalemisest kolmedel taliolümpiamängudel: 1992, 1994, 1998.

Käesoleva talve „Suusajuttude“ podcast number kaks keskendub kahevõistlusele ja 1990. aastate keskel suurtulemustega spordisõpru rõõmustanud Ago Markvardtile. On mida meenutada, ja millest rääkida. Aga me ei püsi ainult minevikus, vaid räägime ka tänapäeva kahevõistlusest. Kas ala ikkagi jääb olümpiaprogrammi püsima ja mida tuleks teha, et vaatemängulisust ning laialdasemat huvi kahevõistluse vastu tõsta. Lihtsaid lahendusi kindlasti pole, kuid üks moodus on näiteks võistlusprogrammi mitmekesistamine ning panustamine naiste kahevõistluse pildile pääsemiseks. Kui leiaks naiste hulgast mõne tõelise supertähe! Endine tippmees Markvardt toob tänasel päeval sõna otseses mõttes tippsporti ja tippsportlasi Tehvandile, olles kahevõistluse Otepää maailma karika etapi korralduskomitee juht.