Intrigeeriv küsimus on tõstatunud globaalse liikumise poolt, mis viib meid pidurdamatult rohepöördesse. Uus aeg nõuab aga uusi teadmisi, laiapõhjalisemaid oskusi ja uut moodi mõtlevat inseneri. Stuudios arutavad Eesti energeetika tuleviku üle Greni Pärnus töötav võrguinsener Janely Kaskla, Gren Viru juht Andres Klaasmägi ja TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev. Saadet juhib ajakirjanik Martin Hanson.
Sukeldume Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ellu, kus inseneeria ja tehnilised erialad on tõusuteel – ning keevitus ei ole enam pelgalt meeste ala.Turundusdirektor Cadrin Lokotar sõnas, et tegemist on Eesti riigi suurima kooliga, kus kolmes linnas õpib kokku pea 2500 õpilast. Kool tegutseb Jõhvis, Sillamäel ja Narvas, pakkudes mobiilset ning paindlikku õpikogemust. Mehaanika ja metallitöö valdkonna juht ning ühtlasi keevituse eriala õpetaja Evely Vassar jagab oma inspireerivat teekonda: „Kui ma kirjutasin kooli oma vanuse ja selle kohta, et olen naisterahvas, sain vastuse: meil ei ole oluline sugu ega vanus, oluline on motivatsioon.“Saates räägitakse ka sellest, miks tüdrukud järjest julgemalt insenerierialasid valivad, millised isikuomadused aitavad tehnilises valdkonnas silma paista ning kuidas kutsekool toetab õppijaid igas eluetapis.Podcast’i kaasrahastas Euroopa Liit Haridus- ja Noorteameti Inseneriakadeemia programmi raames.
Sotsiaaltöö ei ole lihtsalt ametinimetus ega üksik tööülesanne – see on oskus ja julgus olla inimese kõrval hetkel, mil ta seda kõige enam vajab. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni juhatuse liige Kai Kukepuu sõnul on assotsiatsiooni roll toetada ja ühendada kõiki neid spetsialiste, kes igapäevaselt puutuvad kokku inimeste elulugude, valikute ja vahel ka kõige keerulisemate väljakutsetega. Assotsiatsioon on sotsiaaltöötaja kõrval kui professionaalne tugivõrgustik ja arengupartner. Just sellest räägiti ka Tööelu taskuhäälingus, kus saatekülalisteks olid Kai Kukepuu ja assotsiatsiooni projektijuht Sirli Peterson.
Mis juhtub, kui oskused jäävad ajale jalgu, aga töökoht ootab tänapäevast tegijat? „Just siin tuleb mängu kutsesüsteem – meie hariduse ja töömaailma siduslüli, mis vajab nüüd suurt uuenduskuuri,“ kinnitab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal. „Me ei saa enam lubada, et väärtuslik info kutseoskustest ja tööturu vajadustest seisab süsteemis kasutamata,“ rõhutab Veinthal. Tema sõnul peab uus kutsesüsteem olema digitaalsem, paindlikum ja rahvusvaheliselt arusaadav.Kuula, millist oskuste digiplatvormi ministeerium ette valmistab ja kui palju see meie hariduskäiku ning tööelu paindlikumaks muudab.
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas kunstiharidus võiks avada uksi loovuse ja professionaalse karjääri maailma? Meie saates sukeldume Kõrgema Kunstikooli Pallas põnevasse universumisse, kus traditsioonid kohtuvad innovatsiooniga. Pallase tekstiiliosakonna juhataja professor Aet Ollisaar ja maaliosakonna juhataja Margus Meinart avavad podcast’is, mis teeb Pallase Eesti haridusmaastikul ainulaadseks kunstikõrgkooliks, kuidas õpe toetab praktilisi oskusi ja loovat mõtlemist ning millised erialad ja metoodikad aitavad tudengitel leida tasakaalu teooria ja praktilise töö vahel.
Maikuu toob õppuritele kaasa tähtsad otsused: mida edasi õppida, kus edasi õppida ja mis suuna oma edasisele elule üldse anda. Olulised otsused, tihti rasked valikud. Üheks võimaluseks on viia oma „paberid” sisse Eesti suurimasse kutsekooli: Tartu Rakenduslikku Kolledžisse (VOCO), kus on võimalik valida seitsme erineva valdkonna ja üle 80 õppekava vahel. Stuudios räägib põhjustest, miks just Tartus õpinguid jätkata VOCO turundus- ja kommunikatsioonijuht Emily Vigel. Saadet juhib ajakirjanik Martin Hanson.
Tööst psüühiliste erivajadustega inimestega räägivad HKT töötajad: koolituste arendusjuht Tuuli Ainsaar, Tartu Laseri kodu tegevusjuhendaja Janek Kõlamets ning Keila-Paldiski tiimijuht Annika Koppel.
Inimesed on üha rohkem otsimas töökohti, mis neile päriselt sobivad ja mis neid muu hulgas ka maailmavaateliselt kõnetavad. Oluline on just see enda töökoht ära tunda, sinna tööle saada ja hiljem ka töö tegemise käigus enda heaolu eest hoolt kanda. Siinkohal saavadki ettevõttest Creitist appi tulla Doris Luha ja Inge-Helene Pello, kes lisaks karjääriga seotud küsimustele annavad inimestele nõu ka stressiga toimetulekul.
Saates „Tööelu“ käis seekord külas Lisanna Elm, kes selgitas, millist teenust kupland.ee täpsemalt pakub. Kaugtöö on muutunud paljudele uueks normaalsuseks, kuid kontorist minnakse välja tööle väga erinevatel eesmärkidel. Kes sellist teenust kasutab ja miks võiks kõik seda proovida?
Seekordses saates „Tööelu“ käis külas ESTPLY personalijuht Lea Randmaa, kes tutvustas lähemalt ettevõtte sündimislugu. Millised inimesed ESTPLY-s üldse töötavad? Ligi 200 inimese hulgast leiab mitmeid erinevaid ametikohti ning Lea selgitab lähemalt, kuidas igapäevane töö tehases välja näeb. Kui pikad on vahetused? Kui palju palka saab? Kellele ESTPLY-s töötamine sobib?
Küsimusega „Millest alustada, kui tajud, et meeskond ei toimi ja meeskonnatunne on madal?„ võib oma töös kokku puutuda iga juht. Ka väga hea juht. 10 aasta pikkuse meeskondade ja juhtide koolituskogemusega Kaido Pajumaa räägib juhtide eksiarvamustest, mille ignoreerimine võib viia nõrkade meeskondade tekkeni.
Kuidas erineva generatsiooni töötajad edukalt ühe meeskonnana toimima saada? Motivaator.ee juhtide ja meeskondade koolitaja Kaido Pajumaa teab hästi, mida ootavad tööandja ja töötaja suhtelt erinevad osapooled.
Pealinnas elavad inimesed on kindlasti näinud tänavatel ringi sõitmas ümaraid ja nunnusid, vilkuvaid ja vahel kodanike poole pöörduvaid pakiroboteid. Need lipuga endast märku andvad neljarattalised kullerid on Eesti ettevõtte Starship Technologies loodud. Plaaniks viia maailma väikepakkide transpordis läbi ei midagi muud kui revolutsiooni. Kõik robotid on ehitatud Eestis ja suurem osa firma töötajaid toimetab samuti Tallinnas.
Teame ja tunneme Tööinspektsiooni pigem kui asutust, mis astub uksest sisse siis, kui keegi on kaevanud halbade töötingimuste üle või teemaks hoopis ilmnenud töökius. Või kui on vaja töövaidluskomisjonis saada õigus mõnele lepinguvaidlusele. Vähem teatakse aga seda, et Tööinspektsiooni olulisemaks tööks on hoopis tööalaste murede ennetamine.
Kliimapagulusse läinud lapsevanemad arendasid vajadusest oma lastele eesti keelt õpetada välja ALPA harivad digiõppemängud, mida on praeguseks Eestis alla laaditud enam kui 70 000 korda. Maailmas leiab selle õpetliku äpi aga lausa 600 000 nutiseadmest.
IT-sektoris mittetöötavatele inimestele võib teinekord tulla üllatusena see, kui inimkeskne on tegelikult kogu IT-valdkond. Innovatsioonilisi ja keerukaid, kuid väga personaalseid IT-lahendusi saab luua vaid inimkeskse lähenemisega, mille Gofore on võtnud oma südameasjaks.
Äsja 10-aastaseks saanud spordi- ja heaoluteenuste turuplats Stebby on muutunud eestlaste hea tervise eestkõnelejaks, kuna näeb oma kasutajate abil neid murekohti ja ka võimalusi, mida on inimestel aina enam vaja, et 21. sajandi linnaühiskonnas „ellu jääda“. Samuti püüab Stebby pakkuda inimestele võimalikult laia teenuste ning tegevuste valikut, et ka enda füüsilise ja vaimse tervise eest mugavalt hoolt kanda.
Professionaalsusest rääkides on oluline aru saada, et TWN ei ole perekond. Pigem tasub meid vaadata kui kõrgetasemelist spordivõistkonda. Tippklubina anname enda poolt kõik, et mängijad saaksid areneda ja teha nii individuaalselt kui meeskonnana parima tulemuse. Vastu ootame töökust, sihikindlust ja initsiatiivi. Kui meie koostöö ei suju, arutame koos asjad läbi ning otsustame, mida muuta. Reeglina sellest piisab, samas ei ole ka välistatud, et mõistlik võib hoopis olla jätkata kusagil mujal, et mitte raisata oma karjääri.
Juhtide ja meeskondade koolitaja Kaido Pajumaa selgitab, millise juhi tiim töötab edukalt ja rahulolevalt ja millise juhi alluvad uuest juhist unistavad.
Iga ettevõtte edu sõltub kõige rohkem sellest, kas seal töötavad õiged inimesed, aga kustkohast neid õigeid inimesi leida? Tammiste Personalibüroo teab.