Turvatunde telgitagused

Droonid ei ole enam kellelegi mingi uudis. Kuidas neid aga tegelikult lennutada tohib ja mida teha, kui mõni droon mind tõsiselt häirima hakkab? Sisekaitseakadeemia drooniekspert Madis Stern selgitab lühiloengus droonilennutaja kohustusi ja abivahendeid.

Puutume kõik IT-maailmaga kokku, olgu selleks sotsiaalmeedia, suhtlusrakendused või e-teenused. Erinevate kanalite kaudu levib paraku aga küberpettusena õngitsus ehk andmepüük. Siia alla liigituvad üsnagi tõetruud eestikeelsed petukirjad ja ka SMS-id, milles sisalduvatele linkidele vajutades ja sinna küsitud infot sisestades võite oma andmed ning vara ohtu seada.Selleks, et ennetada pettuse õnge minemist:- ära jaga oma isiklikke andmeid või paroole kellelegi;- ära sisesta neid võõrastesse ega kahtlastesse keskkondadesse;- vaheta paroole aeg-ajalt;- kasuta mitmeastmelist autentimist;- võta kasutusele paroolihaldurid.Ole tähelepanelik ja turvateadlik tehnoloogia kasutaja ning aita ka oma lähedasi kübermaailmas varitsevate ohtude eest kaitsta.

Turvalisus algab sinust ja minust – sellest, et märkad ja oskad vajalikul hetkel abi küsida. Vaata, kuidas abi kutsuda ja mis saab edasi pärast seda, kui helistad hädaabinumbrile 112 või riigiinfotelefonile 1247.

Kriis tabab meid tavaliselt ootamatult. Päästeamet jagab soovitusi, milline võiks olla iga inimese ja tema pere kriisivaru ning kuidas üldse kriisiolukorras hakkama saada.Päästeametilt tasuta koolituse tellimiseks kirjuta [email protected]. Juba praegu saab kriisideks valmistumise kohta lähemalt teada www.olevalmis.ee.

Välisriigi informatsiooniline mõjutustegevus, milleks võib olla valeinfo, moonutatud narratiivide esitamine, propaganda ja muu taolise eesmärk on Eesti elanikes tekitada usaldamatust Eesti riigi vastu, lõhkuda ühiskonna sidusust ning külvata paanikat ja hirmu.Kuula, mida Kaitsepolitseiamet oma lühiloengus soovitab.