Claim OwnershipEesti lugu
Subscribed: 1,009Played: 31,939
Subscribe
© Eesti Rahvusringhääling
Description
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm.Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
875 Episodes
Reverse
Kultuuriloolane Enn Lillemets: "Ma soovitaksin, kui tulete Raadi kalmistule, siis leidke üles need olulised inimesed ja nende hauakohad, keda me täna ei nimetanud."
Kultuuriloolane Enn Lillemets: " Johannes Voldemar Veski. Väike öökull hauasamba otsas Anton Starkopfi vormitud. Öökullist on saanud tarkuse sümbol. Huvitav, kas siis tarkus avaldub ainult öösiti? Mismoodi selle asjaga on – paneb ju mõtlema!"
Kultuuriloolane Enn Lillemets: "Kalmistul on nii tore liikuda, siin läheb kõik segi ja siis pane kõik ise kokku! Ja muidugi tekivad siis võrratud seosed, mis mujal ei teki!"
Kurgja perenaine Inge Sipelga: "Sakala-toa mööbel on muuseumisse toodud Viljandist Sakala toimetusest; see on see laud, mille taga Jakobson töötas, mille taga tal tulid head mõtted ja kirjasulg veeres."
Kurgja perenaine Inge Sipelga: "See maja ei ole traditsiooniline talumehe elamine. Algul plaanis Carl Robert teha põllutöökooli, hiljem tuua teisele korrusele Sakala toimetuse ja, et oleks ka hea sõpru-sugulasi vastu võtta. Maja joonised ja plaanid tegi ta ise."
Tõlkija Antoine Chalvin: "Ma hindan väga Kreutzwaldi kirjanikuannet. See lugu on tõesti hästi üles ehitatud ja läbi mõeldud. See, kuidas tekst on kirjutatud, see on nii peenelt tehtud." Antoine Chalvin lisab, et Kreutzwaldi eepos on palju terviklikum ja huvitavam kui "Kalevala".
Lapselaps Anu Saluäär: "See et meieni on jõudnud autentne üleskirjutus just täpselt nendest päevadest, see on üks kõige parem ajalooõpik, mis üldse saab olla!"
Näituse "Se Ramat Om…" koostaja Ave Pill: "Need esimesed mehed olid ärkamisaegsed mehed ja nendel oli just see missioonitunne. Seni ei olnud ju teada, mis üldse on eesti keeles ilmunud, see kõik tuli kokku korjata ja teada saada."
Svea Aavik: "1920. aastate lõpus oli Kihnus endal niivõrd suur maapuudus, et enam ei olnud ruumi talusid rajada ja peaaegu 70 peret oli ilma maata. Riik otsustas, et jagab maa 22 talukohaks, lisaks Manija talule, ja igaüks sai umbes kuus hektarit maad."
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm: "Mõned kirjanikud leidsid (Nõukogude okupatsiooni ajal - toim) just lastekirjanduses selle avause, mille kaudu väljendada oma tundeid." Iseseisvuse taastamise järel oli Jaanika Palmi sõnul raske see, "et ühel hetkel ei olnud enam seda ühte kirjastust, mis andis välja lasteraamatuid."
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm: "Laps tunneb hirmu ära ja ohkab kergendatult, et see Põhja Konn ei ootagi teda siinsamas – see annab turvatunde, et kõik on hästi!"
Raamatuteadlane Ilmar Vaaro: "Raamatukogude roll on muutunud: kui varasemalt oli rõhk suunatud raamatutele, siis mida aeg edasi, seda olulisemaks on saanud kasutaja ja tema soovid."
Lea Kõiv: "Väljas on Oleviste pastori Wanradti koostatud ja Pühavaimu pastori Koelli eesti keelde tõlgitud katekismuse fragmendid." Tiiu Reimo: "Hetkel on see meie näituse reliikviate reliikvia."
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Noor-Eesti pani maha teatud rööpad, mida mööda sõideti edasi, mõni üritas neid rööpaid puruks peksta, mõni üritas nendelt rööbastelt välja sõita ja mõni sõitiski välja."
Kadi Kähär-Peterson: "Jakobson proovis ümber pöörata seda müüti, justkui oleks ristusk ja ristisõdijad tulnud siia koos vaimuvalgusega ja enne seda oli pimedus. Seepärast ta ütleski, et proovib eesti rahva ajaloo peale vaadata teise silmaga, kui seda seni oli tehtud!"
Raamatukogunduse uurija Ilmar Vaaro: "Põhiliselt tekkisid rahvaraamatukogud maal seltside raamatukogudena, need võisid olla nii laulu- ja mänguselts, raamatukoguselts, muusikaselts, põllumeesteselts, tuletõrjeselts kui hiljem ka karskusselts."
Professor Arne Merilai: "Me oleme praktiliselt Eesti Kirjameeste Seltsi õlgade peal; selle peal, mis nemad on teinud!"
Kirjandusteadlane Marin Laak: "Kalevipoeg on tänapäeva kultuuris väga elav, tema väikeseid tükikesi on kõikjal!"
Professor Mati Laur: "Kui kõnelda varasematest eestikeelsetest väljaannetest laiemas plaanis, siis paljudel juhtudel oli tegemist lihtsalt eestikeelse abimaterjaliga valdavalt Saksamaalt tulnud kirikuõpetajatele, aga "Lühike õpetus" on mõlemale suunatud."
Keeleteadlane Kristiina Ross: "Piibli olemasolu oli garantii, et kirjakeel on tõesti olemas ja jääb püsima ja et see on midagi väga väärtuslikku". Piiblitõlge tõstis Krisiina Rossi sõnul rahva eneseteadvust.
Comments
Download from Google Play
Download from App Store
United States