Äripäeva raadio

Kas sinu organisatsiooni palgasüsteem peab läbipaistvuse ajastule vastu? Uued reeglid ei küsi, kas oled valmis – need lihtsalt tulevad. Lõppeva aasta üks märksõnu on olnud peagi kehtima hakkav palkade läbipaistvuse direktiiv, mis valmistab paljudes ettevõtetes parasjagu peavalu. Et asja veidigi leevendada, jagame seekordses saates Wolti kogemuslugu, kuidas nende ettevõttes on palgaläbipaistvust kujundama hakatud. Wolti rahvusvahelise tasustamise juhi Kaie Peetre ettekanne on salvestatud Palga Päeva konverentsil septembris 2025. Euroopa palkade läbipaistvuse direktiiv toob tööandjatele kaasa senisest suuremad kohustused, mis eeldavad ausust, süsteemsust ja põhjalikku ettevalmistust. Mida läbipaistvus tegelikult tähendab, milliseid muutusi see tööandjatelt nõuab ning miks ootamine võib kalliks maksma minna? Need ja paljud teised küsimused leiavad vastuse aasta viimases saates "Töö ja palk". Pildil Kaie Peetre. Foto autor: Raul Mee

Eesti e‑kaubanduse sektori 2025. aasta võtmesõnad olid ellujäämine, konkurentsi surve ja küberohud. Aasta viimases saates arutavad Eesti E‑kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät ja CERT‑EE juht Taavi Kupper, kuidas karm rahvusvaheline hinnasurve ning kasvav pettuste hulk mõjutavad e‑kaupmeeste toimetulekut. Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" räägitakse sellest, miks kolmandatest riikidest saabuvate odavate pakkide voog ohustab Euroopa ettevõtteid ning miks kolmeeurone maks ei ole piisav lahendus. Samuti analüüsitakse, miks isegi väikese e‑poe turvalisus vajab pidevaid investeeringuid ja miks platvormide uuendamata jätmine võib viia fataalsete tagajärgedeni. Millised turvalahendused aitavad vältida konto ülevõtmisi ja andmeleket? Kuidas petulehti ära tunda? Miks usaldada Eesti ettevõtteid ja mida teha, kui on juba petta saadud? Saates antakse ka soovitusi, kuidas olla konkurentsivõimeline järgmisel aastal – muutes kasutajakogemuse võimalikult sujuvaks ja investeerides turvalisusse. Saadet juhib Kuldar Kullassepp Maksekeskusest. Fotol: Tõnu Väät ja Taavi Kupper. Allikas: Äripäev

Energiakooli värskes saates räägib Eleringi juht Kalle Kilk kahest uuest reast elektriarvel, millega iga Eesti majapidamine ja ettevõte uuest aastast arvestama peab - tasakaalustamisvõimsuse ning varustuskindluse tasust. Saame teada, miks need üldse tekivad, kuhu nendelt laekunud raha läheb ja kuidas need on seotud elektrisüsteemi stabiilsuse tagamisega - seda igal sekundil. Saade avab ka laiemalt, kuidas tänapäeva energiasüsteem toimib: miks juhitavaid elektrijaamu on vaja isegi siis, kui taastuvenergia katab suure osa tarbimisest, millest kujuneb uute tasude suurus ja miks see kõik ei ole tingimata tarbija jaoks lisakulu, vaid pelgalt ümberkorraldus senises praktikas. Kilk räägib ausalt ka tootjate valmisolekust, võimalike hinnakõikumiste põhjustest ja sellest, kuidas tulevikus tagada, et tuled püsiksid põlemas ning seda võimalikult väikese hinnaga. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: saatejuht Brent Pere (vasakul) ja Eleringi juht Kalle Kilk (paremal). Foto: Alexela

Detsembris koostööst autotootjaga Renault teatanud Eesti kastirataste tootja Vok Bikes ei välista, et suurtootjast võib tulevikus saada ka rattatootja osanik. „Ma ei saa öelda, et seda huvi seal ei ole, aga need otsad jätame praegu veel lahtiseks,“ ütles Vok Bikesi juht Indrek Petjärv saates „Tööstusuudised eetris“. Elektriliste kastirataste tootja Vok Bikes teatas detsembri alguses, et on sõlminud koostöölepingu autotootja Renault Grupiga, et alustada Prantsusmaal rataste masstootmisega ja kiirendada tarneid suurtele turgudele. Suure tootmispartneri lisandumine ja masstootmiseni jõudmine oli Vok Bikesi asutaja ja juhi Indrek Petjärve sõnul viimane puuduv lüli. „Viimaste aastate põhifookus on meil tegelikult olnud testimisel ja demode tegemisel, aga meie toode on täna sealmaal, et saame seda ka seeriatoota, ka meeskond on selleks valmis,“ kinnitas Petjärv. Tootmispartneriga Renault Grupiga algasid läbirääkimised aasta tagasi, 2024. aasta lõpus.   Vok Bikes oleks võinud rattaid ka ise Eestis toota, kuid oli paar põhjust, miks nii ei läinud. „Saime üsna kiiresti aru, et seda peaks tegema autotööstuse tasemel. Esiteks, nõuab see väga palju investeeringuid ja teiseks me teeksime seda endiselt Euroopa servas – kohas, kus meile justkui turgu ei ole,“ selgitas Petjärv, miks oli loogiline tootmine Läände viia. „Oli päris loogiline, et viia see Euroopa keskele ja lasta teha seda kellelgi, kellel on kogu oskusteave ja infrastruktuur. Vaatame seda kui ideaalset kombinatsiooni: meil säilib startup´ilik agiilsus, kiirus, arendusvõime, aga teisalt on see võimendatud päris tootmisettevõtte tootmisvõimekusega,“ lisas ta. Renaulti kaasamisega kaob Vok Bikesi jaoks ära „lagi“, sest autotootja võimekus lubab toota niipalju kui turg nõuab. „Kui nad (Renault – toim) ühendust võtsid, siis algul pidi koostööpunkt olema tegelikult teine. Aga siis hakkasime järjest rohkem potentsiaali nägema ja lõpuks jõudsime sinna, et loogiline koostöövorm võiks olla tootmine. Ja tootmine alguses kitsamalt ehk lõppkooste tegemine. Uudisest võis jääda vale mulje, et me viiks justkui kogu tootmise Eestist ära, aga tegelikult ei vii. Eestist läheb teele ikkagi n-ö sõitev raam, kus on mootorid ja elektroonika küljes,“ selgitas Petjärv, et lõplikult ja koos kõikide detailidega pannaks ratas kokku siiski juba Prantsusmaal. Petjärv selgitas saates, et mitmed autotootjad otsivad võimalusi ka rataste segmendis ja konkurentsi on tihe. Ka Renault on püüdnud kastirataste segmenti siseneda, kuid seni edutult. Kas selle valguses võib Prantsuse autotootjast saada Vok Bikesi osanik? „Mul on täna raske seda öelda ja seda ei saa kindlasti välistada. Ma ei saa täna öelda, et seda huvi seal ei ole. See on ka pigem meie strateegiline küsimus, kas me tahame olla kellegagi nii soetud. Need otsad jätame praegu veel lahtiseks.“ Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Foto: Vok Bikes

TAI eksperdid rõhutavad, et ühe toote asendamine teisega ei ole nikotiinist loobumine. Arutame, miks uued nikotiinitooted on loonud petliku mulje ning kuidas töökeskkond võib loobumist toetada. Uute nikotiinitoodete, nagu e-sigarettide ja nikotiinipatjade tarvitamine on saanud tavaliseks harjumuseks eriti nooremate hulgas. Ent just nendest toodetest loobumine võib osutuda keerulisemaks kui tavasigarettide puhul, sest tarvitamine on peidetum, sagedam ja sotsiaalselt vähem häiriv. Saates „Tervisetark“ räägivad Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel ning ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist Katrin Kärner-Rebane, miks see nii on ja kuidas tööandja saab aidata sõltuvusahelast välja murda. Töökoht on oluline mõjutaja – see kujundab harjumusi, norme ja suudab pakkuda tuge. Saates selgitatakse, miks tööandjad peaksid tubaka- ja nikotiinivabasse töökeskkonda senisest tõsisemalt suhtuma, millised on selleks olemasolevad lahendused ning millal ja kuidas toetada töötajat loobumisteekonnal. Lisaks tuleb juttu sellest, millised on peamised motivatsiooniallikad nikotiinitoodetest loobumiseks, milliseid toetavaid rutiine saab tööandja pakkuda ning kuidas tekitada keskkond, kus suitsetamisest loobumine ei ole erand, vaid norm. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil TAI eksperdid Anneli Sammel ja Katrin Kärner-Rebane Pildi autor Violetta Riidas

Alates 2026. aastast jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mis puudutavad makse, töötuskindlustust, tööjõu kasutamist, palkade läbipaistvust ja küberturvalisust. PwC Legal Services advokaadibüroo vandeadvokaat Taavi Kõiv selgitab, millisteks muutusteks peavad Eesti ettevõtted valmistuma ja milline on nende praktiline mõju. Saates anname ülevaate olulisematest seadusemuudatustest, mis hakkavad 2026. aastal mõjutama Eesti ärikeskkonda. Räägime maksuvaba tulu ja tulumaksu muudatustest ning sellest, kuidas uued avalduse esitamise nõuded mõjutavad tööandjate ja töötajate igapäevast palgaarvestust. Käsitleme ka töötuskindlustushüvitise uut süsteemi, kus senise töötutoetuse asemel rakendub sissetulekupõhine ja baasmääras hüvitis. Arutame, kuidas see võib mõjutada töötajate turvatunnet ja motivatsiooni ning millised on muudatuse praktilised mõjud töövõtjale. Saates võtame vaatluse alla palkade läbipaistvuse direktiivi ning selle mõju värbamisprotsessidele, ettevõtete sisekultuurile ja mainele. Räägime ka soolise palgalõhe aruandlusest ning võimalikest sanktsioonidest direktiivi nõuete rikkumisel. Lisaks puudutame välismaalaste töötamisega seotud muudatusi, sealhulgas tööandjatele kehtestatud uusi nõudeid, renditöövahendajate regulatsiooni ning mõju ettevõtetele, kes plaanivad kaasata tööjõudu välismaalt. Saate lõpuosas keskendume küberturvalisusele ja NIS2-direktiivile, mis seab uued nõuded paljudele sektoritele. Arutame, milliseid ettevõtteid direktiiv enim mõjutab, kuidas hakkab toimima küberintsidentidest teavitamine ning kui ranged on sanktsioonid nõuete rikkumise korral. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: PwC Legal Services advokaadibüroo vandeadvokaat Taavi Kõiv Foto allikas: PwC

Mida teha teisiti, et müügitulemused püsiks või kasvaks? Selgub, et kui nihutada fookus toote müümiselt hoopis kliendi aitamisele, võib saavutada paremad ja püsivamad tulemused ning muuta kogu protsessi meeldivamaks nii müüjale kui ostjale. Saates selgitab Äripäeva Akadeemia juht, coach ja koolitaja Tiina Tohver, mida tähendab kaasav müük, millised on selle põhialused, kes on ostutreener ning kui palju kallim on uue kliendi pardale toomine püsikliendi hoidmisest. Ühtlasi saame saatest teada, milline on oluline kulurida, mida Excel ei näita, ent mis võib kogu äri välja suretada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Tiina Tohver

Eestis on ebaseaduslik tubaka- ja nikotiiniturg viimase aasta jooksul hüppeliselt kasvanud ning probleem ei piirdu enam ainult maksutulude kaotusega. Philip Morris Eesti välissuhete juhi Kai Tammisti hinnangul on tegemist laiema nähtusega, mis puudutab lisaks rahvatervisele ka organiseeritud kuritegevust ja riiklikku julgeolekut. Saates räägime ebaseadusliku tubaka- ja nikotiinituru hetkeseisust Eestis ning sellest, miks on varimajandus viimastel aastatel taas jõuliselt kasvanud. Arutame, kui suur osa Eestis tarbitavatest sigarettidest ja e-sigarettidest on maksustamata ning millist kahju see tekitab riigieelarvele. Juttu tuleb ebaseaduslike e-sigarettide laialdasest levikust ja noorte lihtsast ligipääsust keelatud toodetele, samuti sellest, kuidas organiseeritud kuritegelikud rühmitused ja salajased tehased Balti riikides turgu mõjutavad. Käsitleme Valgevene rolli salakaubanduses, hinnavahede mõju ning geopoliitilisi riske, sealhulgas Venemaa mõju hübriidohtude kaudu. Saates vaatame ka laiemat pilti: kuidas on aktsiisipoliitika mõjutanud ebaseadusliku turu kasvu Euroopas, milliseid õppetunde saab võtta teiste riikide kogemusest ning millised meetmed võiksid aidata varimajandust piirata, ilma et legaalset turgu veelgi moonutataks. Samuti käsitleme tööstuse vastutuse piire ja koostöövõimalusi riigiga. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Philip Morris Eesti välissuhete juht Kai Tammist Foto autor: Jake Farra

Kohalike südameid võitnud Suhe baar pidi hiljuti kolima Tallinna ööelu tuiksoonelt Telliskivist kaugemale Koplisse. Seda aga siiski ajutiselt, sest süda ja hing jäid Telliskivisse. "Arvan, et Suhtest saab ära võtta kõik muud aspektid, aga mitte Telliskivi," ütleb Suhte tegevjuht Inger-Helene Värat. Suhte loomise ajal teadsid asutajad kohe, et nende tegutsemine Telliskivi 60 aadressil saab olema lühiajaline. Nimelt hoone, kus Suhe tegutses, pidi minema rekonstureerimisele. Kuigi täpset ajaakent ei seatud, arvestasid Värat ja tema äripartner, et neil on Tallinna ööeluskeenes oma ettevõtmise tõestamiseks aega umbes aasta. Seda tehti edukalt, sest käibe ja kasumi hüppeline kasv tõi Suhte ka kiirelt kasvanud ettevõtete ehk Gaselli TOPi. Kuigi linnalegende uue asukoha kohta liikus mitmeid, siis ajutiseks peatuspaigaks sai Manufaktuuri 3 hoone. Kolimine läks Suhtele kiirelt, kuid stressirohkelt. Samas peab Värat seda ka Suhte edu aluseks. "Rahavoogude tekitamine on oluline ja seepärast tulebki pingutada," märgib Värat, et uksed hoiti kinni vaid ühel nädalavahetusel. Kas nüüd on siis Suhe valmis? "Suhe on nagu Tallinna linn. See ei saa kunagi valmis," ütleb Värat. Saatest saame teada, mis saab siis, kui Suhe naaseb tagasi Telliskivisse, millised on Suhte ambitsioonikad tulevikuplaanid ning kuhu plaanitakse laieneda. Lisaks kuuleme Inger-Helene Värati juhtimispõhimõtetest ning millised tööprotsessid on aidanud viia Suhte kiire kasvuni. Pikaaegse baaripidamiskogemusega ja noorelt ettevõtlusega alustanud Värat jagab ka nõuandeid alustavatele või noortele ettevõtjatele, kes samuti sooviks oma baari või mõne muu ettevõtmise püsti panna. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja Advokaadibüroo Hedman. Fotol: Suhe baari tegevjuht Inger-Helene Värat Foto: Julia Laidvee

Aasta viimases „Teabevara tunnis“ keskendume e-kaubanduse kõige sagedasematele probleemidele. Jõuluostude hooajal on petturid eriti aktiivsed ja oluline on teada, kuidas end kaitsta ning mida õigused ja kohustused tegelikult tähendavad. Saates räägime sellest, kuidas ära tunda ebaausaid veebipoode ning millised riskid kaasnevad väikeste e-poodidega ning selliste poodidega, mis kasutavad dropshipping’ut – ehk müüvad kaupa, mida neil tegelikult laos ei. Lisaks saame teada, kes vastutab, kui kaup saabub katkisena. Arutleme selle üle, kui palju võib tarbija toodet enne tagastamist proovida ja millal muutub proovimine tegelikuks kasutamiseks. Veel võtame luubi alla saritagastajate probleemi, mis tekitab kaupmeestele märkimisväärseid kulusid. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadid ja partnerid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar. Advokaadibüroo Lindeberg on ka Eesti E-kaubanduse Liidu õiguspartner. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Eesti digiriiki esitletakse maailmas sageli kui riiklikku edulugu. Tegelikkus on nüansirikkam ja oluliselt ausam. Äripäeva sisuturundussaates avab Datel ASi tegevjuht Urmas Kõlli, kuidas Eesti e-riigi vundament pandi 1990. aastatel olukorras, kus riigil puudus sisuline tellija kompetents ning lahendusi loodi käsikäes erasektoriga. Just see tihe koostöö, mitte valmislahenduste ostmine, lõi aluse süsteemidele, mida täna ekspordime kui „Eesti mudelit“. 35 aastat pärast asutamist seisab Datel endiselt samal põhimõttel: keerulised probleemid vajavad rätseplahendusi, mitte karbitooteid. Küsimus on, kas Eesti riik oskab seda kompetentsi ka edaspidi kasutada. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Unsplash

Kolme aastaga purjekal Serenada ümber maailma seilanud Karl Saluveer ja Anne-Mari Luik jõudsid tagasi Eestisse septembri alguses. Neid hämmastas, kui soe on kodune Läänemeri, mis on üks viiest maailma kõige kehvema tervisega merest. “Ainuke, mis on kalasupist puudu, on see, et pane kartul ja porgand sisse. Sisuliselt meil meri keeb,” rääkis Saluveer. “Ei ole vahet, kas oled Abrukal või Kariibidel, Saint Lucial või Martinique'il, temperatuuriandur paadil näitab sama numbrit.” Kliimamuutuste kahju jõudis kohale ka snorgeldades, kus kirkad värvid asendusid tuhmunud surnud korallidega. Samuti looduslikuks paradiisiks kutsutud Galapagose saarte külje all, kus hiiglaslik Hiina kalalaevastik oli ookeani kalast tühjaks püüdnud. Saates on veel juttu sellest, kuidas maailma eri nurkades loodusesse suhtutakse: kes valab mootoriõli otse vette ja kes annab ookeanile pääsemiseks külavanemale andamit. Samuti räägime võimsatest tormidest ja ettearvamatust ilmast ning aastaaegade vahetumisest. Saluveer ja Luik jagavad ka oma kõige vapustavamaid loodusmuljeid. Saadet juhtis Karmen Laur. Fotol on Karl Saluveer ja Anne-Mari Luik, foto on erakogust.

Lõppenud aasta tehinguturu tegemisi jäävad peamiselt kirjeldama generatsioonide vahetus ja vinduma jäänud otsuste lõpule viimine. Ettevõtja Veiko Visnapuu sõnul on aeg sealmaal, kus Vabariigi algusaastatel alustanud ettevõtjaid tõmbuvad järjest rohkem tagasi. "Ma arvan, et paljud tehingud on seotud generatsioonide vahetusega. Need üheksakümnendatel alustanud ettevõtjad on jõudnud punkti, kus nad ei jõua enam rabeleda," rääkis Visnapuu. Triniti vandeadvokaat Siim Maripuu sõnul andis lõppev aasta väga paljudele küsimustele vastuse. "Triniti tehingutiimi ajaloos mina ei mäletagi sellist aastat, kus nii kaua vinduvaid sisemisi tehinguid sai tehtud," tõdes Maripuu. Intervjuus tuli juttu veel ka tehisaru mullist ja selle võimalikust lõhkemisest ning Eesti ärikeskkonna rahvusvahelisest positsioonist. Saates osalesid veel ka Fitek Group'i juht Mait Sooaru ja Triniti vandeadvokaat Karin Oras. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.

Empowerment Estonia poolt eetrisse jõudvas "Ambitsioonis" vestleb saatejuht Hando Sinisalu Anti Oravaga, kes on lisaks kasvutreeneri rollile asunud E-Piim Tootmise tegevjuhiks. Juttu tuleb Paidesse rajatud uuest, kõrgelt automatiseeritud juustutehasest, mille ehitamine läks Covidi tõttu oluliselt kallimaks kui algselt planeeriti. Lisaks oluliselt kallinenud ehitusele tabas ettevõtet ka teine kriis: globaalne juustuhind kukkus järsult, samal ajal kui piima sisendhind püsib kõrgel. Saates uuritakse, mida saab tegevjuht teha kolmik-kriisi olukorras: maailmaturu hinda mõjutada ei saa, ettevõttel on käibevahendite nappus ja omanike vahel suured erimeelsused. Orav räägib, et tema fookus on esmalt ettevõtte ühtse juhtimiskultuuri loomisel. Lisaks tuleb jutuks, kuidas veenda kreeditore ettevõtte jätkusuutlikkuses. Saade avab, kuidas kriisis ettevõtet juhtida, kui samaaegselt tuleb tegeleda turutsüklite, omanike dünaamika ja sisendihindade survega. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: E-Piim Tootmine AS tegevjuht Anti Orav Foto autor: Dmitri Kotjuh

Eesti kapitalil põhinev ettevõte Derivaat NH3 valmistub Paldiskis käivitama roheammoniaagi piloottehast, mille eesmärk on testida energiatõhusamat tootmistehnoloogiat ja siseneda kiiresti kasvavale rahvusvahelisele merenduskütuste ning väetiste turule. Ettevõtte juht Erik Laidvee ütleb, et otsustavaks saavad elektri hind, skaleerimisvõimekus ja ekspordinõudlus. Roheammoniaaki nähakse üha enam ühe võimaliku lahendusena rahvusvahelise merenduse süsinikuheite vähendamiseks. Paldiski pilootprojekt on suunatud eeskätt ekspordile ning lõpptarbijateks saavad tõenäoliselt laevandusettevõtted ja pikemas plaanis ka väetisetootjad. Paldiski rajatav tehas on pilootprojekt, kus toodetakse aastas ligikaudu 40 000 tonni rohevesinikku ja sellest omakorda umbes 22 500 tonni roheammoniaaki. Samas sõnab Laidvee, et päris arvestatavast tootmisest saaks rääkida kümme korda suuremate koguste juures. Samas tunnistab ettevõtte juht, et Eesti üheks suurimaks kitsaskohaks on elektri hind. Elektrikulu moodustab ligi 70% roheammoniaagi omahinnast, mistõttu rajatakse Paldiskisse paralleelselt ka gaasielektrijaam. Elektrijaama eesmärk on tagada tootmisele stabiilsem ja konkurentsivõimelisem energiasisend ning vähendada sõltuvust turuhindadest. Pilootprojekti õnnestumisel näeb ettevõte järgmise sammuna märksa suuremaid tehaseid, sealhulgas Ida‑Virumaal ja pikemas perspektiivis ka väljaspool Eestit. „Väikesed mahud ei vii veel kasumisse – skaleerimine on vältimatu,“ ütleb Laidvee. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Erik Laidvee. Autor: Raul Mee

Eesti rohetehnoloogia sektor on jõudnud faasi, kus ambitsioonide asemel loevad rakendused, tootmine ja julgeolek. Eesti Rohetehnoloogia Liidu juhi Kädi Ristkoki sõnul on roheline innovatsioon üha enam seotud tööstuse konkurentsivõime ja tarneahelate kindlusega, mitte üksnes kliimaeesmärkidega. Kui varasematel aastatel käsitleti rohetehnoloogiat sageli eraldiseisva nišina, siis nüüd on see üha selgemalt osa laiemast majandus- ja julgeolekupildist. „Mida pikemad ja keerulisemad on tarneahelad, seda suurem on risk. Kohapealne tootmine ja energiatõhusus ei ole enam ainult keskkonnaküsimus, vaid ka julgeolekuküsimus,“ ütleb Ristkok. Tema hinnangul on just see muutnud rohetehnoloogia atraktiivseks ka traditsioonilisele tööstusele. Investeeringute maht rohetehnoloogias ei ole viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, kuid kapital liigub rohkem ettevõtetesse, mis on jõudnud turuküpse tootmise faasi. Ristkoki sõnul on Eestis järjest rohkem ettevõtteid, mis on valmis skaleeruma ja eksportima, mitte jääma prototüübi tasemele. Rahvusvahelisel tasandil on rohetehnoloogia poliitiline raam muutunud. Euroopa Liidus on fookus liikunud eesmärkide seadmiselt tööstuslike lahenduste loomisele, mille keskmes on puhta tööstuse lepe. Samal ajal ei tähenda USA föderaaltasandi tagasitõmbumine rohepoliitikast, et rohetehnoloogiad seal hääbuksid – mitmed osariigid pakuvad aktiivselt tuge ja investeerimisvõimalusi. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Foto: Andras Kralla

Joosepi Talu noorperemees Ranet Roositalu teab omast käest, et maasikakasvatus ei allu kalendrile ega soovidele, saak valmib siis, kui loodus lubab. Pereettevõtte lugu algas enam kui 20 aastat tagasi ning tänaseks on Raneti vastutada nii agronoomia, taimekaitse kui ka müük ja finantsid. Kõige pingelisem aeg on korjehooaeg, mil sajad hooajatöölised ja kümned tonnid marju päevas panevad proovile nii närvid kui vastupidavuse. Tänavune hooaeg tõi kaasa rängad vihmad ja pool saagist hävines, kuid mitmekesine tootmine ja tunnelites kasvatatav vaarikas aitasid riske tasakaalustada. Ranet rõhutab, et edu ei sünni juhuslikult – see on meeskonnatöö ja oskus säilitada rahu ka siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Saadet juhib Kristel Viitmann. Foto autor: Rain Nirgi

B2B-turunduses levib igal aastal sama veendumus: detsembris oste ei tehta, otsustajad on puhkusel ja turundustegevused võib rahulikult pausile panna. See arusaam elab visalt edasi, kuigi harva toetub see tegelikele andmetele. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas detsembris oste sooritatakse, vaid kas sel ajal kujuneb eelistus nende pakkujate kasuks, kes on otsustaja jaoks nähtavad. Saates "Müüdid B2B-turunduses“ vaadatakse sellele uskumusele otsa faktide kaudu. Arutelu keskmes on küsimus, kas detsember on päriselt madalhooaeg või hoopis periood, mil ettevõtted teevad kokkuvõtteid, panevad paika järgmise aasta eelarved ja jõuavad otsusteni, mille realiseerumine jääb küll kevadesse, kuid mille alus luuakse just aasta lõpus. Saatekülalised, Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann ning Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm, toovad välja, mida näitavad tegelikud tarbimis- ja meedianumbrid. Räägitakse sellest, kuidas muutub detsembris lugejate ja kuulajate käitumine, millist sisu sel ajal otsitakse ning miks „vaiksemad kuud“ võivad pakkuda turundajale hoopis konkurentsieelise – eeldusel, et eesmärk ei ole kiire müük, vaid nähtavus ostuotsuse kujunemise faasis. Saade käsitleb ka seda, kuidas mõõta turundustegevusi, mille mõju ei avaldu kohe müüginumbrites, ning kuidas vale eesmärgistamine võib olla üks peamisi põhjuseid, miks detsembris turundustegevustest loobutakse. Saadet juhib Jana Tõkman. Fotol: (vasakult) Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman, Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm ning Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann. Foto: Anne-Liis Paenurm

Millist väärtust loob distribuutor kaubandusahelas ja miks ei ole isegi suur jaemüüja ilma temata efektiivne? Kodupaberi ehk ARENi müügidirektor Katrin Riisalu selgitab, kuidas hulgimüüja aitab tooted turule viia, hoida tarnekindlust ja hallata riske. Samuti räägib ta, kuidas jaemüüja ootused distribuutorile ajas kasvanud on. Saates tuleb juttu ka kampaaniamüügist, sortimendi optimeerimisest ja sellest, miks odavaim toode ei pruugi olla soodsaim valik. Lisaks avatakse, kuidas mõjutavad turu väiksus ja paralleelkaubandus hulgimüügi majandusmudelit ning miks tarneahelas jagatud vastutus aitab riske paremini maandada. Kuuleme ka, kuidas sünnib koostöö rahvusvahelise tootjaga ning miks mõni bränd kaob turult pärast otsemüügile üleminekut. Lõpuks toob Katrin Riisalu välja, millest koosneb edukas distribuutori mudel tulevikus. Saadet juhib Nele Peil Kaupmeeste Liidust. Fotol: (vasakult) Kodupaberi müügidirektor Katrin Riisalu ja Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil Foto: Äripäev

Andmekvaliteet, andmete puudumine või liiasus, aga eriti andmemudelid ja -sõnastikud ning metoodikad andmete kogumiseks muutuvad üha kriitilisemaks sedamööda, kuidas analüütilised tööriistad lähevad võimsamaks ja laialdasemalt kasutatavaks. Kui see on korras, siis analüütika toimib. Keeruline on aga tõlgendamine, kus kaardid võidakse sassi lüüa. Hiljutised keskmise palga (statistikaamet) ja tarbijabaromeetri metoodikamuutuse (konjunktuuriinstituut) skandaalid jäänuks olemata, kui mõnel analüütikul tulnuks pähe küsida, kas anomaalsed muutused tulemustes on tegelikud või vead. Kuidas vältida (või leida) vigu andmetöötluses? Kes ja mis rollis peab analüütikas osalema? Mida teha, et andmetega seonduv poleks igapäevane probleem ja suure ajakulu allikas? Kuuleme kasvustrateeg Indrek Sauli ettekannet detsembri alguses toimunud traditsiooniliselt andmekonverentsilt Big Data. Foto: Raul Mee