Äripäeva raadio

Mõne aasta eest kasutusele võetud iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon annab tööandjatele konkurentsieelise ja laseb töötajatel töötada, millal nad seda soovivad. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on töötaja, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama. Triniti vandeadvokaat Klen Laus näeb regulatsioonis olulist konkurentsieelist tööandjatele. "Kui kaks võrdset tööandjat pakuvad sama palganumbrit, aga üks käsib esmaspäevast reedeni tööl käia ja teine pakub paindlikkust, siis ma arvan, et ei teki küsimust, keda eelistatakse," rääkis Laus. Lisaks pakub regulatsioon suuremat vabadust sportlastele, kes sooviksid tippu pürgida, kuid kelle sponsorrahad ja riigitoetus ei kata kõiki tippspordiga kaasnevaid kulusid. Advokaat Thyle Kelder näeb regulatsiooni kui päästerõngast atleetidele. "Sportlased saavad tänu regulatsioonile teha trenni tööna, mille eest nad palka saavad. Sportlastel on spordiklubiga leping, mis seda kõike reguleerib," lausus Kelder. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.

Novembri esimesel nädalal kuulutati Telia tehnoloogiakonverentsil välja kahe ITLi ning justiits- ja digiministeeriumi korraldatud konkursi võitjad ehk aasta parim IT-juht ning parim era- ja avaliku sektori koostööprojekt. Võitjad on stuudios: Saue vallavalitsuse arendusosakonna juhataja Indrek Eensaar kui parim IT-juht ning haridusalgatust Future Coders esindav Jõhvi programmeerimiskooli juht Lauri Haav. Miks just neid esile tõsteti, kuidas muutub IT-juhtimine, mis mõju on tehisaru levikul ning millised trendid valitsevad tööturul? Saadet juhib Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

B2B ostud katkevad tihti tasumise sammus, kui paindlikku makseviisi napib. Saates selgitatakse, kuidas ärikliendi järelmaks toob tarbijaturult tuttava lahenduse ettevõtete ostudesse: leping sõlmitakse firmaga, teenus on e-poe ostukorvi integreeritav ning protsess on kaupmehele automaatne. Saatekülalised Hoovi järelmaksu tootejuht Kevin Omelin ja Tiki Treileri esindajaja Marken Järv arutavad selle üle, milliseid riske B2B järelmaks maandab ja kuidas toimivad väljamaksed. Krediidiriski hindab pakkuja ning kaupmees saab raha alusdokumendi alusel iga tööpäev ning kliendi hilisem maksekäitumine seda ei mõjuta. Tuuakse näiteid ka sellest, kuidas ühel partneril moodustas ärikliendi järelmaks 15% Eesti e-poe müügist ning keskmine ostukorv kasvas tänu selle võimaluse lisamisele 12%. Sobiv järelmaksu hinnavahemik ulatub tavaliselt paarisajast kuni umbes 10 000 euroni. Omelin räägib saate seda, et kui lihtne on alustada, kuidas levinud e-poe platvormidel piisab vaid plugina lisamisest ning ta kinnitas, et muudel juhtudel aitavad nad tehnilise toega. Saadet juhib Nele Peil.

Pereettevõtlusest rääkides mõtleme sageli numbritele, omandistruktuurile ja järjepidevusele. Ülle Pind, üks PintDali Heaolukeskuse loojatest, nihutab seda fookust. Tema jaoks on pereettevõte eelkõige eluviis ja peegeldus sellest, mis talle päriselt oluline on. Pärnumaal Reiu jõe kaldal asuv Tõntsu talu on ühtaegu kodu, töö ja paik, kuhu tullakse, et argimürast välja astuda ja keskenduda sellele, mis päriselt oluline. „Ma usun, et pereettevõtet ainult rahapärast tegema ei hakata,“ ütleb Ülle. „See peab ühtima sinu enda väärtuste ja sinu enda missiooniga – vastasel juhul ei kanna see ettevõtmine pikemas plaanis.“ Tal on selja taga üle 20 aasta tippjuhi kogemust suurtes organisatsioonides. Otsus palgatöölt ära tulla ei sündinud üleöö, vaid oli aastatepikkuse sisemise plaani tulemus. „Mul oli kümme aastat peas mõte, et ühel hetkel astun suurest organisatsioonist välja ja loon midagi päris ise,“ kirjeldab ta. PintDali on ehe näide pereettevõttest, kus töö ja kodu sõna otseses mõttes elavad ühe katuse all. See nõuab nii distsipliini kui ka teadlikku juhtimist. „Elada ja töötada ühe katuse all on hulljulgelt äge, aga see ei juhtu iseenesest – vaja on kokkuleppeid ja distsipliini, mitte ainult päevaplaanis, vaid ka suhtlemises,“ ütleb Ülle. Pereettevõtte ja suurkorporatsiooni erinevus tuleb Ülle hinnangul kõige selgemalt välja vastutuses. „Pereettevõttes vastutad sa naha ja kõrvadega,“ ütleb ta. PintDali loo keskmes on aga midagi olulisemat kui äriline mudel – see on eluviis. „See, mida me loome, on lubadus pakkuda head olemist,“ ütleb Ülle. „Ja selleks peame ka ise tasakaalus olema.“ Mida näitab Ülle ja Andrese lugu laiemalt pereettevõtlusest? Kuidas nad hoiavad tasakaalu eraelu ja töö vahel? Milliseid väärtusi soovivad nad edasi anda järgmisele põlvkonnale ning kuidas kujuneb ettevõte, mis põhineb usaldusel ja teadlikul juhtimisel? Kui pereettevõttes tulevad ette eriarvamused ja ootamatused, siis kuidas aitavad enesejuhtimise oskused nendega toime tulla? Seda kõike saad juba lähemalt kuulata allolevast podcastist. Saadet juhib Kristel Viitmann. Pereettevõtjate liikumist toetavad pikaajalised pereettevõtted Terminal ja Büroomaailm. Pildil Ülle Pind ja Andres Pind. Allikas: Äripäev

Turunduses levib müüt, et tehisintellekti abil saab igaüks hetkega sisulooja olla. Tegelikkus on keerulisem, ütleb Tehisintellekt OÜ juht ja konsultant Eneli Eljand saates „Müüdid B2B turunduses“. Tema sõnul pole AI turundajate asendaja, vaid tööriist, mis aitab mõelda strateegilisemalt, näha suurt pilti ja teha paremaid otsuseid. „AI ei tee turundust lihtsamaks – ta teeb selle teistsuguseks. Kui eesmärk on vaid mahtu toota, siis saab seda igaüks. Aga kui eesmärk on väärtuslik sõnum ja mõju, siis on vaja oskusi, süsteemi ja inimesi,“ ütleb Eljand. Saates tuleb juttu, miks AI juurutamine sarnaneb iga teise tarkvara kasutuselevõtuga, milliseid vigu tehakse teadmatusest ja kuidas mõõta, kas tehnoloogia tõesti hoiab aega kokku või lihtsalt tekitab produktiivsuse illusiooni. Eljand aitab kuulajal mõista, kuidas AI-d süsteemselt kasutusele võtta nii, et see looks väärtust, mitte lihtsalt täidaks sotsiaalmeedia voogu. Saadet juhib Jana Tõkman. Pildil vasakult: Eneli Eljand ja Jana Tõkman. Foto autor: Anne-Liis Paenurm

SEB partnersuhete juht Kai-Riin Saluste murrab saates “Minu karjäär” levinud ettekujutust, et pank on hall ja rutiinne töötamiskoht. Tema teekond võistlusspordist Rootsi tudengielu ja ettevõtluse kaudu pangandusse tõestab, et tugeva suhtlusoskuse, koostöötahtmise ja vastutuse võtmisest kujuneb panga igapäevas kõige olulisem tööriistakast. Saluste ütleb, et just tema mitmekülgne taust toetab teda partnersuhete juhina kõige enam. Spordi põhimõte “mäng ei ole läbi enne, kui viimane punkt on mängitud” on saatnud teda läbi karjääri ning aidanud hoida fookust ka keerulisemates olukordades. SEB-s hindab ta enim inimlikku ja avatud õhkkonda, kus juhid on päriselt lähedal: tööintervjuust saadud soe tunne kinnitas, et see on keskkond, kuhu ta kuuluda tahab. Saates räägib ta, mida partnersuhete juht pangas tegelikult teeb, miks on Skandinaavia kultuuris olulisim usaldus ja koostöö, kuidas sport arendab vastupidavust ja meeskonnatunnet ning miks small talk on tänapäeva tööelus oskus, mida ei tohiks alahinnata. Saates on külas Kai-Riin Saluste, SEB partnersuhete juht. Saatejuht on Helena Viiroja. Fotol Kai-Riin Saluste

Rahvusvahelises raamatupidamises ei andesta eksimused – väikestest möödalaskmistest võivad kasvada suured trahvid, venivad vaidlused ja mainekahju. LL Correctori juht Laura Niit ütleb saates, et kolmandik ettevõtteid jõuab spetsialisti juurde alles siis, kui probleem on juba lumepallina veerema läinud. Eesti ettevõtjad kipuvad Põhjamaades tegutsedes alahindama nii kohalikku ärikultuuri kui maksusüsteemide eripärasid, mille hinnaks võib olla üllatuslikult karm järelevalve. Niit selgitab, et levinud eksiarvamus „küll programm teeb ise ära“ on rahvusvahelises keskkonnas eriti ohtlik. Riikide vaheline aruandlus eeldab täpseid nüansse, mida standardne tarkvara ei taju, ja valede eeldustega ettevõte jõuab pahatihti punasesse numbrisse. Ka tehisintellekti pealetung ei tee olukorda lihtsamaks – Niidu sõnul võib AI automaatsus viia kiiremini eksimusteni, sest süsteem teeb küll arvutusi, kuid ei mõista regulatiivset konteksti ega vastutust, mis raamatupidamisel on. Saates räägitakse ka sellest, mis on Eesti ettevõtjate tüüpilised komistuskivid Põhjamaades tegutsedes, miks kohalik kultuur mõjutab rohkem kui esmapilgul tundub ning millised märgid viitavad sellele, et on aeg professionaali poole pöörduda juba enne probleemide teket. Saatekülaline: Laura Niit, LL Correctori juht Saatejuht: Lauri Toomsalu

Äripäeva raadio mälumängusaate “Mälupäev” kolmandas saates ostivad küsimustele õigeid vastuseid Kuku raadio saatejuhid ja Swedbanki esindajad, kellel on mälumängus ette näidata nii mõnigi medal. Saates osalevad juturaadio Kuku saatejuht-toimetaja Timo Tarve ja teadussaate ”Kukkuv Õun” ja ”Nädala raamat” saatejuht-toimetaja Marek Strandberg. Timo Tarve on mälumänguga sõbrustanud üle 30 aasta, osalenud erinevates telesaadetes ja ka paljudes tõsisemates mõõduvõttudes. Ta on korraldanud mälumängusarja Nõmmel ning vedanud tosin aastat Kuku üht menukamat saadet “Tarkade Klubi”. Marek Strandberg on mälumänguga sinasõbraks saanud just nimetatud saates. “Teemade osas oleme leplikud omnivoorid ehk varjaagid ehk Varia sõbrad. Marek ehk tunneb end paremini teadus-loodusküsimustes, Timo ehk geograafias-spordis-ajaloos. Ilmselgelt ei tunne me kumbki piisavalt popkultuuri,” märgivad võistlejad. Swedbanki esindavad panga vanemspetsialist Henri Kaarma ja kinnisvarahindaja Igor Habal. Juba möödunud “Mälupäeva” hooajast tuttav Igor Habal jõudis mälumängu juurde juba põhikoolis ja on võitnud tiitleid nii Eestis kui välismaal. “Neid on kogunenud nii palju, et abikaasaga oleme vähemtähtsad medalid ära visanud.” Habali lemmikteemadeks on sport, ajalugu ja geograafia. Ebakindlamalt tunneb ta end efemeersete faktide vastamisel, eriti mis on seotud seltskonnakroonika ja internetisündmustega. Henri Kaarmal on olnud juhust nuusutada mälumängupühamute tolmust õhku ka varasemalt. Märkimisväärsemad saavutused on ilmselt mõned medalid võistkondlikelt Eesti meistrivõistlustelt. Meelisteemad on matemaatika-füüsika ja juhuslikud faktid 1988-1990 Spordilehest. Lootusetult kasutuks peab ta end tänapäeva Eesti telesarjade tundmises. Mängus kõlab kokku kümme küsimust, küsida saab vihjeid ja endale napsata ka vastastiimi punkte. Küsimused koostab ja saadet juhib mälumänguentusiast ning Kuldvillaku tšempion Janar Tiiroja.

Eesti tervishoiusüsteem seisab teelahkmel – kas avalik ja erasektor oskavad teineteist täiendada või jäävad veel vastaspoolteks? Saates „Terviseuudised“ on külas Marja-Liis Alop, Meliva juht ja Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht, kes räägib, kuidas erasektor saab luua lisaväärtust patsiendile ning miks tööandjate roll töötajate tervise toetamisel muutub aina olulisemaks. Alop selgitab, kuidas Meliva on kujunenud Eesti suurimaks erakliinikuks ning miks just koostöö ja patsiendikeskne lähenemine on tervishoiu tulevik. Ta räägib, miks töötervishoid vajab reformi, kuidas muuta arstide ja õdede töö motiveerivamaks ning millised arengud on vajalikud, et tööandjad saaksid olla päriselt tervise edendajad. Juttu tuleb ka sellest, miks Eestis peaks raha liikuma patsiendiga koos ning kuidas erasektor ja riik võiksid ühise eesmärgi – tervema ühiskonna – nimel paremini tegutseda. Samuti vastab ta eelmise saate külalise Viljandi haigla juhi Priit Tampere küsimusele. Saadet juhib Kadi Heinsalu, toimetab Violetta Riidas. Fotol Marja-Liis Alop Foto autor Violetta Riidas

Julgeolekuekspert Ilmar Raagi sõnul toimub enamik tänapäeva rünnakutest juba enne, kui kahurid kõnelema hakkavad. Ettevõtted peavad end kaitsma mitte ainult füüsiliste, vaid ka digitaalse ja poliitilise vägivalla eest – ning see algab targalt koostatud kriisiplaanist, mitte paanikast, rõhutab Iizi kindlustusmaakleri juht Kaido Konsap. Sisuturundussaates räägitakse, kuidas ettevõtted saavad hinnata ja maandada sõja ning poliitilise vägivalla riske. Arutluse all on drooniõnnetused, küberintsidendid, elektrikatkestused ja tarneahela häired – olukorrad, mille vastu tavapärased kindlustuspoliisid sageli kaitset ei paku. Saatekülalised selgitavad, millal tasub kaaluda terrorismi, sabotaaži ja sõjariskide lisakaitseid ning kuidas koostada toimivat jätkusuutlikkuse ehk BCP-plaani. Juttu tuleb ka sellest, miks investorid kriisiplaani olemasolu üha sagedamini nõuavad ning millist rolli peaks riik riskide maandamisel mängima. Võrdluseks tuuakse Prantsusmaa ja Iisraeli kogemused. Saates osalevad julgeolekuekspert Ilmar Raag ja Kaido Konsap Iizi Kindlustusmaaklerist. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Saatesarjas "Password: Make Marketing Fun Again" keskendume turunduse emotsionaalsele poolele ja loovusele. Arutame, kuidas huumor, julgus ja selged sõnumid brändide edu mõjutavad. Sarja teises episoodis vestlevad reklaamiagentuuri La Ecwadori loovjuhid Taavi Lehari ja Aleksander Urke ning saatejuht Hando Sinisalu turunduse muutustest, loovuse rollist ja piirangutest. Vestluse fookuses on küsimus, kas turundus on aastatega muutunud igavamaks ning kui palju piirab loovust hirm eksida või kedagi solvata. Saatekülalised nendivad, et naljategemine on muutunud tundlikuks teemaks, viidates enesetsensuuri kasvule. Samas tõdetakse, et just julged ja emotsionaalselt mõjuvad kampaaniad jõuavad publikuni ja loovad brändidele suuremat väärtust. Saates arutatakse ka sotsiaalmeedia ja tehisintellekti rolli üle – kas AI on turundajate abiline või konkurent? Lisaks tuleb jutuks, kuidas muutuvad reklaamisõnumid aastal 2025: kas brändid julgevad taas selgemalt ja otsekohesemalt sõnumit edastada? Peamised teemad: • Turunduse muutused: kas reklaam on muutunud igavamaks ja vähem julgeks? Kuidas enesetsensuur mõjutab loovust? • Huumori ja julge lähenemise tähtsus: huumor reklaamis on tundlik teema, kuid julged ja meeldejäävad kampaaniad võivad suuremat mõju avaldada. • Kontseptsioonide genereerimine: kuidas loovust reklaamis rakendada, eriti piiratud meediapindadel ja tugevalt reguleeritud valdkondades (nt alkoholireklaamid)? • Tehisintellekt turunduses: AI-d kasutatakse ideede põrgatamiseks ja taustatöö tegemiseks, kuid see ei asenda loovust ja inimlikku lähenemist. • Tulevikutrendid: ühiskondlik negatiivsus vajab tasakaaluks rohkem positiivset ja julget reklaami, võib-olla isegi huumoripõhist lähenemist. Pildil: reklaamiagentuuri La Ecwador loovjuhid Aleksander Urke ja Taavi Lehari. Allikas: Äripäev

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark murdsid piike Eesti taskukohase eluaseme uuringu teemal ning jõudsid kokkuleppele. Ees on tervet Eestit mõjutav koostöö. Kliimaministeeriumi eestvõttel ühes Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemiaga valminud värske uuring "Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs" tekitas saates Toompargi ja Pae vahel tuliseid vaidlusi. „Seal on terve plejaad autoreid ja seal ei ole kaasatud mitte ühtegi inimest, kes oleks kinnisvaravaldkonnas spetsialist. Väidetavalt on seal spetsialiste küll kaasatud, eaga tööst seda välja ei paista,“ sõnas kriitiliselt Toompark. Toompargi kriitikale vastas Pae rahulikult, et riigi tasandil eluasemetele süsteemset lähenemist seni ei ole eriti olnud. „Kui Tõnu tõi välja, et andmeid on moonutatud, siis üldiseid tendentse seal ei ole kindlasti võimalik moonutada.“ Kui Toompark pidas uuringut kinnisvaravaldkonda mitte tundvaks ja kinnisvaraturgu sekkuvaks, siis Pae võttis uuringu lahti laiema pildina ja tõi esile tervet Eestit vaevava planeeringulise, regionaalse kehva seisu eluasemete teemal, kinnisvaraturg on siin vaid osa, kuid siiski oluline osa. Saates kasvas vastandumisest koostöösoov. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

13.11.25 ST | Password: kuidas luua laval emotsiooni, mis elab edasi ka Instagramis by Äripäev

Startup kogukonnas räägitakse üha enam julguse puudusest, kuid häkatonid on koht, kus ideede potentsiaali saab kiirelt testida. Eesolev Garage48 15. juubeli häkaton toob kokku mitu asutajate generatsiooni – noored üliõpilased ja vanema koolkonna, kellel on pikaajaline kogemus. Garage48 juht Mari Hanikat ja mentorite hulgas olev CryptoSwifti kaasasutaja Uve Poom arutlesid saates selle üle, miks on häkatonid idufirmade maastikul asendamatu kasvulava. Üheks viimaste aastate suurimaks probleemiks sektoris on uute idufirmade kahanev hulk - probleem mida häkatonid võiksid lahendada ükskõik kus neid häkatone siis ka ei korraldata. Saates räägiti rongi- ja bussi häkatonidest ning vaadati, millistel huvitavatel platvormidel veel saaks tulevikus häkatone korraldada. Samas uute idufirmade loomine ei ole siiski ainus eesmärk Garage48 nädalavahetustel, mis on oma nime saanud 48 tunni pikkusest formaadist, kus jõutakse reede õhtusest ideest pühapäeva õhtul valmis tooteni. "See on ikkagi platvorm, kus tuuakse väga ägedad inimesed kokku, kes saavad selle nädalavahetuse jooksul praktilise kogemuse koos töötada ja arendavad ka oma vahel sellise väga tugeva suhte," ütles Mari Hanikat "Ükssarvikute kasvulava" saates. Saates olid külas Garage48 juht Mari Hanikat ning CryptoSwifti kaasasutaja ja Garage48 mentor Uve Poom. Saadet juhtis Tarmo Virki. Fotol vasakult: Tarmo Virki, Mari Hanikat ja Uve Poom. Autor: Andres Laanem

„Investor saab ehitada täielikult hajutatud portfelli, ilma, et peaks raha ühelt platvormilt teisele tõstma,“ ütleb Läti investeerimisportaali Mintos kaasasutaja ja juht Martins Sulte. Saates räägib Sulte, kuidas Mintosest on kasvanud Euroopa tasemel reguleeritud investeerimisplatvorm, mis lisaks laenudele võimaldab investeerida ka võlakirjadesse, kinnisvarasse ja ETF-idesse. Räägitakse sellest, miks investorid otsivad üha enam fikseeritud tulumääraga varasid, kuidas tehisintellekt aitab hinnata võlakirjade riske ning kuidas saab võlakirjadesse ja kinnisvarasse investeerida alates 50 eurost. Sulte selgitab ka, kuidas ta ise oma portfelli on üles ehitanud ning milliseid uuendusi Mintose platvormil edaspidi näha võiks. Saadet juhib Simo Sepp. Pildil Martins Sulte, foto autor Simo Sepp.

Saates "Finantsuudised fookuses" räägitakse Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimest – kui atraktiivne on meie maksukeskkond võrreldes muu maailmaga ning kas see aitab kaasa investeeringute toomisele Eestisse või pigem vastupidi, on üks põhjustest, miks osa finantskeskusi siit on lahkunud. Analüüsitakse, milliseid maksumuudatusi ja -soodustusi on viimastel aastatel rakendanud ja plaanivad meie naaberriigid, ning millist mõju need võivad avaldada Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsile. Juttu tuleb ka praegusest segasest õiguskeskkonnast, mis puudutab nn OÜ‑tamist ehk teenuse osutamist läbi osaühingu. Selgitame, millistel juhtudel võivad väiksed ühemehefirmad sattuda maksukontrolli huviorbiiti ja mida ettevõtjad peaksid sellises olukorras silmas pidama. Lisaks arutleme, mida ja kuidas võiks maksusüsteemi kaudu toetada, et kasvatada ühiskonna heaolu ja majanduse jätkusuutlikkust, ning millised trendid ja tulevikusuunad maksunduses juba kujunemas on. Stuudios on advokaadibüroo Sorainen partnerid ja vandeadvokaadid Kaido Künnapas ja Paul Künnap. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol: Kaido Künnapas, Paavo Siimann ja Paul Künnap. Autor: Andres Laanem

Äsja Aasta Ettevõtte tiitli pälvinud Tech Groupi juht ja kaasomanik Martin Sutrop ütleb, et pika edu taga on uudishimu, süsteemne tegutsemine ja otsus mitte hoogu maha võtta. „Meil on kasvule orienteeritud mõtteviis: ideid saab esitada igaüks ja kord kuus valideerime need ära – mis ei tööta, lõpetame, mis töötab, viime kiiresti ellu,“ kirjeldab ta ettevõtte kultuuri. Saates „Ambitsioon“ räägivad Martin Sutrop ja Anti Orav (Empowerment Estonia) sellest, kuidas luua tööstusettevõttes innovatsiooniraamistik, tasakaalustada omaniku ja tegevjuhi rollid ning võtta nutikaid, mitte hasartseid riske. Arutelu keskmes on ka väärtuspakkumine, mis aitab Eesti ettevõttel võita rahvusvahelisi kliente Saksamaast Skandinaaviani. Kuulaja saab teada, miks on just execution ehk elluviimine suurim kasvupiiraja ning kuidas kultuur, usaldus ja vastutus muudavad ambitsiooni mõõdetavateks tulemusteks. Saadet juhib Hando Sinisalu. Pildil Martin Sutrop „Aasta ettevõte 2025“ auhinnaga. Foto autor: Rene Riisalu

Kosuv majandus, kasvavad sisendkulud ja jätkuv tööjõunappus ennustavad, et odava ehitamise aeg on peagi läbi, selgitavad Ehitus5eco juhatuse liikmed Margo Padar ja Andres Neemre “Eetris on ehitusuudised” saates. Saates räägitakse lähemalt, miks peatöövõtu pakkumiste hinnatase ei pruugi järgmisel aastal sama odav püsida ning milliseid riske peab ehitaja täna võtma, et tihedamas konkurentsis hangetel läbi lüüa. Samuti tuleb juttu Ehitus5eco viimaste suurprojektide – nagu Tallinna Linnateatri ja Rahvusraamatukogu – kogemusest, millest ilmneb, miks rekonstrueerimine eeldab tihedat koostööd ja loovat lähenemist. Räägitakse, kuidas digilahendused ja BIM-mudelid toetavad ehitusjuhtimist ja miks kaitsevaldkond jääb lähiaastateks aktiivseks tellijaks. Lisaks heidetakse pilk kogu ehitussektori olukorrale – millised valdkonnad annavad ettevõttele tööd järgmistel aastatel. Kõlama jääb hoiatus: kui täna ei investeerita, jäävad tuleviku projektid toppama. Ning kui plaan on olemas, siis “kopad maasse” tuleks lüüa nüüd, sest aasta pärast võib ehitamine olla juba märgatavalt kallim. Külalised jagavad mõtteid inseneride järelkasvust, digilahendustest ehitusel ning sellest, miks restaureerimine nõuab rohkem oskusi ja koostööd kui uus ehitus. Saatejuht on Teeli Remmelg. Fotol: Margo Padar (vasakul) ja Andres Neemre.

Kui 1990. aastate majavalvur tegeles samaaegselt torude parandamise ja trepikoja koristamisega, siis tänapäevane kinnisvara korrashoid on tehnoloogiline ja andmepõhine tegevus, mille mõju ulatub hoonete elukaarest ettevõtte maine ja keskkonnajalajäljeni. „Korrashoid oli eile, on täna ja on ka homme – aga teistsugune,“ ütleb Cityhaldus OÜ juht ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu eestvedaja Heikki Lind. Tema sõnul on valdkond liikunud kulukohast strateegiliseks investeeringuks, mis aitab hoida vara väärtust ja toetab ettevõtte jätkusuutlikkust. „Me ei müü enam ruutmeetreid, vaid usaldust ja kindlustunnet, et hoone töötab nii, nagu peab,“ lisab Stell Eesti tegevjuht Mikk Sillamaa, rõhutades kvaliteetse korrashoiu rolli ettevõtte toimimise kindlustajana. Noorem põlvkond näeb selles valdkonnas aga võimalust panustada – Mihkel Mahlapuu sõnul on tegemist „andmise ametiga“, kus hoitakse korras ruume, et teised saaksid oma tööd teha. Saates arutatakse, kuidas digilahendused, rohepööre ja uued ootused muudavad kinnisvara korrashoidu ning miks on see tuleviku töövaldkond, mitte eilne päev. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Fotol: Heikki Lind, Mikk Sillamaa ja Mihkel Mahlapuu.

Eesti tarbijate pessimistlik meelestatus on saamas majanduskasvu piduriks, selgub Äripäeva raadio saatest „Baltikumi raha-vaade“. Kuigi palgad kasvavad ja intressimäärad on langenud, püsib inimeste usaldus majanduse vastu madalamana kui Lätis ja Leedus. Saatejuht Tõnu Einasto vestles Citadele Balti jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Edward Rebasega, kes tõdes, et eestlased on tarbimisotsustes ettevaatlikumad kui lõunanaabrid. „Ehkki palgakasv ületab inflatsiooni ja ostujõud taastub, ei ole inimeste kindlustunne veel järele jõudnud,“ märkis Rebane. Rebase sõnul on toiduainete hinnad viimastel kuudel liikunud eri suundades – osa kaupu kallineb, osa odavneb. See on pannud eestlasi piirama kulutusi muudele kaupadele ja teenustele, sealhulgas reisimisele ja koduremondile. Samal ajal plaanivad lätlased ja leedulased kulutada julgemalt. Saates räägiti ka säästmisest. Kuigi Eesti majapidamiste hoiused on kasvanud, elab märkimisväärne osa elanikkonnast endiselt ilma rahalise puhvrita. Rebane soovitas keerulisemal ajal keskenduda püsikulude ülevaatamisele, vältida emotsioonipõhiseid oste ning automatiseerida säästmist. Ettevõtjatele andis ta julgustava sõnumi: „Leidke välisturgusid, müügimehe julgust võiks rohkem olla!“ Saade pakkus ülevaate Baltikumi elanike finantskäitumisest ja tõi välja, kuidas teadlikum rahakasutus aitab majanduslanguse mõju leevendada. Saatejuht on Tõnu Einasto. Pildil: Edward Rebane, Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Foto: Citadele