Äripäeva raadio

Äripäeva raadio mälumängusaate “Mälupäev” kolmandas saates ostivad küsimustele õigeid vastuseid Kuku raadio saatejuhid ja Swedbanki esindajad, kellel on mälumängus ette näidata nii mõnigi medal. Saates osalevad juturaadio Kuku saatejuht-toimetaja Timo Tarve ja teadussaate ”Kukkuv Õun” ja ”Nädala raamat” saatejuht-toimetaja Marek Strandberg. Timo Tarve on mälumänguga sõbrustanud üle 30 aasta, osalenud erinevates telesaadetes ja ka paljudes tõsisemates mõõduvõttudes. Ta on korraldanud mälumängusarja Nõmmel ning vedanud tosin aastat Kuku üht menukamat saadet “Tarkade Klubi”. Marek Strandberg on mälumänguga sinasõbraks saanud just nimetatud saates. “Teemade osas oleme leplikud omnivoorid ehk varjaagid ehk Varia sõbrad. Marek ehk tunneb end paremini teadus-loodusküsimustes, Timo ehk geograafias-spordis-ajaloos. Ilmselgelt ei tunne me kumbki piisavalt popkultuuri,” märgivad võistlejad. Swedbanki esindavad panga vanemspetsialist Henri Kaarma ja kinnisvarahindaja Igor Habal. Juba möödunud “Mälupäeva” hooajast tuttav Igor Habal jõudis mälumängu juurde juba põhikoolis ja on võitnud tiitleid nii Eestis kui välismaal. “Neid on kogunenud nii palju, et abikaasaga oleme vähemtähtsad medalid ära visanud.” Habali lemmikteemadeks on sport, ajalugu ja geograafia. Ebakindlamalt tunneb ta end efemeersete faktide vastamisel, eriti mis on seotud seltskonnakroonika ja internetisündmustega. Henri Kaarmal on olnud juhust nuusutada mälumängupühamute tolmust õhku ka varasemalt. Märkimisväärsemad saavutused on ilmselt mõned medalid võistkondlikelt Eesti meistrivõistlustelt. Meelisteemad on matemaatika-füüsika ja juhuslikud faktid 1988-1990 Spordilehest. Lootusetult kasutuks peab ta end tänapäeva Eesti telesarjade tundmises. Mängus kõlab kokku kümme küsimust, küsida saab vihjeid ja endale napsata ka vastastiimi punkte. Küsimused koostab ja saadet juhib mälumänguentusiast ning Kuldvillaku tšempion Janar Tiiroja.

Eesti tervishoiusüsteem seisab teelahkmel – kas avalik ja erasektor oskavad teineteist täiendada või jäävad veel vastaspoolteks? Saates „Terviseuudised“ on külas Marja-Liis Alop, Meliva juht ja Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht, kes räägib, kuidas erasektor saab luua lisaväärtust patsiendile ning miks tööandjate roll töötajate tervise toetamisel muutub aina olulisemaks. Alop selgitab, kuidas Meliva on kujunenud Eesti suurimaks erakliinikuks ning miks just koostöö ja patsiendikeskne lähenemine on tervishoiu tulevik. Ta räägib, miks töötervishoid vajab reformi, kuidas muuta arstide ja õdede töö motiveerivamaks ning millised arengud on vajalikud, et tööandjad saaksid olla päriselt tervise edendajad. Juttu tuleb ka sellest, miks Eestis peaks raha liikuma patsiendiga koos ning kuidas erasektor ja riik võiksid ühise eesmärgi – tervema ühiskonna – nimel paremini tegutseda. Samuti vastab ta eelmise saate külalise Viljandi haigla juhi Priit Tampere küsimusele. Saadet juhib Kadi Heinsalu, toimetab Violetta Riidas. Fotol Marja-Liis Alop Foto autor Violetta Riidas

Julgeolekuekspert Ilmar Raagi sõnul toimub enamik tänapäeva rünnakutest juba enne, kui kahurid kõnelema hakkavad. Ettevõtted peavad end kaitsma mitte ainult füüsiliste, vaid ka digitaalse ja poliitilise vägivalla eest – ning see algab targalt koostatud kriisiplaanist, mitte paanikast, rõhutab Iizi kindlustusmaakleri juht Kaido Konsap. Sisuturundussaates räägitakse, kuidas ettevõtted saavad hinnata ja maandada sõja ning poliitilise vägivalla riske. Arutluse all on drooniõnnetused, küberintsidendid, elektrikatkestused ja tarneahela häired – olukorrad, mille vastu tavapärased kindlustuspoliisid sageli kaitset ei paku. Saatekülalised selgitavad, millal tasub kaaluda terrorismi, sabotaaži ja sõjariskide lisakaitseid ning kuidas koostada toimivat jätkusuutlikkuse ehk BCP-plaani. Juttu tuleb ka sellest, miks investorid kriisiplaani olemasolu üha sagedamini nõuavad ning millist rolli peaks riik riskide maandamisel mängima. Võrdluseks tuuakse Prantsusmaa ja Iisraeli kogemused. Saates osalevad julgeolekuekspert Ilmar Raag ja Kaido Konsap Iizi Kindlustusmaaklerist. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Saatesarjas "Password: Make Marketing Fun Again" keskendume turunduse emotsionaalsele poolele ja loovusele. Arutame, kuidas huumor, julgus ja selged sõnumid brändide edu mõjutavad. Sarja teises episoodis vestlevad reklaamiagentuuri La Ecwadori loovjuhid Taavi Lehari ja Aleksander Urke ning saatejuht Hando Sinisalu turunduse muutustest, loovuse rollist ja piirangutest. Vestluse fookuses on küsimus, kas turundus on aastatega muutunud igavamaks ning kui palju piirab loovust hirm eksida või kedagi solvata. Saatekülalised nendivad, et naljategemine on muutunud tundlikuks teemaks, viidates enesetsensuuri kasvule. Samas tõdetakse, et just julged ja emotsionaalselt mõjuvad kampaaniad jõuavad publikuni ja loovad brändidele suuremat väärtust. Saates arutatakse ka sotsiaalmeedia ja tehisintellekti rolli üle – kas AI on turundajate abiline või konkurent? Lisaks tuleb jutuks, kuidas muutuvad reklaamisõnumid aastal 2025: kas brändid julgevad taas selgemalt ja otsekohesemalt sõnumit edastada? Peamised teemad: • Turunduse muutused: kas reklaam on muutunud igavamaks ja vähem julgeks? Kuidas enesetsensuur mõjutab loovust? • Huumori ja julge lähenemise tähtsus: huumor reklaamis on tundlik teema, kuid julged ja meeldejäävad kampaaniad võivad suuremat mõju avaldada. • Kontseptsioonide genereerimine: kuidas loovust reklaamis rakendada, eriti piiratud meediapindadel ja tugevalt reguleeritud valdkondades (nt alkoholireklaamid)? • Tehisintellekt turunduses: AI-d kasutatakse ideede põrgatamiseks ja taustatöö tegemiseks, kuid see ei asenda loovust ja inimlikku lähenemist. • Tulevikutrendid: ühiskondlik negatiivsus vajab tasakaaluks rohkem positiivset ja julget reklaami, võib-olla isegi huumoripõhist lähenemist. Pildil: reklaamiagentuuri La Ecwador loovjuhid Aleksander Urke ja Taavi Lehari. Allikas: Äripäev

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark murdsid piike Eesti taskukohase eluaseme uuringu teemal ning jõudsid kokkuleppele. Ees on tervet Eestit mõjutav koostöö. Kliimaministeeriumi eestvõttel ühes Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemiaga valminud värske uuring "Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs" tekitas saates Toompargi ja Pae vahel tuliseid vaidlusi. „Seal on terve plejaad autoreid ja seal ei ole kaasatud mitte ühtegi inimest, kes oleks kinnisvaravaldkonnas spetsialist. Väidetavalt on seal spetsialiste küll kaasatud, eaga tööst seda välja ei paista,“ sõnas kriitiliselt Toompark. Toompargi kriitikale vastas Pae rahulikult, et riigi tasandil eluasemetele süsteemset lähenemist seni ei ole eriti olnud. „Kui Tõnu tõi välja, et andmeid on moonutatud, siis üldiseid tendentse seal ei ole kindlasti võimalik moonutada.“ Kui Toompark pidas uuringut kinnisvaravaldkonda mitte tundvaks ja kinnisvaraturgu sekkuvaks, siis Pae võttis uuringu lahti laiema pildina ja tõi esile tervet Eestit vaevava planeeringulise, regionaalse kehva seisu eluasemete teemal, kinnisvaraturg on siin vaid osa, kuid siiski oluline osa. Saates kasvas vastandumisest koostöösoov. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

13.11.25 ST | Password: kuidas luua laval emotsiooni, mis elab edasi ka Instagramis by Äripäev

Startup kogukonnas räägitakse üha enam julguse puudusest, kuid häkatonid on koht, kus ideede potentsiaali saab kiirelt testida. Eesolev Garage48 15. juubeli häkaton toob kokku mitu asutajate generatsiooni – noored üliõpilased ja vanema koolkonna, kellel on pikaajaline kogemus. Garage48 juht Mari Hanikat ja mentorite hulgas olev CryptoSwifti kaasasutaja Uve Poom arutlesid saates selle üle, miks on häkatonid idufirmade maastikul asendamatu kasvulava. Üheks viimaste aastate suurimaks probleemiks sektoris on uute idufirmade kahanev hulk - probleem mida häkatonid võiksid lahendada ükskõik kus neid häkatone siis ka ei korraldata. Saates räägiti rongi- ja bussi häkatonidest ning vaadati, millistel huvitavatel platvormidel veel saaks tulevikus häkatone korraldada. Samas uute idufirmade loomine ei ole siiski ainus eesmärk Garage48 nädalavahetustel, mis on oma nime saanud 48 tunni pikkusest formaadist, kus jõutakse reede õhtusest ideest pühapäeva õhtul valmis tooteni. "See on ikkagi platvorm, kus tuuakse väga ägedad inimesed kokku, kes saavad selle nädalavahetuse jooksul praktilise kogemuse koos töötada ja arendavad ka oma vahel sellise väga tugeva suhte," ütles Mari Hanikat "Ükssarvikute kasvulava" saates. Saates olid külas Garage48 juht Mari Hanikat ning CryptoSwifti kaasasutaja ja Garage48 mentor Uve Poom. Saadet juhtis Tarmo Virki. Fotol vasakult: Tarmo Virki, Mari Hanikat ja Uve Poom. Autor: Andres Laanem

„Investor saab ehitada täielikult hajutatud portfelli, ilma, et peaks raha ühelt platvormilt teisele tõstma,“ ütleb Läti investeerimisportaali Mintos kaasasutaja ja juht Martins Sulte. Saates räägib Sulte, kuidas Mintosest on kasvanud Euroopa tasemel reguleeritud investeerimisplatvorm, mis lisaks laenudele võimaldab investeerida ka võlakirjadesse, kinnisvarasse ja ETF-idesse. Räägitakse sellest, miks investorid otsivad üha enam fikseeritud tulumääraga varasid, kuidas tehisintellekt aitab hinnata võlakirjade riske ning kuidas saab võlakirjadesse ja kinnisvarasse investeerida alates 50 eurost. Sulte selgitab ka, kuidas ta ise oma portfelli on üles ehitanud ning milliseid uuendusi Mintose platvormil edaspidi näha võiks. Saadet juhib Simo Sepp. Pildil Martins Sulte, foto autor Simo Sepp.

Saates "Finantsuudised fookuses" räägitakse Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimest – kui atraktiivne on meie maksukeskkond võrreldes muu maailmaga ning kas see aitab kaasa investeeringute toomisele Eestisse või pigem vastupidi, on üks põhjustest, miks osa finantskeskusi siit on lahkunud. Analüüsitakse, milliseid maksumuudatusi ja -soodustusi on viimastel aastatel rakendanud ja plaanivad meie naaberriigid, ning millist mõju need võivad avaldada Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsile. Juttu tuleb ka praegusest segasest õiguskeskkonnast, mis puudutab nn OÜ‑tamist ehk teenuse osutamist läbi osaühingu. Selgitame, millistel juhtudel võivad väiksed ühemehefirmad sattuda maksukontrolli huviorbiiti ja mida ettevõtjad peaksid sellises olukorras silmas pidama. Lisaks arutleme, mida ja kuidas võiks maksusüsteemi kaudu toetada, et kasvatada ühiskonna heaolu ja majanduse jätkusuutlikkust, ning millised trendid ja tulevikusuunad maksunduses juba kujunemas on. Stuudios on advokaadibüroo Sorainen partnerid ja vandeadvokaadid Kaido Künnapas ja Paul Künnap. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol: Kaido Künnapas, Paavo Siimann ja Paul Künnap. Autor: Andres Laanem

Äsja Aasta Ettevõtte tiitli pälvinud Tech Groupi juht ja kaasomanik Martin Sutrop ütleb, et pika edu taga on uudishimu, süsteemne tegutsemine ja otsus mitte hoogu maha võtta. „Meil on kasvule orienteeritud mõtteviis: ideid saab esitada igaüks ja kord kuus valideerime need ära – mis ei tööta, lõpetame, mis töötab, viime kiiresti ellu,“ kirjeldab ta ettevõtte kultuuri. Saates „Ambitsioon“ räägivad Martin Sutrop ja Anti Orav (Empowerment Estonia) sellest, kuidas luua tööstusettevõttes innovatsiooniraamistik, tasakaalustada omaniku ja tegevjuhi rollid ning võtta nutikaid, mitte hasartseid riske. Arutelu keskmes on ka väärtuspakkumine, mis aitab Eesti ettevõttel võita rahvusvahelisi kliente Saksamaast Skandinaaviani. Kuulaja saab teada, miks on just execution ehk elluviimine suurim kasvupiiraja ning kuidas kultuur, usaldus ja vastutus muudavad ambitsiooni mõõdetavateks tulemusteks. Saadet juhib Hando Sinisalu. Pildil Martin Sutrop „Aasta ettevõte 2025“ auhinnaga. Foto autor: Rene Riisalu

Kosuv majandus, kasvavad sisendkulud ja jätkuv tööjõunappus ennustavad, et odava ehitamise aeg on peagi läbi, selgitavad Ehitus5eco juhatuse liikmed Margo Padar ja Andres Neemre “Eetris on ehitusuudised” saates. Saates räägitakse lähemalt, miks peatöövõtu pakkumiste hinnatase ei pruugi järgmisel aastal sama odav püsida ning milliseid riske peab ehitaja täna võtma, et tihedamas konkurentsis hangetel läbi lüüa. Samuti tuleb juttu Ehitus5eco viimaste suurprojektide – nagu Tallinna Linnateatri ja Rahvusraamatukogu – kogemusest, millest ilmneb, miks rekonstrueerimine eeldab tihedat koostööd ja loovat lähenemist. Räägitakse, kuidas digilahendused ja BIM-mudelid toetavad ehitusjuhtimist ja miks kaitsevaldkond jääb lähiaastateks aktiivseks tellijaks. Lisaks heidetakse pilk kogu ehitussektori olukorrale – millised valdkonnad annavad ettevõttele tööd järgmistel aastatel. Kõlama jääb hoiatus: kui täna ei investeerita, jäävad tuleviku projektid toppama. Ning kui plaan on olemas, siis “kopad maasse” tuleks lüüa nüüd, sest aasta pärast võib ehitamine olla juba märgatavalt kallim. Külalised jagavad mõtteid inseneride järelkasvust, digilahendustest ehitusel ning sellest, miks restaureerimine nõuab rohkem oskusi ja koostööd kui uus ehitus. Saatejuht on Teeli Remmelg. Fotol: Margo Padar (vasakul) ja Andres Neemre.

Kui 1990. aastate majavalvur tegeles samaaegselt torude parandamise ja trepikoja koristamisega, siis tänapäevane kinnisvara korrashoid on tehnoloogiline ja andmepõhine tegevus, mille mõju ulatub hoonete elukaarest ettevõtte maine ja keskkonnajalajäljeni. „Korrashoid oli eile, on täna ja on ka homme – aga teistsugune,“ ütleb Cityhaldus OÜ juht ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu eestvedaja Heikki Lind. Tema sõnul on valdkond liikunud kulukohast strateegiliseks investeeringuks, mis aitab hoida vara väärtust ja toetab ettevõtte jätkusuutlikkust. „Me ei müü enam ruutmeetreid, vaid usaldust ja kindlustunnet, et hoone töötab nii, nagu peab,“ lisab Stell Eesti tegevjuht Mikk Sillamaa, rõhutades kvaliteetse korrashoiu rolli ettevõtte toimimise kindlustajana. Noorem põlvkond näeb selles valdkonnas aga võimalust panustada – Mihkel Mahlapuu sõnul on tegemist „andmise ametiga“, kus hoitakse korras ruume, et teised saaksid oma tööd teha. Saates arutatakse, kuidas digilahendused, rohepööre ja uued ootused muudavad kinnisvara korrashoidu ning miks on see tuleviku töövaldkond, mitte eilne päev. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Fotol: Heikki Lind, Mikk Sillamaa ja Mihkel Mahlapuu.

Eesti tarbijate pessimistlik meelestatus on saamas majanduskasvu piduriks, selgub Äripäeva raadio saatest „Baltikumi raha-vaade“. Kuigi palgad kasvavad ja intressimäärad on langenud, püsib inimeste usaldus majanduse vastu madalamana kui Lätis ja Leedus. Saatejuht Tõnu Einasto vestles Citadele Balti jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Edward Rebasega, kes tõdes, et eestlased on tarbimisotsustes ettevaatlikumad kui lõunanaabrid. „Ehkki palgakasv ületab inflatsiooni ja ostujõud taastub, ei ole inimeste kindlustunne veel järele jõudnud,“ märkis Rebane. Rebase sõnul on toiduainete hinnad viimastel kuudel liikunud eri suundades – osa kaupu kallineb, osa odavneb. See on pannud eestlasi piirama kulutusi muudele kaupadele ja teenustele, sealhulgas reisimisele ja koduremondile. Samal ajal plaanivad lätlased ja leedulased kulutada julgemalt. Saates räägiti ka säästmisest. Kuigi Eesti majapidamiste hoiused on kasvanud, elab märkimisväärne osa elanikkonnast endiselt ilma rahalise puhvrita. Rebane soovitas keerulisemal ajal keskenduda püsikulude ülevaatamisele, vältida emotsioonipõhiseid oste ning automatiseerida säästmist. Ettevõtjatele andis ta julgustava sõnumi: „Leidke välisturgusid, müügimehe julgust võiks rohkem olla!“ Saade pakkus ülevaate Baltikumi elanike finantskäitumisest ja tõi välja, kuidas teadlikum rahakasutus aitab majanduslanguse mõju leevendada. Saatejuht on Tõnu Einasto. Pildil: Edward Rebane, Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Foto: Citadele

Ülikoolide suvine rekordiline vastuvõtt insenerialadele näitab, et on toimunud pööre ja inseneeri olulisus on hakanud jõudma noorteni, tõdeb tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois. „Ma ei tea, kohatu on vast öelda, et see on nagu palgapäev selle töö eest, mida siin vägagi suureks paisunud meeskond on teinud. Alates Inseneriakadeemiast kuni erinevate erialaliitude suursündmustele, mis on just noortele suunatud. See on nüüd lõpuks vilja kandma hakanud,“ kommenteeris Radius Machining'u asutaja, masinatööstuse liidu nõukogu esimees ja tööandjate keskliidu hariduse töörühmajuht Veljo Konnimois suvist edukat vastuvõttu insenerierialadele. Konnimois tõdes, et inseneeria olulisus on jõudnud noorteni, kuid meie majanduses on olemas „kihid“, kuhu see vajaduse või reaalsuse taju ei ole jõudnud. „Me kipume majanduses ikkagi tiksuma,“ märkis Konnimois. Ta lisab, et praegu saadakse paremini aru, et inseneriamet – eriti kui see on ülikoolis omandatud – kannab sind kogu elu kutseoskuste ülemises otsas. Veel rääkis Konnimois teaduse, ülikoolide ja ettevõtluse koostööst. „Näiteks AIRE poeb kasvõi nahast välja, et leida ettevõtluse ja ülikoolide vahel seoseid, et midagigi koos ära teha. See on selline pingutus, mis peaks tulema kergemini,“ usub Konnimois. „Ma kardan, et ettevõtjad ei ole kirja pannud oma ideid ja kui hakkad küsima, siis läheb palju aega, et meelde tuletada. Minu soovitus on, et tehke endale isiklik päevik ja pange kirja, tehke oma ambitsioonide loetelu. Kui selles ideede nimekirjas näpuga järge vedada ei saa, siis ei tekigi sellist valimit, mille hulgast leida see, mille kohta ülikool ütleb, et meile pakub see huvi ja mingi töö on siin juba all olemas,“ soovitas Konnimois ettevõtjatele. „Palun, ettevõtjad, tehke endale unistuste list, mida saaksite tehnoloogia abil teha.“ Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Pildil Veljo Konnimois. Autor: Raul Mee

Mälumängusaate värske hooaja teises saates kohtuvad kaks meeskonda: domeenihaldaja Zone ja teaduskeskus Ahhaa. Zone’i esindavad juba möödunud hooajast tuttavad tarkvaraarendaja Arne Meier ja suurkliendispetsialist Sten Nurmeta. Esimest korda viskuvad võistlustulle Ahhaa tegevusjuhendajad Erik Mänd ja Nelle-Ann Vare. Mängus kõlab kokku kümme küsimust, küsida saab vihjeid ja endale napsata ka vastastiimi punkte. Küsimused koostab ja saadet juhib mälumänguentusiast ning Kuldvillaku tšempion Janar Tiiroja. Tasub kuulata ja kaasa mängida! Foto: Liis Treimann

Laondus pole enam lihtsalt ruumi ja riiulite küsimus – nutikad lahendused, automatiseerimine ja jätkusuutlikkus määravad, kui tõhusalt ettevõte oma ressursse kasutab. Laomaailma eksperdid selgitavad, miks just nüüd tasub laoinvesteeringusse suhtuda kui ärilise kasu allikasse, mitte kulusse. Saates räägivad Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa, kuidas targalt planeeritud ladu võib olemasolevast pinnast võtta kuni 40% rohkem mahtu, miks automatiseerimine ei ole enam vaid suurte ettevõtete privileeg ning kuidas uus SPIM süsiniku piirmeetod muudab metalltoodete importi ja aruandlust. Juttu tuleb ka AI ja robootika rollist laonduses ning sellest, milline näeb välja Eesti ladu viie aasta pärast – kus iga kuupmeeter töötab, iga protsess on jälgitav ja iga liigutus loeb. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Laomaailm

LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama ja maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele. Pangandus on oma olemuselt konservatiivne ja tugevalt reguleeritud valdkond, kuid tehisintellekt on hakanud muutma ka selle sisemisi tööprotsesse. „Meie jaoks on AI eelkõige abiline,“ selgitab LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks saates "AI faktor". „See vaatab kirjatööd üle, kontrollib standardite vastu, annab soovitusi ja aitab tiimidel infot leida. See on juba igapäevane osa meie tööst.“ Praksi sõnul on panganduses AI kasutamine kihiline: alates lihtsatest abivahenditest, mis toetavad töötajaid, kuni analüütiliste mudeliteni, mis aitavad klassifitseerida ja tõlgendada andmeid, näiteks konto väljavõtteid. Samas jääb inimene kõigi oluliste otsuste juurde. „Masin võib pakkuda sisendeid, kuid lõpliku laenuotsuse teeb ikka inimene,“ rõhutab Praks. Turvalisus ja andmekaitse on võtmesõnad. „Pank kasutab turvatud ja kaitstud pilveteenuseid ja kõik protsessid on ehitatud nii, et andmed jäävad panga kontrolli alla,“ kinnitab Praks. Tema sõnul on AI mõju kõige tuntavam seal, kus varem kulus palju aega rutiinsele tööle – näiteks dokumentide analüüsile või standardite kontrollidele. „Kui mõni protsess muutub kolm korda kiiremaks, on sellel tohutu mõju, mida näeb lõpuks ka klient“ lisab ta. Panganduse tulevik Praksi hinnangul liigub veel personaalsemate ja nutikamate teenuste suunas. „Nagu nutitelefoni puhul – sa ei pea enam kogu süsteemi vahetama, vaid saad lisada uusi rakendusi. Pank jääb usaldusväärseks rahahoidjaks, kuid selle peale tekivad uued kihid ja teenused,“ kirjeldab ta. Kuula pikemalt, kuidas tehisaru pangandusmaailma muudab juba "AI faktori" saatest. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Martti Praks. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates räägib raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts, milliseid asju peaksid ettevõtjad ja finantsjuhid kindlasti enne aasta lõppu üle vaatama. Kõige olulisem on kinnisvara õiglane hindamine, eriti neil, kelle ettevõttel seisab ees audit. Hindamine tuleks teha enne majandusaasta lõppu, sest audiitor vajab selle kohta sõltumatut tõendusmaterjali. Samuti tuleb kriitiliselt hinnata laovarusid ja laekumata arveid, sest liigne optimism võib bilansis anda tegelikkusest moonutatud pildi. Juttu tuleb ka kunsti, kaubamärkide ja põhivara väärtuse kajastamisest, audiitori rollist ning sellest, kuidas valida sobiv partner, kellega koostöö sujub. Lepvalts meenutab, et aasta lõpp pole ainult numbrite kokkulöömine, vaid ka hea aeg oma raamatupidamise rutiinid ja sisenddokumendid üle vaadata – enne, kui audiitor uue aasta alguses uksele koputab. Saadet juhib Hando Sinisalu. Pildil: Raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts Foto: Meeli Küttim

Saates, kus külas tunnustatud täiskasvanud õppijad, räägitakse kuidas õppida nii, et areng toetaks nii tööelu kui isiklikku kasvu. Räägitakse karjääripööretest ja julgusest muutuda, tööandjate rollist õppimise toetamisel, kogukonna ja tugivõrgustiku tähtsusest ning sellest, kuidas tehnoloogia ja inimlik kontakt saavad õppimises teineteist täiendada. Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ning haridus- ja teadusministeerium tunnustasid oktoobris Eesti silmapaistvamaid õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ja koolitajaid. Tänavu esitati tunnustuskonkursile rekordilised 540 kandidaati üle Eesti ning kõrgeima tunnustuse pälvisid üksteist laureaati neljas kategoorias. Saates on külas kolm tänavust laureaati. Tauno Kütt, Aasta õppija 2025, endine plekksepp, kellest sai pagar ja ettevõtja. Teiseks Anu Õun, Aasta õppijasõbraliku tööandja eripreemia pälvinud Kohila Vineeri personalijuht ning kolmandana Kaspar Tammist, Aasta õpitegu 2025 eripreemiaga tunnustatud kood/Järva kogukonna- ja kommunikatsioonijuht. Saadet juhib Katre Savi. Pildil vasakult: Tauno Kütt, Anu Õun ja Kaspar Tammist. Autor: Andres Laanem

Kuigi AI lahendab 94% lihtsamatest probleemidest, vajatakse spetsiifiliste küsimuste puhul ikkagi lõpuks inimest, tõdetakse saates "Digitark äri". Saates räägivad Taltechi kaasprofessor Kati Kõrbe ja logistika magistrant Toomas Kaljuvee-O'Brock kuidas tarneahelates liigub kaup, informatsioon ja raha. T Kaasaegse tarneahela efektiivsus sõltub füüsilisest ja digitaalsest infrastruktuurist, sensorühendused ja RFID-kiibid võimaldavad kaupade liikumist jälgida reaalajas. Saates tõdeti, et digitaliseerimine vajab inimlikku puudet. Eestis toimib digitaalne infrastruktuur siseriiklikult hästi, kuid rahvusvahelises suhtluses tekivad väljakutsed. Kuigi AI lahendab 94% lihtsamatest probleemidest, vajatakse spetsiifiliste küsimuste puhul ikkagi lõpuks inimest. Saadet juhib Mare Timian. Saate toob kuulajani OIXIO Digital ja OIXIO IT. Fotol vasakult: Toomas Kaljuvee-O'Brock, Kati Kõrbe ja Mare Timian. Autor: Andres Laanem