Ööülikool

Kirjandusteadlane ja kirjanik Arne Merilai kõneleb Madis Kõivust.Kes oli Kõiv? Haruldane anne Eesti kultuuris: füüsik ja lüürik, analüütiline filosoof ja tunnustatud näitekirjanik, keerulise mõtlemisega esseist ja naivistlik harrastusmaalija. Lisaks suur unenägija, unenägude kirjapanija ja analüüsija – Hando Runneli sõnutsi „unes suur sipleja“.Arne Merilai räägib Kõivust isiklikult, toetudes mälestustele ja muljetele, legendidele ja kuulujuttudele ning loomulikult Kõivu enda tekstidele, tulemuseks puhtsubjektiivne vaade Madis Kõivu vastuolulisele isiksusele.Loeng on salvestatud 13. aprillil 2025 Tartu Uues Teatris Kõivule pühendatud filosoofipäeval. Kommentaari lisas Enn Lillemets. Madis Kõivu tekste loevad Grete Jürgenson ja Priit Põldma.„Ööülikool“ tänab: Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut, kultuuriteaduste instituut ja Eesti Kultuurkapital; Henri Otsing ja Tartu Uus Teater.Muusika: Kaisa Kuslapuu „Kinnihoidmas“Heli: Külli TüliToimetaja: Priit PõldmaProdutsent: Jaan Tootsen

Teoloog ja EELK Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiitus mõtiskleb selle üle, mis ühendab Assisi Püha Franciscust, kelle surmast möödub tuleval aastal 800 aastat ning New Mexicos Albuquerques tegutsevat frantsiskaani teoloogi ja vaimulikku õpetajat Richard Rohri. Esmalt püüd ühendada kontemplatiivne vaimsus ja teeniv ehk sotsiaalselt aktiivne eluviis. Teiseks müstilise kaemuse ehk isikliku jumalakogemuse rõhutamine religioonis. Kolmandaks piiritu vendlus, solidaarsus või kokkukuuluvus kõige olevaga.Muusika: Vox Clamantis „Messe du Jour. Offertoire Tui sunt“, dirigent Jaan-Eik TulveÖöülikool tänab: Liina Kilemit ja EELK Usuteaduste InstituutSalvestatud Viljandi Pärimusmuusika AidasHeli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla mõtiskleb oma loomingu näitel maailma risoomsest struktuurist. Ta usub, et iga distsipliin täiendab teist; eri valdkondade teadmisi kaasates ja horisontaalselt läbi loomingu liikudes võib elu essentsile ehk lähemalegi jõuda, kui ühe erialaga sügavuti kaevudes. Sest kõik on kõigega ühenduses.Ööülikool tänab: Angelika Sokolova ja Eesti Selts Belgias.Muusika: Mingo Rajandi „My Lil One“Heli: Külli TüliToimetaja: Jaan TootsenÖöülikool 2025

Teoloog ja tõlkija Rahel Toomik: „Iidsed käsikirjad. Unustatud vaaraod. Aleksandria raamatukogu. Pahurad lapsed. Tülpinud mungad. Kirjandusklassika prügimäel. Kõnelen sellest, miks vanad tekstid ei paista kunagi jäävat vanaks, milliseid käänulisi teid pidi ajaloolised tekstid meieni üldse jõuavad ning nõiduslikust sädemest, mis paneb muidu igati normaalseid inimesi pühendama oma elu surnud keeltele, pärgamendipudile ja tolmule.“Saade valmis koostöös Balti noorte kirjanike võrgustikuga Circa 7 Celsius.Muusika: Erik LeedjärvHeli: Rebeca Žukovits, Külli TüliToimetaja: Mia Maria Rohumaa

Särav ja mänguline loeng klaveriõpetajalt, kellel on õpilasi üle kogu maailma. Pianist ja muusikapedagoog Arbo Valdma jagab oma kogemusi muusiku teekonnast ning mõtiskleb hea õpetaja suurimatest väärtustest – empaatiast, kannatlikkusest ja inspireerimisvõimest. Loeng näitab, kuidas pühendumus ja armastus klaveri vastu avavad inimese loomingulised allikad.Ööülikool tänab: Kaija Velmet, rahvusvaheline klaverifestival SUVEUNIversiteet.Heli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Eesti hariduselu põhiküsimused on jäänud läbi aegade samaks: mida, kuidas ja kui palju? Kuidas meie praegune koolielu kohaneb kiiresti muutuva maailmaga? Ja loomulikult ka see suur küsimus - miks? Miks me käime koolis? Kõneleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak.Ööülikool tänab: Tarmo Tiisleri pere. Saade on salvestatud Villemi talus, Sookaera külasMuusika: Koop IslandsHeli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Ajaloolane ja suursaadik Margus Laidre: „Vaevalt, et leidub kedagi, kes ei sooviks elada rahus. Paraku soovitakse seda teha n-ö omadel tingimustel ja pahatihti kellegi teise arvelt. Inimloomuse salasoppides on nimelt peidus iha teiste üle domineerida ja neid oma tahtele allutada. Seda nii üksikindiviidi kui ka riikide tasandil. Siit sünnivadki vägivald ning sõjad. Ja nii jõuamegi paradoksaalse järelduseni, et kui poleks inimesi, siis ei oleks ka sõdu“.Ööülikool tänab: Ülle Madise, Piret ArukaevuSaade valmis koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga, salvestatud Võimukõneluste sarjas 2024. aasta kevadel.Muusika: Bo Hansson, „Lord of the Rings“Heli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

"Nägemus inimesest kui mängivast ehk arenema arenevast olendist. Mängiva inimese jaoks saab maailmast mänguruum selle sõna laiendatud tähenduses. Sellest rakursist vaatan otsa ka linnaruumile ja küsin, mis linnaruum mänguruumina olla saaks.", nõnda tutvustab filosoof Eik Hermann oma mõtisklust.Muusika: Count Duke: Uri Caine Tim Lefebvre, Zach DanzigerÖöülikool tänab: Tallinna Linnaruumifestival ja Pille Laiakask.Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa Toimetaja: Jaan Tootsen

Autoril on loomingule õigused - ta otsustab, kes ja kuidas võib tema loometööd kasutada. Kuidas selline kaitse on ajalooliselt välja kujunenud? Need õigused kaitsevad loomeinimest ja annavad talle võimaluse oma töö eest tunnustust ja tasu saada. Aga kui tegu on näiteks rahvalauluga? Perepärimusega? Kuivõrd on lahutatav inimene ja tema looming?Viljandi pärimusmuusika festivalil on "Ööülikooli" vestlusringis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive Särg ja Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep.Ööülikool tänab: TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lektorit ja kultuurikorralduse valdkonna uurija Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš. Viljandi pärimusmuusika festival ja Lauri Õunapuu.Heli:  Külli Tüli, Taisto Uuslail Toimetaja: Jaan Tootsen.

Kuuenda väljasuremislaine aegu on paljudest liikidest, kelle ökoloogiline olemus seisneb massilisuses, alles jäänud vaid museaalid: arvukuse kahanedes võivad nad küll liigina edasi elada, loomaaedades või pisikestes asurkondades, aga senist funktsiooni ökosüsteemis nad enam täita ei suuda. On see elutantsu möödapääsmatu osa? Kas kunagi eksisteerinud looduslike koosluste alalhoidmine on alati mõistlik? Kõnelevad kirjanik Tõnu Õnnepalu ja zooloog Tiit Maran.Ööülikool tänab: Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Botaanikaaed, Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival, Kaarin Hein, Margus Kasterpalu ja Timo Maran.Muusika: Ingri HøylandHeli:  Külli Tüli, Taisto Uuslail Toimetaja: Tõnis TootsenÖöülikool 2025

Milline on hea looming, sõltumata loomeliigist? Kas kunst on vahend või eesmärk omaette? Kui kunst on vahend, siis mis on Elu kese? Püha ja madal – kas sõnnikuaur ja Linnutee kuma on pärit samast allikast? Kunstniku roll ühiskonnas. Millised on need küsimused, millele otsid vastust? Elu suuremad taipamised. Kuidas saada hakkama maailma ja iseendaga?Saade on valminud koostöös Arvo Pärdi Keskusega.Muusika: Arvo Pärt "Sequentia"Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-OtsaToimetaja: Jaan Tootsen

Unenäod on otsekui teine ilm, milles me magades rändame. Mõnikord on unenäod niivaimustavad, teinekord aga tekitavad ängi… Kolmandal aga näeme end käituvat viisil, mida me ilmsi mitte kunagi ei teeks…Nagu kõigel inimese juures, on ka unenägudel oma mõte. Need on osa psüühe isetervenemise mehhanismist. Nii nagu kogemata saadud haav peatselt armistub, nii tasakaalustavad unenäod mitte ainult meie hingehaavu, vaid teadliku mina ühekülgset ja alatihti vildakat vaadet olukorrale. Need justkui sunniks meie asju täiesti erineva, senitundmatu pilguga vaatama. Kui julgeda sellesse lähemalt süüvida, on see meelt avardav ja üllatav kogemus, peegeldus suurest ja sügavast sisemisest ilmast, mis otsapidi kollektiivse teadvustamatuse kihtidesse ulatub.Unenägude tundmaõppimist võib võrrelda ookeani põhja sukeldumisega koos kõigega, mida sellel teel kohata võib.Saade valmis koostöös Eesti Tervisemuuseumiga. Ööülikool tänab: Kersti Möldre ja Andres ArendiMuusika: Bo Hansson "Päike", Maarja Nuut "Une meeles"Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-OtsaToimetaja: Jaan Tootsen

Merest ja maailmameredel seilavatest inimestest kõneleb ettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli. Laulab ja tekste loeb näitleja Helena Lotman. Ehk siis tänases saates isa ja tütar - Tiit ja Helena.Meri on kõikjal meie ümber – üle 70% maakerast on kaetud maailmamerega. Sellel merel seilab paar miljonit kaubalaevnikku, kümneid miljonid kalureid, sadu miljoneid niisama meresõpru. Kes on need mehed ja naised, kes vaatavad igatsevalt silmapiiri suunas, panevad endile kuldse kõrvarõnga ühte kõrva, tätoveerivad ankru käele? Kas meri ühendab või hoopis lahutab meid? Kas romantiline soolopurjetaja ja naftaplatvormi vahetuseülem on sama vennaskonna liikmed?Saade on salvestatud 2024 aasta suvel Tallinnas toimunud purjeõpperegatil Tall Ships Races.

Näitleja, lavastaja ja pedagoog Lembit Peterson: „Teater kui tunnetuse tee. Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)? Tahaksin käsitleda teatrit mitmest aspektist – kui kunsti, ametit, missiooni, eluviisi, tunnetusteed jne. Peamine oleks Tõe tunnetamise võimalus, teatri horisontaalne, võimalik vertikaalne, tingimata ka sakraalne dimensioon. Milline on teatri koht meie ühiskonnas väärtus- (või väärtusetuse …) ruumi kujundajana, elukultuuri eest võitlejana, aga ka võimaliku surmakultuuri külvajana? Teater kui kahe teraga mõõk.“'Muusika: Philippe Hersant, "L’ombre d'un doute: II. La Messagère", esitab Lucile BoulangerÖöülikool tänab Arvo Pärdi KeskustHeli: Küli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Loodusemees, keskkonnaekspert, kuid eelkõige ikkagi inimene, Tiit Leito on ilmselt üks parimaid väikesaarte ja laidude tundjaid Eestis. Loodus kui looja. Inimene kui vaatleja. Räägime pikemalt Hiiumaa külje all olevast Saarnaki laiu elust 70-ndatel aastatel kui seal käis suviti tööd tegemas kirev seltskond loomeinimesi. Loeti keelatud kirjandust ja tehti palju tööd. Otsiti elu mõtet. Tiit kõneleb ka piltidest ja tekstidest - eks need ole kõik erinevad meediumid maailmaga suhtlemisel.Muusika: Bo HannsonÖöülikool tänab:  Hiiumaa kirjandusfestival ja Tiina MaibergHeli: Külli Tüli, Mart Kessel-OtsaToimetaja: Jaan Tootsen

See, mida meile vanemate, vanavanemate - eelnevate põlvkondade poolt on sisse harjutatud, või mis on meis salvestunud puha teadvustamata, on inimesiti küllap erinev, aga ühe rahva kultuuriruumis võib ühisosa olla üllatavalt suur. Mõtlekski kõva häälega, mis on need me igapäevaelu kombed, reeglid ja tabud, mida järgime. Või enam ei järgi.Kuidas meie tavad ja kombed erinevad või sarnanevad elades maal või linnas?Kas üldse ja mil viisil eelnevatelt põlvedelt päritud oskused, teadmised või tavad aitavad meid tänasel päeval?Ööülikool tänab koostöö eest Viljandi pärimusmuusika festivali.Heli: Külli Tüli, Taisto UuslailToimetaja: Jaan Tootsen

„Suur osa kristlikust teoloogiast on meeste jutt teistele meestele,“ teab teoloog ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Täna parandame selle vea ja räägime vägevatest naistest religiooniloos. Juttu tuleb maailma esimesest naisest, kes juudi müstitsismi kohaselt oli hoopis Lilit, mitte Eeva, ja mõnevõrra hilisemast kangelannast: Maarja Magdaleenast.Saade on valminud koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega.Heli: Külli Tüli, Taisto UuslailToimetaja: Tõnis TootsenProdutsent: Jaan Tootsen

Mida keelega teha saab ja tohib? Missugune on oma keel, kuidas teda armastada ja mitte karta? Kuidas keelelisi eripärasid kirjanduses kasutada? Aga kuidas neid tõlkida?Oma suhet keelega tutvustavad kolmes lühiloengus noored humanitaarid. Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Kristel Algvere mõtleb keelest kui kassipojast, keda ei tohi liialt räntsutada, et ta iseseisvaks ja elujõuliseks kasvaks. Tõlkija Maria Esko vaatleb keelt kajakana, kellega me iga päev kokku puutume, kuid kes jääb alati ettearvamatuks ja taltsutamatuks.Tekstiilikunstniku ja luuletaja Maryliis Teinfeldt-Grinsi jaoks peitub keeles kodutunne, mis toob ka kaugel viibides tagasi iseenda ja oma juurte juurde.Saade on valminud koostöös noore kirjanduse ajakirjaga Värske Rõhk.Salvestatud 2024. aasta kevadel Tartus kultuuriklubis Salong.Muusika: “kõik teevad kõike valesti”, autor ja esitaja Riste.Heli: Külli TüliToimetajad: Saara Liis Jõerand ja Priit Põldma.

Muster, kiri, ornament on märk, mille kaudu midagi teada antakse ja ära tuntakse. Mustrite loomine võimaldab genereerida ning talletada kõrgemaid energiaid, luua kosmilist korda ja harmooniat. Kõnelen endasse talletunud mustritest; luuletustest, mis ühel või teisel viisil püüavad edasi anda öö olemuslikku salapära ja sellest tulvavaid tähendusi.Ööülikool tänab koostöö eest: Prima Vista kirjandusfestival, Eesti Rahva Muuseum ja Piret Simson.Heli: Külli Tüli, Ilmar MadisonToimetaja: Jaan Tootsen

Nagu majad, nii räägivad ka põõsad ja puud linna kujunemisloost, olles osa ajaloolisest ruumilisest keskkonnast.Nagu kunsti ja arhitektuuri puhul, nii on ka haljastuses oma ajastumoed — 19. sajandi lõpu liivatatud teedega "mõisapargi moodi" koduaiad, stalinistlikud paplialleed, 1950. aastate lõpu ja 60. aastate kiviktaimlad ja madalad okaspuuvormid, 1980. aastate eramu- ning suvilarajoonide kõrged viirpuuhekid. Sellest ja paljust muust kõneleb arhitektuuriloolane Oliver Orro.Ööülikool tänab Tallinna linnaruumifestivali ja Pille Laiakaske.Muusika: Mingo Rajandi "Dolorosa".Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-OtsaToimetaja: Jaan Tootsen