Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kaheksandas episoodis on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) fookus lühiraja-hooajal.

Nimelt toimus oktoobris ju MK-sari ehk kolmest etapist koosnenud võistlustuur Põhja-Ameerikas, kus Eneli Jefimova võitis ühe esikoha ning Ralf Tribuntsov startis üheksal distantsil ning jõudis alati finaali! Lühirajahooaja kulminatsiooniks on detsembris Poolas toimuv EM, kust Eesti loodab medaleid.

«Eneli osas olen päris positiivselt meelestatud, et ta EMil medali võtab. Ta on ikkagi tiitlikaitsja, kel on eelmisest EMist ka hõbemedal taskus,» meenutas Zirk 2023. aasta lühiraja EMi, kus Jefimova võitis 100 meetri distantsil kuld- ja poole lühemal võistlusmaal hõbemedali.

Ent medalimõtteid võib mõlgutada ka Tribuntsov, leiavad «Vastuvoolu» saatejuhid. «Kõige tähtsam, et Ralf peab ise olema ülesannete kõrgusel. Kõige suurem aga on, kas venelased Kliment Kolesnikov ja Miron Lifintsev ujuvad EMil või mitte,» selgitas Aavik. Reeglina Venemaa sportlased Poolas peetavatel jõuproovidel starti pole pääsenud.

«Sarnaselt minule saab ka Ralfi puhul määravaks see, et kes EMile kohale tulevad. Need, kes tulevad, on kindlasti heas vormis. Need, kes ei ole, ei tulegi,» märgib Zirk ja lisas teema lõpetuseks, et Eesti medalisaak Lublinis võib kujuneda rõõmustavalt suureks: «Neli medalit oleks unelm, aga kolm on reaalne.»

Saate neljandas osas arutavad saatejuhid Eesti ujumise peamiste probleemide üle. Näiteks kui pannakse kaalukausile 50-meetriste basseinide puudus ja puudulikud füüsilise ettevalmistuse kavad, on Zirk ja Aavik ühel meelel, et suurem probleem on teisena nimetatu.

Laiema avalikkuse jaoks võib säärane seisukoht olla üllatav, sest aastaid on ju üleval olnud narratiiv, et Eesti ujumise suurim probleem on korraliku olümpiabasseini puudumine ja olemasolevate 50 meetri ujulate ebasobivus saavutusspordile orienteeritud treeninguteks, mis on keerulised, kui «treener peab töö käigus basseini ääres tammuvaid spaa-turiste WCsse juhatama».

«Suurim probleem on, et tahetakse hästi kiiresti teha spetsiifilisi harjutusi, mis muudavad näiteks 50 meetri sprindis kiiremaks,» ütles Aavik. «Füüsiline ettevalmistus on minu meelest Eesti ujumise üks suuremaid murekohti. Kui käin noortele oma harjutusi ette näitamas, siis treenerid küsivad: miks sa nii hästi ei veni kui Kregor? Aga miks ta peaks? Ma olen ju 10 aastat iga päev neid harjutusi teinud, et niimoodi venida,» sõnas Zirk.

Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.