Kuku raadiole rääkis Euroopa põllumajanduse tulevikuprobleemidest ja võimalikest lahendustest nendele Regionaa- ja Põllumjandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.
Kui kliimateemad ja põllumajanduse seos on paljuräägitud teemad, siis hoopis vähem on pööratud tähelepanu sellele, et Euroopa põllumajandus ei suuda enam köita noori. Neid, kes soovivad hakata põllumeheks on aina vähem.

”Tõsi ta on, et Euroopa keskmine põllumees on ikkagi vanuses 50+ meesterahvas. See on reaalne statistika, Eesti selles osas väga ei erine. Meil on nagukene rohkem noori põllumajanduses kui Euroopas, aga teema on sama – kuidas noori siia sektorisse juurde saada," nentis Madis Pärtel.
Üheltpoolt on toetusskeemid ja soodustused, mis on noortele sisenemiseks tekitatud. "Aga see ei ole suurt trendi muutnud, loodame, et see ühel hetkel ikkagi juhtub," lausus asekantsler.

"Ja teine pool on see, et me peame töötama sama tugevalt ”pehmema” poolega. Ehk siis – milline maine meie sektoril üldse on? Tegelikult kui vaadata kaasaegset põllumjandusettevõtet, siis on see väga kõrgtehnoloogiline, see on missioonitundega töö, kus sa saad toitu toota. Ja väga looduslähedane – sa saad olla maa ja loodusega ühes. Selles mõttes on sellel hästi palju pakkuda ätnapäeva noortele, me peame lihtsalt rohkem rääkima sellest,” kirjeldas Pärtel.

Lisaks on saates juttu ka sellest, kuidas põllumeesteni ikkagi viia kliimasõnumid, millest paljud neist midagi kuulda ei taha.