Keelesaade

Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Kindlasti on see tulemus rõõmustav! Siiski mitu asja pole veel päris selge. Näiteks ei ole teada, kuidas see ÕS koostatakse. Küsimus on, kas jätkatakse sõnaveebis oleva materjali koondamisega ÕSi või võetakse tagasi vana platvorm ja kõik näebki välja nii nagu seni." Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning Eesti Keele Instituut (EKI) on leppinud kokku õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muutmises vastavalt õiguskantsleri soovitustele. HTMi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson: "Koostatav ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega. Seega on ka järgmine ÕS suunav ja soovitav sõnaraamat, mis mitte ainult ei kirjelda keelekasutust, vaid annab vajaduse korral soovitusi, milliseid keelendeid pigem mitte kasutada ning mida nende asemel eelistad."

Keeleteadlane Raimo Raag: "See suur 39-köiteline sõnaraamat keskendub sõnade tähendustele, eristab tähendusi väga täpselt nüanssideni välja, toob välja sõna esmakasutuse trükis aastast 1521 ja kõik kirjaviisi variatsioonid, mis ühel sõnal olnud aastast 1521 kuni tänapäevani välja!"

Dario Hamidi: "Mulle öeldakse päris tihti, et mul on keeleanne, aga ma vaidlen alati vastu. Mul on lihtsalt huvi suurem, kui mõnel teisel inimesel, ja tänu sellele veedan ma selle teemaga palju rohkem aega. Kui keegi teine veedaks täpselt sama palju aega, kui mina, siis oleksid tulemused ka sarnased."

Silva Tomingas: "Et tulla niimoodi välja sellest (Nõukogude poliitilistest oludest- toim.), et sa oled tegelikult staar, et sa oled ikkagi särav täht selles selles teadusmaailmas – see on imetlusväärne."

Helle Metslang: "Laenamise kohta oli Henn Saaril ka oma seisukoht: laenamise puhul tuleb vastu piir, kui keel ei suuda enam laene läbi seedida ja laenud hakkavad häirima keele oma süsteemi, see tähendab, et keelel on mingisugune piir, milleni ta laenamise välja kannatab."

Henn Saari kaasteeline Helle Metslang: "Saaril oli kaks poolt: ühelt poolt oskas ta hea esinejana väga hästi, väga selgelt ja hästi lihtsalt seletada keerulisi asju, aga kui ta kirjutas erialast tekst, siis see oli päris keeruline!"

Dotsent Helin Puksand: "Lapsed on võimelised väga sisukalt arutlema, kui neile antakse võimalus!"

Akadeemik Karl Pajusalu: "Ajal, kui eesti kirjakultuur saab teadaolevalt 500 aastaseks ongi aeg mõelda selle peale, mida see vana ja väärikas eesti keel tänapäeval endast kujutab ja kuidas ta eesti rahvast ühendab!"

Katja Novak: "Kui rääkida kaasaegsest luulest, siis enamus on ikkagi sõjatekstid, aga klassikud on ajatud."

Liisi Uder: "Lihtne keel mõiste mõttes on selline keel, mis on arusaadav keskmise intellektipuudega inimesele." Eestis kasutatakse Liisi Uderi sõnul lihtsat keelt veel üsna vähe ja juhuslikult, üha rohkem küll, aga vaja oleks süstemaatilist tõlkimist.

Ilze Talberga: "Inimestele tundub, et inimene peab keele kindlasti C1 tasemeni ära õppima, aga tegelikult piisab sellest, et sa natukene õpid tundma keelt."

Keeleteadlane Kristiina Ross: "Kui lugeja tunneb, et ta on küllalt indoeuroopapärastunud ja tahab analüütilist ja mõistusega lähenemist luulele, siis tasub kindlasti sõnaraamatud kõrvale võtta. Aga kes arvab, et ta on ikkagi soomeugriline ja terviklik, ja see terviklikkus on temas veel säilinud, siis kindlasti on teine võimalus see kõik ära unustada ja lihtsalt võtta need tekstid ja lugeda. Kui alguses ei jää nö konks taha mõnele tekstile, siis mitte lasta ennast sellest heidutada, sest kui palju lugeda, siis need konstruktsioonid, kujundid ja sõnad hakkavad korduma, kuni mingi pilt tekib ja nii saab ka täiesti lugeda."

Ilze Talberga: "Meie keeled on nii ilusad, et neid ei saa ära rikkuda sellega, et räägitakse grammatiliselt valesti. See kõik on motivatsioon, järjepidevus; peab õppima ja ma arvan, et tuupimine õigustab ennast: pärast seda on endal lihtsam ja teistel ka lihtsam!"

Õiguskantsler Ülle Madise: "Põhiseadus nõuab seda, et me hoiame alles meie rahvuskultuurilist identiteeti hoidvat ühist keelt, mida ei saa lasta isevooluteed minna - kui ta taandub köögikeeleks, siis eesti keel enam teaduse ja hariduse keeleks ei sobi. See lihtsalt on nii. Ja sellest oleks väga kahju. Ja mitte lihtsalt kahju: kui sellele teele asutakse, siis tuleb kindlasti põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus algatada ja riigikohtul tuleb siis see küsimus otsustada."

Õpetaja Agnes Kolga: "Katses osalenud õpilastel on laadivaheldus taandumas, sest keskmiselt säilis laadivaheldus ainult pooltel kordadel. Kõige rohkem on see taandunud hääliku kadumisega sõnades (pügama, susi, nõbu jt), neis sõnades säilis laadivaheldus alla 20 % õpilastel."

Teoloogiadoktor Kaido Soom: "Piibli mõju kirjandusele ja kunstile jätkub tänaselgi päeval ja kui me oleme piibliga kursis, siis me mõistame paremini tervet ümbritsevat kultuuri."

Tartu Ülikooli kaasprofessor Kristiina Praakli: "Masing ikkagi oli üks kõige aktiivsemaid eesti keelega tegelejaid, kes lõi väga soodsa pinnase edasiseks arenemiseks."

Folklorist Mare Kõiva: "Kõik need õnnesoovid, igasugused head soovid tähendavad seda, et sa annad ühe tükikese sellest õnnest, mis maailmas on olemas, teisele inimesele, perele, edasi!"

Keeleteadlane Raimo Raag: "Rootsis on siiamaani kaks keelehoolde joont: üks on see alalhoidlikum joon, mida esindab Rootsi Akadeemia, ja teine on avatum joon, mida esindab Keelenõukogu."

Vikipedist Ivo Kruusamägi: "Meid on ainult miljon ja me peame olema selletõttu efektiivsemad ja Vikipeedia võimaldab seda efektiivsust. Ta võimaldab natuke üle oma varju hüpata ja teha Eesti palju suuremaks."